rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus. Valdavalt on taimed rohelised, see tuleb klorofüllist. Klorofüll asub taimedes.
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD * - Iseseisev õppimine kirjanduse põhjal, nt raamatust: H. Miidla. Taimefüsioloogia. Tallinn 1984 (sulgudes märgitud paragrahvid sellest raamatust) # - Moodles ,,Materjal testiks" (s.t et loengutes seda teemat põhjalikult ei käsitleta, lisaks #- märgiga tähistatud teemadele, on samas kohas täiendmaterjali ka teiste teemade kohta) 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid ehk ta on ptorotroof Taimed on autotroofid, loomadheterotroofid
Kuna taimedel üldiselt puudub võime aktiivselt ühest paigast teise liikuda, moodustavad nad ökosüsteemis kindla struktuuriga taimekooslusi (ehk mingi paiga taimkatte). Maismaa- taimekoosluses jaguneb taimestik vastavalt taimede suurusele ja kasvuvormile rinneteks. Taimed on väga olulised ka mullastiku kujunemisel. Vaata ka · Taimede loend · Botaanika mõistete loend · Eestis kaitstavate taimede loend · Taimeanatoomia · Taimefüsioloogia · Kultuurtaimed · Umbrohud · Ravimtaimed · Vürtsid · Ürdid
toiduks, kütteks, ehitusmaterjaliks, tarbeesemete valmistamiseks, ravimiseks, jne. Looduslikest taimedest on aretatud rohkesti ilu- ja toidutaimede erinevaid sorte. Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida eeskätt vajab tekstiilitõõstus. Taimekasvatus kui teadus toetub taimede, sealhulgas ka kultuurtaimede kohastumisele kasvutingimuste mõjul, mis on kujundatud paljude põlvkondade jooksul. Taimekasvatus toetub ka paljudele teistele teadusharudele: botaanika, taimefüsioloogia, agrometeoroloogia, mullateadus, maaviljelus, entomoloogia, fütopataloogia, sordiaretus, seemnekasvatus. Tänapäeva taimekasvatus toetub ka keemia, füüsika saavutustele, samuti tehnika- ja majandusteadusele. Kokkuvõte Taimekasvatus on kasulik mitte ainult elanikkonna jaoks, vaid ka majanduse jaoks. See sektor põllumajanduses toob palju eeliseid ja kasu. Taimed on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasvatusest. Taimed on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud
tulemusena ei saa need enam täita neile iseloomilikke funktsioone. Viimasel ajal globaalprobleemina esile toodud osooniauke seostatakse inimestel esineva nahavähi sagedase tõusuga (Sarapuu 2002 ). 6. Kokkuvõte Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides seisneb eelkõige valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks muutmises ja jääkainena hapniku eraldumises. Need on vajalikud biosfääri säilimiseks. Kasutatud allikad · Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia. Valgus. Tallinn. 423 · Sarapuu, T. 2002. Bioloogia gümnaasiumile I osa. Eesti Loodusfoto. Tartu. 191 · Looduse entsüklopeedia. 2008. Varrak. Tallinn. 304. · Pihlak, A. 2002. Tähtsaima loodusvara hulk väheneb. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=169 · http://blogs.mtlakes.org/weeasthonorsbiology/page/13/
TAIM · Taimeanatoomia õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest Rakukest Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind
Tallinna Ülikool FOTOSÜNTEESI KEEMIA Taimefüsioloogia referaat Koostanud: Luise Tiks Tallinn 2014 Sissejuhatus Fotosüntees on protsess, mille abil mitmed bakteritüübid, vetikad ning vaskulaarsed taimed muundavad valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks. Fotosüntees hõlmab mitmeid füüsikalisi ning keemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse valgusenergia abil taandavaid agente (ferredoksiine ja NADPH-d) ning ATP-d. Saadud ühendeid kasutatakse
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad,
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsi...
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
–Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena –Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded-Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik lähenemine. • 1471 – esimene teadaolev raamat agrokeemiast • 1563 – ilmub Ballissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest • 1665 – esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest •XVII saj. Esimesed väetuskatsed - 1776
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
suuremaks tomatitaimed kasvavad Seega leidis minu tööhüpotees: ,,tomatite kasvu ja arengut mõjutab nende omavaheline konkurents" kinnituse. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Laas, E. 1967. Dendoroloogia. Tallinn, Valgus, 672: 25-26, 28-32 Lanno, K. 2006. Ühevõsupindalade ja rameti lähima naabruse varieerumine Lääne-Eesti liigirikaste puisniitude rohurindes. Tartu Ülikool, magistritöö, 35 Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia, Valgus, Tallinn, lk 166, 183 Saarma, M. 2011. Taimed pideva dilemma ees: kas panustada konkurentsivõimele või kaitsta end looduslike vaenlaste eest. Tartu Ülikool, bakalaurusetöö, 29 Sepp, A. 2011. Taimede interaktsioonid ja kommunikatsioon ning nende mõjutamine aktiivsöega. Tartu Ülikool, bakalaurusetöö, 31 Viikmaa, M., Hein, K. 2006. Bioloogia gümnaasiumile. Tartu, Eesti loodusfoto, 120: 14 http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/mahepoll_alused.pdf
mudelorganism. Müürlook on lähedalt sugulane sinepitaimega. Tänu väikesele kasvule ja lühikesele generatsiooniajale on kaardistatud palju fenotüüpe ja biokeemilisi mutante. Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom sekveneeriti (avaldati 2000. aastal). Isetolmlemine teeb müürlooga iseäranis heaks mudelorganismiks: järglased (seemned) tulevad kõrvalise abita ja taimeliinide omavahelist ristumist on lihtne ära hoida. Müürlooka kasutatakse taimefüsioloogia, arengubioloogia, molekulaargeneetika, populatsioonigeneetika, tsütoloogia ja molekulaarbioloogia uurimustes. Maisi (Zea mays) 10 suurt kromosoomipaari on mikroskoobi all väga hästi uuritavad. Geneetilised omadused, sealhulgas teadaolevad ja kaardistatud fenotüübilised mutandid ning suur järglaste arv ristamisel aitasid avastada transponeeruvad elemendid. Kaardistatud on DNA markereid ja ka genoomi järjestus on määratud. Mais on oluline
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potents...
Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel. Carl von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite morfoloogilistel tunnustel. Katteseemnetaimede sugukonnad on
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
