50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Triin Edula
Õppematerjali autor
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potentsiaal. Veepot väärtus sõ
B Fotosüntees Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3-0,05+0,82 Redokspotentsiaal = elektronafiinsus Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Plastotsüaniin (asub luumenis et elektronid liiguks plastokinoonilt ikka Cytb6f-le,mitte plastotsüaniinile) Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? Fotosünteetiliselt aktiivne valgus 400 700 nm. Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes Klorofüll a Klorofüll b Karotinoidid Fütokroomid Krüptokroomid Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad 400 700 nm. Peamised pigmendid on klorofüllid. Rohelise ja kollase valguse jaoks ksantofüllid ja karotinoidid. Ühe mooli violetsete kvantide energia on ligikaudu 5000, ü
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsiooni. Osmolaars
1 D. Mineraaltoitumine Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalik mineraalelemendina mõistetakse selliseid elemente, mida taim saab mullast ja mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks, mida ükski teine element ei asenda. Vajalik element toimib raku sees ja mitte takistades/soodustades teiste elementide neeldumist. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on vaja 17 keemilist elementi, millede sisaldus ja omavahelised proportsioonid erinevates taimedes ja taimekudedes on küllaltki sarnased ja nende 17 elemendi ja valguse olemasolu korral taim on suuteline sünteesima kõiki ühendeid, mida ta vajab. Lisaks õige pH, sest paljude mineraalainete omastamine sõltub selle väärtusest. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool Sel
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed
Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess Enamik taimi on autotroofi
Kordamine 1.C3 leht :Tunnete lehe morfoloogiat: epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad- tülakoidid, graana, strooma. Oskate määratleda õhulõhed; teate kust ja kuidas vesi, CO2, valgus sisse pääsevad? Vt 3. Loeng 2. Kui kõrge on tänapäeva atmosfääri CO2, hapniku ja lämmastiku kontsentratsioon protsentides? CO2 0,03-0,04 %, hapnik 21 %, lämmastik 78 % 3. Kui kõrge on praegune atmosfääri CO2 kontsentratsiooon ppm- ides 400 ppm 5. Mida tähendab ühik ppm? parts per million (miljondikosa) 6. Millised organellid on ainult taimerakule iseloomulikud vakuool, rakusein, plastiidid 7. Millistel taimeorganellidel on oma genoom plastiididel ja mitokondril 8. Vakuooli ülesanded. Hoiustab- põhiliselt soolad, suhkrud. Hoiab rakkudes turgorit Surub kloroplastid vastu rakuse
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×101
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid