100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
viper007
Õppematerjali autor
Lehe värvuse muutusest, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine, kahjurite rünnak, keemiaanalüüsid 19. Kust lisandub keskkonda N (lämmastik) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks. Omastatakse: mullast, atmosfäärist (läbi sümbioosi mügarbakteritega, välgu abil). 20. Kust lisandub keskkonda S (väävel) ja milleks taimed seda vajavad? Omastatakse mullast, mineraalidest. Vaja: membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskemetallide sidumiseks, ko-ensüümid. 21. Kust lisandub keskkonda P (fosfor) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: ATP, membraani lipiidide, süsivesikute moodustamiseks; omastatakse: Mullast H2PO4 -, edasi ei redutseerita, vaid oksüdeeritakse PO4 3- , lindude väljaheited esmane väetis saartel, kus aluskivimis vähe P, Fosfaadid reeglina lahustuvad vees vähe. 22
see aset leiab?CO2 gaasivahetus valguse käes. Nt käbides 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust?lehe värvuse muutus, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine , kahjurirünnakud 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? mullast,atmosfäärist, vajavad aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? mullast, vaja membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskmetallide sidumiseks, Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? 3 Muld,lindude väljaheited. Vaja ATP energiakandjana, membraani lipiidid, süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? omastamine antagonistlik Ca,K,Mn ja NH4+. Vaja klorofülli molekulis,
Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest.
Aine- ja energiaringe looduses Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses.
Rakukesta areng algab kesklamelli tekkega telofaasis. Viimane koossneb peamiselt pektiinainest ja hemitselluloosist. Selle algaineks on Golgi kompleksi põiekestes olev pektiinhape, millest moodustuvad pektaadid. Primaarkest tekib üksikkilekeste ladestumisel vahelamellidele. Kõik sahhariidsed elemendid tekivad tsütoplasmas, kus nad transporditakse rakuseintele. 8. Taimerakule ainuomased raku osad. Taimerakule väga iseloomulikud raku osad. tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged) Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Üldiselt sarnaneb taimerakk loomarakule, mõlemal on rakumembraan, rakutuum, Golgi kompleks, ribosoomid jne. II ELU - INFO PÜSIMINE Pärilikkusaine (nukleiinhapped, *kromosoomid)
Etüleen on gaas, taimehormoon, mis aitab viljadel küpseda ja põhjustab taimede vananemist, lehtede ja õite närtsimist ning varisemist, soodustab idanemist ja avaldab mõju juba väga väikestes kogustes. Etüleeni võivad toota kõik taime organid, aga vananevates kudedes ja mahlakates viljades on selle tootmine suurim. Etüleeni leidub mittetaimsetest allikatest ka põlemisgaasides (autode heitgaasis, ruumide kütmisel, sigaretisuitsus, gaasipliidi kasutamisel) ja seda toodavad osad hallitused. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid. Mulla omadustest on taime kasvu ja arengut kõige rohkem mõjutavad tegurid on mulla happelisus, viljakus ning õhustatus. Valgus (et saaks FS, pika ja lühipäevataimed, õitsemise esile kutse), vesi, temperatuur (+5 kraadi, õitsemise esile kutsumine madal temp.) Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Õitsemise esile kutsumine
Kordamine 1.C3 leht :Tunnete lehe morfoloogiat: epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad- tülakoidid, graana, strooma. Oskate määratleda õhulõhed; teate kust ja kuidas vesi, CO2, valgus sisse pääsevad? Vt 3. Loeng 2. Kui kõrge on tänapäeva atmosfääri CO2, hapniku ja lämmastiku kontsentratsioon protsentides? CO2 0,03-0,04 %, hapnik 21 %, lämmastik 78 % 3. Kui kõrge on praegune atmosfääri CO2 kontsentratsiooon ppm- ides 400 ppm 5. Mida tähendab ühik ppm? parts per million (miljondikosa) 6. Millised organellid on ainult taimerakule iseloomulikud vakuool, rakusein, plastiidid 7. Millistel taimeorganellidel on oma genoom plastiididel ja mitokondril 8. Vakuooli ülesanded. Hoiustab- põhiliselt soolad, suhkrud. Hoiab rakkudes turgorit Surub kloroplastid vastu rakuse
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat) peamine rakkudes kasu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid