Loeng 1 - Sissejuhatus makrookonoomikasse (1)

Moto :Bentley's second Law of Economics : The only y thing g more dangerous g than an economist is an amateur economist!
Sissejuhatus makroökonoomikasse MAKROÖKONOOMIKA Loenguid on kokku 13, 13 suur roll on ka iseseisval tööl tööl. Kavas on ka kaks kontrolltööd. Esimene kontrolltöö toimub 9-10 õppenädalal. Teine kontrolltöö toimub 15 15-16 16 õppenädalal. Iga üliõpilane peab kirjutama essee, mitte pikema kui 5-6 lk., essee teema on võimalik ise valida või siis saada kasutada näidisteemasid,, mis on olemas ÕIS-s ja WebCT-s. Essee tuleb esitada enne semestri lõppu. Võimaluse korral tutvustatakse huvitavamaid esseesid seminari ajal. Hindamine Eksamil on võimalik teenida maksimaalsest 100 punkti, mis omakorda koosneb neljast osast. Kummagi kontrolltöö eest saab maksimaalselt a' 12,5 punkti e. kokku 25 punkti. Essee eest saab maksimaalselt 10 punkti ja eksam ise annaks maksimaalselt 40 punkti. Ülejäänud j punktid p saadakse viie rühmatöö käigus g igaüks g annab maksimaalselt a' 5 punkti. Juhul kui mõni kontrolltöö, essee, või rühmatöö on tegemata, siis väheneb selle võrra summaarne lõpphinne õppeinfosüsteemis. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Loengu eesmärk 1. Makroökonoomika olemus. 2. Makroökonoomika seotus mikroökonoomikaga. 3 Ülevaade 3. Ü majandusliku j i mõtte õ ajaloolisest j i arengust. 4. Maailma majanduslik areng.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada.
Makroökonoomika olemus
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17-18. sajandit loetakse kolme Üldist kaasaegse teaduse sünniajaks.
1. Füüsika · kaasaegse füüsika rajajaks oli Isaac Newtonit ·ppõhiteos "Loodusteaduse matemaatilised alused" - 1687 aastal
2. Majandusteadus · kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i · raamatuga "Rahvuste rikkus" (1776) pani aluse klassikalisele majandusteooriale 3. Keemia · alkeemia muutumise tänapäeva keemiaks andis aga kõige olulisema panuse Antoine Laurent Lavoisier · raamat "Keemia põhimõtted" ilmus 1789 aastal 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tagajärg Kõigel kolmel juhul oli tegemist revolutsiooniga, mis muutis põhikontseptsioone, mõtteviisi ja teaduslikke meetodeid .
· selle tulemusena jõuti primitiivsest teadusest kaasaegse teaduseni · kõigil kolmel juhul kehtivad peamised seisukohad ka tänapäeval. p p Majandusteaduse huviorbiiti jääb ülalmainitutest üksnes Adam Smith ja tema teooria teooria, mida tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. Millistele küsimustele püütakse makroökonoomikas vastust leida?
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kuidas on tehnoloogia areng uute toodete kaudu muutnud inimeste tarbimisharjumusi tarbimisharjumusi, nende töö iseloomu ja laiemas mõttes üldse hoiakutes arenenud riikides ja arengumaades? Mis juhtub tulevikus ja kas on seda üldse võimalik ette prognoosida? Mis nende prognoosidega peale hakata? Jne. Jne.
7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Thomas Watson , IBM-I esimees, hinnates 1943.a. uue kaadervärgi ä äripotentsiaali:
"Ma arvan,, et maailmas oleks turgu umbes viiele arvutile".
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Popular Mechanics kuulutas 1949.a. ette teaduse võidukäiku: ä
"Tulevikuarvutid on kerged g jaj nad võivad kaaluda mitte rohkem kui 1,5 tonni".
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ken Olson, Digital Equipment Corporationi asutaja , 1977.a.:
"Pole vähimatki p põhjust, j , miks keegi g peaks endale koju arvutit tahtma".
10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mi määrab Mis ää b inimeste i i t sissetulekud? i t l k d? M Friedman M. F i d versus J. J M. M Keynes K
Miks makstakse maailmas sama töö eest naistele vähem kui meestele?
Miks on vähemused alatasustatud võrreldes teiste sama tööd tegijatega?
11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Milline on valitsusele kõige efektiivsem roll majanduslikus elus? Kas valitsus peab aitama kaitsta looduskeskkonda ja kas ta peab olema sama hea omanik kui seda on eraettevõtja?
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Miks on mõningates Mik õ i maades d väga ä kiire kii majanduslik j d lik kasv, k tunduvalt d l tagasihoidlikum teistes ning langus kolmandates maades? 13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis põhjustab tööpuudust ja miks on mõningates maades tunduvalt suurem tööpuudus kui teistes? Kuidas on see seotud rahvuse, usutunnistuse või nahavärviga ja miks?
14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Miks üldse hinnad tõusevad ja miks kogevad mõningad maad ülikiiret hinna tõusu samal ajal teistes maades on need stabiilsed?
15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis määrab kindlaks kaubavahetuse suuruse erinevate i riikide ii i vahel ja j kuidas i rahvusvahelised kaubanduskokkulepped mõjutavad töökohtade arvu ja majanduslikku heaolu eri riikides?
16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Makroökonoomika Eesmärk 11. Analüüsida majandussüsteemi ebaõnnestumisi! Uurimisobjektid: 2. Soovitused uute vigade vältimiseks. 1. Tööstuse ja riigi üldine majanduslik kasv. SKP 2 Hindade 2. Hi d d kujunemine. k j i 3. Inflatsioonilised protsessid. 2 Monetaar - 2. M t j fiskaalpoliitika . ja fi k l liitik 5. Üldine tööhõive. 6 Sissetulekud. 6. Si t l k d 8. Riiklike (valitsuse) aktsioonide­ maksud , kulutused eelarvdefitsiit jne kulutused, jne. ­ mõju majandusele majandusele. Reeglina on sel juhul tegemist majanduslike otsustega, mis nõuavad õ d riigikogu ii ik tasandil t dil tehtavaid t ht id poliitilisi liitili i otsuseid. t id 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mikro - ja makroökonoomika omavaheline seos
Kuigi i i laias i tähenduses on mikro- i ja makroökonoomika i jaotamine eri valdkondadeks kujunenud standardiks, ei ole piir nende vahel kunagi päris selge olnud. olnud
18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mikroökonoomika Suuri majandusüksusi, kuna uurib: tööstus lihtsalt on paljude firmade koondis. Ratsionaalse käitumise ja ootuste kujundamist. Firmad tavaliselt toimivad hästi ä i ja j seega vajavad j ainult i vähest poliitilist sekkumist. Monetaarpoliitika o e po mõju õju firmade käitumisele jne.
Seega mikroökonoomika uurib ka küsimusi, mida on peetud reeglina traditsioonilise makroökonoomika osaks. osaks
19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Uurib muuhulgas a/ü-te nõudmiste Makroökonoomika mõju j tööpuudusele p jja ­hõivele.
Traditsiooniline mikroökonoomika pärusmaa.
Mikro- ja makromajanduse vahelise piiri hägusust põhjustab ka see, et makroökonoomilisi tulemusi pole alati võimalik saavutada mikroökonoomiliste aluste agregeerimise teel. teel
Loomulikult on mikro mikro- ja makroökonoomikas ühiseid või osaliselt kattuvaid valdkondi tunduvalt rohkem.
20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Pogondorfi illusioon
21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Makroökonoomika Mikroökonoomika
Ettevõttemajandus
22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ülevaade majandusliku mõtte arengust
Adam S Ad Smith ith JJohn h MMaynard dKKeynes 05.06. 1723 - 17.07.1790 05.06.1883-21.04.1946 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz A. Smith (klassikaline majandusteooria ) Tänapäeval peetakse 1. Parim majanduskeskkond ­ edasiviivaks jõuks inimeste omakasu ja turujõudude puudust Puudus ei ole puudust. vastastikkune mõju. vaesus .
2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3 Konkurents 3. Konk rents hoiab hinnad tootmiskuludele tootmisk l dele lähedal. lähedal
4. Riik ei sekku majandusse. Kuidas saab riik majandusse sekkuda?
24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Uusklassitsistlik majandusteooria 1. Turumehhanism on piisavalt Tasakaalu korral nõudlus tugev et saada üle välistest tugev, võrdub pakkumisega ja vapustustest ja viia majandus muutus pole vaja. kiiresti üldisesse tasakaalu.
2. Majanduses on alati olemas Eeldus kehtib ka asendusvõimalused, d õi l d mille ill tööjõu ööjõ kkohta. h tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega teisega.
3. Mida tähendab Say väide: "Pakkumine tekitab omaenda nõudluse."
25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz John Maynard Keynesi Keinsialism ideede pooldajad ! 1. Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2 Majandus 2. M j d on oma olemuselt l lt põhiliselt õhili lt ebastabiilne. b t biil 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes peab oluliseks:
I Raha rolli I. · ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule. II. Tööjõuturgu ööjõ · signaal firmale tootmise vähendamiseks · töötajaid vallandatakse Tööjõuturg ei toimi ise: · saabubki majanduslangus . majanduslangus ·töötajale on oluline reaalpalk ·reaalpalk on nõudluse allikas ·reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaristid Nende ideed majanduse arenguks on lähtunud rahapakkumise p p pidevast suurendamisest. Nad on mingil määral pöördunud tagasi Keynesi eelsesse majandusteadusse, kuid seda oluliselt edasi arendanud. Põhiteesid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3 Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 3. mõõdukad. 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada. 6. Poliitikute ülesanne oleks: ·tagada rahapakkumise pidev kasv ·tagada vähemalt äritsükli jooksul tasakaalustatud eelarve. 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Neoklassikalised Monetarismi põhimõtete arendus majandusteadlased j Põhiteesid: 1. Majandus on põhiliselt stabiilne.
2. Valitsus ei suuda kuidagi Väidavad, et ärimehed näevad majandus mõjutada. läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära.
3 Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 3. kasvama
4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik.
28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Neokeinslikud majandusteadlased 1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele.
2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik.
3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik. P bl Probleemid: id · majanduse isekorrigeerumine võtaks liiga palju aega · väga raske realiseerida poliitilistel ja sotsiaalsetel põhjustel
4 Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas 4. ühiskonnas. Lahendus: ekspansiivne eelarvepoliitika.
29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Postkeinsistlikud majandusteadlased 1. Majandus on oma olemuselt ebastabiilne.
2. Majanduse tasakaalu ei saavutata isegi pikema aja vältel.
33. Majanduses M j d domineerivad d i i d võimsad õi d ametiühingud tiühi d jja korporatsioonid.
4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda.
5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama: · demokraatlikku planeerimist · tulupoliitikat · eelarvepoliitikat l liitik t · monetaarpoliitikat 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Määramatus turumajanduses, Tekkis vastukaaluna A. Smithi info ebaühtlane jaotus "nähtamatu nähtamatu käe käe" ideele. ideele
Põhiteesid Järeldused
1. "Nähtamatut kätt", mis vaba konkurentsi korral 1. Suurem osa majandust erapooletult suunaks, suunaks ei eksisteeri. eksisteeri majand steooriaid on välja majandusteooriaid älja töötatud vähemuse huvides 2. Turumajanduse kirjeldamiseks ja analüüsiks k t t d mudelid kasutatavad d lid on ää äärmiselt i lt suurte t lihtsustustega ja primitiivsed 2. Isegi kõrgelt makstud Nobeli preemiatega 3. Majandus ei allu ühiskonna seadustele , vaid pärjatud analüütikute tööd juhusele ja globaliseerumise tulemusena tekkinud teenivad samuti valdavalt monopolide p survele. finantseliidi huve.
4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks Slaid 32 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Klassikaline majandusteadus Adam Smith 1776
Uusklassikaline majandusteadus Jean Babtiste Say 1900
Keinslik majandusteooria John Maynard Keynes 1936
Monetaristid Neoklassitsistid Postkeinslik Neokeinslik majandusteadus j majandusteadus j Milton Friedman Robert Lucas Paul Davidson James Tobin Thomas Sargent Alfred Eichner Franco Modigliani 20 sajandi teine pool 20.
Määramatus ja informatsiooni ebaühtlane jagunemine majanduses Kaasaeg p E. Stiglitz , Joseph g A. Michael Spencer, p George g A. Akerlof 2001a
Kuidas majanduspoliitika ja tehnoloogia mõjutavad majandustsükleid. Finn E. 32 Kydland, Edward C. Prescott (Nobeli preemia 2004). Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandussisesed põhjused
Majandustsüklid Majandusvälised põhjused (sõda, kliima)
Majandustsükliks M j d t üklik nimetatakse i t t k tõusu tõ ja j languse l perioode majanduses, mis avalduvad kogutoodangu, kogutulu tööhõive ning inflatsioonitaseme näitajate kogutulu, perioodilises kõikumistes teatud ajavahemikul ning toimuvad üheaegselt paljudes majandussektorites.
Majandustsükli faasidena eristatakse
1. Tipp e. haripunkt 3. Madalseis e. alang
2. Langusfaas e. retsessioon 4. Tõusufaas e. ekspansioon
Pikad ((40-60 aastat)) äritsüklid ( innovatsioon ), ( ) nn. Kondratjevi j lained Lühikesed (15-20 aastat) äritsüklid (majanduslik aktiivsus), nn. Kuznetsi lained 33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ainus USA president (1933­45), 32. USA president Franklin D. Roosevelt kes on ametisse valitud järjest neljaks perioodiks . perioodiks Roosevelt juhtis USA-d möödunud sajandi kahe kõige suurema kriisi ajal: · Suur Majanduskriis ; · Teine Maailmasõda. Oma tegevusega ta suurendas oluliselt föderaalvalitsuse võimu tänu just tervele reale riiklikele programmidele.
34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz MAJANDUSARENG 1930 -1939
SUUR MAJANDUSKRIIS 1929 ­ 1932 algas l 29.oktoobril 29 kt b il 1929 aastal nn. "musta teisipäevaga". Töötus kasvas kuni 25% - ni.
Põhjuseks, Põhj k ett majanduslangus j d l nii ii rängaks ä k osutus t oli see, et võeti vastu absoluutselt valesid otsuseid:
11. USA Föderaalreserv Föd l (FED) vähendas äh d raha h pakkumist. kk i t 2. USA valitsus võttis vastu tariifiseaduse e. kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele. p
President Franklin D. Roosevelt 1932 a. alustas uue kursiga, mille eesmärk oli anda rahvale raha, stimuleerida kulutamist ja selle kaudu tootmist.
Ka Euroopas (s.h. Eestis) olid kriis mõjud katastroofilised, paljuski "tänu" kriisile tuli võimule Saksamaal Hitler .
Majandusareng taastus alles sõja eel seoses suurte riigitellimustega sõjatehnikale teadusele ja tehnoloogiale. sõjatehnikale, tehnoloogiale
35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz George Catlett Marshall oli USA armee kindral ja tegeles 2. Maailmasõja ajal USA armee personaliülemana. Hiljem oli riigisekretär (1947-49) ja kaitseminister . Euroopa Taastamise Programmi pakkus välja 1947 aastal. Sai ka Nobeli rahupreemia 1953 aastal.
36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 33. USA president (1945­53) Harry S. Truman, kes juhtis riik 2. Maailmasõja lõpupäevadest kuni "külma külma sõja sõja" haripunktini. haripunktini Tema teeneks oli kindel vastuseis Nõukogude ekspansionismile. 37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz MAJANDUSARENG 1940 - 1949 1. Sõjaaegne majandus oli allutatud täielikult sõjalisele tööstusele ning seetõttu oleksid hinnangud edule või ebaedule eksitava iseloomuga .
2. Sõjajärgne majanduslangus jäi tulemata, kuna miljonid rindelt naasnud sõdurid osutusid hiigelsuureks kestuskaupade tarbijateks. See kutsus esile inflatsiooni (25% kahe aasta jooksul) jooksul).
3. Euroopa riigid olid majanduskatastroofi äärel.
4. George Catlett Marshalli plaan. Võtsid vastu 17 Euroopa riiki. USA investeeris Euroopasse p $ 17 miljardit. j
5. 1949. aastal oli mõningane majanduslangus, mis juba järgmisel aastal asendus tõusuga.
38 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 34. USA president(1953-61) Dwight D. Eisenhower oli 2. Maailmasõja ajal liitlaste väegrupi juhatajaks Lääne ­ Euroopas. Euroopas
39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng aastatel 1950 kuni 1959 1. Suhteliselt stabiilne periood võrreldes kahe eelmisega . 2. Korea sõda. 3. Oli kolm suhteliselt tagasihoidlikku langusperioodi. 1958 aastal avaldas A.W. Phillips artikli, milles kirjutas sõltuvusest töötuse määra (U) ja inflatsioonimäära (p) vahel. p
U Phillipsi kõverast loodeti poliitikutele lihtsat vahendit töötuse ja inflatsiooni reguleerimiseks. Seega tuli inflatsiooni vähendamiseks 40 suurendada töötust ja vastupidi. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz John F. Kennedy
41 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng aastatel ·Probleemid 1960 a. inflatsiooniga USA-s 6% 1960 kuni 1969 ·J. F. Kennedyy 1961 p presidendiks loosungi g abil "majandus suure jõuga käima". 1960-ndate alguses elluviidud ·Täitis lubaduse ning seda perioodi loetakse majanduspoliitikat iseloomustab: majanduses j edukaks. Keynes y ideed. NB! 1. Töötuse vähendamiseks ja sisemajandusliku kogutoodangu (SKP) suurendamiseks kavandatud nõudluspoolne poliitika. Eramaksude alandamisele ja kulutuste suurendamisele suunatud fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika.
2.Tootlikust suurendav ja hindade stabiilsust säilitav pakkumispoolne poliitika. Ärindusmaksude vähendamine jja väljaõppeprogrammid. p j pp p g 3. Vabatahtlik hinna- ja palgakorraldus mudel. Hoiti ühelt poolt palga tõusu ja tootlikkuse ning teiselt poolt kulude ja hinna kasvu suhet. 4. Rahapoliitika oli suunatud madalate intressimäärade säilitamisele.
Tulemus: viie aastaga tõusis tootlikus 16%, inflatsioon püsis alla 4%.
Pärast Vietnami sõja algust vähenes töötus, kasvas inflatsioon. Poliitikud ei soovinud teha ebapopulaarseid otsuseid ja tõsta tulumaksu Valimisaasta ! Periood lõppes inflatsiooni suurenemisega. tulumaksu. suurenemisega
42 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Richard M. Nixon oli 37. USA president (1969-74), kes kõige enam on tuntud nn. " Watergate " skandaali tõttu olles üldse esimene USA president, kes on ise tagasi astunud. Tuntakse kui mitte- midagi tegemise presidenti. Algatas küll rida reforme, k id kuid...
43 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz · võeti kasutusele uus majandusplaan, mille kohaselt hakati kontrollima palku ja hindasid. Plaan oli algul edukas. · perioodi algusele oli iseloomulik: Kõrge tööpuuduses ja inflatsioon kuni 6%, suur väliskaubandusdefitsiit, ametiühingute kõrged palganõuded ja streigid . · peetakse stagnatsiooni p g p perioodiks
Pangandusprobleemid seoses Araabia maade poolt hoiustatud suurte Majandusareng aastatel summade laenamisega arengumaadele. 1970 kuni 1979 Perioodi P i di lõpul lõ l inflatsioon i fl t i 12% töötus 12%, tööt Perioodi keskel piirangud kaotati ning 8%. Stagflatsioon! ettevõtjad üritasid kohe kõike tasa teha.
Loobuti L b ti rangestt rahapoliitikast, h liitik t s.t. t Lisandus: Li d OPEC i naftaembargo OPEC-i ft b (1974) (1974), intressimäärade sihipärasest väetise kallinemine ja kallid planeerimisest (kuni 1982 a-ni). Siiani: põllumajandustoodete hinnad.
·majanduslanguse algul suurendati Inflatsiooni tõttu hakati töölepingutes raha pakkumist nõudma elukalliduse indeksi arvestamist. ·kõrge kõrge inflatsiooni puhul vähendati See programmeeris majandusse majand sse inflatsiooni. inflatsiooni raha pakkumist 70-ndatel see meetod enam ei toiminud 44 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Roland Reagan oli 40. USA p president. Teda ppeeti konservatiivsuse kehastuseks ja veendunud antikommunistiks. Kritiseeris ägedalt tolleaegse NSVL poliitikat, eriti Afganistani osas. Jäi valijatele mällu meeldiva isikuna just oma sõbraliku ja rahvaliku käitumisstiili poolest.
45 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng aastatel 1980 kuni 1989 Eelmine majandusperiood oli kehv , inflatsioon oli keskmiselt 8%, tööviljakus napilt pool Kennedy-Johnsoni aegsest .
Vajati midagi uut ja selleks sai Reagani nõunike poolt välja töötatud nn. pakkumispoolne majanduspoliitika. Mõjutab tootmist laienemise suunas.
Keskenduti isiklikke ja ärimaksude kärpimisele ja valitsuse rolli vähendamisele. (näit. Reformierakonna põhiideed)
Loodeti inflatsiooni, töötuse ja intressimäärade alanemist, paraku nii ei läinud. Inflatsioon langes 12%-lt 4%-le, töötus aga suurenes 7,1% kuni 11%. Sisuliselt oli tegemist g suurima kriisiga g ppärast 1930.
Suur eelarvedefitsiit , intresse maksti 15% kogu valitsuse kulutustest. Grammi-Rudmani seadus eelarve tasakaalu kohta.
USA-s negatiivne väliskaubandusbilanss. USA maailma suurim võlglane, nõuti Saksamaa,, Jaapani p majanduse j elavdamist.
46 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Gerge Herbert Walker Bush oli USA asepresident (1981- 89) ja 41. USA president (1989-93). Kogus populaarsust "külma külma sõja sõja" lõpetamise ja eduka Lahesõjaga. j g
47 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 42. USA president (1993-2001) William J. Clinton
48 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng aastatel 1990-1999
1. Perioodi loetakse maailma jaoks edukaks, eriti kiire majandusareng j d oli li 1994 aastal t l ja j perioodi i di lõpus. lõ
2. NSVL, Jugoslaavia ja nn. "sotsialismileeri sotsialismileeri lagunemine ", lagunemine , suured majandusprobleemid nendes riikides.
3. Lahesõda 1991 aastal.
4 1994 aastal asutati NAFTA (USA 4. (USA, Mehhiko Mehhiko, Kanada ) Kanada).
49 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz USA majanduskasv
87 89 91 93 95 97 99
50 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz World Trade Centre 1975-2001
51 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz WTC rünnak 11.09.2001
52 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 53 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng 2000-
Osama bin Laden jja George g W. Bush
54 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng 2000-2009 Jätkuv globaliseerumine, mis on viinud sageli vägivaldsete vastuaktsioonideni
Terrorismioht, mis omakorda avaldab majandustegevusele pärssivat mõju.
Probleemiks on ka ülisuurte firmade (Enron, Arthur Andressen, Worldcom, Lehman Brothers jne.) majandustegevuse ja raamatupidamise ebaadekvaatne peegeldamine. Investorid kaotasid börsidel suuri summasid.
USA korporatiivse järelvalve süsteemi peetakse ebarahuldavaks.
Hiina majanduse ülikiire areng ja energia vajaduse kasvu mõju. Aastast 2010 maailma teine majandus USA järel, kuid ka suurim looduse reostaja. Iraagi sõjaga kaasnev ebakindlus naftaturgudel ja naftahinna ebastabiilsus .
EL kui k i terviku ter ik suhteliselt s hteliselt aeglane majanduskasv majand skas ja euro e ro tugevnemisega t ge nemisega $ suhtes kaasnevad probleemid.
Suur majanduskriis alates 2008 aastast. aastast
55 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz EL, USA, Jaapani SKP ja Eesti juurdekasv
15
10
5 juurdekasv, %
0 EL(27 riiki) 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 USA
5 -5 Jaapan
Eesti
-10
-15
-20 aastad
56 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maailmamajandus kasvas alates 2001 aastast pidevalt. Eriti edukas oli periood Hiinale. Segadus Iraagis ja naftahindade rekordid põhjustasid hinna tõusu. EL laienemine 2004 a. 1. maist lõi Euroopasse suure 450 milj. tarbijaturu. Euroliidus oli 2007 a. majanduskasv ca 3 %. Euro kasutuselevõtt sularahana oli hinnatõusu üks põhjusi. Euro tugevnemine $ suhtes põhjustas p j ekspordi p vähendamist. 2008 aastast majanduskriis. j
USA majanduskasv kiirenes 2007 aastal ca 4%-ni, majanduskasvu peamisteks toetajateks olid eratarbimis- ning valitsussektori kulutused ja seadmete ja tarkvara ost. Aastaks 2008 prognoositi USA-s mõningast majanduslangust, mis ka realiseerus ajaloo ühe suurema majanduskriisina. Aasia majandusprobleemid on tänu Hiina majanduse tõusule ka kriisi ajal mõnevõrra väiksemad, kuigi Jaapanis on tõsised majandusprobleemid. 2008 aastal t l algas l suur majanduslangus, j d l mis i kestab k t b osaliselt li lt siiamaani, ii i kuigi k i i optimistide arvates on majanduses tass mõningast tõusu märgata. Majanduskriisist väljumise veduriteks peetakse just Aasia riike aga ka Austraaliat ja mõningaid Ladina­Ameerika riike. 57 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni määr
12
10
8
6 EL(27 riiki) Inflatsioon
USA 4 Jaapan
Eesti 2
0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
-2
-4
Aastad
58 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 59 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldus: Berta Berta's s Fundamental Law of Economic Rents. "The only thing more dangerous than an amateur economist is a professional economist. economist."
60 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz