Loeng 9 - Inflatsioon (1)

Moto : Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman
I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
Töötus Inflatsioon
Poliitikute probleem ... ka k kõ kõrge inflatsioon 1970 aastatel kaasnes koos töötuse kasvuga ... Stagflatsioon Inflatsiooni põhjused: 1 Rahamassi ülemäärane kasv 1. 2. Nõrk ja mitteusaldusväärne raha Island ? 3. Vahel ka majanduse kiire areng.
Inflatsioonil pole reeglina üht ja ainsat põhjust. Inflatsiooni vastu võitlemiseks soovitatakse tugevat raha ja kavatsuslikku majanduse languse poliitikat. Vähe soovitatakse tulupoliitikat ning pakkumist stimuleerivaid abinõusid. Need ideed pole p p pälvinud p poolehoidu ei teadlaste hulgas g ega g võimukoridorides.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mõningad määratlused 11. Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, termin mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Sisuliselt võimatu. 2. Inflatsioon on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega. 3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4. Deflatsioon on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste. Deflatsioon D fl i on kaasaegsele k l majandusele j d l mitteomane. i Arvatakse, A k praegu eii saa deflatsioon kesta mõnest kuust kauem. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme.
6. Hinnasokk tekib mingi kauba ( nafta , põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. Hinnasokil on majandust läbiv mõju, ta võib põhjustada hinna tõusu mitme aasta vältel, sarnane kestva inflatsiooniga.
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tüüpiline inflatsioon rahapakkumise suurenemise tõttu. Raha pakkumise mõju raha väärtuse ja hinna tasemele .
Raha väärtus Hinna tase Raha pakkumine (kõ ) (kõrge) 1 1 (madal)
0 75 0,75 Tasakaaluolukord 1 33 1,33 Raha väärtuse Hinna tasakaalu tase tasakaalu tase 05 0,5 2 Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha 0 25 0,25 eestt rohkem hk k kaupa osta. t 4
(kõrge hind) (madal) 0 Raha pakkumine Raha keskpanga poolt kogus
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha süsti mõju raha väärtuse ja hindade tasemele. Situatsioon, kus keskpank suurendas kahekordselt ringluses olevat rahamassi Raha väärtus Hinna tase Raha pakkumine
(kõrge) 1 1 (madal) 1 Raha pakkumise 1. suurenemine...
0,75 , 1,33 Hinna tasakaalu tase Raha väärtuse tasakaalu tase 0,5 , 2 3...ja tõstab hinna taset 0,25 4 Raha nõudlus 2. ...vähendab raha väärtust... 0 (kõrge hind) (madal) M1 M2 Raha kogus
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz %
1076
8,3?
8,5?
-3,0? 89,9 6,6 10,8 ? 23,1 47,7 4,4 8,2 1, 11 2 11,2 40 4,0 3 3,3 3,6 3,0 4,1 29 5,8 -0,1
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 aasta 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.). 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni liigid
1. Nõudlusinflatsioon Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. tõusu 2. Pakkumisinflatsioon Kogupakkumise järsu vähenemise (nn.(nn pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk . 3. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, g g kasvab. kõrgtehnoloogia
4. Majandusootuste inflatsioon Majandusootuste j inflatsioon sunnib nõudma kõrgemaid g p palku,, mis saavadki inflatsiooni mootoriks .
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni spiraalid 1 Hinnad palk hinnad 1. Hindade kasv põhjustab palgatõusu kompenseerimaks suurenenud väljaminekuid. Palgatõusuga kaasneb tootmiskulude ja nõudluse kasv, siit hindade tõus. 2. Hinnad vahetuskurss hinnad Riigis, kus hinnatõus on tunduvalt kiirem kui ülejäänud maailmas, võib sellega kaasneda rahvusvaluuta devalveerimine devalveerimine. Importkaubad, Importkaubad ss.h. h ka imporditavad tootmisvahendid kallinevad ning see tõstab omakorda nendega toodetavate kaupade hindu. 3. Hinnad intressid hinnad Üldise hinnatõusu osana suurenevad ka intressimäärad, mille tagajärjel säästmine suureneb ja tarbimine (nõudlus) väheneb. Samal ajal suurendab laenuintressi kasv tootmiskulusid jja kogupakkumine g p väheneb.
4. Hinnad hinnad Toorainehindade (energia) kasv põhjustab hinnatõusu töötlevates firmades, siit kandub edasi kogu majandusele.
5. Palgad palgad Üks majandusharu ees ja teised järel.
10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooniga kaasnevad probleemid
11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni kahjud
1. Kahju on alati suur kui miski halb üllatab. 2 Kui 2. K i inflatsioon i fl t i on prognoositud, it d siis ii on kahju k hj igal i l juhul j h l väiksem äik kui k i temast vabanemiseks tekitatava kunstliku majandusliku languse kahjud.
Prognoositud inflatsiooniga püütakse kohaneda. Esiteks töötajate palkade indekseerimine inflatsiooni suhtes. Teiseks nõuaksid töötajad maksusummade sidumist inflatsiooniga, mis tähendaks eraisiku tulumaksu seostamist reaal reaal-,, mitte nominaaltuluga. Kolmandaks nõuaksid korporatsioonid oma maksude ning amortisatsiooni arvutamist mitte nominaalse , vaid reaalse kasumi põhjal.
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Intressimäära indekseerimine Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem. 1. Pankade laenuotsused on tehtud mingi reaalse intressimäära baasil. 2. Selleks, et laen tasuks peab reaalne intressimäär olema positiivne, seega peab nominaalne intressimäär ületama inflatsioonitempo. Probleem on selles,, et pangad p g p peavad hindama inflatsiooni enne laenumäärade määramist. Reaalne intressimäär (r) võrdub nominaalse intressimäära (i) ja inflatsioonitempo (p) vahega: r =i- p 3. Nominaalse intressimäär (i) on eeldatav inflatsioon (p*) koos soovitud intressimääraga (rd). i = rd + p*. Intressimäärade indekseerimine on komplitseeritud ja raske ülesanne. 1970. aastate inflatsioonide reaalne tulemus: Enamik tänapäeva laenulepinguid näevad ette muutuvaid intressimäärasid (eelkõige pikaajalised laenud). Kaasajala on laenuintress kahes osas. i = Euoribor + kokkuleppeline intress
13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Heaolu kahanemine 1. Inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud , intressid indekseeritakse) ei päästa ikkagi kogu kahjust. Inflatsioon alandab rahaliste hoiuste väärtust. 2. Firmad tegelevad g finantsprobleemidega, p g , selle asemel,, et tegelda g tootmisküsimustega. g Ühiskonna aspektist on see tühi töö, sest midagi selle tulemusel ei toodeta. Seega on inimesed sunnitud rakendama aktiivset rahapoliitikat - minimeerima sularaha hulka käes ja maksimeerima raha, raha mida hoitakse intressi teenivatel kontodel. kontodel
3. Uued hinnakirjad, kataloogid jne. See on inflatsiooni ühiskondliku heaolu kahju teine aspekt aspekt. Tarbijate ebameeldivused jätkuvad meeldiv näha poodides aina kõrgemaid hindu.
14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsioon ja reaalne intressimäär II. Prognoos eeldab: 1.Tuleviku majandusarengutest ülevaadet. 2. Hinnasokkide äraarvamist. II. Eksimuse tagajärg: 1. Inflatsiooni kasvu alahindamine - reaalne intressimäär kujuneb negatiivseks . 2. Inflatsiooni üle hinnates muutub intress kõrgeks ( laene ei suudeta tagastada). III. Inflatsiooni hindamine: 1 Lihtsam 1. Liht meetod t d põhineb õhi b oletusel, l t l ett homne h iinflatsioon fl t i on tänasega tä võrdne. õ d Mõned mudelidkasutavad mineviku inflatsiooni keskmisi kaalutud tasemeid. 3. Monetaristid soovitavad kasutada rahamassi kasvu trendi. Pikaajaliselt j tulemuslik,, ebaefektiivne lühemate perioodide korral. Mineviku trendid ignoreerivad tuleviku poliitilisi muutusi. Seetõttu kasutatakse oodatud inflatsiooni ja reaalse intressimäära leidmiseks eksperthinnanguid. eksperthinnanguid IV. Järeldused. Reaalse intressimäära kiire tõus tähendab, tähendab et võlg suureneb sissetulekust kiiremini kiiremini.
15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha liigub firmadesse laenudena Keskpank suurendab raha pakkumist
Firma 1 Firma 3 .... Firma N
Autoostud, autode hinnad hakkavad tõusma
Firma 2
Ostab autovärvi. Hinnad tõusevad Firma 5
Firma M
IInflatsiooni fl t i i eii saa prognoosida, id tee t äärmiselt ää i lt keeruline. k li Igal I l etapil t il hind hi d tõuseb tõ b jaj võidavad õid d need, d kes k on "rahapumbale" lähemal. Kaotavad need, kes kaugemal. Raha voolamisel läbi majanduse tõusevad teised hinnad. 16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Prognoosimatu inflatsioon
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tulu ümberjaotamine 1. Kui nominaalne intressimäär pole indekseeritud, alaneb reaalne intressimäär alla soovitud taseme. 2. Selle tulemuseks on ostuvõime ümberjaotumine laenuandjalt laenajale, sest laen makstakse tagasi vähem väärtuslik rahaga rahaga. 3. Firmad maksavad dividende ja lunastavad võlakirju odavamalt. 4.Valitsus kompenseerib riigivõla odavama rahaga - samadega, mis ta ise on trükkinud. Kui valitsus maksude suurendamise asemel trükib raha ja kasutab võla kustutamiseks inflatsiooni, siis sellist poliitikat on nimetatud ka inflatsioonimaksuks.
Inflatsiooni korral võidavad: 1. Suurhoiustajad Saavad kasutada rahaturu võimalusi, mis hälbivad koos turujõududega ning kohanduvad inflatsiooniga inflatsiooniga. 2. Keskklass Reeglina kuuluvad laenuvõtjad keskklassi, seega jaotab inflatsioon tulu ümber keskklassi kasuks.
Inflatsiooni suhtes Sotsiaalhoolduse saajad, kuna need on täielikult neutraalne : indekseeritud tarbijahinna suhtes. Eestis pensionid.
Kaotavad: Laenajad , väikehoiustajad ja madala sissetulekuga rühmad. 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise vähendamine 1. Madal või lausa negatiivne reaalne intressimäär soosib laenuvõtmist ning on mõjukaks stiimuliks säästmise ja finantskapitali ostmise vastu. Inflatsioon võib põhjustada elamuturuhindade äärmiselt kiiret kasvu. kasvu Elanikel elamuga seotud varandus mitmekordistus. Ka Eestis 2006 ­ 2007
22. Paljud P lj d inimesed i i d reageerisid i id inflatsioonile, i fl t i il vähendades äh d d jjooksva k sissetuleku i t l k säästmist. Tagajärg: buum elamuturul. Samuti tingis hindade tõus ostulaine, et sel viisil vastu seista hinnatõusule. Ka see vähendas säästmist.
19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maksumoonutused Inflatsioon moonutas minevikus maksusüsteemi rohkem kui tänapäeval, mil mõningad isikumaksud on indekseeritud. Eesti kohta need väljaütlemised ei kehti. M k nõutakse Makse õ k sisse i k kapitali i li nominaalselt, i l l mitte i reaalselt l l tulult. l l Kapitali kasvu sidumine inflatsiooniga tagaks ettevõtete maksukoormuse alanemise. Seaduse kohaselt tehakse amortisatsioonieraldised nominaalväärtusel. Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel, siis oleks amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. Tänapäeval on inflatsioonist tingitud maksumoonutused pälvinud vähemat tähelepanu Kui inflatsioonitase tõuseb võib probleem päevakorrale kerkida tähelepanu. kerkida.
20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2... mistõttu kiire inflatsiooni Inflatsioon puhul tuleks kuludesse kanda tunduvalt vähem, kui oleks reaalse väärtuse korral...
Seadmete nominaalväärtus e. 11.Amortisatsiooni Amortisatsiooni arvutamine soetamisväärtus toimub nominaalväärtuse alusel...
Makseperioodi algus Maksetähtaeg Aeg
33... ning firmal tuleks tunduvalt suuremat tulumaksu maksta
Maksumoonutused. Eestis p puudub ettevõtte tulumaks väljavõtmata j kasumilt. 21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Liigne tarbimine Inflatsioon moonutab hinnasignaale ning vähendab turu võimet anda edasi infot. infot Inflatsiooniperioodil näib tulu tegelikest suuremana. 1 Selle tagajärjel võib firma teha ebaefektiivseid investeeringuid. 1. investeeringuid Tulemus: võlad kasvavad kiiremini kui tulud. Pankrot!? 2. Tulu ülehindamist eraisikute poolt. Tulemus: ületarbimine ja alasäästmine. Majandusraskused!
Kõrge inflatsiooni tõttu kasvab inflatsioonilise ebakindlus . 1. Inflatsiooni tõttu on suhtelise ja absoluutse hinnataseme muutuse eraldamine keeruline. 2 Nõutakse palga indekseerimist 2. indekseerimist. 3. Inflatsiooniline ebakindlus mõjutab ebasoodsalt tööturgu. 4. Firmade ebakindlus tuleviku inflatsiooni suhtes võib takistada pikaajaliste lepingute sõlmimist.
Tulemus: Alaneb majanduslik efektiivsus ja potentsiaalne SKP.
22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Indekseerimine Sissetulekute, aga ka maksude regulaarne korrigeerimine hinnaindeksi abil. Kasutatakse vahel arenenud riikide poolt. Täieliku indekseerimise vastu oleks: Esiteks muudaks palga indekseerimine majanduse tundlikuks pakkumissokkidele: hinnaindeksi ühekordne tõus muutuks palga automaatsel tõusul kestvaks inflatsiooniks. Teiseks muudaks indekseerimine keerukaks palga seostamise tööviljakusega, mida on vaja teada ressursside efektiivseks paigutuseks. Kolmandaks võib täielikult indekseeritud lühiajaline j finantskapital p inimestele nii veetlev , et paljud loobuksid aktsiaturust. Aktsiaturu katastroof!? Neljandaks tähendaks amortisatsiooni, ärimaksude jne. täielik indekseerimine maksukoorma nihet korporatsioonidelt üksikisiku kanda kanda. See oleks poliitilises mõttes eriti komplitseeritud, kuigi võib olla kasulik. Viies ja peamine täieliku indekseerimise mittekasutamise põhjus on aga poliitilist laadi . NB! Täielik indekseerimine näitaks, et valitsus annab alla inflatsioonivastases võitluses.
23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni mõjutavad tegurid 1. Inerts Inerts tuleneb pikaajalistest lepingutest ning kujunenud ootustest. Töölepingud p g võivad olla inflatsiooni allikaks kui seal on p palgatõus g sees. Adaptiivsete ootuste mudeli keskne eeldus on: ootused genereerivad inflatsiooni. Inerts väheneb, kui ootused on ratsionaalsed ning kui palgalepingud sõlmitakse lüh lühemateks t k perioodideks. i did k 2. Nõudluspoolsed tegurid. Majanduskasvu tingimustes nõudlus kasvab. kasvab 3. Pakkumispoolsed tegurid Pakkumissokid kiirendavad või pidurdavad inflatsiooni: ·Negatiivsed pakkumissokid (OPEC'i naftahinna tõus 1970 a.), streigid ja valitsuse poolt kehtestatud piirangud suurendavad inflatsiooni ·Naftahinna ja palga alanemised olid soodsateks pakkumissokkideks. ·Rahvusvaheline efekt Ka valuutakursii muutumisel i on oluline i mõju. j $ kallinemine i i tõstab importkaupade i hinda i Eestis ja vastupidi. 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Disinflatsioon ...
... on inflatsioonitempo aeglustumine
25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Disinflatsiooni kahjud Hinnatase langeb ja ettevõtjad ei suuda laene tasuda. tasuda Pangad hädas! Näide disinflatsioonist 1. Eestis kinnisvaraarendajate j suured kahjud. j Nende pankrotid põhjustasid ka pankadele suuri kahjumeid. 2007-2010 a. kriisis teotasid valitsused. (Island, Läti, USA, Suurbritannia jne.) 2. Põllumeeste ja kinnisvaraaendajate kahjud. Probleemiks said soodsad laenud, kuna reaalne intress oli madal. Tagatis (maa, hooned) ülehinnatud. Alates Al t 2008. 2008 langesid l id maa, kinnisvara ki i ja j põllumajandustoodete õll j d t d t hi hinnad, d eksport alanes , samas tõusis reaalse intressi määr. See oli liig mis liig. 3. Pankade suured kahjumid Euroopas (ka Eestis), USA-s USA s (alates 2008 a.). Disinflatsiooni põhjused. Kehvad majandusotsused ja kapitalistlik risk.
26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Disinflatsioon ? Deflatsioon ?
Mis toimus 1980. aastatel USA-s ja 2000 a. Jaapanis ??
Deflatsiooni tekkimiseks on vaja kahe teguri koosmõju 1. Ostujõu langus 2. Ülikiire produktiivsuse kasv
27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Deflatsioon või disinflatsioon Reaalses majanduses, a la siin ja praegu, ei ole kerge otsustada kas on tegemist disinflatsiooni või deflatsiooniga. Kui vaadelda toodud kõveral aastaid USA1980 ­ 86 a. ja Jaapanit 2000-2008 a siis on näha et inflatsiooni absoluutväärtus oli enamasti üle nulli näha, nulli. Seega valdavalt disinflatsioon?? Pealegi g inflatsioon sisuliselt eksisteeris.
Teisest küljest: 1. Me näeme vaid äsjatoodetud kaupade ja teenuste hindu, ei arvesta olemasolevate kaupade hinnamuutusi. 2. Ei ole võimalik hinnata p põhivahendite muutust. Arvatakse, et USA-s alanes rahvusliku rikkuse reaalne väärtus $12 triljonilt 1981. aastal $11 triljonini 1985. aastal. S Seega oleks l k nagu d deflatsioon? fl i ?
28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Deflatsiooni tulemus:
Likviidsuse kriis, sest inimestel puudub võlgade tagasimaksmiseks raha. Isikliku vara hinna langus teeb laenamise raskeks, eriti majandusliku languse vältel. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt, mille tagajärjeks oleks aga veelgi kõrgem inflatsioon tulevikus. tulevikus
Lahendus:
Vara müük, selle tulemus aga on edasise deflatsioon. Vara väärtuse alanemine pole ainus deflatsiooni tunnus. Maa ja kinnisvara hind langes. langes Põllumajandussaaduste, Põllumajandussaaduste nafta ja metalli hind langes langes. Töötus kasvab just seni kiirelt arenenud sektorite (ehitus) Töötajate palgad vähenevad Pessimistid tõmbavad 2008, 1980. ja 1930. aastate vahele paralleele. Perioode iseloomustab spekulatsioon aktsiakapitali turul ning laenude rekordiline tase. Optimistid lugesid deflatsiooni disinflatsiooni üheks komponendiks komponendiks, mille toimel lahkusid areenilt ebaefektiivsed firmad.
29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Hinnalangus oleks tarbijatele soodne. Paraku tekib majandussüsteemi j kui terviku jaoks j probleeme, p kuna hulk olulisi majanduslikke seoseid on oma olemuselt asümmeetrilised. Majanduses esinev asümmeetriline seos on osade kaupade ja teenuste hindade tõrksus madalamale liikuda . Samuti ei tule rahamassi vähenemise või kiiresti kasvava tootlikkuse tõttu langema sunnitud hindadega kaasa tulla palgad. Probleem ettevõtjale Majandusseosed, mis kehtivad normaalse hinnakasvu korral, ei pruugi kehtida deflatsiooni tingimustes tingimustes. 1. Deflatsiooni ja ülimadala inflatsiooni vastu räägib keskmise hinnataseme kasvu hea omadus lasta majanduses tehtud " vigadel " end suhteliselt valutult korrigeerida . 2. Samuti aitab inflatsioon "õlitada" majanduses toimuvaid struktuurimuutusi ning suhteliste hindade kohandumisi. Deflatsiooni positiivne külg Deflatsioon taastab ostuvõime ning suunab majanduse tõusuteele. Probleem ajas!! Nähes hindu alanemas, võivad inimesed ostmisega viivitada, sel perioodil kestab aga majanduslik langus.
30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Disinflatsiooni kasud Hinnastabiilsus ning inflatsioonikahjude elimineerimine. Arvatakse, et disinflatsiooni kasud kompenseerivad disinflatsioonist tingitud rahanduslikku kitsikuse ning töötuse suurenemisest tekivad kahjud. Disinflatsiooni kasu ja kahju võrdlemiseks: 1. Simuleeriti mineviku inflatsiooni vastase poliitika tulemusi. 2. Seejärel modelleeriti rahanduslike piirangute efekte, et hinnata disinflatsiooni ning toodangu võite ja kadusid . Järeldus: disinflatsioon suurendab majanduslikku j efektiivsust jja kasvu p piisavalt,, et kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju. NB! Võit avaldub mitte vahetult disinflatsiooniprogrammi käigus, vaid alles mitme aasta pärast pärast. Eelneva perioodi vältel on aastaid, mille vältel on töötus kõrgem ja reaaltulu madalam kui tavalise monetaarpoliitika ajamisel. Sellest ei taha ükski poliitik aga midagi kuulda.
31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Edgar Savisaar ja Jürgen Ligi veavad 100000 krooni peale kihla. Savisaar võidab kui kroon devalveeritakse. Ligi võidab kui ei devalveerita.
Hiljem lööb Savisaar laksti peopesaga otsaette: "Jälle sattusin reformikate lõksu! Kui Jü Jürgen k kaotab, b maksab k b ta mullell d devalveeritud l i dk kroonides, id k kuii võidab, õid b pean mina i maksma k devalveerimata rahas."
32 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz