Loeng 11. - Fiskaal- ja monetaarpoliitika (0)

Loeng g 11. Fiskaal - jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile . Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. · Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon .
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- e. eelarvepoliitika Eelarve E l suurus, juhul j h l kui k i valitsus lit eii võta õt laene , l sõltub õlt b maksukoormusest k k t ja j maksud laekumisest. Valitsus võib mingil g määral muuta töötuse taset ja j inflatsiooni maksumäärade ja kulutuste muutmise abil.
Kas ja kuidas mõjutaks see majandust, majandust pole aga üheselt selge?! 1. Arvatakse, et paljas teadmine eelseisvatest muudatustest maksude alal paneb liikvele majandustegevuse. p j g 2. Kas fiskaalpoliitika abil on üldse võimalik majandust mõjutada? 3. Vahel on maksudel ja valitsuse kulutustel soovitule vastupidine mõju. Tulemuseks on kriitika. kriitika
NB! Arvestades seda, et p poliitikud (riigikogu) g g kinnitavad eelarved , siis ei pruugi alati valitsuse kavatsused realiseeruda.
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaalpoliitika üldisemad eesmärgid Esimene oleks likvideerida tõsised deflatsiooni või inflatsiooni poolt tekitatud SKP lõhed. Teine fiskaalpoliitika oluline ülesanne on siluda majanduse tsüklilisest arengust tingitud kõikumisi. Seega, ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused.
Valitsuse käitumine majandusliku j buumi ajal j 1. Vähendatakse kulutusi või tõstetakse makse. Sellega jahutatakse maha majanduse kiire kasv ja hoitakse ära majanduse "ülekuumenemine". 2 Jälgitakse 2. Jäl it k ka k iinflatsiooni fl t i i ja j maksebilansi k bil i võimalikku õi likk halvenemist. h l it
Valitsuse käitumine majanduslanguse ajal Väh d t k makse Vähendatakse k jja/või / õi suurendatakse d t k valitsuse lit k kulusid . l id Kui need stabiliseerimispoliitikad on edukad , võivad need viia majanduse tõusuni. Kogunõudluse g (tarbimise) ( ) ülemäärase kasvu või kahanemise probleeme p ei tohi lubada muutuda tõsisteks.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaalpoliitika jaguneb kaheks 1 A 1. Automaatne t t Valitsuse tegevusest mittesõltuvad automaatsed stabilisaatorid on majanduses endas. Nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse,, kui kogutulu g või töötus muutub. 1. Majanduse langusperioodil automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist. 2. Kui majanduses on inflatsioon , siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Tulumaksu vähenemine majanduslanguse korral ja suurenemine inflatsiooni korral
2. Situatsioonikohane Valitsuse otsustest tulenev eelarvepoliitika. Maksude ja avaliku sektori kulutuste muutmine. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse. Kitsendav fiskaalpoliitika oleks majanduse koomale tõmbamine. Vähendatakse avaliku sektori kt i kulutusi k l t i või õi suurendades d d makse. k
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve tasakaal Eelarve E l koostatakse k t t k esialgui l prognoosina, i mille ill ühel üh l poolel l l on riigi ii i tulud t l d ja j teisel poolel kulutused. Muutused avaliku sektori kulutustes või maksupoliitikas p mõjutavad j eelarve tasakaalu. Tulemuseks on eelarve: · Ülejääk · Tasakaal · Puudujääk
Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid: 1. Emiteerides raha 2. Maksustades erasektorit 3. Laenates raha ( finantseerimine defitsiidiga), mis omakorda jaguneb · sisene laen · väline laenamine, see on riigile ohtlikum
7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve puudujääk 11. Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kasvu kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud . 2. Puudujääk võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi. Kui valitsus laenab eelarve defitsiidi katmiseks, siis võib ta kaasa tõmmata osa erasäästudest. T l Tulemus: erainvesteeringute i t i t väljatõrjumine. älj tõ j i
Põhjused: 1. Laenuks vajaminevate finantside kogupakkumine on piiratud 2. Avaliku sektori laenud põhjustavad intressimäära tõusu, mis põhjustab erainvesteeringute i i nõudluse õ dl langust l Defitsiidiga eelarve efekt sõltub ka sellest, kelle käest ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada Majandus võib laieneda, kui riik laenab erasektorilt või pankadelt, kelle raha oleks seisnud jõude. Kogukulutused ei suurene, kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve puudujääk
On ja jääb üheks fiskaalpoliitika sõlmküsimuseks. Reeglina tunneb erinevate maade avalikkus (ka Eestis) muret eelarve tasakaalustamise pärast. pärast Vahel on üles kutsunud tegema isegi põhiseadusesse parandusi, mis nõuaksid tasakaalustatud eelarvet . Samal ajal toetab seda ideed vaid väike osa majandusteadlaskonnast. Probleem: kas eelarve peaks olema tasakaalus igal aastal? Ühest vastus ei ole, kuid üldine arvamus on, et eelarve tasakaal ärindustsükli ulatuses on asjakohasem, kuigi ...
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve puudujääk Paljude maade probleem on suur eelarve defitsiit defitsiit. Eestis pole probleemi olnud! Nii oli USA-l 1960. aastatel eelarve tasakaalus ja 1970. aastatel oli vaid mõõdukaid defitsiite, kui 1980. aastatel toimus defitsiidi ülikiire kasv. Probleem: Mis siis juhtus? ·Kas fiskaalne vastutustundetus? ·Millised on kasvavate defitsiitide tagajärjed? Alustati majanduse liberaliseerimist. Friedmani teooria. Makse vähendati ja siit eelarve defitsiit. Eelarve defitsiidi võib avaldada: Defitsiit = tPQ ­ G t- keskmine tulumaksumäär, puhasülekanded. P - hinnaindeks ; hinnaindeks; Q -reaalne SKP; G -valitsuse lit kulutused. k l t d
10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarvedefitsiidi tõlgendamine Näeme, et tulumaks on funktsioon SKP-st ja hindade tasemest, seega defitsiit muutub ärindustsükli käigus. Kui majanduses on langusperiood, maksavad inimesed ja ettevõtted makse vähem. Eelarve tulud vähenevad. Samas valitsuse kulud kasvavad, kuna makstakse töötutele toetusi. Kui majandus on tõusulainel, siis maksavad inimesed ja ettevõtted rohkem makse. Eelarvtulud kasvavad. Ka valitsuse kulutused vähenevad, vähenevad kuna vähem inimesi saab töötuse kompensatsiooni . Need muutused valitsuse kuludes ja tuludes iseloomustavad automaatsete stabilisaatorite toimet. Stabilisaatorid: · vähendavad tsükliliste kõikumiste amplituude · suurendavad kulutusi langusperioodil · vähendavad kulutusi tõusuperioodil Seega tsükliline eelarve defitsiit. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz SKP ja avaliku sektori kulutuste defitsiit ja ülejääk
Valitsuse kulud Maksude laekumine ((G)) ja j maksud (T) ( )
Eelarve ülejääk
Eelarve defitsiit Valitsuse kulutused
Y1 Sissetulekud (SKP) Y
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Madala üksikisiku tulumaksuga Euroopa Eesti maksukoormuse riikide järjestus näeb välja järgmine: dünaamika
Bulgaaria 10% 37 36
Georgia 12% 35 34 Venemaa 13% 33 32 Ukraina 13% 31 30 S it Sveits