Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus (1)

Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud ( liberaalid )väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni.
1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes : Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu.
Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik
Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust.
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu ööjõ palkamise lk i korral k l ja j ...
2. ...firmad palkavad töölisi niikaua , kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega. W/P 3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev. Firma palkab töötajaid seni kuni tööst saadav tulu on võrdne reaalpalgaga.
(W/P)0 a 44. Kui K i reaalpalk l lk langeb l b tasemelt t lt (W/P)0 tasemele (W/P)1 palgatakse lisatööjõudu ning L0 nihkub L1. Reaalpalk väheneb kui b nominaalpalk p W langeb g või hinnad P tõusevad. (W/P)1
Ld
L0 L1 L
Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. Firmad ei vaja töötajaid iseenesest, nad vajavad töötajate produktiivsust. W-nominaalpalk; P- hinnaindeks ; W/P ­ reaalpalk; L ­ tööjõud. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööjõu pakkumise kõvera nihkumine 1. Töö pakkumise kõver nihkub, kui palganõudlus muutub. Kui töötajad nõuavad kõrgemaid palku, nihkub tööjõu pakkumise kõver üles. Ls1 (W suureneb) W/P Ls2 Ls0 (W/P)1 2. Tööjõu aktiivsem osalemine (W/P)2 tööturul tõstab pakkumist või kui kas ab huvi kasvab h i töötamise vastu ast (W/P)0 (alandatakse töötute abirahasid). Tulumaks väheneb. See tõstab kojujäämise j j kulu,, teeb töö enam väärtuslikuks ning jõudeaja kulukamaks.
L3 L2 L0 L1 L
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tasakaal tööturul 2. Kui müügilootused on fikseeritud, soovivad 1. Graafikul on tööjõu j nõudluse jja fi firmad d palgata l rohkem hk töötajaid öö j id vaid id siis, ii kui k i pakkumise kõverad, võime leida ka reaalpalk langeb. Kui tööhõive on esialgsel lahenduse tasakaalule tööturul. tasemel L0, alandab hinnataseme kasv reaalpalka. W/P Ls0(Pe = P0) Ls1(Pe L0 L1 L
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Neoklassikaline isereguleeruv tööturu mudel on ideaal. Tööturgg jõuab j alati tasakaalu p pikaajalises j p perspektiivis p jja see,, et tööpuudus p on olemas,, arvatakse olevat lühiajaline ja iseenesest kaduv probleem. Tööturul toimuvad protsessid taanduvad kahele neoklassikalised postulaadile.
Esimene. Palk võrdub tööst saadava tuluga, W/P = MPL. Kasumit maksimeeriv tingimus: firmad palkavad uusi töölisi, kuni viimase töölise palk on võrdne sellelt tööliselt saadava tuluga. Tööviljakus sõltub otseselt tööoskustest ja seadmetest. Väheneva kasumi tõttu tööst saadav tulu väheneb koos iga uue töölise värbamisega. See idee on tööjõu nõudluse kõvera aluseks. aluseks
Teine. Palk on võrdne töö marginaalse ebakasulikkusega, W/P = MDUt. Iga otsus töötada sisaldab lõhet sissetuleku ja vaba aja vahel vahel, e. e kui tundub tundub, et tööst tulu ei saa, siis ei tee. Tööjõu nõudluse ja pakkumise kõverate lõikepunkt määrab tööturu tasakaalu. T k l korral Tasakaalu k l pakuvad k d töölised ööli d maksimaalse ki l koguse k tööjõudu ööjõ d vastavalt l neile il makstavale reaalpalgale ("selle raha eest rohkem ei tee") ja firmad värbavad kasumit maksimeeriva koguse tööjõudu. Tööturu tasakaalu tagab seega isekorrigeeruv mehhanism .
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööturu tasakaal. 1. Majanduslikud langused on mingite sündmuste (ik ld (ikalduste, sõdade, õd d poliitiliste lii ili vigade ) i d ) tõttu õ kujunenud k j d situatsioonid. Need sündmused vähendavad müüki, nihutavad tööjõu nõudluse kõverat sissepoole ja seega vähendavad tööhõivet, punktist L* L punkti Lb.
Reaalpalk 2. Tööhõive asub kohal Lb seni, kuni W/P tööjõu nõudluse kõver nihkub tagasi esialgsesse asendisse, või kui...
Ls Ls1 a 3. ... töölised nõustuvad madalama W0/P0 b reaalpalgaga Palga vähendamine reaalpalgaga. W1/P1 c nihutab tööjõu pakkumise kõvera väljapoole ja suurendab tööhõivet seni, kuni L Ld1
Lb L* Tööjõu hulk, L 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Neoklassikute asendatavuse idee Palkade langus põhjustab mitmeid asendatavusega seotud efekte, mis aitavad majandusel end jalul hoida. Esiteks vähendavad madalamad p palgad g töökulutuste maksumust p põhivahendite suhtes. See paneb firmasid igal võimalikul juhul asendama tehnikat töölistega!? Teiseks vähendavad madalamad palgad toodangu omahinda ja müügihindu. Madalamad hinnad suurendavad nõudlust, seega ka tootmist ja tööhõivet. Kolmandaks langeb hinnaindeks, seega reaalpalk kasvab ning töölised ei nõua g kõrgemaid nominaalpalku. p
Järeldus. Neoklassikud leidsid , et kui tööline ei suuda sellistes tingimuste tööd leida, siis ta eriti ei p püüagi g või küsib p palka,, mis ületab tema tootlikkuse. Mõlemal jjuhul öeldi,, et ta on vabatahtlikult töötu. NB! Probleem on selles, et maailm alati nii ei toimi. Väikesed langused saavad sageli suurteks suurteks, enne kui oleks mingitki märki taastumisest taastumisest.
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jäikade palkade probleem Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu kaudu. 1. Kui töötud on ratsionaalsed , siis nad peaks aru saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. 2. Madalama palgaga nõustumine viib hinnad alla ning hoiab ära reaalpalga languse, vaata et isegi paremini kui jäik nominaalpalk. 3. Eeldati,, et töölised on ratsionaalsed,, kuid neil p pole alati võimalik talitada oma huvide kohaselt. Põhjus: ametiühingud.
Kõik loomulikult nii ei arva . arva 1. Kaasajal on enamik palkasid jäigad, kuna kõigil töölistel on palgalepingud, kus kasutatakse nominaalpalka. p See leevendab jäikuse toimet. Kuni hindade tase tõuseb nominaalpalga omast kiiremini, langeb reaalpalk ja aitab tööturul end reguleerida. 22. Ka K miinimumpalgad ii i l d on palkade lk d jäik jäikuse tekitajaks . ki j k Seega S tuleks l k kkaotada d valitsuse poolne mõju tööturule. Abirahad ???
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jäikade palkade probleem. 22... iga muudatus tööjõu nõudluses tooks kaasa veel suurema muutuse tööhõives, L* nihkub Lc, 4. Tööjõu pakkumise kõver selle asemel, et nihkuda punkti Lb. oleks pidev punane joon. W/P Ls
3. Jäikade palkade puhul tööjõu pakkumise kõver Ls ei nihku kuni L La.
c Ld0 2. ... kui töötajad nõustuvad Ld2 madalama palgaga, siis Ld1 tööt tööturg lii liigub b b c, kuid k id ...
Lb La Le L
14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööturu alternatiivsed teooriad
15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööturu alternatiivsed teooriad 11. Kas tööjõu pakkumise kohta tehtavad otsustused on tõesti kirjeldatavad töö ja vaba aja vahel tehtava valikuga? Vähemalt üks perekonnaliige peab töötama. 2. Kas tööviljakuse määravad ainult tööliste oskused ja seadmed ? Kuna paljud leiavad töökohal eneseteostuse võimalusi ja sõpru, siis pole töö alati ebameeldiv. Siit probleemid: bl id 1. Kas tööjõu pakkumise kõver vastab ikka tõele. 22. Tööjõu nõudluse kõver on samuti kahtlane, kahtlane kuna töötingimused ja õigluse tajumine võivad mõjutada töölise pingutusi ja tööviljakust. 3. Firmadel on keeruline arvutada töö marginaalprodukti, palju lihtsam on võrdsustada see reaalpalgaga. Alternatiivsed teooriad tuginevad: ·turuvälistel faktoritel ·sotsioloogilistel faktoritel ·institutsioonilistel faktoritel Põhiolemuselt erinevad, jõuavad nad siiski ühele ja samale järeldusele - tööturg 16 võib väga harva kui üleüldse, olla tasakaalus. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Palgastruktuurid Palgastruktuuride analüüs on vajalik palgataseme ja seega ka tööpuuduse ning Siit ka mõisted kõrge inflatsiooni mõistmiseks. mõistmiseks Palgatasemete kvalifikatsiooniga töö ja kõrge palk. erinevused (mehed, naised jne.)
Palga g erinevusi mõjutavad: j 1. Mitmed turufaktorid, näiteks uuemad ja arenevad tööstusharud peavad maksma kõrgemaid palku, et töölisi ligi meelitada. 2 Sisseveetava 2. Sisse eeta a tooraine (naftaaktsiis) või õi väljaveetava älja eeta a toodangu toodang maks maksustamine stamine ( toll ) (toll). 3. Palgastruktuuride alusel töölised tunnetavad, kas neid koheldakse õiglaselt. 4. Kui nõudlus toodangug jjärele p pole enam elastne ningg ppalgad g moodustavad väikese osa müügist saadavast sissetulekust , siis palgad võivad olla kõrgemad. 5. Pikema aja vältel vastavad palkade ja oskuste erinevused industrialiseerimise astmele jja tööjõu j nappusele. pp Kokkuvõte. Tööturg jaotab töötunde, mitte pingutusi. Kui töölised tunnetavad, et nad saavad õiglast palka, siis nad töötavad pingelisemalt. Tööliste arvates on palga vähendamine ülekohus. Domineerib aga see, et õigluse tunnetamine tööliste poolt sõltub omavahel mitteseotud tööstusharudes makstavast palgast. Kui metsatööstuses tõuseb p palk 10%,, siis ehitustöölised soovivad sama. Seega g igasugune g g palgatõus võib panna liikvele inflatsioonilise palgatõusu teistes tööstusharudes.
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Efektiivne palgateooria Kui palgamäärad võivad mõjutada tööviljakust, tööviljakust siis võiksid firmad maksta kõrgemat palka oma töölistele nende täiendavate jõupingutuste eest? Efektiivne palgateooria nii väidabki. Seega pikema aja peale ette vaadates võivad ärimehed leida, et keskmisest kõrgemat palka maksta on nende huvides. 1. Keskmisest kõrgemad palgad mitte ainult ei tõsta tööviljakust ja töölise moraali vaid võivad alandada ka käibekulusid ja tööjõu koolituskulusid moraali, koolituskulusid. 2. Keskmisest kõrgemate palkadega võivad ettevõtjad olla konkurentsivõimelised, kuid nad võivad ka suurendada tööpuudust ja takistada tööturu tasakaalustumist. Seega: ·Kui firma on nõus maksma kõrgemat palka oma töölistele, siis on töölistel lahkudes rohkem kaotada. kaotada ·Kõrgem palk suurendab ka kvalifitseeritud tööjõu pakkumist. ·Kui firmad on tõepoolest huvitatud töölise moraalist, siis kõhklevad nad vallandamise juures isegi siis, kui on tegemist madala produktiivsusega töölisega. Moraali langus. Henry Ford ja Ford Motor Company.
18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Efektiivse palga teooria Seletab S l t b osaliselt li lt pidevat id t tööpuudust, töö d t eii anna head h d seletust l t t tööpuuduse töö d llaialdasele i ld l kõikumisele äritsükli vältel.
Teooria ei meeldi sotsioloogia kasutamise tõttu. tõttu Üks suuremaid efektiivse palga teooriaga seotud probleeme on poliitilised j järeldused. 1. Kuna tööpuudus pole vabatahtlik, siis peaks abiraha töötutele olema suurem. 2. Kuna jjuhtkond hoiab niikuinii palka p keskmisest tasemest kõrgemal, g siis p pole vaja palgamiinimumi. 3. Kui tööliste pingutused ei tõusegi koos palgaga, võib kõrge palgaga töö t h tööstusharuded olemasolu l l olla ll ikkagi ikk i kasulik. k lik
Kuna turg ei määra tööjõu hinda, siis ei meeldi sellised soovitused liberaalse turumajanduse pooldajatele.
19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Duaalsed tööturud Tööturu teooriad, mida oleme seni käsitlenud, on vähe arvestanud tööstuse struktuuri. Duaalse majanduse hüpotees väidab, et majandus koosneb:
1. Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Tuumikfirmade osatähtsus majanduses on suurem ja nad saavad suuremaid kasumeid. Kõrgemad kasumid lubavad mõningast hooletust firmade käitumises. Tuuma sektorit iseloomustavad stabiilsus, kõrged palgad ja soodustused. Tuumfirma kasutab tööjõu värbamisel sõelumismeetodit. Põhjustab diskrimineerimist. Sõelumismeetod on ka soovituskirjad. soovituskirjad ·Valitakse ainult prestiizete asutuste soovitusega tööotsijaid (värbamiskulud vähenevad). ·Kui oskustööliste pakkumine ületab nõudluse, siis on tulemuseks soovituskirjade inflatsioon , mitte palga kasv. ·Soovituskirjade vajaduse kõrvaldamine aitaks kaasa tööturu liikumisel tasakaalu poole. 2 Väiksematest 2. Väik t t viletsama il t tehnoloogiaga t h l i h harudest d t ehk hk perifeeriast. if i t Perifeerias on palgad madalamad ja tööjõu voolavus suur. Perifeeriafirmad ei saa lubada tööjõu diskrimineerimist ( kulukas ). (kulukas) Kasumid on perifeerias üldjuhul madalad, seetõttu peavad firmad võtma, keda saavad. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tagajärjed g j j Esiteks palga määramine ja tööhõive on tuuma majanduses eri protsessid kuna seda ei reguleeri turg. protsessid, turg Teiseks, uute töökohtade teke majanduse ühes sektoris ei saa ära kasutada teise sektori töötuid töötuid. Seega: 1. Tuumas tekkivaid uusi oskustöölisi vajavaid töökohti, ei saa täita töötutega perifeeriast 2. Tuuma töötud mõtlevad kaks korda järele, enne kui lähevad perifeeriasse if i madalapalgalisele d l l li l tööle. tööl
21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööturu alternatiivsed teooriad 1. Tööturu alternatiivsed teooriad kirjeldavad inimese käitumise täpsemalt kui majandusmatemaatilised mudelid. 2 K 2. Kuii need d teooriad t i d on õiged, õi d siis ii on raske k panna tööturgu tööt üld üldse turgude hulka, kuna pole näha tasakaalu tekkimise võimalusi. 33. P Palku lk ja j tööjõu tööjõ pakkumist kk i t määravad ää d iinstitutsioonilised tit t i ili d korraldused , samas tööhõivet määrab oodatav läbimüügi maht.
22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kokkuvõtted ja järeldused Tööturu mudelid vaatlevad inimese käitumise eri aspekte p tööpuuduse, p inflatsiooni jja majandusliku kasvu suhtes. Majanduslikku reaalsust nähakse väga erinevalt.
Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel: Tööpuudust saab kaotada palga vähendamise kaudu. Kui palgad on seotud lepingutega, siis turg võib jõuda tasakaalu lepingute lõppemisel. Iga täiendav töötu peab olema töölise laiskuse või palga jäikuse tagajärg, millest mõlemad on lühiajalised nähtused. Poliitika: majandusse mitte sekkuda ja anda vaba voli isereguleerivatele jõududele.
Keynesi pakkumise ja nõudluse mudel: Pole mehhanismi, mis reguleeriks reaalpalka. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastastikune sõltuvus võib seguneda isereguleerivate jõududega neid takistades. P liitik vajab Poliitika: j b sekkumist, kk i t kogunõudluse k õ dl suurenemine i suurendab d b tööjõu tööjõ nõudlust. õ dl t
Alternatiivsed teooriad: Tööturg on lahterdatud Tööt l ht d t d jaj töölised tööli d polel selles ll vahetatavad. h t t d Palgad P l d ja j tööhõive tööhõi on erii protsessid. Pole põhjust uskuda , et tööturg jõuab tasakaalu, kui puudub tasakaalustatav mehhanism. Poliitika: tugevdada tegevusprogramme ning nende rühmade väljaõpet, kellel seda on vaja. 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Need kolm poliitikavõimalust pole võrreldavad. 1. Kui majanduse jätmine omapead on õige, siis ülejäänud kaks programmi võivad kaasa tuua ebaefektiivsuse ja inflatsiooni. 2. Kui kogunõudluse suurendamise poliitika on vajalik, siis sihtprogrammid on liiga kulukad. 3. Kui on vajalikud sihtprogrammid, siis kogunõudluse stimuleerimine põhjustab ainult inflatsiooni.
24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööpuudus Miks eksisteerib töötus? Kahjuks ei toimi makromajandus alati optimaalselt. Vaatamata agregeeritud t bi i stabiilsusele tarbimise t biil l võivad õi d investeeringud i t i d ja j finantstegurid fi tt id põhjustada õhj t d ebastabiilsust. Arvatakse, et tööturg ei taga täishõivet. S Suur töötus ppaljudes j riikides on muutunud faktiks. Midagi g on ilmselt viltu ,, kuid poliitikud näivad sellest vähem muret tundvat kui peaks. Eestis on töötuse probleemidega vähe tegeldud. Paraku on töötus tõsine probleem, bl mis i nõuab õ b täit äi tähelepanu äh l ja j seda d tuleb l b uurida id üli ülimalt l objektiivselt. bj k ii l Neoklassikud loodavad, et tööjõuturg on isereguleeruv, nii et kõik leiaks tööd. Nüüd vaatleme , tl miks ik tööt töötuse määr ää jääb kõ kõrgeks k kka täi täieliku lik tööhõive tööhõi kkorral. l Suur osa esitatavast analüüsist on empiiriline.
25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööpuuduse liigid Paljud töötuse määra tõlgitsemise ja statistiliste näitajatega seotud probleemid tulenevad püüdest eristada töötuse liike. Tsükliline töötus on tüüpiline majandusliku languse korral. Nõudluse kasv likvideerib tavaliselt tsüklilise töötuse. Struktuurselt töötuks loetakse inimest, kui ta on vales regioonis või puudub tal pakutavate töökohtade tarvis oskused. Reeglina ei õnnestu struktuurset töötust likvideerida nõudlust kujundava poliitikaga, sest loodavad töökohad ei pruugi vastata töötute kogemuste struktuurile. Friktsionaalne (hõõrde) töötus kehtib inimeste suhtes, kes ei tööta ajutiselt . Uue töö otsimine jne.. Osa friktsionaalsest töötusest on normaalne ja soovitatav, sest ta annab aega g pparema töö otsinguiks. g Tööpuudus täishõive korral ehk "loomuliku töötaoleku määr" on ähmane termin, mis defineeritakse , kas kui tsüklilise töötaoleku puudumine või kui struktuurse ja friktsionaalse töötuse summa on null null. Heidutatud töötaja on see, kes on loobunud töö otsimisest ning seetõttu töötute hulka ei kuulu.
26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Probleem töötuse liikidega! Eeltoodud termineid on lihtne defineerida. defineerida Palju keerulisem on nende eristamine reaalsuses . 1.. Kass majanduslanguse j dus guse käigusgus töö öö kaotanud o ud töötajad öö j d oon tsükliliselt sü se võvõi struktuurselt töötud? Ehitajad kaotavad sageli töö majandusliku surutise perioodil. Oleksid nagu tsükliliselt töötud. 22. Jaapani J i automüügi t üü i suureneminei masu ajal j l USA-s USA võib õib tähendada, täh d d ett USA autotöölistel puudus vajalik oskus USA turul nõutavate masinate valmistamiseks. Seega oleksid nad struktuurselt töötud. Siit ka USA valitsuse toetus autotootjatele kriisiajal. 3. Friktsionaalsel töötusel on tõenäoliselt ka tsükliline komponent . p Inimesed otsivad paremat kohta majanduse tõusuperioodil. Seetõttu varieerub töötuse määr täieliku tööhõive korral oluliselt, kuigi enamik i majandusteadlasi j i hindab i seda 5 ­ 7% % vahemikus. i Arvatakse ka, et ühiskond ei saa tagada täishõivet ilma teatava tulupoliitikata inflatsiooni mõjutamiseks.
27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööpuuduse hindamisel esineb alati ebatäpsusi. Esiteks on märkimisväärne hulk inimesi hõivatud p põrandaaluses majanduses, j , saades tulu kuritegevusest või varimajanduses vältimaks makse. Need inimesed pole välja jäänud mitte üksi hõivatute arvestusest, vaid sageli näidatakse äid t k neid id tööt töötutena. t S Seega tööt töötuse arvestuslik t lik määr ää võib õib olla ll reaalsest l t suurem. Teine allikas on seotud illegaalsete g immigrantidega g g jja keegi g ei tea,, kui suur on nende arv. Eestis ?? USA-s ca 500 000. Illegaalsed immigrandid asuvad tavaliselt tööle minimaalselt või alla selle t tasustatud t t dkkohtadele, ht d l mis i mõjub õj b üldi üldistt palgataset l t t alandavalt l d lt jja kui k i neid id arvestada töötuse hindamisel, alandaks see töötuse määra. Kui nad leiavad töö,, siis suurendavad nad töötavat rahvastikku.
Töötuse demograafia: Riskigrupid? Puhas diskrimineerimine Ratsionaalne diskrimineerimine (soovituste alusel või nende puudumise tõttu)
28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töötuse põhjused Kes on töötud? Esmakordsed tööjõuturule sisenejad Töölt lahkunud Töölt vallandatud Tööjõuturule taassisenejad Esiteks lahkuvad täiskasvanud naised töölt suurema tõenäosusega kui täiskasvanud mehed. Üks põhjusi on lapsed. Teiseks on kõikide rühmade esindajate j tööjõuressurssi j taassisenemine suurema tõenäosusega, kui täiskasvanud meestel. Kolmandaks põhjuseks võiks olla asjaolu, et riskirühmadele makstakse madalamat palka ningg pakutakse p kohti,, kus p puuduvad ametialase karjääri j võimalused. Perspektiivi p puudumise tõttu on selliselt kohalt kerge lahkuda. Uuesti sisenemise kõrge tase kujuneb seetõttu, et inimesed vahetavad sageli kohta, mis arusaadavalt ei luba töökogemusi omandada. omandada Kõrgema töötuse määraga rühmi iseloomustab kõrge töölt lahkumise ja tööle uuesti sisenemise tase. Tulemus: tööandjad maksavad töötajatele madalamat palka, vähendades sellega tema motivatsiooni säilitada antud kohta. Lahkumise u se kõrge õ ge tase se ü ütleb eb tööandjale, öö dj e, eet see töötaja öö j eie püsi püs ametikohal e o kaua, u , mistõttu sõ u tal on puudunud võimalus ka täiendavate kogemuste omandamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööpuuduse peamised põhjused
30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööotsimise teooria Tööotsimise teooria, üritab selgitada püsivat kõrget töötaolekut. Tööotsimise teooria annab raamistiku , põhjendamaks töötaoleku kasvu. 1. Pärast vallandamist hakkavad inimesed tööd otsima . Kuna täielik info puudub, siis võtab sobiva töökoha ja palga leidmine aega. Probleem on selles, et info on kallis,, sest tööotsimisele kulub aega, g , mille vältel tulu ei saa. 2. Inimesed sisenevad tööturule teatud ettekujutusega soovitavast palgast. 3. Turul pakutakse palka konkreetses vahemikus. 4 Soovitav 4. S i palk lk sõltub õl b sellest, ll k kuidas id töötaja öö j tunneb b oma k kvalifikatsiooni lifik i i sobivat turunõudlusega, aga ka tema rahavajadusest. 5. Oluliseks on ka hoiused . 6. Aktsepteeritav miinimumpalk kasvab või alaneb otsimisprotsessis tänu täiendava info saamisele. 7. Ratsionaalselt käituvad inimesed otsivad seni, kuni otsimise täiendava päeva kulu on võrdne otsimise täiendavast päevast tuleneva kasuga (kuigi otsimise täiendavast päevast tulenev kasu ei saa eriti täpselt hinnata).
31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kompensatsioon Töötaoleku kompensatsioon võib pikendada töökoha otsimise aega. Uurimused: kompensatsioon pikendab tööotsimise kestust 16-31 % võrra. Kasutatakse argumendina g töötaoleku kompensatsiooni p vähendamiseks. Arvatakse ka,, et töötu abiraha on liiga väike töötu kulude katmiseks.
Kompensatsiooni mõju töötusele: 1. Selle saaja peab tõendama, et otsib tööd. Mõned inimesed on tagasihoidlikud. Tulemus: töötuse statistiliste näitajate alanemine. 2. Töötaoleku kompensatsioon võib julgustada tööandjaid vallandama. Kompensatsiooni saamisel ei asu töötud väga kiiresti tööle. Järelikult Jä lik lt on võimalik, õi lik ett nad d jää jäävad d töö tööandjale dj l vajaduse j d ttekkimisel kki i l kättesaadavaks. Sagedasi g vallandajaid j võiks maksustada kõrgemalt. g Töötukindlustuse kulud suuremad. Eestis töötu abiraha suurus ilmselt ei stimuleeri kõiki töötuid end arvele võtma.
32 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Struktuuritegurid, struktuurse töötuse tekitajana Töötustt ajalooliselt Tööt j l li lt kõrge kõ tööhõi tööhõivega d demograafilise fili grupii e. täiskasvanud täi k d meeste hulgas peetakse struktuurseks töötuseks. 11. Struktuurse töötuse põhjuseks võib olla pikaajaline areng töötlevast tööstusest teenustesfääri suunas. Vananev ühiskond vajab rohkem teenuseid. Mitte kõik uued teenindajad pole rahul, sest palgad on teeninduses madalamad kui tööstuses.
2. Arvatakse veel, et struktuurse töötuse põhjuseks on üldine rasketööstuse taandareng. Tagajärg: rahvusvaheline konkurents ning tehnoloogiline muutus on tinginud tööjõuturu tasakaalustamatuse tasakaalustamatuse, mis muudab töökoha vahetamise raskeks raskeks.
33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töötuse hind Midagi enamat kui SKP vähenemise hindamist. Ilmselt erineb tsüklilise töötuse hind struktuurse töötuse omast. 1. Töötusega kaasneb määratu sotsiaalne kahju ning emotsionaalne pinge, mida on võimatu mõõta. 2. SKP suhtelist vähenemist mõõdetakse Okuni seaduse abil. Kuii töötus K öö l langeb, b nii ii et kaob k b ka k pikaajaline ik j li tsükliline üklili töötus, öö pole l selle ll mõju õj tootlusele selge. Okuni seadus ei ole rakendatav struktuurse töötuse korral. U* - st madalam töötus võib muuta situatsiooni tööjõuturul pingeliseks. Väljumise määr kasvab, kuna osa inimestest otsib paremini tasustatavat tööd. Selline muutus võib põhjustada ebaefektiivsust ja madalamat tootlust. Tsüklilise töötusega seotud kahju tekib firma väiksemast tootmismahust. Kui majanduslik j d lik olukord l k d paranebb ning i tsükliline t üklili töötus tööt alaneb, l b siis ii tekib t kib lühiajaline lühi j li võit tänu tootluse kasvule.
34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Struktuurne töötus Probleem: struktuurselt töötud on üldiselt madalama kvalifikatsiooniga kui hõivatud töötajad. Kui nad lähevad tööle, siis tootlus langeb. Siiski, kui hoida töötus madalana, Siiski madalana saavad uued töötajad omandada kogemusi ja selline praktikas omandatud kogemus tõstab kokkuvõttes tootlust.
Struktuurse töötuse kaks kaudset efekti. efekti Esiteks on pikaajalise struktuurse töötuse vähendamine võimalik vaid täiendavate investeeringute korral. Täiendõpe, ümberõpe, uute firmade toetamine jne. Teiseks töötuse vähenemine kasvatab eelarve, sest tööga hõivatud ei vaja väljamakseid j i sotsiaaltoetustena, i vaid i maksavad ise i valitsusele i makse.
35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töötaoleku " voorused " Ilmselt töötusest otsest kasu ei saa. Töötusest tuleneb potentsiaalne kasu, mis kokkuvõttes alandab kogukahju. Tekib vaba aega, mis lubab otsida paremat tööd ja vähendada survet palgale ning inflatsioonile.
1. Ideaaljuhul töötavad inimesed seni, kuni täiendava töötunni maksimaalne kasu võrdsustub täiendavalt tööks muudetud vaba aja tunni kasulikkusega.
22. Kui käituda nii, nii siis ei tähenda töö kaotus muud kui vaba aja kasvu. Kuigi samas olete kaotanud võimaluse valida töö ja vaba aja vahel. Täiendavalt kasu ei tuleks üle hinnata.
t l tulu vaba aeg
vaba aeg
tööaeg 3. Töövalik on olemuselt "kõik või mitte midagi" otsus. Rohkem vaba aega oleks ilus, kui see aga tähendaks ka palga puudumist, siis...
aeg Tööturu mudelis kompromiss töö ning vaba aja vahel. 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töö ja vaba aja võrdlus Paraku on uurimused paljude maades tõestanud, tõestanud et inimesed hindasid töö ajal saadud sisemist rahulolu kõrgemalt, kui vaba aja veetmisest saadud rahulolu. Veelgi huvitavam - nimetatud eelistus ei näi seostuvat ametiga - isegi kvalifitseerimata töölised nautisid tööaega vabast ajast enam. Kui saadud tulemused osutuvad usaldusväärseks, järeldub sellest kaks olulist asjaolu. Esiteks on see täiendav seletus naiste tööhõive kasvule, kasvule kuna naised tulevad tööle mitte raha vaid seltskonna tõttu. USA hinnang. Teiseks suureneb tähendatud väite kehtimisel töötaoleku hind komponendi võrra, mida ei ole võimalik täpselt mõõta. Tööpuuduse kaheldava väärtusega plussid: ·Palganõudluse alanemine. ·Otsimise Ot i i aeg.
Töötaoleku kaasnevad täiendavad kulud: · Osalise koormusega töö ·Väiksemad karjääri võimalused ·Alahõive ·Sotsiaalne kahju
37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööpuuduse vastu võitlemise programmid Tööhõive tagamiseks kasutatakse mitmesuguseid sotsiaal- sotsiaal ja tööprogramme. tööprogramme Mineviku programme on kritiseeritud kulutuste ebaefektiivsuse pärast. Neid kasutatakse, kuna arvatakse, et ainult turujõud pole piisavad töö pakkumiseks krooniliselt töötutele. Seetõttu üritatakse pidevalt pakkuda mitmesuguseid stiimuleid ja subsiidiume t turujõudude jõ d d ttoime i k korrigeerimiseks. i i i k
·Töötute sotsiaalteenuste ja ühiskondliku töö programmid ·Palga subsideerimine ·Ümberpaiknemise subsideerimine ·Koolituse K lit subsideerimine b id i i ·Ettevõtluse tsoonid Üksikud ettevõtlustsooniga seotud üritused on osutunud edukaks edukaks.
38 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kasumi jaotamine 1984. aastal soovitas Weitzman kasumi jagamiseks meetodit, mis genereerivat tööjõu pidevat lisanõudlust ning alandab järsult töötuse määra Weitzmani ettepaneku kohaselt tuleks palgad määrata mitte tunnitasuna, vaid vastavalt töötajale osale kasumis.
Weitzmani ideede plussid: 1. Teades oma palga sõltuvust firma rentaablusest, tekib töötajal sügavam töömotivatsioon. 2. Kasumi jaotamisel saadav palk on püsivast palgast paindlikum . See võimaldab palkadel ja hindadel kohanduda tööhõive asemel nõudluse hälvetega. hälvetega 3. Firma jaoks kujuneb stiimuliks palgata just niipalju töötajaid, kui on kvalifitseeritud taotlejaid, j , mistõttu töötus langeb g nullini.
39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Weitzmani ideede miinused: Esiteks arvatakse, arvatakse et tegemist on palga alandamise järjekordse võttega, võttega sest järjest uute töötajate palkamine alandab inimese kasumiosa. Nii võib juhtuda üksikus firmas, mitte aga siis, kui suurem osa rahvamajandusest on korraldatud soovitaval viisil. Et lükata pall veerema, soovitab ta maksusoodustusi.
Teiseks kardetakse , et töötajate ja aktsionäride vahel tekib konflikt tingituna töötajate huvist investeerida, kuna aktsionärid tahaksid tööjõudu juurde palgata. Loodetakse, et seda võis vältida töö ja kapitali partnerlusega, mis tekib, kui töötajad omandavad dividende andvaid ettevõtte aktsiaid , kuid pole müüdavad tavalise kapitalina .
Seda ideed on mõnevõrra teisel kujul kasutatud Suurbritannias.
40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töö jaotamine 1. Majandusliku langusega kaasnevad töölt vallandamised. 2. Töö jjaotamise ettepaneku p idee kohaselt on õiglasem, g , kui igaüks g kannab väikese osa majanduslangusega seotud raskustest, selle asemel, et need langeksid täies ulatuses vaid mõne õnnetu kanda. See ettepanek S tt k realiseerub, li b kui k i raskuste k t korral k l rakendada k d d kõiki töötajaid tööt j id osalise koormusega. Töö jaotamise programmid on kasutatud USA mõnes osariigis, Kanada seadustas üldrahvaliku tööjaotuse programmi 1981. aasta detsembris. Ka Eestis kasutati seda lähenemist mõningates ettevõtetes masu ajal. Tulemus. Töö jaotamine võimaldab vältida vallandamist tingituna kõikide töötajate tööaja vähendamisest.
41 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kokkuvõtteks
Ühiselt ollakse aga seda meelt , et parim töötusevastane poliitika on äärmiselt lihtne, tuleb tagada stabiilne majanduslik kasv.
42 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz