Loeng 12 - Tulupoliitika (0)

Loeng 12. Tulupoliitika Üldist. Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal - ja monetaarpoliitikat. Mõned riigid g kasutavad ka tulu- jja industriaalpoliitikat. p Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan. Tulupoliitika p seisneb inflatsiooni kontrollimises ilma langusperioodita. g p Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll. Tulupoliitikat on minevikus üsna tihti kasutatud, kuid tundus tekitavat peaaegu sama palju lj probleeme, bl k i ta kui t neid id lahendas. l h d
Industriaalpoliitika p abil p püütakse suunata ressursse tööstusharude vahel jja tagada tööstuslikku evolutsiooni. Sisaldab tavaliselt mingis vormis planeerimist. Industriaalpoliitika koosneb abinõudest (investeerimiskrediidid, tariifiseadused, kaitsekulutuste planeerimine ), planeerimine) mis suunavad majanduse arengut, arengut abistades majanduse mõnda sektorit rohkem.
Ei sobi liberaalse turumajandusega
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Probleem Kas tuleks rohkem kasutada tulu- ja industriaalpoliitikat! Industriaal- ja tulupoliitika tundmaõppimine eesmärk! Industriaal Seda pooldavad momendil vähesed majandusteadlased. 1. Aitab mõista kasutusel oleva poliitika tugevaid ja nõrku külgi. 2. Annab ettekujutuse alternatiivsetest võimalustest.
Tulupoliitika Odav vahend inflatsiooni kontrolliks? Kuna inflatsiooni vastu võitlemise kulud võivad olla väga kõrged, nähakse tulupoliitikas p alternatiivi, vaatamata nendele p probleemidele, mida ta on põhjustanud minevikus. Pikaajaline kõrge töötus võib tekitada tõsiseid poliitilisi probleeme, seetõttu ... ...võiks ju proovida?
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Hinnakontroll tulupoliitikas. 2. Igasugune nõudluse suurenemine nihutab nõudluskõvera väljapoole ja teeb nõutava koguse (Q2) suuremaks kui pakutava (Q0). Tulemuseks on defitsiit.
S P
3. Kui kontroll kõrvaldatakse, võiks hind defitsiidi elimineerimiseks tõusta P'-ni. P' Kõrgem hind oleks tootjatele toodangu suurendamise signaaliks, sellal kui P0 tarbijad otsiksid odavamaid asendajaid.
D1
D2
Q0 Q1 Q2 Q
Defitsiit 1. Oletagem, et hind on kindlaks määratud esialgse tasakaaluhinna (P0) ja -koguse (Q0) juures. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Defitsiit Tekib hinnakontrolli tõttu Annab vale signaali tootjatele: suurenda tootmist samal ajal tarbija otsib asenduskaupa. d k Kuni firma ei suuda pakkuda kõrgemaid palku, ei leita ka häid töötajaid. Turule orienteeritud teadlased arvavad , arvavad et kuigi vabadel hindadel ja palkadel on tõusutendents on see parem kui omada defitsiite. Inimesed, kes toodet kõige kõrgemalt hindavad, on suutelised seda ostma ja kõrged hinnad annavad signaale toodangu suurendamiseks .
M d tulupoliitikaga Muud t l liitik seotud t d probleemid. bl id 1. Hinna määramine kuulub ärimeeste õiguste hulka. 22. Riigiaparaat kasvab, kasvab kuna miljonite hindade kontroll on töömahukas. töömahukas 3. Ajutise kontrolli peatamise tagajärg võib-olla inflatsiooni kasv ja majanduse olukord poleks sugugi parem kui enne kontrolli algust.
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelnenud kontrolliprogrammid Palga- ja hinnakontrolli on USA minevikus kasutatud mitu korda · Teine maailmasõda · Korea sõda · Kennedy -Johnsoni Kennedy Johnsoni administratsiooni ajal ajal. · Nixoni administratsiooni ajal · Carteri administratsiooni ajal Kokkuvõte. Neil programmidel oli nii edu kui ka möödalaskmisi
7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Hinnakontroll Teise maailmasõja ajal Hinnakontroll seadustati, takistamaks inflatsiooni sekkumist majandusse ajal, mil see oli lülitumas sõjalisse tootmisesse. Kontrolliti K t lliti ka k paljude lj d strateegiliste t t ili t materjalide t j lid kasutamist. k t i t Kontroll K t ll "moonutas" turust tingitud defitsiidid ametlikeks defitsiitideks. Defitsiidid tekitasid laialdaselt musti turge, g , vaatamata ajastu j p patriotismile. Inflatsioon jäi madalaks olles aastail 1940-46 keskmiselt alla 4% , kuid tegi 23%-lise hüppe, kui kontroll 1946. aastal kõrvaldati.
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kennedy soovitused Kennedy administratsioon kasutas "vabatahtlikku" hinna ja palga kontrolli inflatsiooni mahasurumiseks isegi siis, kui majanduses kasutati kasvustiimuleid. Firmasid paluti piirata palgakasvu tootlikkuse muutmise määraga ja hinnad hoiti madalad ülemäärase kasumi kasvu jälgimise teel. Programmi vabatahtlik iseloom võimaldas hindu kontrollida defitsiitide vältimiseks. Soovituste toetuseks kasutas kohtuminister Robert Kennedy ajuti üsna jõulist veenmist, ähvardades vähendada impordi piiranguid kodumaiste teras- ja alumiiniumihindade madalalhoidmiseks. madalalhoidmiseks Kokkuvõte. See oli USA ajaloos hinnakontrolli rakendamise võib-olla edukaim periood. Inflatsioon p p püsis 1960 - 1967. aastatel allpool p 4%, enne kui Vietnami sõja tõttu eelarve suurendamine nõudluspoolset inflatsioonilist survet hakkas avaldama.
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Nixoni kontroll Kunii inflatsioon K i fl t i püsis ü i 5-6% 5 6% vahel, h l säilitas äilit Nixon Ni k h t lik hindade kohustusliku hi d d ja j palkade kontrolli programmi. Kitsendused tühistati kui kogunõudlus hakkas hindadele suuremat survet avaldama.
Nixoni programmil oli mitu huvitavat aspekti. Esiteks rakendati seda eelkõige suurte korporatsioonide ja ametiühingute suhtes. Teiseks oli see kavandatud kolme aasta peale. 1971 . aasta jäika kontrolli lõd lõdvendati d ti 1972. 1972 aastal t l ja j uuesti ti 1973. 1973 aastal, t l kuni k i nadd 1974.a. 1974 vabatahtlikeks b t htlik k muudeti.
Kokkuvõte. Leiti, et Nixoni kontroll ei olnud edukas. Inflatsioon langes ühe aastaga ca 6%-lt 3,4%-ni, kuid saavutus oli lühiajaline. Kui kontroll 1974. aastal kõrvaldati,, tõusis inflatsioon üle 10%. % OPEC naftaembargo ei võimaldanud inflatsiooni põhjusi kõrvaldada.
10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Carteri programm 1. Carteril ebaõnnestus täielikult katse rakendada palkadele ja hindadele kontrolli. Siit ka k palve l töötajatele tööt j t l hoida h id 1978. 1978 aastal t l palganõudmisi l õ d i i alla ll 7% taset. t t 2. Pakkus reaalpalga kindlustamise programmi, kus inflatsiooni tõusul üle 7% oleks ametiühingutesse g koondunud töötajad j saanud tulumaksusoodustuse. Reaalpalgad oleks säilitanud. 3. Kongress seda programmi vastu ei võtnud. Ilmselt oli see hea, kuna inflatsioon tõusis 1979. 1979 aastal 8,9%-ni. 8 9% ni Rahandusministeeriumi lisakulud oleks olnud ca 10 miljr. $. 4. Carteri programm (nagu tavaliselt) koostati kiirustades ja see ebaõnnestus. Poliitiliselt riskantne oli paluda töötajatelt palganõudmisi vaos hoida, lubades, kuid mitte tagades maksusoodustusi.
11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Carteri programmi puudused 1. Reaalpalk kindlustati ametiühingute suhtes. See võis ju olla õige, juhul kui ametiühingute liikmete palku oleks peetud inflatsiooni allikaks. Ebaõiglane Eb õi l ametiühingutesse tiühi t mittekuuluvate itt k l t töötajate tööt j t suhtes. ht 2. Programmi põhipuudus oli eelnevatega analoogne , kuna eeldati, et see realiseerub ise. Paraku töötajad taotlevad palgatõusu ja loota , et palganõudmised jääksid mõõdukaks patriotismist on naiivne .
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maksudel põhinev tulupoliitika
13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maksudel põhinev tulupoliitika (TIP)
Tulupoliitika pooldajad mõistavad: · otsene hindade kontroll võib põhjustada ebaefektiivsust. · palgatõus võib olla vajalik kogenud töötajate ligitõmbamiseks · kõrged hinnad ning kasumid on sageli vajalikud investeerimiseks
Probleem kerkib siis: · kui palgad kasvavad kiiremini kui tootlikus · kui kasumeid ei reinvesteerida produktiivsemasse tehnoloogiasse Inflatsiooni kontrollimiseks eelistavad paljud keinslased nüüd maksudel põhinevat tulupoliitikat. Tööjõu turu nõudluse Tööjõ õ dl jja pakkumise kk i eiramise i i asemell ü üritatakse i k maksude k d abil bil ohjata inflatsiooni ilma defitsiitide või töötuseta.
14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz TIP teooria
Teooria pooldajad leiavad, et enamik firmasid tõstab hindu keskmistest kuludest kõrgemaks ja et inflatsioon on konkureerivate tulutaotluste tulemus.
Näide. äi Firma N toodangu maksumust hinnatakse 100-le dollarile. Nii tööjõud kui juhtkond tahavad saada sellest 100 dollarist oma osa ja seni kui nende osade summad on 100 dollarit, inflatsiooni pole. Töötajate nõuded palga tõstmiseks on võimalik rahuldada ainult kasumi vähendamise või õi müügihinna üü ihi tõstmise tõ t i arvel.l Suured firmad peavad sageli kindlamaks lahendada vaidlusi suurte palgatõstmiste võimaldamiseks ja soovitavate kasumite säilitamiseks hindade tõstmise teel. Vastasel korral oleks suur streigioht. Seega on tugevad ametiühingud ja võimsad korporatsioonid ühendanud oma jõud tulude suurendamiseks tarbiva üldsuse arvel, arvel kes seeläbi peab kandma suuremaid kulusid .
15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tulupoliitika toetajad Väidavad, et kontroll palkade ja hindade üle on vajalik takistamaks firmasid hinda tõstmast. Vastasel korral väheneks reaaltulu . NB! Tulupoliitikat tuleks rakendada ainult majanduse ühe osa (2000 suurfirma) suhtes, kuna inflatsiooni peetakse just nende suurte konkureerivate tulutaotluste tagajärjeks. g j j Nende toodang g moodustab ca 85% SKP-st.
TIP-teooria eeldused: Esiteks E it k eeldatakse, ld t k ett hindade hi d d tõstmist tõ t i t keskmistest k k i t t kuludest k l d t kõrgemale kõ l on võimalik mõõta. Teiseks eeldatakse, et "kulud kulud ­ lükka lükka" ja "nõudlus nõudlus ­ tõmba tõmba" vaheliste inflatsioonide eristamine on väär. Palgad on nii tootmiskulude kui ka nõudluse kasvu peamiseks allikas. Inflatsiooni ohjamise ainuke efektiivne moodus on kontrollida nii kulusid kui nõudlust, tulemused on head, kui palga kasv ei ületa tööviljakuse kasvu.
16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz TIP mehhanism TIP teostamine oleks lihtne protsess, mis ei nõuaks muud kui ettevõtte tulumaksu arvestamise vormi modifitseerimist. 1. Valitsus kehtestaks algul mingi normi palga keskmise kasvu piiramiseks. 2. Palganorm määratakse ettevõtjate, tööjõu ja tarbijate vaheliste läbirääkimistega ja oleks oodatavast tootluse kasvust 1-2% kaugusel. 3. Norm oleks rakendatav firma kogu g palgafondi, p g , mitte üksikute p palkade,, suhtes. See võimaldaks parematele töötajatele teistest suuremat palgatõusu. Kui palganorm on paigas, siis kasutatakse palgatõusu hoidmiseks kindlaid kasvavaid maksutrahve maksutrahve. Näide. Kui palganorm on 5% ja firma lubaks 7%-list palgatõusu, võiks ta maksta 5%- list maksutrahvi: 9% palgatõusu tooks kaasa 15%-lise maksutrahvi jne. See muudaks hindade tõstmise firmale kulukamaks ja pärsiks inflatsiooni tekitavaid palgatõusu läbirääkimisi. Maksutrahvi eesmärk ei oleks maksude kogumine, g ,ppigem g näitab suurenenud maksutulu,, et inflatsioon pole kontrolli all. Kogutud maksutulu võiks kasutada nende firmade maksulise halvemuse korvamiseks, kes palga ja hinnainflatsiooni ettenähtud piirides hoidsid. hoidsid
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz TIP poliitika areng 1. Esimesed TIP-ettepanekud väitsid, et hinnakontrolli pole vaja, kuna palgakulud ja hinnatase muutuvad koos. Samuti lubaks hindade vaba kõikumine firmadel hinda tõsta investeeringuteks g jja võimalike defitsiitide kõrvaldamiseks.
2. Uutes TIP-ideedes soovitatakse, et palganormi tuleks täiendada hinnanormidega kõrvaldamaks muljet, nagu toimuks inflatsiooni pidurdamine töötajate arvel.
3. Uuendus seisneks selles, et see lubaks keskmisest kõrgema produktiivsuse kasvuga firmadele suuremat palgatõusu ilma neid karistamata. 44. Ükski tulupoliitika ei saa inflatsiooni vastu üksi üksi. TIP edukuse tagaks samaaegne kitsendav monetaar - ja fiskaalpoliitika . Kui nende eesmärgid on õigesti püstitatud, võib TIP aidata inflatsiooni nulli lähedale alandada. See lubaks töötusemäära vähendada.
18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Alternatiivid
Probleem, kas TIP võiks olla edukas ja vastu panna vajalikuks osutuvale institutsionaalsele muutusele? Parem lahendus oleks Saksamaal ja Jaapanis kasutatud lähenemine lähenemine, kuna nende tulemused inflatsiooni-töötuse regulatsiooni alal on paremad kui mujal. Esiteks toimuvad mõlemas riigis läbirääkimised tööliskonnaga üldrahvalikul tasemel. Jaapanis lõpevad kõik palgalepingud üheaegselt kevadel ja toimub üldrah alik disk üldrahvalik diskussioon ssioon ekspordi ekspordi, impordi impordi, töökohtade ja inflatsiooni küsimustes. Vältimatult mõjutavad sotsiaalsed huvid sõlmitavaid lepinguid. Üldrahvalik kollektiivne tingimine elimineerib suure osa palk-palga inflatsioonist (USA-le probleem).
Teiseks ei kehti kummaski riigis ka COLA klauslid . See mitte ainult ei hoia palkade tõusu kooskõlas tootluse kasvuga, vaid takistab ka tugevatel ametiühingutel läbi viia suuremaid palgatõuse kui ühinemata töölistel. COLA- klauslite kõrvalejätmine jaotab ühtlasi välispidistest varustussokkidest tingitud reaaltulu kaotused ühiskonnas õiglasemalt.
19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz H i t ! Hoiatus !
Katsed rakendada sama majanduspoliitikat eri kultuurides on väga riskantsed.
20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldused: 1.Tulupoliitika võib soodustada inflatsiooni inflatsiooni-töötuse töötuse kompromissi ja vähendada deflatsioonist tingitud toodangukaotusi. Paraku häirib tulupoliitika vabaturu toimimist ja põhjustada defitsiite. Nende kõrvaldamine võib põhjustada hüppelist inflatsiooni. 2.Senised kogemused tulupoliitika alal pole just väga head. Kennedy juhtnöörid näisid inflatsiooni ohjeldavat senikaua, kui sõjakulutused hakkasid hindadele survet avaldama. Nixoni kontroll vähendas mõnevõrra õ õ i fl t i inflatsiooni, i kuid k id ainult i lt ajutiselt . j ti lt Enamik E ik programme on kannatanud nõrkade teostamispingutuste tõttu. 33.TIP TIP jaj teised t i d stiimulitel tii lit l baseeruvad b d tulupoliitikad t l liitik d võivad õi d olla ll suutelised parandama inflatsiooni-töötuse kompromissi ja inflatsiooni ilma defitsiite põhjustamata maha suruma. Kuid TIP TIP-dd pole kunagi tegelikult rakendatud ja seega jääb tema tähtusus hüpoteetiliseks.
21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Industriaalpoliitika
22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Industriaalpoliitika Kas tee rahvusvahelisele konkurentsivõimele? Rahvusvaheline R h h li k k konkurents t muutust t teravamaks. k K i tehnoloogia Kui t h l i liikus liik madalate palkade otsingul üle riigipiiride, tekkis uus riikide liik - uued tööstusmaad (NIC -newly industrialized countries), mis osutusid rahvusvahelistel turgudel üsna konkurentsivõimeliseks. Mis juhtus? 1. Tarbijad võitsid odavate importkaupade arvel, kuid paljud tööstustöölised jäid töötuks. 2. Riigid, kes suuna ära tabasid, kasutasid industriaalpoliitikat oma majanduse ümberseadmiseks ja mõningate uute probleemide tekkimise vältimiseks.
23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis on industriaalpoliitika ? Industriaalpoliitika on mitmetähenduslik, kuid kindlasti ei ole tsentraliseeritud planeerimine ega sotsialistlik omandus. Industriaalpoliitika hõlmab detsentraliseeritud juhtimist ja turustiimuleid, mitte aga karmi riiklikku bürokraatiat. Industriaalpoliitika erineb teistest majandusprogrammidest sellepoolest, et püüab majandust kui tervikut koordineerida
Industriaalpoliitika tähtsamad eesmärgid 1. Tööstusharudevahelise majandusressursside ümbersuunamise tagamine 2. Agregaatnõudluse kasvu suurendamine.
24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jaapani industriaalpoliitika JJaapanii industriaalpoliitika i d t i l liitik eestt vastutav t t ametkond tk d on Väliskaubanduse Väli k b d ja j Tööstuse Ministeerium, MITI (Ministry of International Trade and Industry) ja tal on mitu funktsiooni. Ta valib arendamiseks välja tööstusharusid ja tooteid, kergendab kohanemist tööstusliku paiknemisega Abistab Abi t b regionaalarengut i l t ja j on seotud t d paljude lj d tteiste i t aladega. l d MITI pole autonoomne, teda jälgivad parlament , peaminister ja RM. Jaapani Arengupank ja Pikalaenupank täiendavad MITI-t MITI t eelislaenude andmisega ja Jaapani Pank optimeerib väljavalitud tööstusharude vahel krediite. 1. MITI ainult aitab eratööstust, ta ei asenda turgu. 2. Harva finantseerib MITI mõnda projekti 100%-liselt. Nii finantseeris MITI Jaapani viienda põlvkonna arvuti projekti ainult 50% ulatuses ja ülejäänud tuli erasektorist.
25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Saksamaa industriaalpoliitika mudel Saksamaa industriaalpoliitika kombineerib eri tööstusharudele antava abi suurusega. Eesmärk on parandada tööliskonna ja juhtkonna vahelist koostööd ja viia läbi tööliste koolitusprogramme. p g
1. Ergutati tööliskonna ja juhtkonna ühisotsustamist. · See vähendas töötajate j võõrandumist ja j võis olla Saksamaa sõjajärgse j j g kiire produktiivsuse kasvu üks põhjusi. · Töötajate esindust suurte kompaniide järelvalvenõukogudes nõuab seadus. 2. Saksamaal kehtib üliliberaalne poliitika töötajate mobiilsuse ja adaptiivsuse kindlustamise alal. · Noored võivad võtta kaks aastat aega g täielikult subsideeritud täisajaga j g koolituseks. · Ligi pooled väljaõppest osalejad on täisajaga töötajad. · See vähendab märgatavalt võimalike struktuursete töötute arvu. Saksamaa majandus sõltub töötlevast tööstusest, kuna pool SKP-st tuleb sealt (USA-s vaid 1/4). Siit ka põhjus, miks nii suur abi (ca 9% valitsuse kulutustest) antakse rasketööstusele. k töö t l Valitsus V lit toetas t t väikeseid äik id jaj keskmisi k k i i elektroonika-, l kt ik arvuti- ti ja j ttelekomi l k i firmasid. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Prantsusmaa industriaalpoliitika mudel Arendasid pärast II maailmasõda välja indikatiivse planeerimise süsteemi, kus igal aastal kohtuvad tööstuse, valitsuse ja a/ü juhid ning koordineerivad tootmisplaanid järgmiseks aastaks. Vabatahtlik, V b t htlik s.t. t eii sunnita it ttootmisplaane t i l k koordineerima. di i O On olnud l d tteatud t d edu, d k kuna eii olnud tsüklilised kõikumised nii ägedad kui USA-s. Kui autotootjad soovivad rohkem toota, teavad terasetootjad, kuidas suurendada oma tootmist, ilma et oleks vaja maksta ületunnitööde eest. Prantsusmaa süsteem muutus alates sotsialist Mitterandi valimisest presidendiks 1981. a. kelle p plaan oli: 1. Majandus ümber struktureerida pakkumispoolsete ergutusvahenditega. 2. Maksusüsteemi progressiivsemaks jaotamaks ümber ebaühtlast rahvatulu . 3 Domineerivate 3. D i i kompaniide k iid natsionaliseerimine. i li i i Selektiivne S l k ii natsionaliseerimine i li i i oli ette nähtud teiste tööstusharude arendamise eestvedamiseks ­ see oleks industriaalpoliitika "sotsialistlik" variant.
Tulemused kehvad. Frangi väärtus hakkas langema . Kapital põgenes riigist ja inflatsioon kiirenes. 1980. aastatel alustas Prantsusmaa erastamisprotsessi ja sotsialistlik partei kaotas jõudu. jõudu Kogemus: sotsialistlik industriaalpoliitika ei sobi turumajandusse!!
27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Rootsi industriaalpoliitika mudel Rootsi pole "sotsialistlik" sotsialistlik riik: ainult väike osa tööstusest kuulub riiklikule sektorile. Arenenud sotsiaalne heaolusüsteem. Haridus ja tervishoid tasuta. Arvavatakse, et majandusedu taga on osaliselt sotsiaalne süsteem. Kui töötajatel pole vaja muretseda põhiliste materiaalsete vajaduste pärast, pärast on nad oma töökohal kindlamad ja produktiivsemad olla. Rootsi majanduspoliitika kaks sundkitsendust 1. Väliskaubanduse bilansi tasakaal. Tagada vajalike produktide import , mida ei toodeta ise. Selle saavutamiseks on Rootsi tuginenud subsiidiumidele. 2 Täielik tööhõive iga hinna eest 2.
1950. aastatel leiti, et kodumaine tekstiilitööstus ei saa kaua võistelda teistest riikidest p g Lahenduseks oli tekstiilitööstuse kiirendatud ümberprofileerimine, tuleva impordiga. p , aitamaks neil leida uusi töökohti tekstiilitööstuse langusperioodil. Nüüd on Rootsi tekstiilitööstus nissitoode (moerõivas). 1960 aastatel 1960. t t l püüdis üüdi RRootsi t i ttrotsida t id tturujõude jõ d jja aidata id t llaevaehitustööstust. hit töö t t O Osutus t veaks. Tänapäeval tugineb Rootsi majanduspoliitika turule ja ei paku tööstusele abi, kui eraärindus pole nõus riskiga ühinema.
28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Industriaalpoliitika poolt Esiteks E it k turg t eii valitse lit enam rahvusvahelist h h li t majandust. j d t Riigid kasutavad subsiidiume ja muid abinõusid teatud kindlate tööstusharude jja huvigruppide g pp abistamiseks. Nende mitteturuliste abinõude pareerimiseks on vaja strateegilist industriaaleesmärkide püstitamist. Teiseks ei ole kapitalism uue tehnika investeeringute osas eriti tugev olnud. Kui firmad konkurentsieelised kaotavad , on lihtsam paluda valitsuselt abi. Kolmandaks on tööstuses toimunud muudatused põhjustanud regionaalseid buume ja taandarengutsükleid. Odav tööjõud ja soodsad maksuseadused on põhjustanud industriaalse emigratsiooni regioonide ja riikide vahel. Tagajärg on nn. "roostevööndi" teke ja nappivate töökohtade eest üksteisega konkureerivad regioonid regioonid. Seega riiklikku poliitikat oleks vaja maksustiimulite selliseks muutmiseks, mis väldiks "tondilinnade" tekkimist.
29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Industriaalpoliitika vastu E it k väidetakse Esiteks äid t k sageli, li ett turg t on kõige kõi efektiivsem f ktii ressursside id paigutaja. i t j Kui majandus on hädas, peaks valitsuse sekkumise vähendamine majanduse aja duse to toimimist st pa parandama. a da a. Seega industriaalpoliitiline sekkumine teeks asja hullemaks.
Teiseks, T i k kuigi k i i turg t eii pruugii ressursse alati l ti optimaalselt ti l lt paigutada, i t d pole l põhjust õhj t arvata, et valitsus teeks seda paremini. Kuidas võiks valitsus üldse teada, missugune on industriaalse arengu optimaalseim tee? Palju parem strateegia majandusliku kasvu saavutamiseks oleks järgida traditsioonilist poliitikat.
Kolmandaks väidetakse, et majandus polegi reeglina hädas. a) madal tööviljakus olevat vaid teeninduse poole liikumise tagajärg, b) kõik rahvusvahelise konkurentsivõimega seotud probleemid on d ll i kursi dollari k i kõikumise kõik i tagajärg. t jä
30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz USA-le vajalik industriaalpoliitika Laiendatav ka teistele maadele Täna ollakse industriaalpoliitika vastu, kuid rekordiline kaubandusdefitsiit ja kasvav struktuurne töötus võivad muuta olukorda. Milline peaks olema see uus industriaalpoliitika struktuur? Soovitakse asutada: · mingi planeerimisamet ·investeerimispank, mis suunaks kapitali tulevikus olulistesse tööstusharudesse. K iitik d kardavad, Kriitikud k d d ett suureneb b bürokraatia. bü k ti Eestkostjad väidavad, et planeerimisametil on väike eelarve ja investeerimispank täiendaks erasektoripoolset finantseerimist laenudega. Investeeringute tõstmiseks peab olema suur säästufond. See nõuaks väiksemat eelarve defitsiiti ja/või individuaalsäästuks uusi stiimuleid. Intressituludelt kõrvaldada maksud . Trustidevastased seadusi tuleks muuta. muuta USA USA-ss ei tohi korporatsioonid teha ühiselt uurimis - ja arendustöid. Jaapanis see nii pole ja edu märgatav. Väidetakse, et halva seaduse tõttu on USA k korporatsioonid ti id sunnitud it d k konkureerima k i nii ii omavahel h l kui k i ka k välisfirmadega. äli fi d
31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Lühikokkuvõte industriaalpoliitikast 1. Industriaalpoliitika eesmärk on majanduse areng ja tööstusharude vaheliste ressursside ümberjaotamisega seotud kulude vähendamine. 2. Industriaalpoliitikat ühes või teises vormis kasutab enamik arenenud riike.
Industriaalpoliitikat pooldavad vähesed. Vastuargumendid : 1. Industriaalpoliitika sekkub turuprotsessidesse. 2 Valitsusel 2. V lit l on raske k hi hinnata, t missuguseid i id tööstusharusid töö t h id ttoetada. t d Arvatakse, et ei maailmamajanduses ega USA majanduses ei esine nii tõsiseid probleeme, mis nõuaksid suuri institutsionaalseid muudatusi.
32 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz