Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rumeenia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see küll oli ?
  • Mida võin pakkuda mina kõigele sellele lisaks ?
  • Keskel einestades. Dracula-turismile pani juba aluse tollal valitsenud M ?
  • Mida teame Rumeeniast ?
  • Kuidas kohale sõita ja kus peatuda ?
 
Säutsu twitteris
boršisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell , kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid - hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein.
Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda.
Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Transilvaania mägedesse maha puistata. Teedel olid suured lombid ja vesi voolas ojadena. Juba hämardus, kui suur buss järelkäruga vaevaga läbi kitsaste külatänavate pressis. Telkimispaika otsisime lausa ekstreemtingimustes- ühel pool kaljusein, teisel mäslev mägioja.Teede ristmikul jõe ja kaljuaheliku vahel õnnestus buss ringi keerata ja iga telkkond otsis endale enam-vähem laugja lapikese. Kividega külvatud nõlvakesel toitusime lampide ja lõkke valgusel. Meil, transilvaanlastel- Velli ja Neeme grupil oli see viimane õhtu bussiseltskonnana. Kuidagi iseenesest sigines grokk tassidesse, inimesed lõkke ümber ja taskulambi valgel igipõlised eesti laulud huultele.Võtsime läbi kõik lauliku laulud,lorilauludest matkalaulude ja nostalgiliste viisideni, ümberringi pimedas öös mägijõe kohin , tumedad kõrguvad kaljuseinad ja taevalaotuses lummavad tähed, hinges heldimus,ärevus ja pisuke hirm. Kui lähedal oli päike , kui kaugel aed! Kui lummavad silmad ja tugevad sõbrakäed! Laulsime neli tundi,kuni küünlad olid lõpuni põlenud ja kallakule tallatud must ring, hinged kerged ja uni silmis .
20. august, teisipäev. Esimene matkapäev
Velli Šallallaa ja Neeme vettide grupp jäid telkidega maha. Hommikul kell viis pani buss hääled sisse , see oli kui viimne käeviibe, ja me olimegi iseenda hooleks jäetud kesk Transilvaania mägesid. Hommikul tegime süüa, vaatlesime üsna elavat liiklust mägiteel , pakkisime asju,lehvitasime Velli rühmale ning hakkasime ka ise minema alla Zarnesti poole, et siis tasakesi teiselt poolt Piatra Craiului aheliku poole tõusta . Velli seltskond tuiskas edasi Fagaraši ahelikku vallutama, ent meil oli seltskonnas kuus mägedekogemuseta kaaslast ning otsustasime teha trajektoori kahe kena mäeaheliku- Piatra Craiului ja Bucegi ümber ja vahel. Künkal enne metsa tõusu puhkasime jalgu suure kiviristi juures,ning sümboolselt pidime me seda risti pahaaimamatult kaasas kandma. Kaljulõhandikust algas meie tee, kaljud kahel pool ja kliburusukalded jalge all, kust sai vaid minna ja minna ja minna- aina otse, üles, edasi. Sinna kaotasid meie kuus kaaslast süütuse mägedele. Neeme aitas mitu korda kotte edasi viia, sest nii mõnedki väsisid lõpupoole, õhtu lähenes ja lootus vähenes . Värske tuulena kepsutas allapoole eakas saksa botaanik ja lohutas, et „vaid kaks tundi on veel raske, siis läheb kergemaks!“ Grr##! Õhtupäikese viimastes kiirtes kurule jõudes vaatasime alla peopesasuurusele külalapikesele, kust me olime ennelõunal alustanud ja adusime esimese mägede reegli- vahemaid ei mõõdeta mitte kilomeetrites, vaid tundides , ent kas üles ja kotiga või alla ja ilma!?
Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel. Olime roninud üle aheliku ääre ja viibisime nüüd kuusemetsadega kaetud kaljuringis. Kuum grokk ja piparmündiõli salv päästsid meie hinged, loitev lõke maas ja säravad tähed selges öötaevas.
21. august, kolmapäev, matka 2. päev
Meie rühmal vedas ilmadega kohutavalt. Kõik matkapäevad paistis päike, puhus mahe tuuleke. Kus me ka ei viibinud, meie ümber oli ilus ilm, vastasahelikus sähvisid välgud ja seisis vihmaloor. Igahommikuse rituaalina kummardasime ja tänasime eelneva ilusa päeva eest ja palusime järgnevteks päevadeks sama ilusat ilma. Jaa, jaa..
Täna on Velli sünnipäev! Vaatasime pilvevines Fagaraši poole ja läkitasime Vellile kosutava tervitusena SMS- tordi. Sel päeval otsustasime laagerdada kohapeal ja vallutada ahelikul tipud ilma kottideta. Madis jäi laagrivalvesse ja õhtulõkkesse varustust hankima, meie tõusime kuusemetsast rusukaldeid lõigates radapidi ülespoole. Piatra Craiului ahelik on ideaalne paik algajatele või rahulikku matka soovivale rahvale- valida on väga erinevate radade vahel, kusjuures teed võivad ikka ja jälle tagasi tulla sinna, kust nad algasid. Meie ronisime valgeid kaljusid pidi üles Padinei Popii(2062) ja Ascutiti (2150) tippu. Aheliku hari oli eriti terav ja kitsas , vahepeal oli tasne ainult jalgealune rada, et siis järsult kahele poole alla kukkuda.
Vahepeal oli rada julgestatud terastrossidega- üsna konkreetne kaljuronimine. Tegime palju pilte a la „mägi ja ise“ . Laskusime väga järsku rada pidi otse laagri alla. Õhtul kaljuseina vaadates oli hea tunne enese proovilepanekust. Laulsime ja olesklesime õhtul lõkke ääres, koos brändiga.
22. august , neljapäev, matka 3. päev
Hommikust, päikeseline päev! Taamal pakutavast loodusfilmist olime juba küllastunud, nii pakkisime laagri kokku ja asusime rännakule läbi varjuliste kuusemetsaaluste , üle mägiojade mäekuru poole, millega me eelnevalt pikalt silmsidemes olime. Piirkond on asustatud lehmakarjadega, kes kõnnivad kaelakellade saatel vabalt ringi. Värvuste skaala oli väga lai. Lehmad lüpstakse spetsiaalstes tarandikes , enamus piimast tehakse toorjuustuks, meie nägime Magura küla kohal mägedes ka piimamannergutega ratsanikke. Rahvas tundub olevat tagasihoidlik ja töökas.
Kurult avanes järgmine vaade allasetsevatele sipelgatena kihavatele küladele kuplilisel ideaalmaastikul, taamal taustaks Bucegi mäeaheliku pilvelooris kaljuahelik. Väga imposantne kolmemõõtmeline vaade! Laskusime pimesi läbi pöögimetsa alla sööstes .Koerad haukusid lausa meie all, ent küla oli iidvana pöögimetsaga hästi varjatud. Mets tuletas mulle meelde Sõrmuste Isanda Fangorni , hajali puud hämara puudealusega, laiad võrad kokku põimunud.
Meie eesmärgiks oli jõuda õhtuks Brani, kus asub nn. Dracula loss. Kõmpisime Magura külateel mööda imemaalilistest majakestest, mis olid kaetud pitsiliste laastukestega . Küla oli pikk ja ümbritsev elu huvitav. Kaugemalt hakkas silma kutsuv Coca- Cola varjualune, otsustasime seal puhata . Peremees pakkus lahkelt öömaja, konsensusega otsustasime ööbida lahkes casare Montanas, nagu oli ta nimi. Ooh, värskendav dušš, pehme voodi ja suurepärane külm õlu Ciuc. Varsti „tsiutsusid“ enamik rahvast meeleolukalt. Riinal õnnestus hankida kehakeele abil valget leiba. Matka teine tähelepanek- rumeenlastega suhtlemise esimeseks keeleks on eesti keel, edasi prantsuse, rumeenia ,itaalia keel. Kui õnnestub tabada mõni inglise keelt rääkiv isend , tuleb teda piirata nõrkemiseni. Meile tariti spetsiaalselt kohale üks insener, kellelt kuulsime väga sügavalt rumeenia lähiajaloost – Brani ümbritsevad mägikülad jäid imekombel Ceausescu kavadest külad kokku lükata puutumata, rahvas on uskumatult sõbralik ja vastutulelik- Piatra Craiului piirkond on veel lärmakatest turistidest rüvetamata. Oli imekena õhtu. Maju katvad laastud on tehtud käsitsi kuusepuust. Fantastika !
23. august, reede, matka 4. päev
Hommikul magasime mehemoodi. Kella kümneks oli peremehega kokku lepitud rännak Peštera Liliecilor`i juurde, mis kujutas endast kohalikke koopaid. Võtsime oma asjad kaasa, et edasi Brani poole rännata. Rohunõlvadel taevasse tõusmine on sama katsumus kui kaljuronimine. Meid paluti vaadata ka kaunist kanjonit, mida pererahvas eksponeeris oma perepiltide peal, ent söandasime leebelt keelduda, lootes pererahvast mitte solvata. Lahkusime sügavate kummarduste ja gracies-sõnadega.
Rännak kulges läbi Peštera ja Mocieiu de Jos`i külade Brani poole. Imekenad vaated, siit ammutas surmkindlalt Navitrolla oma piltidele inspiratsiooni! Kosutada sai kollaste ploomidega ja külma jõeveega. Kohustuslik šokolaad oli igaühel põuetaskus, et siis aeg- ajalt kaaslastega jagada.
Brani lähenedes suurenes ka turiste püüdvate plakatite arv,enamus Dracula- teemalised . Üks ööklubi reklaamis Dracula erootilist šõud, oletasime, et Dracula istub laua peal ja näitab oma hambaid. Matka kolmas tähelepanek- lauskmaad seljakottidega läbides lähevad õlad laiemaks ja samm mitmepenikoormaseks.
Kella neljaks jõudsime Dracula lossi juurde, kus muuseumiukselt püüdis meid kahvaga saamahimuline muuseumitädi, kasseerides sisse topeltraha lossikülastuse eest. Jätsime talle ka kotid hoiule.
Brani loss ei ole Vlad Tepeši alias Draculjaga kuidagi seotud, see on vaid reklaamitrikk.Aga kindluslossil on oma tähelepandav ajalugu, nimelt oli ta kaitse- ja kontrollkohaks temast mööduvatele tähtsatele kaubateedele. Loss jäi sõdadest laastamata; viimasena oli ta suveresidentsiks Rumeenia kuninganna Mariale ja kuningas Ferdinandile eelmise sajandi keskel. Kõndisime lossis ringi ning ekspositsioonidest tajusime kuningapaari lähedalolekut. Kontakt kuningapaariga oli meil ka hiljem Curtea de Argesis, kus on kloostris kuningapaari hauaplaat . Ma poetasin sinna pisikese aasalille ...
Turg lossi külje all kubises rahvuslikust imeilusast käsitööst ja sandlipuust ehetest jne. Igaüks valis mitmeid nänne.
Laagrisse jäime lossi külje alla, kus kees elav laagrielu . Ühed mustlased veristasid kanu õhtusöögiks, kostis tilulilu- muusika . Kolasime vahetustena kohalikke välibaare pidi, parim õlu Ciuc ja kohv Capuccino! Ostsime mõningad veinid ja tarbisime telkidevahelises õdusas küünlaringis.Head ööd!
24. august, laupäev, matka 5. päev
Hommikuse päikesepaistega pakkisime kotid, kobisime üksluise vantsimise vähendamiseks kohaliku külabussi peale ja asusime Moiceiu de Jos`ist Bucegi mägede poole teele. Kuna olime külateede ja –arhitektuuriga juba piisavalt tutvunud, otsustasime ronida kahte orgu eraldavale rohelisele seljandikuharjale ja kaardilolevat õhkõrna teerada järgida. Peab jälle ütlema- mitmendat korda küll?- see oli meie matka imelisim päev! Mahe briis puhus orgu pidi üles, rohused sügavad orud ja künkaharjad vaheldusid võimsate heinamaakallakutega, taamal ühel pool meile armasalt tuttav Piatra Craiului ahelikukontuur,teisel pool võimsam ja tundmatum Bucegi. Linnud siristasid,rahvas tegi mitmel pool heina,ringi vaadates tundus kohe helelilla Alpide lehm vastu jalutavat. Vägisi tulid helisevad viisid huultele.
Tõusime üha kõrgemale, aasadest said pöögisalud, lähenes kuusemetsade viirg . Korduvalt uurisime kaarti ja kompassi, sest rada meil ees ei olnud. Matka neljas reegel- kui sul on tähistatud rada ees, siis tunned end turvaliselt ja jõuad alati soovitud kohta välja. Kui sul on avar vaade, siis võib kompassiga minek võõras kohas päris loov tegevus olla.
Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu . Korraga plahvatas - selge, me oleme iidsel kaubateel! Hardusega vaatasime tihedat metsa ja kujutlesime kaubavoore veeremas kaitsva ratsasalga saatel.
Õhtu lähenes, läbitud oli juba palju maad. Tekkis erinevaid ettepanekuid: jääda laagrisse niipea kui ojakese leiame või minna pikalt lausa Bucegi püstloodis kaljude alla välja. Teede ristumiskohal läks Neeme kaarti kaasa võttes ojakest otsima , meie kinnitasime keha traditsioonilise šokolaadi ja allikavee kokteiliga.
Vihma hakkas tibutama, esimest korda otsisime välja midagi vettpidavat.
Adusime matka viiendat reeglit: kui tahate, et kogu aeg on ilus ilm, peab reisisihis ja-viisis valitsema üldine üksmeel. Hiljem kinnitasid seda reeglit teiste matkagruppide meenutused!..
Neeme oli ära juba üle tunni, läksin rada mööda talle järele. Ihuüksi hämaras seenevihmases metsas tajusin looduse võimsust ja enda piskust. Kallid sõbrad, tundke nii ja te teate , kui olulised te teistele olete oma olemasoluga!!
Neli rõõmsameelset rumeenlast tulid Bucegi poolt, juhatasid heas inglise keeles meile teed ja soovisid head päralejõudmist. Õhtupäike kumendas läbi uduvine, Neeme tuli rühkides veeanumaga alt külast. Mis see küll oli?
Võtsime kotid selga ja läksime veel poolteist tundi vahelduvat tõusu imemaal:Plaiul Plesii , Piciorul Seciului, Muchia Bisericii
kuni jõudsime metsast välja otse valendavate Bucegi kaljseinte alla- Casa de Vanatoare karjustemaja juurde. Lambad ,lambad, mõned lehmad ja hobused ümberringi. Laagriplatsi rookimine lambapabulatest oli tükk ettevõtmist. Õhtune söömaaeg ja traditsiooniline grokk ilmestasid kaljude tagant tõusvat kuud. Oli pisut udune ja vampiirilik öö. Joe Dassin kõrvus kajamas ..
25. august, pühapäev, matka 6. päev
Et rumeenlaste heatahtlikul tagasihoidlikul lahkusel pole piire , kogesime järjekordselt hommikueine vee järele minnes. Poolel teel orupõhja oja äärde peatas meid hoiatav hääl ja eitavalt vehkivad karjused. Sibasime kuulekalt tagasi, sest mine tea mis keelatud rada me läksime. Suhteliselt miterumeenlaslik hiiglane seletas meile midagi ja näitas teisele poole. Meie Riinaga osutasime katelokile ja veepudelitele, mispeale mees võttis mul käest kinni ja hakkas kutsudes ees minema, ise tagasi vaadates , kas kari järgneb vaguralt määgides.Järgnesime pisut hämmeldunult, ent taltsalt. Onu viis meid tükk maad ojaäärt pidi edasi kuni selge oja moodustas väikese kunstliku dušiorva, kus lebas leos tööpükse. Ta väljendas,et saame siin pesta ja puhast vett. Tänasime hämmeldusega. Ähmiga olin käterätiku maha pillanud ja läksin seda otsima; juba tuli seesama onu JOOSTES , rätik pikaltsirutatud käes. Pisara võttis silmanurka, tõepoolest! Kui nüüd meenutada eesti meeste staatilist isandlikkust- või mis te arvate . .
Et meil oli aega bussikohtumiseni ainult kolm päeva ja kohtumispaika Curtea de Argesisse ettenägematu X- transpordi marsruut , siis otsustasime vallutada Bucegi kottideta, kergrünnakrühma varustuses. Seekord jäi baaslaagrisse karjustega suhtlema ja kukeseeni korjama Riina , meie surusime peale hommikusööki vapralt otse mäkke (loomulikult esialgu valesti!)
Niisiis, Bucegi, siin me oleme! Sinu ümbrus on võluvalt kuusemetsaselt karm, katla kaljuseinad järsud ja rada viib sinuni kaljueendite vahelt, kus tunneme end sipelgatena kivilibusse klammerdumas. Neeme iseloomustusest: Bucegi kujutab endast poolkaldus kaanega katelt. Et sinna saada, tuleb kõigepealt üle katla serva ronida, et siis kaanekumerustel kõrgust nautida. Katla kõrgemas ja järsumas osas on kõrgeim tipp Omu 2505 meetrit, meie vallutus algas keskmisest osast. Panime käpa peale Batrana tipule, 2181 m., et siis piki kaaneäärt võtta Goltii Tapului ja Strungile Mari harjandikud. Juba nende nimede kõla kostab maagiliselt, seda tavareaalsusest erinevam oli maastik `seal üleval`- hallikasvalgetes pilvetupsudes kõndisime mööda ühegi põõsa- puuta avaratel seljandikel, seljataha jätsime Omu tumehallid kaljukontuurid, jalge all sinakashalli lõikeheinaga lagendik , vaikus ja tuule kerge vihin kõrvus; Vennaskond Mordori poole teel! Kuues tõdemus matkal- pilves kõndimine on märg tegevus!
Strunga kurult pöördusime õhtupäikese kiirtes tagasi laagri poole. Enri oli kiirmarsil ette tõtanud, tundsime pisut muret tema mineku õigsuses paljude ristuvate radade tõttu,ent laagrisse jõudes tervitas ta meid juba rõõmsalt paljaid varbaid kõlgutades. Kukeseenekaste oli sel õhtul võrratu!
Lõpuks jõudis öine vihmasabin ka meieni, esmakordselt kuulasin vihma rabistamist telgikattele, unelauluks...
26. august, esmaspäev, matka 7. päev
Hommikul oli vana Omu pilvemütsi sees, rasket austusväärset tööd tegevad karjused hurjutasid oma karja teisel mäeküljel. Nende päevade jooksul saime teada, et kohalikud lambad on `määglid`, sest nad ei häälitsenud „mää-mää“ nagu korralikud, vaid eriliselt „määhäägli“- mingi rumeeniapärane aktsent vist .
Riina oli eelmist päeva kasulikult veetnud ja tunginud karjuste juurde uurima, mida nad lehmapiimaga teevad, sest täheldasime regulaarset lüpsitegevust. Selgus,et nad teevad piima kohe mingiks eriliseks toorjuustuks ja siis transporditakse see alla külasse edasiseks töötlemiseks. Riina on kas imeline polüglott või on tal käte- jalgade küljes erilised arusaadavaks tegevad andurid!
Lahkumishommik oli pisut nostalgiline-
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rumeenia #1 Rumeenia #2 Rumeenia #3 Rumeenia #4 Rumeenia #5 Rumeenia #6 Rumeenia #7 Rumeenia #8 Rumeenia #9 Rumeenia #10 Rumeenia #11 Rumeenia #12 Rumeenia #13 Rumeenia #14 Rumeenia #15 Rumeenia #16 Rumeenia #17 Rumeenia #18 Rumeenia #19 Rumeenia #20 Rumeenia #21 Rumeenia #22 Rumeenia #23 Rumeenia #24 Rumeenia #25 Rumeenia #26 Rumeenia #27 Rumeenia #28 Rumeenia #29 Rumeenia #30 Rumeenia #31 Rumeenia #32 Rumeenia #33 Rumeenia #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ukupilv Õppematerjali autor

Lisainfo

info ja pildid
transilvaania

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
RUMEENIA
7
doc
Rumeenia
226
doc
Portugali põhjalik referaat
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
87
docx
Soome-ugri rahvakultuur
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun