Rumeenia (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
Rumeenia
Referaat
9b
Tallinn 2007
Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed.
Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid . Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga , kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid . Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo . Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik . Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungarini. Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta , mis tekkis viimase 5000 aasta jooksul ja on biosfääri kaitseala . Doonau delta on tasane ala, kus on sood , leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Seal pesitsevad kõikjalt Ida-Euroopast saabuvad rändlinnud. Dobrudžas Doonau deltas paikneb ka rahvuspark. Enamik teisi Rumeenia jõgesid on Doonau lisajõed. Tähtsaim jõgi, Doonau, on oluline ka rahvisvahelises liikluses , kuigi sõda Jugoslaavias on laevaliiklust tugevasti pidurdanud. Pikkuselt teine jõgi Mureş voolab 768 km lääne poole Ungarisse. Suuremad jõed on veel Prut , Olt ja Siret . Järvi on Rumeenias ümber 3500 , aga ainult 0.9% neist on suuremad, kui 1km². Tähtsamad on laguunid, Musta mere ranniku järved, ja Doonau kallastel asetsevad järved. Inimeste poolt tehtud järved on näiteks Doonau ja Stânca-Costesti veehoidlad, mis on tähtsad hüdroenergiajaamadele.
Asudes poolel teel ekvaatorist põhja poolusele asub Rumeenia parasvöötmes. Üldiselt valitseb riigis mandriline kliima: talv on lumerikas ja mõõdukalt külm, suvel aga tõuseb temperatuur kuni 23ºC. Rannikuribal valitseb mereline kliima. Taimestik koosneb peamiselt alpi heinast (taimekooslusest, mis kasvab puude kasvamiskõrgusest kõrgemal) Karpaatide tippudel, okas-, pöögi- ja tamme metsadest (6.8 millionit hektarit, 28% maa pindalast) mägistel aladel ja kõrgendikel ja stepitaimestik Kagu-Rumeenias.
Põllumajanduseks kasutatav maa katab 14 797 tuhat hektarit, millest 83.1% on põllud, 32.9% karjamaa ja heinaväljad ja viimased 4% on viinamarjaistandused ja puuviljaaiad. Arenenud põllumajanduse juhtiv haru on taimekasvatus . Mandrilise kliimaga nõgudes ning tasandikel kasvatatakse maisi, nisu, suhkrupeeti, päevalilli ja kanepit. Oluline on ka loomakasvatus ( veised , lambad , kodulinnud , hobused, ka siidiussid). Kalu saadakse peamiselt sisevetest: jõgedest, järvedest ja tiikidest.
Rumeenias on asutatud looduskaitsevõrgustik, mis hõlmab kolme biosfääri kaitseala (Doonau Delta, Retezati mäestik and Rodna mäestik), kahteteist rahvusparki, 417 looduskaitseala ja 132 looduslikku vaatamisväärsust.
Rikkast loomastikust on tavalisemad metssead , hundid, rebased , karud, metskitsed, ilvesed ja muud imetajad . Rohkesti eluneb ka rändlinde.
Rumeenia keel on riigi rahvuskeel ja seda räägivad peaaegu kõik. See on välja kujunenud ladina keelest ning on ainus Ida-Euroopa keel, mis tuleb ladinakeelest. Selle tulemusena Rumeenia keel erineb suuresti teistes selles regioonis räägitavatest keeltest. Kõige enam sarnaneb see Prantsuse, Itaalia, Portugali ja Hispaania keelega. Need Lääne-Euroopa keeled on ka ladina keelest tulnud.
Nagu enamustel riikidest on ka Rumeenial riigi lipp tähtsaim riigi sümbol. Nende rahvuslipp on verdikaalne trikoloor sinisest, kollasest ja punasest . Esimene lipp pärineb 1834.a aga aja jooksul on lipp muutunud. Praegune lipp on kasutusel 1989. aastast aga ametlikult võeti see vasti 1994. aastal. Värvid esindavad kolme alaloolist provintsi. Rumeenia rahaühikuks on leu, mida nimetatakse uueks Rumeenia rahaks, kuna mõned aastad tagasi oli kasutusel vana raha lei.
Rumeenlased pärinevad Daakialastest, Roomlastest ja Gooti , Hunni ning Slaavi hõimudest. Rumeenias on u. 21 673 000 elanikku, mille moodustavad 2002 a. andmete põhjal:

• rumeenlased 89,5%
  
• ungarlased 6,6%
  
• mustlased 2,5%
  
• sakslased 0,3%
  
• ukrainlased 0,3%
  

Elanikond on üheksakümnendate algusest alates väljarände ja loomuliku negatiivse iibe tõttu vähenenud. Rahvastiku tihedus on ca. 92 in/km². Põhiline osa rumeenlastest on õigeusklikud. Linna ja maa elanikkond (55% ja 45%) on koonadatud 262 linna ja 13000 külla. Enamik maal elavaid rumeenlasi elavad kahe- või kolmetoalistes puumajades. Majad on iseenesest lihtsad, kuid paljud inimesed kaunistavad neid endatehtud käsitöödega, seinavaipadest aedadeni. Rumeenia linnad pakuvad seevastu huvitavat kontrasti. Paljud linna majad on sadu aastaid vanad, teised aga alates 1960. ehitatud modernsed majad.
Pealinnaks ja suurimaks kaubanduslinnaks on Bukarest , mis asub Kagu-Rumeenias ja Dambovita jõe kaldal . Elanike arvuga 2 082 000 moodustab see 9,2% riigi elanikest. Linna on esmakordselt mainitud 1459.a ja Rumeenia pealinnaks sai see 1862 .a Sellest ajast peale on see palju muutusi läbi teinud ja praegu on see riigi massimeedia , kultuuri ja kunstiväärtuste keskpunkt. Bukarestis asuvat Nicolae Ceauşescu poolt ehitada lastud Parlamendipaleed peetakse Pentagoni järel maailma suuruselt teiseks hooneks (üldpinda 350 000 m²).
Peale Ilusa looduse ja Doonau jõe on Rumeenias veel palju vaatamisväärsusi, nagu näiteks paljud paleed ja lossid, millest üks tuntuim on kindlasti Brani loss, mida tihti nimetatakse ka Draakula lossiks. Rumeenias on ka oma vampiiride ja Draakula teemapark , kuhu korraldatakse turismireise. Omapärased on ka maalitud seintega kloostrid , Maramure puukirikud ja kindlustatud germaani kirikud Transilvaanias. Rumeenia on tuntud ka oma viinamarjakasvanduste ja veinikultuuri poolest.
Rumeenia on rikas loodusvarade poolest (kivi- ja kaalisool , rauamaak, mangaan , boksiit, hõbe, kuld ). Keemiatööstuse olulisem tooraine on nafta ja maagaas, mis on ka põhilised energiaallikad. Kohalikule ning sissetoodud rauamaagile ning kivisöele tuginevad metallurgiaettevõtted. Masianehitus toodab naftatöötlemiseks vajalikke seadmeid, oluline on ka transpordivahendite ning põllumajandusmasinate tootmine. Suurte metsade tõttu on arenenud puidu- ja paberitööstus, Doonau delta roostike baasil aga tselluloositootmine. Tööstus on ülepingutatud sotsialistliku industrialiseerimise tulemusel liiga materjalimahukas, isemajandamisele püüdlemine on pärssivalt mõjunud väliskaubandusele.
Peamisteks ekspordiartikliteks on riigil põllumajandussaadused, kütused, masinad , mööbel, tekstiilitooted ning keemiatooted . Sisse veetakse aga naftat, maake, tööstusseadmeid ja metallurgiatooteid.
Enne 1989 aasta ülestõusu, oli kommunistliku valitsuse poolt elu Rumeenias mitut moodi piiratud. Valitsus näiteks otsustas, millisteks ametiteks peaksid tudengid koolis valmistuma. Nad majandasid ka enamusi riigi äriettevõtteid, farme ja sedasi töötasid pea kõik inimesed valitsusele. Pärast sotsialistlike suurettevõtete lagunemist domineerib taas peretöölevõtule rajatud eramajandus.
Tänapäeval on Rumeenia üks madalaima elustandardiga riike euroopas. Rumeenia on olnud Euroopa liidu liige alates 2007 aasta 1. jaanuarist .
Rumeenia ühed viimase aja suurimad sündmused on vaidlus prostiutsiooni legaliseerimise üle ja 3. okt ajaleht „ Postimees ” kirjutas: Rumeenia peaministri Calin Tariceanu juhitav valitsus jäi ametisse, kuna umbusaldus hääletus kukkus läbi. Sotsiaaldemokraadid ehk opositsioonis olev partei kritiseeris valitsust rikaste ja vaeste vahel haigutava lõhe suurendamises.
Rumeenia
Sucevita klooster
Suurim neljast Bucovina maalitud kloostreist (ehitatud 14.saj. lõpus).
Rumeenia vapp
Kasutatud kirjandus

„Maailma teatme atlas ”, D.Kinderslay, 2000a.

„AXIS Geograafia-entsüklopeedia. Euroopa. Aasia ”, Odamees OÜ, 2000

„Maailma riigid”, AS Regio, 2001

Euroopa Liit, http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/romania/index_et.ht m

Bukarest, http://www.bucuresti.ro/

Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Rumeenia

Reisibüroo, http://www.goromaniatours.com/attractions-romania.html

http://gorp.away.com/gorp/location/europe/romania/danube.ht m

http://www.ici.ro/romania/en/geografie/river.html

http://www.public.asu.edu/~orlich/people.html