RUMEENIA (1)

ÜLDANDMED

Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO)
Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku)
Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07)
Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km²
Riigikord : presidentaalne vabariik
President : Traian Băsescu
Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn
Pindala (km²): 237 500
Naaberriigid : Ukraina , Moldova , Ungari, Serbia , Bulgaaria
Iseseisvus : 9. mai 1877
Riigihümn: Deşteaptă-te, române! (“'Ärka, rumeenlane!'”) autoriteks A. Pann ja A. Mureşanu
Keel: rumeenia , ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt.
Religioon : õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1%
Rahaühik: uus leu
Valuuta lühend: RON ( Valuutakurss : 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007)
Rumeenia “sloganiks” on   «Simply surprising».
Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004.
Suuremad linnad on Bukarest, Iaşi, Constanţa, Timişoara, Galaţi, Cluj-Napoca, Craiova ja Braşov.
Eesti saatkonda Rumeenias pole.

LOODUS

Rumeenia piirkonniti väga erinev, kuid jaguneb peaaegu võrdsetes osades künklikuks, mägiseks ja tasandikuliseks alaks. Kõrgeim on põhja-ja keskosa.
Peamised mäeahelikud on Ida- Karpaadid ja Transilvaania Alpid . Rumeenias esineb maavärinaid - eriti lõunas ja edelas.

Mäestikud

Ida-Karpaadid algavad Ukrainast, on Rumeenia põhjapiiril ja keskosas kulgevad Prahova jõe oruni. Mäestik koosneb rööpsetest põhja-lõunasuunalistest ahelikest. Ahelikud lubjakividest ja konglomeraatidest, südame moodustavad kristallsed kivimid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Lääneservas on vulkaanilisi ahelikke (nt Harghita ahelik ), seal on ka Rumeenia ainus kraater Sfanta Ana.
Transilvaania Alpide ehk Lääne- Karpaatide ja ühtlasi ka Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu (2544 m kõrgusel merepinnast.) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised.
Kõrguselt järgnevad Moldoveanule Negoiu 2535 m, Vistea Mare 2527 m ja Lespezile mäetipud 2522 meetriga .

Tasandikud ja madalikud

Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Lääne pool on suur Transilvaania platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik .
Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini on väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Madalikud on ka peamised tööstus- ja põllumajanduspiirkonnad.

Siseveekogud

Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Pikkuselt teine jõgi Mureş voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse Jõgesid on palju, enamus neist kuulubki Doonau vesikonda (Doonau lisajõed). Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeş ja Ialomiţa, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku . Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Jõgedele on rajatud hüdroelektrijaamu. Suuri järvi Rumeenias ei ole, Doonau deltas Musta mere lähedal on väiksed turistide seas populaarsed ravimudaga järved. Samas leidub ka väävliallikaid.

Mullad

Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on stepi ja metsastepi mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Jõelammidel on alluviaalmullad (lammimullad), mägedes ja küngastel on vähem viljakad hallmullad ja leet - pruunmullad ..

Kliima

Kliimat mõjutavad eelkõige Karpaadid, mis takistavad Atlandi sooje õhumasse.Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm, kuid see on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes (1200-1400mm), kus ka talved on karmimad, kõige vähem sajab rannikul ja Doonau deltas. Kliima on põllumajandusele suhteliselt soodne. Pealinnas Bukarestis (Valahhia tasandikul) on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur –2,8°C.

Taimkate

Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Kõige tavalisemad puud mägedes nulg ja kuusk , 180-2000 meetri kõrgusel on lapiniidud. Madalamatel nõlvadel kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad . Tasandikel kasvab rohi, leidub üksikuid puid. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku.

Loomastik

Rumeenias on 84 liiki imetajaid , 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur .
Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad , raisakotkad ja kullid , pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas , suurtrapp).
Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn ,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19 liiki (nt kollakõht- ja punakõht unk).
On ka palju liike mere- ja mageveekalu.

Maavarad

Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta . Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on lõppemas. Leidub ka kivisoola, pruunsütt, boksiiti, väävlit, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. Väiksemates kogustes on ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle . Enamik nende maardlatest katavad sisemaised vajadused, kuid rauamaaki tuleb importida.

Keskkonnaprobleemid ja -kaitse

Peamised keskkonnaprobleemid on muldade erosioon ja vaesestumine, veereostus , õhusaaste tööstuspiirkondades ja märgalade reostus . Liitumise eel palus siiski Euroopa Liit tõhustada kontrolli keskkonnakaitse osas rõhutades just ulatuslikele märkimisväärse keskkonnamõjuga kaevandusprojektidele, nagu nt Rosia Montana.
Rumeenia vanim rahvuspark on Retezati (381 ruutkilomeetrit). Seal on Euroopa
suurim kormoraniasurkond ning talvitub väga ohustatud punakael- lagle . Park kuulub UNESCO kaitse alla

AJALUGU

Rumeenias on mitu keskmise paeoliitikumi koobasasulat, mille vanus on 36-58 tuhat aastat.
6-7 sajandil e. Kr. tekkisid Musta mere rannikule kreeklaste asulad Sitros, Callatis jm, kuid maa põhirahvastiku moodustasid traaklaste hulka kuuluvad geedid ja daaklased. 1 saj tekkis nendel aladel Daaklaste riik mis langed 106. aastal Rooma võimu alla.
8-10. sajandil kuulus suurem osa praegusetest Rumeenia aladest Bulgaaria riigi alla.
Transilvaania liideti 11-12 sajand Ungari kuningriigiga, Valahhia vürstiriik tekkis 1324.aastal. 1359. aastal tekkis Moldova vürstiriik.
15. sajandi tuli algasid sõjad osmanitega, sõltuti Türgist. 18-19. sajandil suurenes Venemaa mõju, vene sõjavägi hõivas 19 sajand ajuti sealseid vürstiriike. 1812 liideti Bukaresti rahu kohaselt Venemaaga Bessaraabia (Moldova). 1821. aastal oli türgi-vastane ülestõus, Venemaa eestkostel andis Türgi valahhiale ja Moldovale rohkem õigusi. Rumeenia Kuningriik tekkis 1859. aastal Valahhia ja Moldova liitumisest mida asus juhtima Hohenzollern’ite suguvõsa. 1877 asuti Venemaa abiga sõtta türklaste vastu ning kuulutati end iseseisvaks pälvides aasta hiljem Berliini Kongressi tunnustuse . Carol I määrati valitsejaks 26. märtsil 1881. aastal.

Maailmasõjad

Esimese maailmasõja alguses oli Rumeenia erapooletu, kuid liitus kaks aastat pärast sõja algust Venemaa poolega. Sõja lõpul liideti Trianoni paktiga Rumeenia Kuningriigiga Bessaraabia (Ida-Moldova), Transilvaania ja Bukoviinia. Liitumise tulemusel suurenes riigi territoorium üle kahe korra ning rahvastik ligi kolm korda. Maailmasõdade vahelisel perioodil oli Rumeenia Konstitutsioonilise monarhiaga riik, kuid 1938. aastal sai esimeseks diktaatoriks Carol II. Molotovi-Ribbentropi paktiga pidi Rumeenia jääma Saksamaale, Bessaraabia aga Venemaale. 1940. aastal kaotaski Rumeenia territooriumi nii idast kui läänest,mistõttu Carol II loovutas trooni pojale Mihai’le, kuid amree eesotsas kindral Antonescu’ga võttis võimu. 1941. aasta juunis liituti Berliini paktiga ja alustati Saksamaaga sõda NSV Liidu vastu. Sel ajal toimunud 280 000- 380 000 Rumeenia juudi küüdiramist peetakse fašistliku kindrali Antonescu süüks. 1944. aastal haaras Mihai taas võimu riigipöördega ning Rumeenia liitus NSV jõududega sõdides natside vastu Tšehhoslovakkias ja Ungaris. Teise maailmasõja lõpul määrati Pariisi rahuleppega Rumeeniale küll Põhja-Transilvaania, kuid Bukoviinia ja Bessaraabia aladest jäädi ilma. 1948 sai valitsejaks Gheorghe Gheorghiu-Dej, kommunistliku partei peasekretär. Rumeeniast sai NSV Liidu eeskujul Rahvavabariik, 1958. aastal lahkus NSV Liidu sõjavägi Rumeenia Rahvavabariigi pinnalt. Nicolae Ceauşescu valitsusaeg saabus 1967 aastal ning kestis kuni 1989. aasta revolutsioonini, 25. detsembril 1989 hukati armee poolt Ceausescu ja tema naine. 1991. aastal võeti vastu demokraatilk põhiseadus ning taassõlmiti suhted Eestiga (eelnevalt 1921. aastal).

KULTUUR

Rahvussümboolika

Rahvuslill on koerkibuvits.
Rumeenia riigi- ja rahvuslipp on trikoloor , mis koosneb kolmest võrdsest vertikaalsest laiust, varda poolt loetuna sinine, kollane ja punane. Lipu eeskujuks on prantsuse lipp , kuid sellel on Moldova ja Valahhia sümboolsed värvid. Sinine tähistab taevast, kollane viljapõlde ning maavarasid ja punane rahva vaprust ja valatud verd. Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (1947–1989) oli kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud, seetõttu vappi enam ei lisatud. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (1881–1947). Tšaadi lipp on Rumeenia lipuga täiesti identne, kuigi neil omavahel mingit seost ei ole. Rumeenia ja Tšaad tülitsevad selle pärast, kumb seda lippu tohib kasutada.
(vt Lisa 2)
Vapp võeti kasutusele 1992. aastal ning põhineb kunagisel Rumeenia Kuningriigi vapil . Viis ‘lahtrit’ vapil oleva kotka kilbil tähistavad viit ajaloolist piirkonda, mis jäävad tänapäeva Rumeenia aladele . Kuldne kotkas tähistab Valahhiat, ürgveis Moldovat, must kotkas seitsme lossi ning kuu ja päikesega Transilvaaniat, delfiinid Dobrogeat ning lõvi ja sild Olteniat ja Banat. (vt Lisa 1)

Haridus

Rumeenias on põhikool kohustuslik. Põhikooli minnakse kuueaastasena ja seal õpitakse kuni kuueteistkümnenda eluaastani (8 klassi). Keskkool kestab 4 aastat ja on 2-astmeline. Vastupidiselt oodatule ei õpetata Rumeenia koolides vene keelt. Ülikoolid jm. alustavad tööd oktoobris . Rumeenia ‘ülikoolilinnaks’ peetakse Iasu’t.
Kirjaoskajad on 98,5%.
Sõjaväe teenistusaeg on 4-8 kuud ning see on vabatahtlik.
Rumeenlaste suurimateks leiutisteks on Coanda efekt ja insuliini toime avastamine (N.C.Paulescu). Tuntuimaid kirjanikud on Mihai Eminescu, Octavian Goga, Nicolae Iorga ja Zaharia Stancu.
Rumeenia keel
Rumeenia keel kuulub Indoeuroopa keelkonna Romaani keelte rühma. Sarnaselt mitmetele teistele Lõuna-Euroopa keeltele on see otseses suguluses ladina keelega – vaatamata sellele, et Rumeenia on teistest romaani keeli kõnelevatest riikidest eraldatud riikidega, kus kõneldakse slaavi keeli.

POLIITIKA

Rumeenia parlament on kahekojaline . Parlamendi kohtade arv on muutuv, määratakse rahvaarvu järgi. Hetkel on Senatis 137 ja Saadikutekojas (Camera Deputaţilor) 332 liiget. Saadikutekojas on 18 kohta vähemusrahvuste esindajate jaoks. Mõlema koja liikmed valitakse iga nelja aasta tagant toimuvatel valimistel. Rumeenias on keelatud kommunistliku suunitlusega partied ja liikumised. Pentagoni järel maailma suuruselt teine hoone on Rahvapalee Bukarestis ehk kohalikus keeles Casa de Popului. (üldpinda 350 000 m²), mis on ka parlamendihooneks.
Kohtusüsteem on on kolmeastmeline. Ülemkohtu liikmed määrab ametisse president (nagu ka peaminstri).
Korruptsiooniindeksi järgi on Rumeenia 84. kohal.

RAHVASTIK

Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli jägmine:

• rumeenlased 89,5%
  
• ungarlased 6,6%
  
• mustlased 2,5%
  
• sakslased 0,3%
  
• ukrainlased 0,3%
  

Piirkonniti on ametlikud keeled ka ukraina jm. Seadusekohaselt võivad muulased saada haridust oma emakeeles. Rumeenia on Euroopa üks vähim linnastunud maa (51% elanikkonnast).
Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Imikute ja väikelaste suremus on Rumeenias üks euroopa suurimaid. Üle 1 miljoni rumeenlase elas 2005. aastal Itaalias, umbes 400 000 Hispaanias.

MAJANDUS

Rumeenia on EL-i vaeseim, viimase kümnendi väliskaubandusbilanss on negatiivne. Sisemaiselt on valdav raudteetransport, välisveos jõe- ja meretransport. Suurim ning võimsaim sadam on Constantas. Sisse veetakse peamiselt masinaid, kütust, mineraale , kemikaale. 2005. aastal mindi üle astmeliselt tulumaksult ühtsele. SKT 210,6 miljardit USD, haridussektorile kulub sellest vaid 3,5%. Kõige madalamasse punkti langes Rumeenia katastrofaalne majandus 1993. aastal. Laastav inflatsioon jõudis 1993. aastal 300%ni, 1995. aastal oli see 30% umber, töötuid ligi 10%. Samas enne Euroopa Liiduga liitumist oli SKT aastane kasv peaaegu 7% ning tööpuudus ligikaudu 5,5%. Majanduse arengu peamiseks takistuseks peetakse vohavat korruptsiooni, siiski ennustatakse Rumeeniale tugevat majanduskasvu veel järgnevaks kümneks aastaks.

Põllumajandus ja loomakasvatus, kalandus

Põllumajanduses haritavat maad on ligi 41% territooriumist Rumeeniat peetaksegi Poola järel suurimaks põllumajandusriigiks. Kasvatatakse enim maisi, nisu ja otra , aga ka näiteks viinamarju, kuigi puuviljakasvatust pidurdavad külmad talved. Rohkesti kasvatatakse lihakarja ning sigu , lisaks veel lambaid ja kitsi, veiseid, hobuseid ning linde.
Kalu saadakse peamiselt sisevetest: jõgedest (peamiselt Doonaust), järvedest ja tiikidest.

Töötlev majandus

Olulised on autokoosteettevõtted, maavarade ammutamine, keemiatööstus, toiduainetööstus ning naftakeemiatööstus. Tööstuse põhiharud on masinaehitus ( seadmed , traktorid, vagunid , vedurid, laevad) ja metallurgia (1/3 tuleb riigi tööstustoodangust). Toodetakse ka tekstiilitooteid, jalanõusid, puitu, ja ehitusmaterjale, erinevalt muust põhineb puidutööstus kohalikel varudel. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku, mis on tselluloosi tooraineks . Puidu üldvaru poolest on Rumeenia Kesk-Euroopas esikohal. Kahjuks on väga levinud ulatuslikud metsavargused.

Teenindav majandus

Peamiseks kasvavaks majandusharuks võib pidada turismi – kui 2005. aastal külastas Rumeeniat u. 3 miljonit inimest siis 2007. aastaks oli arv tõusnud umbes 7 miljonini, kuna hinnatase on Euroopa turistidele madal. Siiski on teenindava majanduse osakaal
SKT-s arenenud riikidega võrreldes väiksem.
13
Nimi, kool,klass