Ajalugu - 1930. a Eesti ja maailm (1)

AJALUGU
20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL . Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria , Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania , Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia.
Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud.
30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles ´i lepingu rikkumisi ignoreeriti.
Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel
Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s).
TOTALITARISM – demokraatia vastand . Valitseb üks idealoogia ( kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass ) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitilisus. Itaalias noori ei töödeldud. Isikukultus . Teisitimõtlejatega tegeles NSVL-s - NKVD , Itaalias OVRA , Saksamaal - Gestapo . Idealoogiat edastatakse läbi propaganda . Kõik ühiskonna valdkonnad on partei ja idealoogia kontrolli all. Majanduslikul külje poolt – käsumajandus (riigi poolt suunatud). NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud. Püüeldi autarkia (täieliku sõltumatuse) poole.
Natsipartei sai alguse Austrias . Idealoogia rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust (aaria rass) ja et saksa rass peab valitsema maailma. Rassipuhtuse teooria ja saksa rassi kui ülemrassi teooria. Vallutuspoliitika põhjuseks oli vajadus tagada sakslastele eluruum.
NSDAP – natsionaal sotsialistlik saksa töölispartei. Saksa rahvusel ei olnud kihte.
1921 – SA ( Pruunsärklased ). Rünnakrühmlased a la saksa sõjaväe tuumik ( wermaht ). Ülesandeks rünnata kõiki poliitilisi vastaseid.
1925 – luuakse SA sees SS (kaitsemalev). Ülesandeks partei sisekontroll. Natsi idealoogia põhi elluviia Teise maailmasõja ajal – kõige hirmsam organisatsioon .
1933 – SS alluvusse loodi Gestapo. (19.11.13)
Kinnisvara on liikuvvara, vallasvara aga ei ole.
Erastamisreformi ja maareformi abil hinnati kinnisvara rahasse ümber ja seejärel jagati see... EVP...
Igasugused erikorraldused tähendavad, et konstitutsioon enam ei kehti.
1935 – Saksamaa hakkab laienema! Saarimaa oli antud Saksamaa osana Prantsusmaale 15-ks aastaks, mille järel peaks toimuma rahvahääletus. Otsustati liituda Saksamaaga. Saksamaa laienes seaduslikult. Hitler seab sisse kahe aastase sõjaväe kohustuse. See oli otsene (Esimene?) Versailles´i rahulepingu rikkumine . Sellest sai algus ametlik Wermaht. Seda kajastati ka teiste riikide meedias, ent enam nii sinisilmsed ei oldud. Oldi äreval seisukohal, et Saksamaa ei olnud enam demokraatlik. Lääneriigid asusid otsima liitlasi (NSVL-tu). Staliniga suhted paranesid, kuna tema eesmärgiks jäi sotsialismi ehitamine oma kodumaal, mitte ülemaailmne. Samal aastal sõlmisid Saksamaa ja Inglismaa merekokkuleppe, mis tähendas, et Saksamaa võis endale mereväge rajada. Inglismaa isegi müüs oma sõjalaevu Saksamaale. See oli kahepoolne Versailles´i rahulepingu rikkumine.
1936 – Saksamaa viib oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Seda peetakse kõige rängemaks Versailles´i rahulepingu rikkumiseks . Oli antus käsk , et kui Prantsusmaa alustab mobilisatsiooni, tuleb väed kohe tagasi tuua. Kõik sõltus Lääneriikide reaktsioonidest ja Saksamaa oleks taaskord saba jalge vahel oma urgu tagasi pugenud. Inglismaa aga isegi õigustas Saksamaa käitumist. Lepituspoliitika ning Versailles´i rahulepingu lõhkumine jätkub.
Koonduslaagrites hävitati kokku 6 miljonit juuti.
Majanduse juhtimiseks loodi Majanduse Peanõukogu. Selle alluvusse loodi veel väiksemaid ministeeriumeid. Sõjatoodang kasvas 12 korda. Tööpuudus kadus täielikult.
Norras, Austrias, Baltiriikides, Tšehhoslovakkias olid tugevad natsiparteid. Nende ülesaneks oli ettevalmistada ühiskonda Hitleriga liituma, kui sõda peaks tulema .
Natsiparteid vihkasid kõige enam kommunisme, kuna nende ülestõus tõi neile Esimeses maailmasõjas kaotuse. Plaaniti kukutada kommunismi Venemaal.
Nürnbergis asus natsipartei peakorter.
1938 – „kristallöö“. Rahvas oli propaganda poolt nõnda üles köetud, et juudiviha pääses valla. Sel ööl peksti, hävitati ja tapeti juute ja nende vara. Märtsis toimub juba Austria vägivaldne liitmine Saksamaaga. Seejärel viidi läbi referendum, kus 99% „toetas“ liitumist. Natsiparteid olid riigisiseselt suure töö ära teinud. (Kõik tulemused, mis on üle 90% ei ole enam eriti demokraatlikud) Märts – Anschluss – Austria on liidetud. Müncheni konverents – osalevad Inglismaa (Chamberlain – lepituspoliitika suurim apolodeet) ja Prantsusmaa peaministrid, Saksamaad esindab Hitler ja Itaaliat Mussolini. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale (kuna seal elab 3 milj. sakslast . Nad ise nõudsid liitumist Saksamaaga). Seda kokkulepet on nim. häbiväärseks, kuna kolmandad riigid otsustavad teise demokraatliku riigi edasise saatuse üle. Maa jaotati ära kahes osas. Tšehhoslovakkiast moodustati nukuriik, Austriast samuti? Nad olid end küll valmis kaitsma, ent tähtsa osuse läbi, pidi nad oma maa ilma vastupanuta ära andma. Hitler lubas, et rohkem ta midagi ei taotle. Septembris – Sudeedimaa on liidetud. Järgmisena jäi ette Poola. Poolale lubati Lääneriikide poolt, et kui Saksamaa hakkab teda ohustama siis nemad pealtvaatajaks ei jäe. Poola ja Leedu olid vaenujalal. Poola ja Tšehhoslovakki vahel olid territoriaalsed vaidlused. Ungari ja Rumeenia vahel olid suured lahkhelid, kuna 3 milj, transilvaania rumeenlast elavad Ungari territooriumil (vb vastupidi). Hitler kasutas neid lahkhelisid ära.
1939 – MRP. Saksamaa on Teiseks maailmasõjaks valmis. Märtsis – okupeeritakse Tšehhi . Liidetakse Tangsin ja Klaipeda ( kirjapilt ..) See näitab Lääneriikidele, et lepituspoliitika on läbi kukkunud. Sakslaste poolelt oli Poola tungimise ettekäändeks soov saada ühendust Ida-Preisimaaga aga Lääneriigid ei uskunud enam Hitlerit. Baasidelepingu osas kukkusid läbirääkimised läbi. See oli NSVL soov rajada Poola sõjaväe baase, et „kaitsta“ Poolat. August 23 – Molotov-Rippentropi Pakt. Nõukogude Liidule loovutati Soome, Eesti, Ida-Poola ja Läti. Leedu jäi Saksamaa mõjusfääri. 17. sep tungib Poola NSVL ja tema järel Saksamaa (?). Koostöö kommunistide ja natside vahel oli Lääneriikidele suureks üllatuseks. Nad olid arvanud, et Saksamaa relvastub kommunismi vastu. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõda. Seda on nim. Kummaliseks sõjaks. Seda seetõttu, kuna sõjategevust ei algatatud.
28. sep sõlmisid NSVL ja Saksamaa Sõpruse- ja piirileping. Selle lepinguga läheb Leedu NSVL mõjusfääri. Samal päeval sõlmiti Eestiga Baasideleping. See oli ultimaatum lubada Eesti territooriumile Nõukogude Liidu sõjaväebaasid . Põhjuseks a la ettekäändeks oli ühe Poola allveelaeva põgenemise Eesti territoorimult, kus NSVL heitis ette riigi suutmatust oma ala kaitsta. Samuti oli see n.ö. ohuks ka Nõukogude Liidule. Samasugune ultimaatum esitati ka Soomele, pluss veel territoriaalsed nõudmised Karjala saamiseks. Tol ajal oli NSVL pealinn Leningrad ning Soome piiri peeti liiga lähedal olevat. Soome keeldus mõlemast lepingust. Ta oli ka paremini valmistunud ja kindlustunud kui Eesti. Rajatud oli palju igasugu punkreid ja tankitõrje rajatisi. 31. November – NSVL tungib Soomele kallale. Algab Talvesõda, mis lõppeb 12. märts 1940. NSVL kaotab ning see oli talle väga suureks kaotuseks ( inimkaotused 3x suuremad kui Soomes). Soome kaotas küll oma territooriumi, ent säilitas iseseisvuse (?). Eesti oli rahul, et baasidelepingu vastu võttis.
1940 - Juunis NSVL okupeerib kõik baltiriigid. Prantsusmaa kapituleerib. Põhja-Prantsusmaa okupeeritakse. Saksamaa on õppinud Esimesest maailmasõjast, et sõdimine kahel rindel on väga keeruline.
1941 – Juunis tungib Saksamaa kallale Nõukogude Liidule.
AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE
1936 – Saab alguse Berliin- Rooma teljest. See on Saksamaa ja Itaalia vaheline leping ( oktoobris ). Peale Etioopia vallutamist Itaalia poolt, muudab Mussolini oma suhtumist Hitleri Reini demilitariseeri sissetungi. Nüüdsest, mil Rahvaseliit on ka Itaalia vastu, seatakse Saksamaaga ühised eesmärgid. Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. Jaotatakse ära ka maad. Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmiti Antikomiterni-Pakt. Sellega lubati teha koostööd kommunismi vastu võitlemiseks. Itaalia ühineb sellega 1937.
1939 – sõlmitakse Itaalia ja Saksamaa vahel Teraspakt. Kinnitatakse omavahelist koostööd ja liitu.
1940 – Sõlmitakse Kolmikpakt (Kolmikliit). Sellega ühinevad veel Ungari, Slovakkia , Rumeenia ja Bulgaaria. (20.11.13)
HISPAANIA KODUSÕDA
Puhkes 1936. Aastal. Kõige ulatuslikum sõjaline konflikt Euroopas. Hispaania oli kuningriik . Esimeses maailmasõjas nad ei osalenud. 31-aastal võitsid valimised Vabariiklased . Hispaania kuulutati Vabariigiks. Poliitiline elu muutus ühtäkki väga kirevaks. Populaarseks muutusid kommunistid . 34-aastal loodu Hispaania rahvarinne , kes 36-aastal tuleb ka võimule. Hispaanial oli kolooniaid Põhja-Aafrikas. Seal oli üks noor kindral Franco (1892-1975). Oli oht, et Hispaania muutub NSVL eeskujul sotsialistlikuks . USA-s oli ka selline hirm olnud. Franco ja tema armee seisid selle vastu.
EESTI 30.-ndatel
Põhiseaduse kriis seisnes selles,et parlamendil oli liiga suur võim. Valitsemine oli ebastabiilne, kuna valitsused vahetusid üli kiiresti. Lahendusena käidi välja 1932. aastal erakondade liitmist a la parteide ühinemist. Deemanti valitsus oli pukis kuni 1934. a. novembrini. Seejärel tuli Pätsi valitsus. Majanduskriis tabad käige rängemalt põllumehi, kuna ekspordis olidki peamiselt põllumajandustooted. Riigikogu vähendas põllumeeste tulumaksu 50% võrra, keelati talvekuudel talude müümine (et takistada nende oksionide alla minekut), vähendati riigikulutusi (kaks inimest samast perest ei võinud riigipalgal olla). Nii püüti kuidagi majanduskriisi raskust ühiskonnas leevendada. Töötati välja uut põhiseadust. Rahvas suhtus riigikogusse aga suure umbusuga ning rahvahääletusel kukkus see kolinal läbi.
29-aastal oli kujunenud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ( EVKL ). Nad taotlesid oma majandusliku olukorra parandamist, riigikogult võimuära võtmist ja nende koosseisu vähendamist poole võrra, rahva poolt valitud isikut, kellele antaks väga suur võim. Nende häälekandja oli „Võitlus“. See oli üsna fašistlik. Kommunismi idealoogia kandjad on juudid? Rahvas toetas neid. Teine põhiseadus võeti vastu 1933 ja hakkas kehtima 1.1.1934. Riigikogu oli uue seaduse kohaselt 50-liikmeline, riigivanem valiti 5-ks aastaks rahva poolt ning tal oli õigus riigikogu laiali saada, seadusi välja anda (dikreet) ja neile veto peale panna. 1933 - Devalveeriti krooni – väärtus langes 1/3 võrra. See oli ülimalt ebapopulaarne. Idee pärines Tõnissoni valitsuselt ning see aitas välja majanduskriisist. Peale seda pidid nad aga tagasi astuma . Riigikogu valimistele taheti saada A. Rei, J. Laidoner, K. Päts ja A. Larka . Viimasest olekski saanud riigivanem, kui Päts ei oleks korraldanud riigipööret. Kaitseseidukord kuulutati esialgu välja pooleks aastaks, riigikogu saadeti selleks ajaks laiali. Siit algab Vaikiv ajastu. See tähendas, et rahva suu on suletud. Viies riigikogu jäi vaikivasse olekusse. Päts ja Tõnisson, et vapsid on ähvardav oht, kuna nad ähvardasid kaotuse puhul võimu riigis jõuga üle võtta. Nad leidsid , et Eesti rahvas ei ole veel demokraatiaks valmis. Vapside liikumine likvideeriti 1935.-aastal. Rahva seas pisaraid ei valatud.
1934 – haridusreform. Vähendati keskkoolides õppijate arvu ja ka ülikoolidesse sisseastujate arvu. Eestis oli protsentuaalselt kõige rohkem üliõpilasi maailmas. Õppeaasta maksis sel ajal 70 krooni.
Kunstsarvetehas – plastmass. See töötas Eestis.
1936- Tallinna Tehnika Ülikool. Eesti muutus ka tööstusriigiks. Pätsi kritiseeti, kuna Eesti ei olnud demokraatlik. Valitsev „ Klikk “ otsustab, et Eestis on vaja taastata põhiseadus. Moodustakse Rahvuskogu, kelle ülesandeks on moodustada kolmas põhiseadus. Selleks juhiks oli Jüri Uluots. Temast saab ka peaminister . Kui 40-aastal Päts likvideeriti jäi ta valitsusse. 44-aastal pääseb ta Rootsi. Ülejäänud valitsusliikmed langesid punaarmee kätte vangi. Põhiseadus hakkas kehtima 38. Aastal. See enam rahvahääletusele ei pandud. Selle järgi on Eesti presidentaalne riik endiselt, riigikogu valitakse 5-ks aastas. On ülemkoda ehk riiginõukogu (40 liiget – määratud). Kümme määrab president ning ülejäänud on teiste kodade esindajad ja alamkoda ehk volikogu on 80 liikmeline. Riigivanem ehk president. Pätsist saab esimene president. Demokraatia riigis oli aga endiselt piiratud. Seda nim. Juhitavaks demokraatiaks. Juhtis seda valitsev klikk. Kinnitatakse oma neutraliteeti.
Kodumaine kütusetööstus: Põlevkivi, turvas ja puit. Masintööstus kaob...