Ungari (0)

Ungari
Greete Liht
Tallinna Järveotsa Gümnaasium 10B
Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale . Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid. Ungari on mitmele välisriigile kõige parem ühenduskanal Lääne-Euroopa poole – Serbiale, Rumeeniale, Bulgaariale. Koostöös Rumeenia ja Horvaatia valitsustega on lähiaastatel kavas ulatuslik maanteede ja raudteede võrgustike uuendamine, laiendamine ja ühendamine. Koostatud on ka üleriigiline kiirteede ehitamise programm. Enamik kiirteid on tasulised. Ühistransport Budapestis on väga hästi arendatud. Ungari peamine rahvusvaheline lennujaam Ferihegy teenindab igal aastal ligi 3 miljonit reisijat. Ferihegy asub asub Budapesti külje all ning sellel on 2 kaasaegset terminaali. Peamistes linnades on samuti omad lennujaamad; ehitamisel on uus rahvusvaheline lennujaam Balatoni äärde turismi soodustamiseks. Aastal 2006 oli majanduskasv 4,1%  
Ungari kuulub WTO-sse, IMF’i. (tv.st lk 20) Ungari on koosseisuline OECD , NATO , EL, Visegrádi rühm ja see on Schengeni riik. (Vikipeedia-st 4’s rida) Veel kuulub ka Ungari ÜROsse (ee 15 lk 655). http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Hungary&ei=mcTpSa3fBoOX_AbB8YjMAw&sa=X&oi=translate&resnum=1&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dhungary%26hl%3Det
Ungari on EFTA ja CEFTA liige.
Rahvastik
Ungaris elab 10,1 miljonit inimest. ( Tv. lk. 82 ) See on keskmine riik.
Ungari rahvastik kahaneb 0,4% võrra.
Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta.
Rahvuslik koosseis: ungarlased (98%), mustlased (150 000), sakslased (38 000), horvaadid (18 000), slovakid (13 000), rumeenlased (9 000), serblased (3 000), sloveenid (3 000) ning kreeklased (3 000) , lisaks nendele veel poolakad, armeenlased, bulgaarlased ja ukrainlased Etnilised ungarlased välisriikides: umbes 5 miljonit naaberriikides Rumeenias (Transilvaania), Lõuna-Slovakkias ja Serbias (Vojvodina), umbes 30 000 Rootsis, peale EL ka Argentiinas, Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Shveitsis, Lõuna-Aafrika Vabariigis ning USA-s
Alla 15 a lapsed moodustavad 16 % rahvastikust, tööealised (15-65 a. ) moodustavad 68% rahvastikust ja vanemaealised (üle 65 a) moodustavad 16% rahvastikust. (tv. lk 82) Jah, rahvastik vananeb. (Püramiid) Meeste keskmine eluiga on 69 aastat ja naiste 77aastat. See on suhteliselt kõrge näitaja. ( tv 82) Sündimus on 10 ‰ , suremus on 13‰ ja väikelaste suremus on 6,1 ‰. (tv 82) sündimus on vähenenud.
Linnastumine
Linnades elab 65% rahvastikust (tv. 82)
Budapest, Miskolc, Györ ja Szeged asuvad jõe ääres ja Pecś’i sai rajatud esimene ülikool
Energiamajandus
Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.
Põllumajandus
Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. Tasane pind. 2005. aastal saadi teraviljasaagiks üle 16,2 mln t. Levinumateks kultuurideks on mais (~9 mln t) ja nisu (üle 5 mln t), kusjuures maisi saak on võrreldes 90ndate keskmisega 50% võrra kasvanud. 
Peamiseks õlikultuuriks on päevalill (2005. a 511 tuh ha), kuid ka rapsikasvatus on saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme (144 tuh ha). Ungaris toodetud õlitooted müüvad väga edukalt ka igal pool mujal Euroopas. 
Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha). Vaatamata sellele, et varasemate aastatega võrreldes oli saagikus oluliselt kõrgem, jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks. 
Ungari põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikusi destabiliseerinud. Et madjarid oma taimekasvatuse nurgakivi – kõrget mullaviljakuse potentsiaali saaksid realiseerida, on suureks abiks olnud ka Euroopa Liiduga liitumine (2004. a.). Suure investeeringusumma neelavad enda alla erinevad niisutussüsteemid (ülal pildil), mis paljusid Ungari põlde ilmestavad. Ungaris valitseb mandriline paraskliima . Talved on külmad, pilvised ja niisked . Suved on soojad . Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmise temperatuurid 20 °C. Ungari mullad on üsna mitmekesised . Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur –0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Ungaris valitseb mandriline paraskliima, mille neli aastaaega on enam-vähem ühesuguse kestvusega. Aasta kõige külmem kuu on jaanuar (kuu keskmine temperatuur -3º (madalaim temperatuur umbes -25º), kõige soojemad ilmad on augustis, kui kuu keskmine temperatuur on +22º (maksimaalne temperatuur võib tõusta kuni +35º-ni). Lund sajab kõige rohkem detsembris ja jaanuaris, aprill, mai ja oktoober on kõige vihmasemad kuud. Kõige päikesepaistelisem periood jääb veebruari ning novembri vahele. Aasta jooksul kõigub päikesepaisteliste tundide arv 1700–2200 vahel.
Paljusid Ungari alasid nimetatakse sageli nende vanade ladinapäraste nimedega: Pannonia (Doonaust lääne poole jäävad alad) ja Hungaria (Doonaust ida poole jäävad alad). Kunagist Rooma impeeriumi provintsi Pannonia iseloomustavad iidse hõnguga linnad, ulatuslikud viinamarjaistandikud ning valdavalt katoliiklasest elanikud. Enamasti protestantliku usutunnistusega elanikkonna asustatud Ida-Ungari territooriumi peetakse  rohkem "põlisungarlikuks". Siinsed elanikud on ungari talupidajate maaharimistraditsioone veel teatud määral alles hoidnud. Ida-Ungari tasandiku peetakse õigustatult riigi "sahvriks", sest siin asuvad ulatuslikud maisi- ja päevalillepõllud, samuti peedi -, juurvilja- ja puuviljaistandused. Vastavalt rahva ja linnade tihedus on idas märgatavalt väiksem.
Majanduskasv ületas aastatel 1997-2005 4 %. Majanduskasvu edendamiseks ja konkurentsivõime kasvuks juurutas valitsus Riikliku arengukava 2004-2006, mis nägi ette 4 miljardi euro eraldamist majanduse konkurentsivõime, inimressursside, regionaalarengu, keskkonnakaitse ja infrastruktuuri tõhustamisele. 60% arengukavast finantseeris EL, valitsus toetas 1,5 miljardi euroga. Viimaste aastate jooksul on inflatsioon vähenenud, 1990-te keskel oli inflatsioon 30%, ja langes 2006. aastaks 4 protsendini. Tööpuudus on madalam kui naaberriikides, samas on tööviljakus üldiselt suurem kui teistes Kesk-Euroopa riikides. Tööjõukulud on viimasel ajal hakanud kasvama, kuid jäävad siiski alla Lääne-Euroopa näitajatele.
Ungari majandus Ungari on keskmiselt arenenud tööstus-põllumajandusriik, mis on sõltuv väliskaubandusest. Toorainete ja energeetilise tooraine poolest on riik vaene, selle territooriumil leidub kiviõli-, maagaasi-, bauksiidi-, söe-, kaoliini-, zeoliidi-, perliidi -, betoniidi- ning ehituses kasutatavate andesiidi-, rioliidi-, tufi- ja lubjakivikaevandusi, kuid märkimisväärne osa vajaminevast toorainest tuuakse sisse. Peaaegu kaks kolmandikku Ungari rahvuslikust koguproduktist tuleb teenindussfäärist. Selle hulgas suureneb rahandusalase tegevuse, kinnisvaraäri, majandusteenuste ning samuti elanikkonnale osutatavate teenuste (haldus, haridus , tervishoid, sotsiaalhooldus ) osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub, toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti. GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa Liidus keskmine. Kuigi tõsi on ka see, et uute liikmesriikide hulgas võib Ungari kasvutempot suhteliselt tagasihoidlikuks pidada. Eelmisel aastal oli kasv 4%, soodsate rahvusvaheliste tegurite mõjul on toimunud kasvu aeglustumine, mis on olnud märgatav juba 2001. aastast saadik. Peale põllumajanduse väärtuse 36% suurenemist oli tööstuse ja ehituse kasvutempo 5%, samal ajal kui teenindussfääri harudes oli kasv tublisti alla keskmise (välja arvatud transpordis ja laonduses).
Metsamajandus
Umbes 18 % riigi maa-alal kasvab mets, seda on suhteliselt vähe. ( AXIS -geograafia entsüklopeedia nr 2 lk 216-217)
Levinud on tammed, pärnad, pöögid; kõrgemal mägedes kasvavad okasmetsad. (AXIS-geograafia entsüklopeedia nr 2 lk 216-217)
Metsad kasvavad eelkõige Doonautagusel. (AXIS-geograafia entsüklopeedia nr 2 lk 216-217)
Tööstuse areng
Esindatud tööstusharud on autotööstus, elektroonikatööstus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, IT-tööstus, mootorsõidukitööstus, tubakatööstus ja farmaatsiatööstus.
Suuremate ettevõtete peakorterid asuvad Budapestis või selle läheduses, kus elab 25% riigi rahvastikust. Budapestis on ka kõige paremini välja arendatud transpordi-, side-, pangandus- ja kindlustussüsteemid. Praegune valitsus teeb suuri jõupingutusi infrastruktuuri uuendamiseks eelkõige maapiirkondades. Transpordivahenditest kasutatakse väiksemate kulude tõttu eelkõige raudteed , kuid selle sissetulekud on vähenemas, mistõttu kavandatakse kaubaveo ja vähemtasuva reisijateveo eraldamist.
Impordib masinaid, veondusseadmeid, naftat, keemiatooteid ja metallimaake. Ekspordib põllumajandussaadusi, veondusseadmeid, laiatarbekaupu, keemiatooteid, tekstiilitooteid, rauda, terast ja tsementi. (AXIS-geograafia entsüklopeedia nr 2 lk 216-217)
Ungaris on pikaajalised autotööstuse traditsioonid. Alates 1990-est on mitmed suurkorporatsioonid asutanud Ungaris oma tootmistsehhe – Suzuki, Audi , General Motors, Michelin. Kokku on praegu Ungaris 350 kohalikku auto( varuosade )tööstusega tegelevat ettevõtet.  Elektroonikatööstus on samuti üks tulusamaid investeerimisvaldkondi. Viimastel aastatel on välisinvestorid näidanud üles huvi nelja elektroonikatööstus sektori vastu: infotehnoloogia , telekommunikatsioonid, koduelektroonika , autoelektroonika. Kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on Ungaris oma filiaalid asutanud Ericsson , Nokia ja Siemens . Autoelektroonikat valmistavad Ungaris Temic, Delphi ja Bosch . Need firmad valmistavad toodangut peamiselt Ungaris veoautosid ja busse tootvatele ettevõtetele: Audi, Ikarus, Opel , Raba.
Suhteliselt suur osakaal investeeringutest on kõrgtehnoloogiaga seotud aladel. Umbes 50% välisinvesteeringutest on tehtud tootvasse tööstusesse (peamiselt autotööstus ja varuosad, keemiatööstus, toiduainetetööstus, elektroonika ) telekommunikatsiooni, 15%, energeetikasse 13% ning kaubandusse ja finantsvahendusse mõlemasse 6 %. Eelistatumad valdkonnad tööstuses on autotööstus ja selle varustamine, elektroonika- ja IT-tööstus ning tubakatööstus. Umbes 80 % Ungari mootorsõiduki- ja tubakatööstusest kuulub välismaalastele; väliskapitali osa on suur ka farmaatsiatööstuses. Tuleviku perspektiivikamateks valdkondadeks võib pidada logistikat, keskkonnakaitsega seonduvat tööstust ja turismi.
Transport
Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne-Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel.
Autotransport , sest see on mugav, kiire ja siis jõuab täpsesse asukohta. Raudteetransport kuna siis saab suuri koguseid transportida. Meretransport, kuna saab ka suuremaid koguseid transportida. Õhutransport , kuna see on kiire ja mugav.
Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid. Ungari on mitmele välisriigile kõige parem ühenduskanal Lääne-Euroopa poole – Serbiale, Rumeeniale, Bulgaariale. Koostöös Rumeenia ja Horvaatia valitsustega on lähiaastatel kavas ulatuslik maanteede ja raudteede võrgustike uuendamine, laiendamine ja ühendamine. Koostatud on ka üleriigiline kiirteede ehitamise programm. Enamik kiirteid on tasulised. Ühistransport Budapestis on väga hästi arendatud.
Eestist kõige kiiremini on võimalik jõuda Ungarisse lennukiga. Aega kulub kõige rohkem paar tundi kui arvestada ka lennujaamas olemise aega. Sinna saab minna ka veel autoga . Et autoga minna kulub aega umbes 30 tundi .
Turism
Jah on küll tuntud turismimaa. Eelmise kümnendi jooksul oli Ungari üks 15 kõige populaarsemast turismisihtkohast ning Ungari pealinna peetakse üheks ilusamaks terves maailmas.
Riigis asub suuruselt maailma teine termaaljärv (Lake Hévíz), suurim järv Kesk-Euroopas (Balatoni järv) ja suurim looduslik rohumaa Euroopas (Hortobágy).
Lisa :

Geograafia:
Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'.
Territoorium: 93 030 ruutkilomeetrit, see on 1 protsent Euroopa kogupindalast.
Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik , üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik.
Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus.
Rahvaarv:
Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult.
Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta.
Kliima:
Ungari asub parasvöötmes, kolme suure kliimapiirkonna: ookeani-, kontinentaalse ja vahemerelise kliima piiri- ja mõjualal. Ilm võib mõnikord väga äkitselt muutuda, ilmastik on tänu Karpaatide basseini suhtelisele isoleeritusele kuivusele kalduv, seda eriti Alföldi tasandikualal.
Kõige tähtsamad jõed:
Riiki poolitab Doonau jõgi, mis on Euroopas suuruselt teine jõgi ning Kesk-Euroopa tähtsaim voolav veekogu. Riigi tähtsuselt teine jõgi on Tisza , millest Ungari territooriumil asub 596 kilomeetri pikkune lõik.
Doonau tähtsamad lisajõed on: lõunapiiril Dráva, Kisalföldi tasandikul Lajta, Rába (koos Marcali ja Rábcaga), Doonau vasakkaldal aga piki Slovakkia piiri voolav Ipoly.
Tisza kõige tähtsamad paremkalda lisajõed on Bodrog, Sajó ning Zagyva, vasakkalda lisajõed aga Szamos, Hármas-Körös ning Maros.
Kõige tähtsamad järved:
Balaton (Kesk-Euroopa kõige suurem järv).
Velence järve pindala on 26 ruutkilomeetrit.
Austria piiril asub Fertõ järv (sellest 75 ruutkilomeetrit kuulub Ungarile).
Ungari ajalugu
Ungari asub Euroopa südames, Karpaatide mäeaheliku, Alpide ja Lõunaslaavi mäestike vahel olevas Karpaatide basseinis.
Ungarlased sattusid Karpaatide- vahelisele alale alles VII sajandil. Aastal 895 suundusid ungarlased, türgi päritolu pet¹eneegide rünnaku eest põgenedes, turvalisust ja uut elukohta otsides Karpaatide basseini poole. Vürstiks valisid nad endi hulgast Árpád’i. Ungari tõusis X sajandi lõpuks Kesk-Euroopas võimule, käitudes vallutajana nii idas kui lõunas. 1301. aastal suri Árpádite dünastia välja, pärast seda tõusis troonile Napoli ja prantsuse päritolu Anjou -dünastia. Teise Anjou dünastia kuninga valitsemisaeg on mainimist väärt eelkõige tema vallutusliku poliitika tõttu. Ungarist sai Kesk-Euroopa suurriik ning seda staatust suudeti hoida kuni 1490. aastani, kuningas Mátyás I surmani. Kultuurielu areng ning esimese Ungari ülikooli rajamine (Pécs, 1372) annab samuti tunnistust sellest, et Lääne-Euroopa madalseisu ajal Ungari seevastu õilmitses Anjou võimu all.
Samal perioodil (15. sajandi alguses) ohustasid Ungari piire vahetult türklased. Nende ülemvõimu eest hoidis riiki legendaarne väejuht János Hunyadi. Tema poeg, Mátyás (Corvin) Hunyadi valiti kuningaks kümneaastaselt, aastal 1458. Pärast tema valitsusaega sai Ungari sõjavägi Mohácsi lahingus (1526) lüüa, see kaotus pani pikaks ajaks Ungari saatusele pitseri . Riik oli jaotatud kolme ossa . Püha Liit vabastas Buda linna 1686. aastal. Ungari aadli-liberalismi kõige suurem esindaja krahv István Széchenyi sai aru, et Ungari mahajäänud seisukorras on eelkõige süüdi feodaalkord . Lajos Kossuth, oma ajastu teine väljapaistev poliitik esindas Széchenyist radikaalsemat suunda ning apelleeris laiale avalikkusele. 15. märtsil 1848. aastal puhkes Pestis revolutsioon, hiljem algasid “isamaa targa poja” Ferenc Deák’i juhtimisel leppimisläbirääkimised. Nende tulemusena kujunes Habsburgide monarhiast 1867. aastal Austria ja Ungari riikide kaksikliit. 1914. aastal astus Ungari Austria poolel I maailmasõtta, mis 1918. aastal kaotusega lõppes. 1920. aasta juunis kirjutati alla Trianoni ( Versailles ’i) rahulepingule.
II maailmasõjas võitles Ungari riik taas sakslaste poolel. Sõja lõpus, pärast kaotuse vastuvõtmist sattus riik aga Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. 1956. aasta veebruaris suri Stalin , see avas ungari rahva jaoks võimalused demokraatia arenguks. 1956. aasta 23. oktoobril puhkes revolutsioon, mis aga nõukogude sõjaväe poolt maha suruti.
80-ndate aastate lõpus sai Nõukogude Liit aru, et on sattunud kriisi ning ei suuda enam Kesk- ja Ida-Euroopa mõjupiirkonnas võimu säilitada. 1989. aasta 23. oktoobril kuulutati välja Ungari Vabariik.
1999. aasta 12. märtsil ühines Ungari NATO-ga. 2004. aasta 1. mail aga ühineti Euroopa Liiduga.
Allikad
Google.ee
regio.ee
vikpeedia.ee
EE 15
www.e24.ee
http://www.maailmavaade.ee/?d=Tukeldatud_Ungari040
http://www.ungari-ettevotted.com/ungari/eestikeeles/Ungariarvudes.html 
  http://www.suri.ee/il/2000/2/sonumid.html#ungel 
  http://www.ungariuks.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=82&sm_id=241 
  http://wapedia.mobi/et/Ungari 
  http://anett19.wordpress.com/page/2/  
http://www.hot.ee/harjuhhl/hu/3p.ht m
http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/rahvusvahelistumine/vaelisriikide-infobaas/ungar i
http://www.lightlove.eu/ee/index.php?option=com_content&view=article&id=40&Itemid=40