Rootsi põhjalik referaat (6)

Rootsi üldandmed. Rootsi kaart.
Pindala:
449 964 km²
Rahvaarv:
8 900 000
Riigikord :
konstitutsiooniline monarhia
Haldusjaotus :
24 provintsi
Pealinn:
Stockholm
Rahaühik:
euro
Linnastumine:
84%
Sündimus:
12‰
Suremus:
11‰
Keskmine eluiga:
79 aastat.
Põllumaj. % SKP-st
3
Tööstuse % SKP- st
26
Teeninduse % SKP- st
71
SKP $/in.
20 700
Eksportkaubad
masinad , autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid , mööbel, elekter
 
ROOTSI LIPP .
Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul .
ROOTSI SUUR RIIGIVAPP .
Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid.
ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP.
Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda võivad need ametid lisada vapile oma tegevust sümboliseerivaid kujundeid. Seda kasutadakse näiteks kõigil Rootsi politseivormidel.
HÜMN.
Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn. Sõnad on kirjutanud Richard Dybeck 1844 . aastal. Hümnina on kasutusel vaid kaks esimest salmi.
Du gamla, Du fria, Du fjällhöga nord
Du tysta, Du glädjerika sköna!
Jag hälsar Dig, vänaste land uppå jord ,
/: Din sol, Din himmel, Dina ängder gröna.:/
Du tronar på minnen från fornstora dar,
då ärat Ditt namn flög över jorden.
Jag vet att Du är och Du blir vad du var.
/: Ja, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/
Jag städs vill dig tjäna mitt älskade land,
din trohet till döden vill jag svära.
Din rätt, skall jag värna, med håg och med hand ,
/:din fana, högt den bragderika bära.:/
Med Gud skall jag kämpa, för hem och för härd,
för Sverige, den kära fosterjorden.
Jag byter Dig ej, mot allt i en värld
/: Nej, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/
ROOTSI KUNINGRIIK (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna).
RIIGIKORD.
Rootsi on konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik.
HALDUSJAOTUS.
Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks). Ühes läänis võib olla mitmeid kohalikke omavalitsusi, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus kohalik omavalitsus täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
LÄÄNID.
Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland.
AJALOOLISED MAAKONNAD .
Götalandi maakonnad
Blekinge - Bohuslän -Dalsland – Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland
Norrlandi maakonnad
Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten.
Svealandi maakonnad
Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland.
AJALUGU.

Eelajalugu

Peale viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütt-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põldnikud . Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid eel-kirjaoskuslike hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid , kveenid ning teised hõimud/inimesed kes on seotud soomlastega.Viikingiajal (9. - 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale, kellede nimi tuleneb ilmselt nende viikingite slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse.

Keskaeg

Gripsholmi loss väljaspool Mariefredi.
Peale ristusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale . Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a.
1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi , mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks.

Suurvõim

Rootsi impeerium 1658 .a. (kollane ja oranž) ning tänapäevane Rootsi (oranž).
17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Vene Impeerium võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809.a. loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik . Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga . Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905.a. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

Uusaeg

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima , kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850- 1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse.Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industraliseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Industrialiseerimisrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töödata vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917.a., peale mida hakkas riik demokratiseeruma.

Lähiajalugu

1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.Peale sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse laienemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkaima riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.Peale sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik erakond, mis lõi heaoluriigi. Peale majanduslangust 1990-ndate alguses vähendati mõningate sotsiaalsete poliitikate kasutust. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne , liituti 1995.a. Euroopa Liiduga. 2003.a. hääletuses keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb ülemaailmsetel suhetel neutraalseks ning ei ole liitunud NATO -ga nagu teised Põhjamaised naabrid.
MAJANDUS.
Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet , kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid ( Taanist ja Saksamaalt).Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse).
RELIGIOON .
Enamus rootslasi on luterlased . Luterlus on protestantlik usutunnistus ja kirikukorraldus, mis on lähtunud Martin Lutheriusupuhastusest ja käsitlusest. Luterlussai alguse 16 sajandil Saksamaal, sajandi lõpuks jõudis see ka Austriasse, Skandinaaviasse ja Liivimaale ning moodustades seal iseseisvaid piirkondlike kirikuid. Luterluse kui õpetuse alus ja eripära on pühakirja pidamine normatiivseks autoriteediks ja kristlaste üldise preesterluse põhimõte. Avaldunud on kõige sagedamini sotsiaaleetikas: arusaamades abielust ja perekonnast, elukutsest ja tööst.
RAHVASTIK .
Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Rootsi on maailma üks kõrgeima oodatava elueaga riik. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlaseid (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel , kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad : Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased , norralased, taanlased , soomlased , jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, Nad on tulnud Rootsi töö-, parema palga- ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled ning Balkanimaade keeled.
VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS AASTAL 2005.
ARENGUTASE.
Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon , kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise.
  
KEELED.
Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel,mea keel saami keel, mustlaskeel ja jidiš
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID .
Euroopa Liitu(European Union-EL) kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik , samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon.Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide õigused selliselt , et teatavates ühise huvi valdkondades saab otsuseid teha demokraatlikult Euroopa tasandil.Euroopa Liidu loomine on seotud II maailmasõjaga. Idee sai alguse Euroopa rahvaste soovist välistada igaveseks selliste ohvrite ja purustuste kordumine. Alguses sidus koostöö vaid kuut riiki ja hõlmas peamiselt kaubandust ja majandust. Täna kuulub Euroopa Liitu 25 riiki 450 miljoni elanikuga ning koostöö hõlmab paljusid inimeste igapäevaelu otseselt mõjutavaid valdkondi. Samuti liitus Rootsi Euroopa Liitu koos Austria ja Soomega aastal 1995.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nationals Organization-ÜRO) asutati 1945.a San Franciscos kui ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon . Pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Põhikirjale kirjutas alla 50 riiki.2003.a suvel oli ÜRO-s juba 191 riiki , kuhu kuulub ka Rootsi liitudes aastal 1946.
Rootsi on ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis (World Trade Organization-WTO) 1. jaanuarist 1995. WTO asutati 1948aasta algul , kui Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe(General Agreement on Tariffs and Trade) ning tegutseb valitsustevahelise organisatsioonina ÜRO egiidi kui tähtsaima maailmakaubandust reguleeriv institutsioon. Peamiseks tegevuspõhimõtteks on olnud tollimaksude alandamine .
Läänemeremaade Nõukogu. Asustati 1992.aastal. liikmeteks on Eesti , Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Poola, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa.Alates 1999 aastast on kaasatud vaatlejatena ka Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia , Ukraina ja USA. Organisatsiooni sekretariaat asub Rootsis Stockholmis . Eesmärk on Läänemere regiooni riikide majanduse arendamine ning koostöösidemete tõhustamine omavahel ja ka teiste riikidega.
FIRMAD.
Scania
Rootsi firma Scania on üks maailma juhtivaid busside ja raskeveokite tootjaid omades müügi- ja teenindusvõrku rohkem kui 100 riigis rahvusvaheline korporatsioonis ning on üks maailma juhtivaid raskeveokitootjaid. Põhitoodete kõrval valmistab firma mootoreid tööstuse ja laevade jaoks. Et pakkuda klientidele üha täiuslikumat teenindust , arendab Scania pidevalt oma järelturuteenuseid.
Nii nagu rahatähtede ehtsuses võib veenduda vesimärgi järgi, on ka Scania veoautodel ja bussidel ning mootorites, kvaliteeti ja traditsioonide jätkuvust kinnitav sümbol. Scania sümboliteks on juba üle saja aasta olnud mütoloogiline olend Greif ja jalgratta rumm . Sümbol on aastate jooksul ajastu eelistusi järgides ka veidi muutunud, kuid alati on sümboli keskmes olnud Greif, too jõudu, kiirust, valvsust ja julgust kehastav mütoloogiline olend.
Scania pakub oma klientidele mitmesuguseid erinevaid teenuseid:
Varuosade müük - pakuvad Scania originaalvaruosi, sealhulgas lisavarustust ja vahetusfondi varuosi.
Hooldus ja remont - nende teeninduskeskustes saab teostada veoki hooldust ja remonti, pakume oma klientidele ka võimalust sõlmida hooldus- ning remondilepinguid. Kõigile Scania omanikele pakutakse ööpäevaringset hädaabiteenust "Scania Hädaabi".
Uued veokid ja bussid - komplekssed veokilahendused – komplekteeritakse ükskõik kui keeruka pealisehitusega veoki ning aitavad ka leida sobiva finantseerimisvõimaluse; samuti pakutakse müügiks kasutatud Scania veokeid ja busse.
Volvo
Esimene seeriatootmises Rootsi firma Volvo auto väljus Lundby tehasest 14 aprillil 1927. ÖV4 oli lahtine auto 4- silindrilise mootoriga. Kere oli ehitatud saare ja pöögi raamile , kaetud lehtmetalliga ja saadaval vaid ühes värvikombinatsioonis - tumesinine mustade poritiibadega.  ÖV4'le pandi hüüdnimeks "Jakob".
SAAB
Trollhättan oli see koht, kus see kõik algas. Suurel jõeäärsel maa-alal alustas lennukitehase ehitust vastmoodustatud ettevõte Svenska Aeroplan Aktiebolaget - SAAB. See oli 1937 aastal. Sõja ajal töötas selles tehases töötas ligi tuhat töölist, kes valmistasid Rootsi pommitus- ja hävituslennukeid. Peale sõda tehti igati loogiline otsus hakata valmistama lennukitehase ruumes autosid. Kogemus, mis oli saadud lennukite ehitusest andis Saabile ainulaadselt hea lähtepositsiooni. 1945 aastal otsustati autoehitusega eralduda lennukitootmise üksusest. Esimene prototüüp valmis 1946 ning seda näidati esmakordselt ajakirjandusele 10. juunil 1947. Autol oli käsitsi valmistatud kere, kahesilindriline kahetaktiline mootor, mille võimsuseks oli märgitud 18 hobujõudu. Saabi iseloomulikud jooned olid olemas juba algusest peale - esisilla vedu ning head aerodünaamilised kerejooned.Tulemuseks on ohutum auto eeskujulike sõidunäitajatega. Autod, mille vorm ja sõidu veetlus loovad kindla omapära erinevalt tesitest sama klassi autodest. Saab oli esimene autotootja, kes esitles turvavöid 1962. aasatal auto põhivarustuses. Algusest peale on Saab osutanud suurt tähelepanu nii enda sees, kui ka läbi allettevõtjate ohutust tagavate süsteemidele.
LINNAD.
Stockholm
Rootsi pealinn on Stockholm, kus on elanikke 765 000 (2004). Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi .1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi . Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum , Vasa laev), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu, kuid samas üks puhtaima elu keskkonnaga pealinnu. Stockholm koosneb kolmest regioonist (huvudområde): Innerstaden ( Kesklinn ), Västerort ja Söderort, mis omakorda koosnevad 18 linnaosapiirkonnast (stadsdelsområde).
Göteborg
On Rootsis suuruselt teine riik. Västra Götalandi lääni keskus. Asub Lõuna-Rootsis Kattegati rannikul Göta jõe suudme lähedal. Linna asutas 1621. aastal kuningas Gustav II Adolf.
Malmö
Rootsis suuruselt kolmas linn. Asub Lõuna-Rootsis, ajaloolises Skåne maakonnas , Sundi kaldal . 2000. aastal valminud Øresundi sild ühendab Malmöd Kopenhaageniga.
VAATAMISVÄÄRSUSED.
Gotlandi saar ja Visby linn, Öland,
A . Lindgreni kodukoht Vimmerby's, Göterborg,
Lapimaa : Lapimaa kohta võib kasutada Carl von Linné ütlust: " Kui poleks sääski, siis oleks tegu maise paradiisiga". Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes (Murmanski oblastis). Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid. Palju on räägitud ja kirjutatud Lapimaa müstilisusest, mis esmatutvusel kuidagi esile ei taha tulla, aga kui viibid Lapimaal korduvalt ja pikemalt, siis hakkab inimtegevusest puutumata loodus vaikselt sinuga rääkima, tuleb vaid osata teda kuulata. Parim aeg külastamiseks: talvel, kui soovitakse näha virmalisi; varakevad (juuni algus, vastab meie maile) - sääsed pole veel ärganud; või sügis september - oktoober. Enda reisidest võin öelda, et sügisene Lapimaa on midagi sellist, mis jääb igaveseks hinge oma värvikirevuse ja kõnnumaa puutumata loodusega ning mis kisub igal sügisel nagu magnet tagasi.
Stockholmis on vaatmisväärsusteks Gamla Stan (vanalinn),Medeltidsmuseum (Keskaja muuseum), Aquaria veemuuseum, kuningaloss ja selles paiknevad muuseumid , Vasa laevamuuseum (merepõhjast ülestõstetud sõjalaev), rahvusmuuseum, laevasõit läbi Stockholmi arhipelaagi.
KULTUUR.
Rootsi Lastekultuur .
Rootsi lastekultuur on julge, vahel isegi veidi ninakas. Heas mõttes toimib see otsekui uute ideede ja väljendusviiside kasvuhoone , milles paljud kunstnikud leiavad vaba arenguruumi. Näiteks näitekirjanikele on niisuguseks vaba loomingu ruumiks lasteteater. Publiku ees, kellel puuduvad eelarvamused , kuidas üks või teine asi peaks olema, kasvab kunstilise väljenduse julgus . Paljud silmapaistvad Rootsi näitekirjanikud on alustanud lasteteatrist ja/või kirjutavad jätkuvalt nii lastele kui täiskasvanutele. Tänapäeval pole lastekultuuris enam ükski teema tabu . Rootsi lasteteatrilaval, nagu lastekultuuris üldse, kujutatakse muret, lahutust , tööpuudust, surma, armastust, erootikat, petmist ja vägivalda. Vähesed lapsed elavad idüllis. Enamuse lastekultuuri viljelejate eesmärgiks on kujutada tegelikku elu,kuid samas pakkuda ka reise fantaasiamaailma.Muidugi tahetakse pakkuda meelelahutust, kuid nii teater, kirjandus, kujutav kunst , film , muusika kui ka kogu kultuur üldse peavad julgema puudutada ka valusamaid teemasid.Tõeline kunst peab julgema olla mõjuv ning aidata inimestel korrastada ja läbi seedida ka rängemaid läbielamusi. 20. sajandil, mida kirjanik ja ühiskonnategelane Ellen Key (1849–1926) nimetas laste sajandiks , on kardinaalselt muutunud suhtumine lapsesse ja lapse õigustesse kultuurielamustele ning võimalustele väljendada oma mõtteid, unistusi , tundeid ja andeid kultuuri kaudu. Tänapäeval ei nähta lapsepõlves enam suurekssaamise ootust, vaid omaette elu. Lastel on õigus osaleda kultuuris mitte ainult selleks, et midagi õppida või täiskasvanueluks valmistuda, vaid ka selleks, et nutta, naerda, väljendada oma tundeid ja mõtteid,olla tõsiseltvõetav siin ja praegu. Kultuur avardab maailma ja Rootsi lastekultuur püüdleb selle suunas, et lastel oleks juurdepääs loomingulistele vahenditele ja võimalused loovaks eneseväljenduseks. Mitte et ilmtingimata saada loovaks kunstnikuks , vaid et rikastada oma elu. 21. sajandi alguseks on raamatud, teater, muusika , tants ja kunst enamuse Rootis laste jaoks täiesti enesestmõistetav osa elust, nii see kultuur, millest osa saadakse, kui see, milles ise osaletakse, mängides mõnd pilli, tehes teatrit, tantsides või väljendades end kujutava kunsti kaudu. Rootsi laste õigusi ja võimalusi kultuuri vallas võib nüüdseks lausa samastada lapsepõlve mõistega. Tänapäeval saavad paljud vastsündinud rootslased kingituseks raamatu juba oma esimesel käigul lastearsti juurde. Paljudes valdades on kohalikud poliitikud mõistnud muinasjuttude, laulude ja luuletuste tähtsust lapse kõne arengule ning loonud tingimused, mis kindlustavad lapsele juurdepääsu kirjandusele, olenemata sellest, kas ta vanemad on kultuurilembesed või ei.Ellen Key, kes juba aastal 1900 propageeris laste õigusi arendada oma fantaasiat ja olla ümbritsetud ilust , oleks asjade sellise käiguga ilmselt rahul. Ellen Keyl olid kindlad seisukohad ka kultuuri ja pedagoogika küsimuses. Samal aastal kirjutas Ellen Key: ”Vaid ümbritsetuna kunstist, vabalt ja rahulikult seda endasse imedes, ärkab kunstiarmastus. Vägivaldne õpetus võib selle kasvu lämmatada – siinjuures ei pea ma silmas õpetaja möödaminnes väljendatud imetlust, vaid märkusi ja küsitlusi, mille tulemusel muutub isegi selle elusa allika vesi sogaseks.“ Ellen Key oli käivitavaks jõuks ka uute pedagoogiliste voolude sissetoomisel Euroopast möödunud sajandi algul. Uute ideede hulgas kõlas lootus, et kultuur valgustaks ka vaeseid kodusid. Põhiseisukoht oli, et iga Rootsi laps satuks kultuurikeskkonda vähemalt alates sellest päevast, kui ta kooliväravast sisse astub . Selles vaimus asutigi uuendama ja kaunimaks muutma õppematerjale, samuti koolide seni üpris süngeid interjööre. Sel eesmärgil võeti ühendust oma aja tuntumate kirjanike ja kunstnikega. 1906 ilmus Selma Lagerlöfi ” Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi” ning imestusega tõdesid nii lapsed kui nende õpetajad, et huviga loetu jääb märksa paremini meelde kui see, mida kohustuslikus korras tuubid. Samal ajal asusid laste heaks tööle kunstnikud. Carl Larsson ja Nils Kreuger maalisid koolide seinu, luues sellega arusaama inspireerivast kunstist. Alles viimase 15 aasta halvenenud majanduslik olukord on sundinud suure osa koolide kunstikogudest kahjuks maha müüma. Ellen Key põhimõte ”ilu kõigile” ja kultuurilise eneseväljenduse õigus on aluseks ka kultuurikoolidele, kus lapsed ja noored vabal ajal õpivad pillimängu, laulavad kooris, tantsivad modern- või klassikalist tantsu või harrastavad näitlemist, akrobaatikat ja tsirkusekunsti.
KIRJANDUS
Krakel Spektakel ja Nõbu Vitamiin , Pipi Pikksukk, Alfons Åberg, Emil, Metsik beebi , Miina ja Kåge, Ture, Väike Õde Küülik, Mamma Muu ja Vareslastel on palju sõpru. Vähemalt neil, kes elavad raamatute maailmas ja moodustavad suure, kireva, lustaka, kurva, põneva ja poeetilise seltskonna, kellesse on võimatu mitte kiinduda. Lastekirjandus on Rootsi lastekultuuri alus. Lastele loodud kunstiteostele mõeldes tugineb kahtlemata suur osa muusikast, teatrist , kujutavast kunstist ja filmist kopsakale raamatuvirnale. Kaasaegsel pildiraamatul on suur tähtsus lapse tutvumisel kujutava kunstiga. Alates Elsa Beskowi läbilöögist 1897. a. lasteraamatuga “Lugu pisi -pisikesest eidekesest“/Sagan om den lilla, lilla gumman on kirjastused tööle võtnud silmapaistvaid illustraatoreid ja kunstnikke. Kaasaegne pildiraamat kujutab endast kaasaskantavat ning pidevalt uuenevat kunstigaleriid.
TEATER
Võib täie kindlusega väita, et rootsi lasteteater on lakk -kingad kõrvale heitnud. See, mis veel 1960-ndail aastail oli kõrg- ja keskklassist pärit laste meelelahutuseks, kelle vanemad pakkusid neile teatrit kui jõulukingitust, on tänapäeval muutunud kunstiliigiks, mis jõuab kõikide lasteni, sõltumata nende klassikuuluvusest või elukohast.Rootsi kultuuripoliitikas on lapsed prioriteeritud ühiskonnagrupp, kuid kahjuks jäävad ambitsioonid siiani reaalsusest tükk maad maha. Et lasteteater on igas mõttes publikule lähemale tulnud, on osutunud võimalikuks tänu radikaalsetele 1970-ndatele, mil näitlejad, reÏissöörid ja dramaturgid väljusid institutsiooniteatrite seinte vahelt. Entusiastlikult pakiti näitlejad, pillid ja dekoratsioonid sõiduautodesse ning sõideti koolide võimlemissaalidesse. Taheti, et teater muutuks milleksi endastmõistetavaks ning et näidendid käsitleksid noorte elu. Püüti kohtuda ka väiksemaarvulise publikuga, et lapsed võiksid tõepoolest tunda end väljavalitutena – et neid on märgatud.
UNGA KLARA
Üks väikestest teatritruppidest, kandis uime Fickteatern (“Taskuteater”). Selle teatri ideedest kasvas hiljem välja Rootsi üks loomingulisemaid laste- ja noorsooteatreid – Unga Klara (“Noor Klara“), mis tegutses Stockholmi Linnateatri juures. Teatri kunstiline juht Suzanne Osten on juba aastakümneid teinud koostööd terve rea reÏissööride, näitlejatega”...öösel ma nutsin ...– Mis sa töinad? küsis vend. – Igatsen ema ja isa järele, ütlesin mina. – Tule, lähme, ütles tema. Läksime pidÏaamades õue. Kaste tegi jalad märjaks. Ja meie kohal särasid taevatähed. – Tahad kakale? Küsis vend. – Tänan, ei, vastasin mina. – Siis ma näitan sulle midagi, ütles ta. Ta viis mu ühe kortslehe juurde. Sellel lesis väike roheline ussike ja hiilgas nagu langenud täheke...” Ulf Stark “Üksi oma vennaga”
KLASSIKUD NOORTE JAOKS.
Üks teine pidevas liikumises olev teater on Göteborgi Backa Teater, mille juhiks on Eva Bergman (Ingmar Bergmani tütar). Backa Teater on sageli valinud suhtlemiseks kaasaegse noore publikuga klassikalisi näidendeid. Shakespeare ’i Kaheteistkümnenda öö“ lavastus Backa Teatris läheb teatriajalukku ja hollandi dramaturgi Pouline Mol’i kreeka müüdi töötluse “Kuningalaps Ifigenia“ vahendusel räägiti äärmisest reeturlikkusest. Backa Teateri kunstiline nägemus on üsna lähedane sama linna Folkteaterni (“Rahvateater“) lasteteatri püüdlustele. En trappa Ner (“Korrus Allpool“) nime kandvas teatris on väikelastel olnud võimalik kohtuda selliste armastatud pildiraamatutegelastega nagu Lennart Hessingi “Krakel Spektakel“, kuid selles teatris tehakse kõike isemoodi . Entrappa Ner usaldab lapsi ning usub nende loovusesse ja keskendumisvõimesse. Et tõsta eelkooliealiste ja koolilaste huvi ja arusaamist teatrist, viiakse regulaarselt läbi seminare teemadel teatri keel, esteetika ja töömeetodid. Teatri En trappa Ner kunstiliseks juhiks on helilooja , dramaturg , näitleja ja lavastaja Lars -Eric Brossner. Üle kümne aasta tagasi kirjutas ta koos näitleja Tomas von Brömsseniga rootsi ühe kõigi aegade armastatuima lastenäidendi “Väikese onu saaga “ /Sagan om den lilla farbrorn, mille aluseks on Barbro Lindgreni samanimeline raamat. See on liigutav lugu sellest, kuidas üks üksildane mees leiab sõpruse ja elu väikesed rõõmud, õppides tundma üht koera ja ajapikku ka üht väikest tüdrukukest. See näidend on peaaegu pidevalt mõne Rootsi teatri repertuaaris ning seda on mängitud ka mitmel pool välismaal, muuhulgas ka Tartu “Vanemuises“. Kõige kaugemaks punktiks on “Väikese onu saagale“ olnud ilmselt Jaapan, kus teater Unga Riks (ehk Riksteaterni noortetrupp).
TEATRIT TEHAKSE ESEMETEGA.
Paljud Byteaterni liikmed alustasid kunagi kunstnikena. Pilt, vorm ja end kõige erinevamateks kujudeks vormida lubav materjal, maskid ja nukud on võlunud ka neid, kes aastate jooksul on liitunud Marionetteaterniga, nukuteatriga, mis Michael Meschke juhtimisel on alates 1958-ndast aastast koolitanud sedavõrd palju nukunäitlejaid. Meschke elutöös on eriline koht sellel, et ta tõi Rootsi värskendavat rahvusvahelist teatrimõtet ja edumeelset teatriesteetikat. Tänu tema aktiivsusele on nukuteatri maine märgatavalt tõusnud ja praegu on nukuteatril Teatrikõrgkoolis oma õppetool. Helena Nilsson -Alvarez, kes oli Michael Meschke järglane Marionetteaterni kunstilise juhi kohal, on edasi arendanud teatritegemist kõige väiksematele oma selliste lavastustega nagu “Miina ja Kåge“ (Anna Höglundi raamatu järgi) ning “Konn ja Võõras“/Grodan och Främlingen (hollandlase Max Velthujisi loomingu ainetel ).Pakkuda nukuteatrit kahe-kolmeaastastele pole just kõige tavalisem , kuid sedagi võib lugeda Rootsi spetsialiteediks. Nukuteater Tittut, mille asutas Ing-Mari Tirén on paljude aastate jooksul süvendanud oma teatraalset väikelastele suunatud esteetikat. Nukkude , muusika, dramaturgia ja totaalse lavakujunduse – mis sageli ümbritseb kogu publikut – vahendusel pakutakse etendusi, milles on usku, et ka väikesed lapsed saavad teatri keelest aru. Tittut annab sageli külalisetendusi nii kogu Rootsis kui ka mujal maailmas. Sageli kasutatakse algmaterjalina populaarseid pildiraamatuid. Barbro Lindgreni “ Metsiku beebi“ lood ning ja “Janosch, Väike Karu ja Väike Tiiger “ on püsinud mängukavas juba aastaid. Tittut on nn. “sõltumatu grupp“. Peale institutsiooniteatrite on Rootsis arvukalt sõltumatuid lasteteatritruppe, kellest 37 on koondunud huviorganisatsiooni Teatercentrum ümber. Huvitav on tõdeda, et kõigist lastest, kes 1999. a. nägid mõnd lasteteatri etendust, olid 65 % vaatamas just sõltumatu trupi lavastust. Täiesti sõltumatu tegija , kes on alati kõndinud oma rada, kuid on sellele vaatamata kirjutanud oma nime rootsi lasteteatri ajalukku, on Staffan Westerberg. Tema esteetika on midagi hoopis erilaadset ning keegi ei oska nii nagu tema ühendada kõige sügavamat muret kõige ehedama rõõmuga. Staffan Westerberg on tuntud selle poolest, et oskab asjadele elu sisse puhuda. Tema teatriilmas elab surm kummutisahtlis, puukulbid muutuvad tegelasteks, keda vihatakse ja armastatakse, sukad ja villasokid lähevad vastu igasugustele seiklustele ning vana vihmavari võib olla nii kaitseks pimeduse jõudude vastu kui lendava nahkhiire tiib , mille küljes võib läbi öö rännates rippuda. Staffan Westerberg kirjutab, lavastab, valmistab dekoratsioonid ja nukud, laulab ja näitleb. Nii täiskasvanute kui laste jaoks kombineerib ta naiivseid riime parima poeesiaga. Westerbergi jaoks pole midagi võimatut ning sageli kirjutab ta klassikalisi näidendeid ümber, et neid omal moel ette kanda. August Strindbergilt inspiratsiooni ammutades kirjutas ta “Kummitusspinati“ (parafraas “Kummitussonaadile“) ning “Väikese unenäomängu“, kus pidevalt aknavahesid kinni kleepiv Kristin on muudetud ämblikuks.
FILM
“Liikuvatel piltidel on meie kultuuris suur ja oluline osa. Loomulikult annavad TV- saated lastele palju, kuid mulle tundub, et suurel ekraanil pakutavat filmielamust kiputakse tihti“ Medea lapsed” Kalmari Byteaternis. Kinos on film midagi hoopis muud ja annab võimaluse eriliseks keskendumiseks.“ Nii ütleb Bitte Eskilsson, osakonna “Film ja vaataja“ juhataja ja üks mootoreid. Filmiinstituudi “Lastekino“projekti taga, mis näeb oma eesmärki selles, et lapsed näeksid lastefilme kinodes. Paljudes kodudes on televiisor pidevalt lahti. Paljud lapsed näevad uudisteprogrammides ja täiskasvanuile mõeldud saadetes asju, mida nad kindlasti poleks tohtinud näha. Ja ometigi panevad täiskasvanud vahel lastele pahaks, kui nood lastele mõeldud mängufilmi vaadates nutma puhkevad. Asi on ju selles, et sageli vallandab tugev elamus lapses midagi muud, mida ta on varem kusagil näinud või ise üle elanud. Iga indiviid, olgu ta siis suur või väike, kannab endas valulisi mälestusi ja kogemusi, mida meil tuleb revideerida ja siin saab kunst meid aidata. Tundeid peab kusagil kanaliseerima, muidu ähvardab meid oht zombideks muutuda.
RAAMATUST SAAB FILM
Lastefilm on üks kunstiharusid, milles Rootsi ja Põhjamaad on saavutanud juhtiva positsiooni. Suur osa kodumaisest toodangust saab võimalikuks tänu Rootsi Televisiooni ja erinevate filmistuudiote koostööle. Kuid hoolimata sellest, kuidas produktsioonitingimused detailselt paika pannakse, on Rootsi lastefilm juba kaua – ja siin võib tõmmata paralleeli lasteteatriga – püüdnud olla oma kunstiliselt tasemelt süütust meelelahutuslikust muinasjutust kõrgemal. Lastefilm peab ennekõike oma publikule korda minema, olgu siis tegu küsimuste tõstatamise, tugevate emotsioonide tekitamise või lihtsalt naerma ajamisega. Teemadering ulatub väga realistlikust jutustamislaadist klassikalise muinasjutuni. Lastefilmi võib laias laastus jaotada multifilmiks ja mängufilmiks.Multifilmil (joonisfilmil) on – nagu muuski astekultuuris – sageli kirjanduslik alus. Paljud meie pildiraamatute kangelased on pandud televiisori- või kinoekraanil liikuma. Alfons Åberg (kuju Gunilla Bergströmi raamatust) on üks lemmikuid, samuti nagu Väike Õde Küülik/Lilla Syster Kanin , kes on pärit Ulf Nilssoni ja Eva Erikssoni raamatutest väikesest riukaid täis küülikutüdrukust, kes igas olukorras leiab tuge oma healt suuremalt vennalt. Nii filmi kui teatri puhul tekib raamatute ümbertegemisel teatud probleeme. “Raamat oli ikka parem“ – on üsna sageli antav hinnang, kuid ülaltoodud näidete puhul on animatsioon jutustustele veelgi sära lisanud. Raamatud Alfonsist ja tema üksikisast seostuvad praegu ühevõrra palju nii näitleja Björn Gustafssoni rahuliku ja pikaldasevõitu jutustajahääle kui Gunilla Bergströmi illustratsioonidega. Nagu mujalgi maailmas samastub joonisfilm mitmeski mõttes Disneyga. Ning muidugi armastavadROOTSI lapsed piilupart Donaldit, Dumbot, Aladdini ja Mowglit, kuid nende ameerika mammutfilmidega võrreldes läheb rootsi joonisfilm oma teed. Täispikki joonisfilme on Rootsis valmistatud vähe, näitena võiks siin tuua Per Åhlini “Reis Melonia saarele “/Resan till Melonia (Shakespeare’i “Tormi“ julge tõlgendus) või tema viimast detektiivkomöödiat “Koerte hotell “/Hundhotellet.
KUJUTAV KUNST
Rahvusmuuseumi/Nationalmuseet trepikoda meenutab monumentaalset mänguskulptuuri, mis on otsekui loodud pisikestele jalgadele ronimiseks. Kõige üleval, Carl Larssoni tohutusuurel seinamaalil, mis kujutab Gustav Vasa saabumist Stockholmi, ratsutab kuningas valgel hobusel üle lehtedega kaunistatud rippsilla. Carlo Derkert oli mees, kes mõistis juba 1950-ndatel aastatel, et lapsed tahavad muuseumis näha seiklusi. Ta oli tõeline teejuht kunstivallas, ta pani nägema ja mõistma. Lastele muuseumiringkäiku tehes kasutas ta põnevat keskkonda teatrilavana, võludes oma publikut häälega, mis oli tulvil hüüumärke ja teatrisosinat. Kõhul kandis ta suurt pesukorvi harilike pliiatsite, kustutuskummide, papi ja paberiga. Iga laps pidi joonistama midagi seoses muuseumis nähtuga või midagi muud talle olulist. Derkerti jaoks oli tähtis, et lapsed saaksid maailma avastada segamatult, ilma täiskasvanute heasoovlike ja murelike kommentaarideta hea ja halva kohta. Kõige olulisem oli lapse enda kogemus. – Lapsi kasvatatakse ilusasti joonistama. Moodne kunst on põlu all, kuna meenutab oma lamedate, visandlike vormide ja veidrate proportsioonide tõttu laste joonistusi. Aga laps joonistab ema suurema kui isa, kui ema on perekonnas tähtsam – nagu Vaarao vanas Egiptuses. Kui 1958.a. avati Moodsa Kunsti Muuseum/Moderma Museet, tuli Carlo Derkert Rahvusmuuseumist sinna üle. Pesukorvist kasvas välja töökoda, elav ateljee lausa keset muuseumi. Koos kunstnik Birger Forsbergiga külastas Carlo Derkert Egiptuses väikest Harrania küla Kairo lähedal. Sealt sai ta inspiratsiooni Wissa Wassefi kunstipedagoogilisest eksperimentaal-kangakudumiskoolist lastele. Egiptuse laste modernistlikult väljendusrikkaid ja leidlikke kudumeid eksponeeriti kahel näitusel 1960 ja 1966, mis oli selajal kunstimuuseumi kohta julge samm. Harrania sõpruskülaks sai Gävlest 40 km kaugusel asuv Hedesunda, kus Birger Forsberg asutas Hedesunda kudumiskoja, mille praegused ateljeemajad on spetsiaalselt lastele kavandanud tuntud arhitekt Ralph Erskine roll.
MUUSIKA
Sel ajal, kui helilooja ja teatrimees Lars-Eric Brossner telefoniga räägib, jõuab tema kahe ja poole aastane poeg Hugo ronida talle põlvele, jutustada ühe loo, joonistada isa telefoniraamatusse, libistada end põlvelt maha ja istuda klaveritoolile, ühetooniliselt süveneda fa-dieesi ning improviseerida midagi laste bugi-vugi taolist. Aga mitte selleks, et demonstreerida oma oskusi või teadmisi – muusika on tema jaoks liikumise, tantsu, laulu, riimide , rütmi, helide ja piltide maailm, milles tema viibib. Kui Lars-Eric Brossner ja näitleja Thomas von Brömssen tegid Barbro Lindgreni raamatu “Väikese onu saaga“ järgi muusikalavastuse, moodustasid näitlejate jaoks mänguruumi keelpillikvartett ja habras flööt ning näitlejad elustasid sõnatult, muusika saatel, kurva loo väikese onu üksindusest, koera punase limpsiva keele soojusest, mis onukese rõõmsaks muudab, ning onu kohutavast mahajäetustundest, kui koer endale uue sõbra leiab. Sentimentaalne ja imeliselt tragikoomiline nagu Chaplini film.
PÕLLUMAJANDUS.
Rootsis on põllumajandus põline majandusharu. Kuigi põllu. Ja metsamajanduse ning kalandusega tegeleb ainult 4% tööhõivelisest rahvastikust, varustab Rootsi end ise peamiste toiduainetega ja annab ka väljaveotoodangut. Põllumajandus tootmist varem korrastanud reguleeritud siseturg ja sisseveopiirangud on otsustatud 1990 aastate esimesel poolel asendada täieliku vabaturuga. Ületootmise tõttu soodustatakse teravilja ja söödataimede külvipinna vähendamist või nende asendamist teiste kultuuridega. Põllumajandus on arenenud eeskätt Götalandis ja Svealandis ning eriti äärmises lõuna osas Skanes. Alates 1930 aastast on talude arv ja külvipind vähenenud, kuid kogusaak kõrge saagikuse tõttu (1991.a.talinisu 60ts/ha, kartulit 276ts/ha) suurenenud. 1992 oli Rootsis talusid 91 850 ja haritavat maad 2 768 000ha. Põhitootmisharud on liha-piimakarjandus ja seakasvatus . 1992 oli Rootsis 1.7 milj veist, 2.1 milj siga, 447 000 lammast ja 6.6 milj lindu , toodeti 3,2 milj tonni piima, 63 000 tonni võid ja 115 000 tonni juust. Taimekasvatuses on esikohal söödataimed, järgnevad suhkrupeet, teravili, kartul ja raps. Tavaline Rootsi talu on hästi mehhaniseeritud pereettevõte. Paljudes taludes om peale põllumajanduse ka muid talualasid , pmt kalandus ja metsandus . Rootsi on Lääne-Euroopa metsarikkaim maa. Umbes veerand maad kuulub riigile, veerand kompaniidele ja ülejäänu eravalduses. 1992 varuti 53 milj. Kuupmeetrit metsa ja püüti 305 000 tonni kala. 1989-1990 varuti 33 500 rebasenahka ja 1.3 milj naaritsanahka ja 6.2 milj muud karusnahka.
METSANDUS.
Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%. Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets , Kesk-Rootsis madaliku kamar -leetmuldadel segamets , Skane poolsaare ja Rootsi edelarannikul metsapruunmuldadel laialeheline mets (pöök, tamm). Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350- 400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed .Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni.
KALANDUS.
Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija.
ENERGEETIKA .
Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta , 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
KÜTUSED.
Rootsi kasutab naftat transpordiks , kütteks ja elektritootmiseks. Kuid nafta pole neil lõputu ressurss. Nafta hind on võrreldes aastaga 1996 kolmekordistunud. Samuti aitab fossiilsete kütuste kasutamine kaasa kliima soojenemisele , mis on kõige tõsisem keskkonnaoht.
METALLURGIA .
Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas. Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB ( SSAB ), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori. Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt.
MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS.
Tööstusrobotite kasutamiselt jääb Rootsi maha ainult Jaapanist. Tootmise ja kapitali kontsentratsioon on maailma kõrgemaid. Suurimad kontsernid on Kooperativa Förbundet, ABB( elektroonika ), Electrolux, Volvo(autod, lennukid), SKF (kullalaagrid), Ericsson(sidetehnikavahend), SAAB-Scania, Alfa-Laval AB (toiduainetööstuse seadmed, põllumajandus tehnikavahendid). Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne: autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid , seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Peamine tööstuspiirkond on Kesk-Rootsi madalik, suurimad tööstuskeskused on Stockholm(elektrontehnika-, trüki- ja toiduainetööstus), Göteborg(laevad, autod, kullalaagrid, naftasaadused) ja Norrköpingi-Linköping-Motala ümbrus.Götlandi rannikul on põhiliselt toiduaine- ja masinatööstus, Smalandil mööbli- ja klaasitööstus, Botina lahe sadamalinnades (Luleas, Gävles) puidu- ja tselluloositööstus ning Sundsvallis värviline metallurgia, Norrlandi sesemaal mäetööstus (rauamaak) ja hüdroenergeetika. Suurimad masinatööstuse firmat on Atlas Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870).
KERGETÖÖSTUS.
Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele). Nüüd, hakkas jahipood tootama meeste riideid ja Persson laiendas ka oma äri meesteriietele. H&M-il on üle1300 poe 29 riigis.
TRANSPORT.
Meretransport
Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele
järgnevad maantee - ja raudteetransport . Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaž ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006 aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel. Suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink .
Õhutransport
Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Arlanda lennuväli
Stockholmi lähedal, Landvetter Göteborgi lähedal ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Stockholmi lähistel paikneva Skavsta lennuvälja osakaal, seda eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 15 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic.
Maanteetransport
Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi . Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid.
Raudteetransport
Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaž ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides.
KASUTATUD KIRJANDUS.
http://et.wikipedia.org/wiki/Roots i
http://www.europa.eu/abc/panorama/index_et.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsi.ht m
http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.ht m
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyrs.pl?cty=SW&out=s&ymax=250
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA gümnaasiumile.
1.osa.
http://www.scania.ee/http://volvo.infoauto.ee/static/ajalugu/ov4.html
http://saab.cma.ee
ENE 5
http://72.14.221.104/search?q=cache:bFjMzXLKdWwJ:www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/factsheets/SI/Children_s_culture_EST117a.pdf+rootsi+kultuur&hl=et&ct=clnk&cd=2