Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rootsi põhjalik referaat (6)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Rootsi üldandmed. Rootsi kaart.
Pindala:
449 964 km²
Rahvaarv:
8 900 000
Riigikord :
konstitutsiooniline monarhia
Haldusjaotus :
24 provintsi
Pealinn:
Stockholm
Rahaühik:
euro
Linnastumine:
84%
Sündimus:
12‰
Suremus:
11‰
Keskmine eluiga:
79 aastat.
Põllumaj. % SKP-st
3
Tööstuse % SKP- st
26
Teeninduse % SKP- st
71
SKP $/in.
20 700
Eksportkaubad
masinad , autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid , mööbel, elekter

 




ROOTSI LIPP .
Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul .
ROOTSI SUUR RIIGIVAPP .
Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid.
ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP.
Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda võivad need ametid lisada vapile oma tegevust sümboliseerivaid kujundeid. Seda kasutadakse näiteks kõigil Rootsi politseivormidel.
HÜMN.
Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn. Sõnad on kirjutanud Richard Dybeck 1844 . aastal. Hümnina on kasutusel vaid kaks esimest salmi.
Du gamla, Du fria, Du fjällhöga nord
Du tysta, Du glädjerika sköna!
Jag hälsar Dig, vänaste land uppå jord ,
/: Din sol, Din himmel, Dina ängder gröna.:/
Du tronar på minnen från fornstora dar,
då ärat Ditt namn flög över jorden.
Jag vet att Du är och Du blir vad du var.
/: Ja, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/
Jag städs vill dig tjäna mitt älskade land,
din trohet till döden vill jag svära.
Din rätt, skall jag värna, med håg och med hand ,
/:din fana, högt den bragderika bära.:/
Med Gud skall jag kämpa, för hem och för härd,
för Sverige, den kära fosterjorden.
Jag byter Dig ej, mot allt i en värld
/: Nej, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/

ROOTSI KUNINGRIIK (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna).
RIIGIKORD.
Rootsi on konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik.
HALDUSJAOTUS.
Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks). Ühes läänis võib olla mitmeid kohalikke omavalitsusi, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus kohalik omavalitsus täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
LÄÄNID.
Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland.
AJALOOLISED MAAKONNAD .
Götalandi maakonnad
Blekinge - Bohuslän -Dalsland – Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland
Norrlandi maakonnad
Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten.
Svealandi maakonnad
Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland.
AJALUGU.

Eelajalugu


Peale viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütt-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põldnikud . Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid eel-kirjaoskuslike hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid , kveenid ning teised hõimud/inimesed kes on seotud soomlastega.Viikingiajal (9. - 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale, kellede nimi tuleneb ilmselt nende viikingite slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse.

Keskaeg


Gripsholmi loss väljaspool Mariefredi.
Peale ristusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale . Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a.
1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi , mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks.

Suurvõim


Rootsi impeerium 1658 .a. (kollane ja oranž) ning tänapäevane Rootsi (oranž).
17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Vene Impeerium võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809.a. loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik . Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga . Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905.a. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

Uusaeg


18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima , kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850- 1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse.Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industraliseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Industrialiseerimisrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töödata vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917.a., peale mida hakkas riik demokratiseeruma.

Lähiajalugu


1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.Peale sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse laienemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkaima riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.Peale sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik erakond, mis lõi heaoluriigi. Peale majanduslangust 1990-ndate alguses vähendati mõningate sotsiaalsete poliitikate kasutust. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne , liituti 1995.a. Euroopa Liiduga. 2003.a. hääletuses keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb ülemaailmsetel suhetel neutraalseks ning ei ole liitunud NATO -ga nagu teised Põhjamaised naabrid.
MAJANDUS.
Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet , kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid ( Taanist ja Saksamaalt).Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse).
RELIGIOON .
Enamus rootslasi on luterlased . Luterlus on protestantlik usutunnistus ja kirikukorraldus, mis on lähtunud Martin Lutheriusupuhastusest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rootsi põhjalik referaat #1 Rootsi põhjalik referaat #2 Rootsi põhjalik referaat #3 Rootsi põhjalik referaat #4 Rootsi põhjalik referaat #5 Rootsi põhjalik referaat #6 Rootsi põhjalik referaat #7 Rootsi põhjalik referaat #8 Rootsi põhjalik referaat #9 Rootsi põhjalik referaat #10 Rootsi põhjalik referaat #11 Rootsi põhjalik referaat #12 Rootsi põhjalik referaat #13 Rootsi põhjalik referaat #14 Rootsi põhjalik referaat #15 Rootsi põhjalik referaat #16 Rootsi põhjalik referaat #17 Rootsi põhjalik referaat #18 Rootsi põhjalik referaat #19 Rootsi põhjalik referaat #20 Rootsi põhjalik referaat #21 Rootsi põhjalik referaat #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 211 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Õppematerjali autor

Lisainfo

põhjalik referaat. Kõik rootsi kohta
rootsi

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (6)

Scatty profiilipilt
Scatty: palju oli wiki tektsi, aga p2ris okei
13:55 16-05-2010
ketsss profiilipilt
ketsss: Üldiselt hea informatsioon

16:58 14-04-2011
Alllluuu profiilipilt
Alllluuu: väga sisukas, ja põhjalik :)
22:54 29-03-2009


Sarnased materjalid

226
doc
Portugali põhjalik referaat
4
docx
Rootsi referaat
10
odt
Rootsi referaat
16
doc
Rootsi majandus referaat
12
doc
Rootsi
24
doc
Rootsi kuningriik
30
odt
Suurbritannia referaat
42
docx
Norra





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun