laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eesmärgiks ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. Loodi 26. juuni 1945 San Frransiscos, 194 liikmesriiki, peasekretär Ban Ki- moon. Eesti liitus 17. septembril 1991. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeolekuorganisatsioon, kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte (kui rünnatakse ühte riiki, siis on rünnak kõikide liikmesriikide vastu). Loodi 4. aprill 1949, peasekretär Anders Fogh Rasmussen , liikmesriike 28. Eesti liitus 2. aprill 2004 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE eesmärk konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine ja konfliktijärgsete sotsiaalsete taastustöödele kaasaaitamine. Loodi 1975. aastal
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon. World Trade Organisation. Eesmärgiga edendada vabakaubandustja kehtestada ühtsed kaubandusreeglid maailmas, 1995,140. NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubanduse Assotsiatsioon. North American Free Trade Agreement.Loomaks kaupade ja teenuste vabakaubanduspiirkond.1994. ASEAN Kagu Aasia Maade Assotsiatsioon. Association of South East Asian Nations. loomaks Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. 1967. EL/EU Euroopa Liit. European Union. Hõlbustamaks kaubavahetust euroopasiseselt. 1952, 27 G7/G8 eesmärk genereerida meetmeid, mis tagaksid jäitkuva majanduskasvu.1975. OPEC 1960 Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Organization of Petroleum Exporting Countries. Eesmärk kujundada naftahinda ja hoida seda võimalikult kõrgel. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisat-sioon. North Atlantic Treaty Organization. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. United Nations Organization Ülemaailmne rahu-ja ...
olulisemaid kogusid, mille põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone,tagada rahu. Julgeolekunõukogu koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant ümber. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon. Lisaks eksisteerib mitmeid regionaalseid organisatsioone, millest mõned tegelevad otseselt ka julgeolekuküsimustega. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Kõige tuntum ja Eesti jaoks ka tähtsaim regionaalne julgeolekuorganisatsioon on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO loodi kui sõjalis-poliitiline liit, ent nüüd on tema tegevuse eesmärgid kujunenud märksa laiemaks. Inimõigused mitmepalgelises maailmas Inimõiguste universaalsus
Tagab seaduste jälgimise ja lepingute kohaldamise. Kontrollkonda- rahanduslik järelvalve eelarve täitmise kontroll jne. Euroopa Nõukogu: 1949- 47liiget: inimõigused, demokraatia, kultuur ja ühtne euroopa. Euroopa inimõiguste kohus 1950 Euroopa inimõiguste konventsioon. EFTA- Euroopa vabakaubanduspiirkond, (Island, Norra, Sveits, Liechestein; Ukraina; Serbia) EEA- Euroopa kaubanduspiirkond- Leping EFTA ja EL vahel OSCE- 1973 ÜRO alluvuses 57 liiget, suurim julgeolekuorganisatsioon maailmas. Tegeleb poliit/sõjaliste, majandus-/keskonna- ning inimvaldkonna alaselt Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Läänemeremaade Nõukogu: Balti assamblee. OECD- majandus koostöö ja arengu organ. 1961. Pariis. 34 liiget. OPEC- naftariikide phendus 1965, 12 liiget. Loodud kartelli kaitsmiseks ja elus hoidmiseks. NAFTA- Kanada-USA.Mehhiko. Kaubavahetuse edendamine, regionaalne koostöö. Mercosur- Argentiina, Brasiilia, Urugai, Paraguai; Venetsueela; Boliivia.
NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid ho...
ÜRO · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon- NATO · Rahvusvaheline Olümpiakomitee · Rahvusvaheline Punane Rist · ECOWAS Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) Euroopa Nõukogu (1949/1993) · G7 seitse juhtivat tööstusriiki (1975 Teised rahvusvahelised organisatsioonid · IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (1945) · OECD Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (1961 (OEEC 1948 ) · OSCE Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsioon (1975/1991) · SRÜ Suveräänsete Riikide Ühendus (1991) · WEU Lääne-Euroopa Liit (1948/1994) · Kyoto Protokoll - 1997 Rahvusvahelised organisatsioonid Globaliseerumise plussid · Vähenevad väliskaubanduse barjäärid, piire ületab nii tööjõud kui kapital (rahvusvahelised investeeringud) · Rahvusvaheline konkurents (tooted odavamad ja kvaliteetsemad) · Tööjõuliikumine · Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste suurenemine teeb maailma "väiksemaks"
Iga riik võib teha ettepaneku mingi probleemi päevakorda võtmiseks. Peaassamblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone. Väga olulised tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, mis saab nende täitmise muuta kohustuslikuks. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganistatsioon. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 aastal pandi Washingtoni lepinguga alus NATOle. See loodi kui sõjalis-poliitiline liit. Regionaalne julgeolekuorganisatsioon. Eesti liitus 2004 ja nüüdseks on Eesti osamaks u 30miljonit krooni aastas. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Andres Fogh Rasmussen. NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Tähtis ülesanne kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikemesmaade territooriumi. NT. Iraak, Afganistaan. Tegemist sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO rahvusvaheliste suhetes jõuga ähvardamisest
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
· NAFTA PõhjaAmeerika Vabakaubanduslepe (1994) · NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon (1949/2004) o Eesmärgid: kultuuripärandi kaitse, teadusuuringud, kriiside ohjeldamine, rahuvalve väljaspool liikesmaid o Kollektiivse enesekaitse põhimõte · OECD Majandusliku Koostöö ja Arngu Organisatsioon (1961 (OEEC 1948 ) · OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (1960) · OSCE Euroopa Koostöö ja Julgeolekuorganisatsioon (1975/1991) o Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. o Pööratakse tähelepanu kodanikuõigustele ja vabadustele o Saadavad oma vaatlejaid vaatama, kas peetakse kinni vabade valimiste nõuetest · SRÜ Suveräänsete Riikide Ühendus (1991) · WEU LääneEuroopa Liit (1948/1994)
arenenud maade ning hiljem ka vähem arenenud liikmete vahel. EUROOPA LIIT 1. Prantsuse välisminister Schuman tegi 9.mail 1950 ettepaneku luua euroopa söe-ja teraseühendus, millest kasvas välja euroopa majandusühendus EMÜ. Euroopa liit on majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 Euroopa riiki. 1993 Maastrichti lepinguga nimetati ümber Euroopa Liiduks. ÜRO Ühinanud rahvaste organisatsioon 1. Asutati 1945, kui san franciscos ülemaailmne rahu.ja julgeolekuorganisatsioon. 2. Asutajaliikmeid 50 3. 1991a. Kuulub ÜRO-sse ka Eesti. 4. Finantseerimise aluseks riikide SKT suurus. NATO põhja-Atlandi lepingu organisatsioon 1. asutajaliikmeid 12 2. Eesti astus 2003 3. ofmg RIIKIDE ARENGUTASE 1. Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks
Peaassamblee arutab praktiliselt kõiki küsimusi, mis põhikirja kohaselt organisatsiooni tegevusvaldkondade hulka kuuluvad. Samuti võib iga riik, teha ettepaneku mingi probleemi päevakorda võtmiseks. Peaassamblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone, mis on paraku üksnes soovituslikud. Väga olulised või praktilist tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, kes saab nende täitmise muuta kohustuslikuks. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon. Lisaks eksisteerib mitmeid regionaalseid organisatsioone, millest mõned tegelevad otseselt ka julgeolekuküsimustega. 4.2 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Kõige tuntum ja Eesti jaoks ka tähtsaim regionaalne julgeolekuorganisatsioon on Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organization – NATO). NATO loodi kui sõjalis-poliitiline liit, ent nüüd on tema tegevuse eesmärgid kujunenud märksa laiemaks
Mänguasi Tegevus Joonis 2.1. Joonis 2.2. Küsitluse tulemused kinnitasid ( Joonis 2.1.), et suurem osa väikestest lastest ei tea NATO- st midagi.14- st lapsest ainult üks teadis, et NATO on julgeolekuorganisatsioon. Joonis 2.2. tulemused näitasid, et suur osa peab NATO- t kas autoks või pole sellest midagi kuulnud. Tänapäeval räägitakse väikestele lastele vähe olulistest Eestimaaga seotud päevakorras olevatest teemadest. Sama väidab ka Margus Hanson:" NATO puhul pole sellest palju räägitud ega kirjutatud, vähe on mainitud ka seda, mis on kõige alus ja lähtepunkt...".1 1 Kaitseminister: sõjaväereform käsitletav tehinguna NATOga- Eesti Päevaleht 2003, nr 226.
peace. Täna on praktiliselt kõik maailma riigid ÜRO liikmed 192 liikmesriiki. ÜRO-d juhib Peaassemblee poolt viieks aastaks valitav peasekretär (2007-praguseni on selleks Ban Ki-Moon). ÜRO ei tegele mitte ainult vahetu rahutagamisega, vaid suuremahulised on ka arenguprogrammid, mille kaudu toetatakse majanduslikku ja humanitaarset progressi maailma vaesemates maades. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon. Lisaks eksisteerib mitmeid regionaalseid organisatsioone, millest mõned tegelevad otseselt ka julgeoleku küsimustega. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO koosneb: ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II4 · Peaassemblee Koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit.
Samast kuupäevast alates lehvib Eesti Kaitseministeeriumi ees NATO lipp. 02. aprillil 2004 toimus Brüsselis 7 uue liikmesriigi NATOga liitumise tseremoonia. NATO peakorteri ette lisandusid praegusele 19 liikmesriigi lipule veel seitsme riigi lipud. Lepingu allkirjastamisel ütles peaminister Juhan Parts, et "Eesti tunneb end julgemini kui iial varem oma ajaloo jooksul" ning kinnitas, et sarnaselt teiste liitlastega annab Eesti oma panuse, et NATO oleks ka tulevikus tugevaim julgeolekuorganisatsioon. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi lepingust tulenevad kohustused ning NATO poliitilise ja õigusliku pärandi. Eesti toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Samuti pooldab Eesti NATO avatud uste poliitikat ja alliansi ning partnerriikide ja -organisatsioonide vahelise koostöö tugevdamist. Liikmestaatusest tulenevalt suurendab Eesti oma osalust
EN institutsioonid Ministrite komitee- 47 välisministrit Parlamentaarne assamblee (PACE) (parlamendiliikmed igalt poolt) Kongress (erinevad poliitikud riikidest ja KOVdest) Euroopa Inimõiguste Kohus Igaüks, kes tunneb, et talle on liiga tehtud, võib esitada kaebuse Kaebusi hakkas tulema liiga palju - Ei võeta enam vastu - Kohtunikele rohkem võimu OSCE ÜRO alluvuses 57 liikmesriigi- suurim julgeolekuorganisatsioon maailmas Võitleb inimkaubandusega maailmas Tegeletakse hariduse kättesaadavusega, demokraatiaga Seadusandluse mõjutamine OECD Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon Kuidas anda juhiseid teistele riikidele, et nad saaksid arenenud olla Majandusarengu toetamine (kuidas teha majandust ja haridust efektiivsemaks, kuidas tõsta töötustaset Lähenemine majandusele on libraraalne. Riik peaks majandusse sekkuma vähe, aga
välistada igaveseks selliste ohvrite ja purustuste kordumine. Alguses sidus koostöö vaid kuut riiki ja hõlmas peamiselt kaubandust ja majandust. Täna kuulub Euroopa Liitu 25 riiki 450 miljoni elanikuga ning koostöö hõlmab paljusid inimeste igapäevaelu otseselt mõjutavaid valdkondi. Samuti liitus Rootsi Euroopa Liitu koos Austria ja Soomega aastal 1995. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nationals Organization-ÜRO) asutati 1945.a San Franciscos kui ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon. Pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Põhikirjale kirjutas alla 50 riiki.2003.a suvel oli ÜRO-s juba 191 riiki , kuhu kuulub ka Rootsi liitudes aastal 1946. Rootsi on ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis (World Trade Organization- WTO) 1.jaanuarist 1995. WTO asutati 1948aasta algul , kui Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe(General Agreement on Tariffs and Trade) ning tegutseb valitsustevahelise organisatsioonina ÜRO egiidi kui tähtsaima maailmakaubandust
Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka. Roosevelti kohta väidetakse, et oma viimastel eluaastatel ei saanud enam asjadest aru. Ta suri aprill 1945, 2 kuud peale Jalta konverentsi. Altandi harta hakkas elama pea iseseisvat elu. Jaanuar 1942 fikseeriti põhimõtted Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonis. Sellele kirjutas esimese hooga alla 26 riiki, millele lisandus veel 21 riiki. Kokku 47 sõja jooksul alla kirjutanud riiki. Lepiti kokku, et tuleb luua uus julgeolekuorganisatsioon. RL pidi oma tegevuse lõpetama selle järgi. Samas lepiti kokku, et sõja ajal ei looda midagi, vaid peale sõja lõppu alles. Edasi tuleb väike vahe sisse. November 1943 (liitlaste välisministrite konverents Moskvas) ja detsember 1943 (Teheranis riigipeade konverents). Vahe tuli sisse ilmselt sellest, et sõja tulemus rippus veel õhus. Pärast Kurski tankilahingu kaotust polnud NSVLil enam mõtet sakslastega rääkida separaatrahust. Moskva konverentsil