Rootsi (0)

Riigi üldiseloomustus.
Pindala: 449 964 km2
Rahvaarv: 9 174 100 (2007)
Pealinn: Stockholm
Pealinna elanike arv:
Keel: Rootsi
Rahaühik: Rootsi kroon (SEK)
Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Looduslikud tingimused:
Pinnamood
Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.
Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.
Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna ). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).
Taimestik
Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske , haaba, tamme, pärna, pööki, saart , vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.
Loomastik
Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi . Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala , osa neist on haruldased.
Loodusvarad
Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.
Kliima
Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik . Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.
Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas –1°C, põjas –16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.[1]
31
10°
34
15°
45
18°
61
17°
76
12°
60
7°
48
3°
53
0°
48
-3°
-3°
-1°
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Temperatures °C (degrees Celsius ) in Stockholm
Rainfall (mm) in Stockholm
( Average values for each month)
Loomastik
Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.
Keskkonnaohud
Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus.
Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.
Area :
450 000 Km2
Water :
8.7 %
Lands under cultivation :
7 %
Wild pasture lands :
1 %
Forests :
67 %
Min. Height : 0 m ( Baltic Sea)
Max. Height : 2111 m (Kebnekaise)
Riigi arengutase.
Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.
Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon , kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise.
  
Joon. 4. SKP jagunemine erinevates majandussektorites
 
1992.aasta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit ) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 valitsenud majanduslikust madalseisust
  
Majandusnäitajad Rootsi kuningriigis 1995. aastal:
SKP 177, 3 miljardit USD
SKP aastane kasv 3, 5 %
SKP inimese kohta 20 100 USD
SKP moodustasid:
põllumajandus: 2%
tööstus 27%
teenused 71 %
inflatsioon oli 2,6 %
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.
Rootsi kuulub majandusorganisatsioonidesse nagu OSCE , Euroopa kosmoseagentuur, ÜRO, Euroopa Liit, NATO , African Development Bank AfDB, Asian Development Bank AsDB, Council of Europe , European Bank for Reconstruction and development EBRD, European Space Agency ESA, European Union EU, Food and Agriculture Organization of the United Nations FAO, United Nations Industrial Development Organisation UNIDO, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization UNESCO , United Nations - UN, Inter -American Development Bank IDB, International Labour Organisation ILO, International Atomic Energy Agency IAEA , International Bank for Reconstruction and Development IBRD, International Criminal Court ICC, International Centre for Settlement of Investment Disputes ICSID, International Finance Corporation IFC, International Seabed Authority ISA, International Fund for Agricultural Development IFAD, International Civil Aviation Organization ICAO, International Organization for Migration IOM, Universal Postal Union UPU, Bank for International Settlements IBS, International Maritime Organization IMO, International Telecommunications Satellite Organization, International Telecommunication Union ITU, World Customs Organization WCO, International Development Association IDA, International Monetary Fund IMF, Inter-Parliamentary Union IPU, Multilateral Investment Guarantee Agency MIGA , Nordic Investment Bank NIB, Nordic Council and Council of Ministers, Nordic Development Fund NDF, Organisation for Economic Co- operation and Development OECD, Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons OPCW, Organization for security and co-operation in Europe OSCE, World Trade Organisation WTO, World Health Organization WHO, World Meteorological Organization WMO, World Intellectual Property Organization WIPO, Council of the Baltic Sea States CCBS
Tuntumad rahvusvahelised firmad.
Scania.
Rootsi firma Scania on üks maailma juhtivaid busside ja raskeveokite tootjaid omades müügi- ja teenindusvõrku rohkem kui 100 riigis rahvusvaheline korporatsioonis ning on üks maailma juhtivaid raskeveokitootjaid. Põhitoodete kõrval valmistab firma mootoreid tööstuse ja laevade jaoks. Et pakkuda klientidele üha täiuslikumat teenindust , arendab Scania pidevalt oma järelturuteenuseid.
Nii nagu rahatähtede ehtsuses võib veenduda vesimärgi järgi, on ka Scania veoautodel ja bussidel ning mootorites, kvaliteeti ja traditsioonide jätkuvust kinnitav sümbol. Scania sümboliteks on juba üle saja aasta olnud mütoloogiline olend Greif ja jalgratta rumm . Sümbol on aastate jooksul ajastu eelistusi järgides ka veidi muutunud, kuid alati on sümboli keskmes olnud Greif, too jõudu, kiirust, valvsust ja julgust kehastav mütoloogiline olend.
Volvo
Esimene seeriatootmises Rootsi firma Volvo auto väljus Lundby tehasest 14 aprillil 1927. ÖV4 oli lahtine auto 4- silindrilise mootoriga. Kere oli ehitatud saare ja pöögi raamile , kaetud lehtmetalliga ja saadaval vaid ühes värvikombinatsioonis - tumesinine mustade poritiibadega.  ÖV4'le pandi hüüdnimeks "Jakob".
Saab
SAAB AB on Rootsi lennundus - ja relvatööstusettevõte. Peakontor asub Rootsis Linköpingis.
Ettevõte on asutatud 1937. aastal Trollhättanis nime all Svenska aeroplanaktiebolaget. Esialgu toodeti lennukeid, kuid peagi alustati ka autode tootmist. Esimene auto, Saab 92001, valmis 10. juunil 1947. aastal. 1969. aastal ühines SAAB veoautovalmistaja Scaniaga. 1990. aastal omandas General Motors 51% Saab Automobile 'i aktsiatest ja 1998 kogu aktsiapaki.
Tele 2
Tele2 AB is one of Europe's biggest telecommunications operators with about 20 million customers in 14 countries. It serves as a fixed -line telephone operator, cable television provider, mobile phone operator, internet service provider.
Electrolux
The Electrolux Group is a Swedish manufacturer of home and professional appliances that claims it sells more than 40 million products to customers in 150 countries annually. Electrolux products include refrigerators, dishwashers, washing machines , vacuum cleaners and cookers sold under brand names like Electrolux, AEG-Electrolux, Zanussi, Eureka and Frigidaire. Electrolux also makes Kenmore Appliances for Sears.
Rahvastik .

Rootsis elab aasta 2008 Veebruari seisuga 9 192 088 inimest. See on suurriik .

Rahvaarvu muutumine:
1950: 7 042 000
1960: 7 498 000
1970: 8 081 000
1980: 8 318 000
1990: 8 591 000
2000: 8 883 000
2004: 9 000 000
2005: 9 048 000
2008: 9 192 088
Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri.
2004
2005
2006
2007
2008
Population 31 mar
8,982,226
9,014,921
9,067,049
9,127,058
9,196,227
Births
25,383
24,921
26,578
26,539
27,160
Deaths
24,007
25,469
23,934
24,830
24,263
Birth surplus
1,376
-548
2,644
1,709
2,897
Immigration
13,523
13,614
25,424
22,613
21,435
Emigration
8,229
9,167
8,870
10,374
10,748
Immigration surplus
5,294
4,447
16,554
12,239
10,687
Population growth
6,556
3,529
19,297
13,801
13,300
Rahvastiku tihedus.
Rahvastiku paiknemine:
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km kohta.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike.
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/km, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks).
Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning
suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad.
Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad,
Kus tihedus jääb alla 1 in/ km. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis.
Lapsed alla 15 aasta moodustavad 17% rahvastikust.
Tööealised (15-65) moodustavad 66 % rahvastikust.
Vanemaealised (üle 65a) moodustavad 17 % rahvastikust.
Selle riigi rahvastik vananeb.
Meeste keskmine eluiga on 78a ja naiste 83a. See on kõrge.
Sündimuse on 11 % ja suremus 10 %. Väikste laste suremus on 2,4 %.
Sündimus on viimastel aastatel suurenenud.
Rootsi on rahvastiku vananemise etapis .
Mitu % rahvastikust moodustab iga vanusegrupp: (Naisi ligikaudu 4 700 000; mehi ligikaudu 4 500 000)
80+ naised – 6,6 %
80+ mehed- 3,8 %
75-79 naised- 3,7 %
75-79 mehed- 3,1 %
70-74 naised- 4,2 %
70-74 mehed- 4%
65-69 naised-5.3 %
65-69 mehed-5,6 %
60-64 naised- 6,5 %
60-64 mehed- 6.8 %
55-59 naised-5,9 %
55-59 mehed-6,2 %
50-54 naised-5,9 %
50- 54 mehed- 8,4 %
45-49 naised- 6,3 %
45-49 mehed- 6,6 %
40-44 naised- 6,9 %
40-44 mehed- 7,5 %
35-39 naised- 6,3 %
35-39 mehed- 6,8 %
30-34 naised- 5,8 %
30-34 mehed- 6,1 %
25-29 naised- 5,8 %
25-29 mehed- 6,1 %
20-24 naised- 5,9 %
20-24 mehed- 8,4 %
15-19 naised-6,6 %
15-19 mehed-7,4 %
10-14 naised-5,3 %
10-14 mehed-6,1 %
5-9 naised-4,8 %
5-9 mehed-5,4 %
0-4 naised-4,9 % 0-4 mehed – 5,4 %
Energiamajandus .
Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta , 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
Rootsi kasutab naftat transpordiks , kütteks ja elektritootmiseks. Kuid nafta pole neil lõputu ressurss. Nafta hind on võrreldes aastaga 1996 kolmekordistunud. Samuti aitab fossiilsete kütuste kasutamine kaasa kliima soojenemisele , mis on kõige tõsisem keskkonnaoht.
Põllumajandus.
MAIN NATURAL RESOURCES (world rank 2002) :
- Oats (6)
- Wood (11)
- Barley (20)
- Zinc (13)
- Silver (13)
- Lead (14)
- Copper (21)
- Iron

Looduslikud eeldused
Rootsi asub Skandinaavia poolsaare idaosas. Üle poole maast katab okasmets . Põllud hõlmavad ainult 8 % maast. 60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis.
Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist.
Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu .

Majanduslikud eeldused
Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale , hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine. Põllumajandusele eraldatakse riigi eelarvest arvestatav summa

Põllumajanduse spetsialiseerumine
Spetsialiseerunud on loomakasvatusele. Kuid Lõuna-Rootsis kasvatatakse ka nisu, rukist, otra , kaera ja kartulit . Üha enam hakatakse tegelema mahe põllundusega. Põhja-Rootsis olulist taimekasvatust ei toimu.

Eksport
Põllumajandus tooteid Rootsi oluliselt ei ekspordi, kui siis kartulit, õunu ja liha. Peamiselt varustab end ise kõigega, mida saab seal kasvatada.
Impordib puuvilju , suhkrut jms. Peamiseks ekspordiallikaks on masinad ja seadmed , kemikaalid ja ravimid. Neid ta ka impordib.

Keskkonna probleemid
Rootsi keskkonna probleemiks saab pidada väetiste ja kemikaalide üle kasutamise ja raskete põllutöömasinate kasutamise.
Metsamajandus ja metsatööstus.
Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%. Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar -leetmuldadel segamets , Skane poolsaare ja Rootsi edelarannikul metsapruunmuldadel laialeheline mets (pöök, tamm). Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350- 400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed .Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni.
Tööstuse areng.
METALLURGIA.
Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas. Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB ( SSAB ), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori. Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt.
MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS.
Tööstusrobotite kasutamiselt jääb Rootsi maha ainult Jaapanist. Tootmise ja kapitali kontsentratsioon on maailma kõrgemaid. Suurimad kontsernid on Kooperativa Förbundet, ABB( elektroonika ), Electrolux, Volvo(autod, lennukid ), SKF (kullalaagrid), Ericsson(sidetehnikavahend), SAAB-Scania, Alfa-Laval AB (toiduainetööstuse seadmed, põllumajandus tehnikavahendid). Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne: autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid , seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Peamine tööstuspiirkond on Kesk-Rootsi madalik, suurimad tööstuskeskused on Stockholm(elektrontehnika-, trüki- ja toiduainetööstus), Göteborg(laevad, autod, kullalaagrid, naftasaadused) ja Norrköpingi-Linköping-Motala ümbrus.Götlandi rannikul on põhiliselt toiduaine- ja masinatööstus, Smalandil mööbli- ja klaasitööstus, Botina lahe sadamalinnades (Luleas, Gävles) puidu- ja tselluloositööstus ning Sundsvallis värviline metallurgia, Norrlandi sesemaal mäetööstus (rauamaak) ja hüdroenergeetika. Suurimad masinatööstuse firmat on Atlas Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870).
KERGETÖÖSTUS.
Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele). Nüüd, hakkas jahipood tootama meeste riideid ja Persson laiendas ka oma äri meesteriietele. H&M-il on üle1300 poe 29 riigis.
Trantspordi iseloomustus.
Meretransport .
Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele
järgnevad maantee - ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaž ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006 aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel. Suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink .
Õhutransport
Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Arlanda lennuväli
Stockholmi lähedal, Landvetter Göteborgi lähedal ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Stockholmi lähistel paikneva Skavsta lennuvälja osakaal, seda eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 15 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic.
Maanteetransport
Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi . Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid.
Raudteetransport
Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaž ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides.
Turism .
Enim külastatakse Rootsis:

• Vasa Museum (Vasamuseet)
  
• Hard Rock Cafe
  
• Skansen Open -Air Museum
  
• Hallwyl Museum (Hallwylska Museet)
  
• Gamla Stan
  
• City Hall (Stadshuset)
  
• Royal Palace (Kungliga Slottet)
  
• Junibacken
  
• Goteborg Maritime Center
  
• The Nobel Museum
  

Jäähotell.
Sweden is visited most by tourists from its neighbouring countries Denmark , Norway and Finland . Thereafter follow tourists from Germany and the United Kingdom.
A popular route for German tourists is to go by train from southern Sweden, through the European routes, up to Sweden's northern parts. Attractions along the way are historical, natural and cultural.
According to the CIA World Factbook, Sweden is the 21st most visited country in the world, with 7 627 000 arrivals in 2006.