Miks on nukuteater eriline? Nukuteatril ei ole rahvust ega keelt. Eestis on nukuteater eelkõige lasteteater ja vähem noortele ja täiskasvanutele suunatud teatrivorm. Samas, nagu tõestab ka "Tallinn Teater Treff", ei ole see mujal maailmas sugugi nii. Nukkudega mängimine seostub eelkõige lastega. Teatrinukud ja mängunukud on aga äärmiselt erinevad tähtis on nukujuht. Nukunäitleja võib ka kõige tavalisema eseme elama panna. Tänastele lastele suunatud nukuteater peab võistlema arvutimängude ja tehnoloogiaimedega. Kuidas püsida laste silmis konkurentsis? Üks peamisi eesmärke, millest Eesti Riiklik Nukuteater juhindub, on vältida n-ö paberist ja papist nukuteatrit. Püüame tõestada, et see, mis paelub tänapäeva lapsi arvutimaailmas, on olemas ka nukuteatris. Ja rohkemgi veel. Püüdleme nii tehniliselt kui kunstiliselt täiusliku nukuteatri poole. Me alles otsime, katsetame ja avastame nukuteatriimesid siin Eestis
Eesti teatrid tänapäeval Kuldre Kool 8. klass Mariliis Kallion Eesti draamateater Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater
(1:1) Kirjalik tekst /.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav. Aetakse juttu, mees paneb suitsu ja mõtleb daami lõbustada. Nii ta küsib imikult, kas too ka paberossi tahab. Oletame, et laps ei hakka lalisema, sest võõrastab tundmatut. Siis vastab ema mokki torutades lapse peenel häälel: "Meie veel ei suitseta. Meie oleme alles pisikesed." Selge nukuteater! Siin pole ümberkehastumist, ei kommenteerita, vaid kasutatakse meediumi, mis ongi nukuteatri tunnus. Lapse asemel võib samas situatsioonis olla mõni koduloom, kõht (kõhurääkijatel) vms. /.../ (1:2) Suuline tekst /.../ a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus. nukuteater (.) mis on nukuteatri põhitunnus on see, (...) et näitleja (.) ei räägi ise, vaid ta kasutab mingisugust
Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm Säinas 1947 "Elu tsitadellis " Mängufilm Eva Miilias, tema naine 1937 "Draamastuudio nukuteater Filmikroonika esitab O. Lutsu "Nukitsamehe"" Kusti Tunnustused 1952- Eesti NSV teeneline kunstnik 1956- Eesti NSV rahvakunstnik 1966- NSV Liidu rahvakunstnik 1979-1984- Liina Reimani mälestussõrmuse hoidja Kasutatud allikad http://www.efis.ee/UserFiles/EfisPeople/4280/thumbs/350 http://gulliver.kand.pri.ee/aino_talvi.jpg http://www.efis.ee/et/inimesed/id/4280/ http://et
õõnsat paatost. Piiratuma politiseerituse tõttu kannatas vähem muusikateater, mille populaarsus seeläbi tollal tunduvalt kasvas. Kuid peamine oli, et eesti rahvus ja kultuur elasid selle perioodi siiski üle. Teatri vallas suleti küll rida väiksemaid provintsilavasid (Narvas, Võrus, Valgas, Kuressaares) ja Tallinnas jäi Draamateater 15 aastaks ainsaks eestikeelseks sõnateatriks. Samas lisandusid Vene Draamateater ja Nukuteater, ning "Estonia" muudeti 1949 puhtakujuliseks muusikateatriks. Üldkokkuvõttes oli Eesti teatrivõrk ikkagi märksa tihedam kui mujal Nõukogude Liidus.
· Nele oder Das Wunderkind (1986) Täis nimi on James Jacob Hinrich Krüss Eesti keeles ilmunud teosed · "Timm Thaler, ehk, Müüdud naer" (tõlkinud Linda Ariva; illustreerinud Marju Mutsu, ER, Tallinn 1970; 2. trükk: kujundanud Tarmo Puudist,Tänapäev, Tallinn 2001) · "Minu vaarisa ja mina, ehk, Suur ja väike Boy" (tõlkinud Linda Ariva; luuletused tõlkinud Harald Rajamets; illustreerinud E. Binder, ER1979) · "Timm Thaleri nukuteater, ehk, Müüdud inimarmastus" (tõlkinud Eve Sooneste, illustreerinud Sybille Hein. Tänapäev 2004) · "Majakas Vähimadalal" (tõlkinud Eve Sooneste; järelsõna: Renate Raecke; Jutta Baueri pildid, Tänapäev 2005) Looming Eesti teatrilaval · "Timm Thaler ehk Müüdud naer". Seiklus 2 osas. Dramatiseeris Peeter Tammearu, lavastas Andres Noormets, esietendus Ugalas 25. oktoobril 1996. 3
Laura Runthal 12B BIOGRAAFIA Eksisteerib 1987. aastast Tallinna 10. Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV
1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev, Ants Lauter ja Hilda Gleser, Paul Sepp ning hiljem Leo Kalmet. Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater. "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Süvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Siis alustas oma lavastaja- ja lavapedagoogitööd Voldemar Panso. Referaadi koostaja: ''''''''''''''''''''' ''''''''''' Internet, 20.04
“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko.
Kuueteistkümnendaks sünnipäevaks lasi Timm endale Taruki poolt nukuteatri kinkida. Miks tuleb Taruk Timmiga Saksamaale tagasi? Parun läks Timmiga Hamburgi, sest Timm soovis sinna minna ja nad pidid Hamburgi laevaseltsi ära ostma. Timm soovis seal ka oma sõpru näha ja oma naeru tagasi saada. Miks laseb Timm Tarukil endale sünnipäevaks nukuteatri kinkida? Kui Timm sai kuueteist aastaseks oli tema sünnipäeva kingisoov saada Tarukilt nukuteater ja seda ta ka sai. Peale paberite allkirjastamise oligi Timm nukuteatri omanik. Timm tahtis endale nukuteatri seepärast, et ta soovis näha kuidas teised lapsed naersid ja rõõmustasid. Kuidas õnnestub Timmil oma naer tagasi saada? Timm saab oma naeru tagasi tänu headele sõpradele ja Timmi püüdlustele. Sõpradel oli plaan ja Kreschimir teadis mis Timmiga oli juhtunud ja et Taruk oli tema naeru varastanud. Jonny
Antiikteater Vanimad ja tuntuimad teatrid Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) Argentiina - Teatro Colòn (1908) Austria Burgtheater (1741) Belgia Theatre du Parc (1782) Hispaania Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891)
puust maske. Kostüüm jätab katmata jalad, sest nende liigutused on No teatris eriti tähtsad. Jalgade liikumine peab edasi andma rõõmu, kurbust, viha jne. Ainsaks dekoratsiooniks on kuldsel taustal männi- kujutis tagaseinal. Etendatakse lugusid jumalatest ja kangelastest, palju kasutatakse pantomiimi. Kaasa tee- vad solistid ja koor, pillidest kasutatakse eelpoolnimetatud flöödimoodi pillid ja löökpillid. BUNRAKU-jaapani nukuteater. Etenduste kasutatakse nukke, mis on peaaegu inimesesuurused. Inimesed juhivad neid nukke ja kõik on vaatajale nähtav. Jutustaja jutustab SHAMISENI saatel vanu ballaade ja nukkudega lavastatakse siis neid lugusid. GEISAD SHAKUHACHI KOTO JA SHAMISEN KABUKI TEATER NO TEATER BUNRAKU
Spordikool Mainori kõrgkool Ida-Virumaa kutsehariduskeskus Villu Mikk 9 Kultuur 1978. aastal avati Jõhvi kultuurikeskus ,,Oktoober" 2005. aastal avati Jõhvi Kontserdimaja kus toimuvad üritused alates festivalidest kuni suurkontsertideni välja Lasteteater ,,Tuuleveski" mis tuuritab mööda Eestit Nukuteater ,,Lepatriinu" Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus Jõhvi on Ida-Virumaa kultuurikeskus Villu Mikk 10 Jõhvi meedias Jõhvil on oma linnaleht nimega ,,Jõhvi Teataja", mis ilmub kord kuus Ajaleht Postimees kutsub inimesi osa võtma Jõhvi Balletifestivalist (artikkel) Jõhvi saab uueks aastaks uue kohtumaja (artikkel)
Teistes teatrites 2002 ajakirjanik Kägu August Kitzbergi "Suures kosjasõidus ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2002 Istvan Kadar Ferenc Molnári "Liilias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2003 Don Leonard Gersche näidendis "Liblikad on vabad" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Riiklik Nukuteater) 2003 Martellus George Bernard Shaw näidendis "Tagasi Metuusala juurde" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2004 Sascha Kristo Šagori "Puutumatas" (Vanalinnastuudio) Filmides 2002 Mugur "Nimedes marmortahvlil" 2005 Nitram "Röövlirahnu Martinis" 2005 Uru "Malevas" 2006 Märt "Tulnukas" Lavastused 2007 Rudyard Kiplingi / Kulno Süvalepa "Kass, kes kõndis omapead" (Sadamateater)
Bunraku ● Nukuteater ● Sai alguse 17.sajandil ● Sarnaneb Kabukile ● Nukku võis liigutada üks või rohkem inimesi, olenedes nuku keerukusest. Vähemkogenum tegeleb jalgadega, kõige kogenum peaga ja parema käega, iga etapi õppimine võtab 10 aastat. ● Tegelased tihti loo lõpus surevad ● Lava madalamal tasandil on näitleja ● Erootilised, grotesksed, müstilised seikluslood ● Pea liigub üles-alla, silmad, kulmud liiguvad, saab omavahel kombineerida, suu kinni-lahti, näovahetus näiteks deemoniks ● Peanäitlejal ei olnud nägu katvat maski, teistel oli ● Kõik pidid olema samas meeleseisundis ● Naisnukkudel ei olnud jalgu, sest naised ei näidanud jalgu ● Etendused kestsid peaaegu terve päev või jaotati päeva peale ära ● Näitlejad ei rääkinud, oli jutuvestja Pekingi ooper ● Sai alguse 18. sajandil ● 2 tausta ○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil ...
Jaapani teater-templi ja kloostri rituaalid, reeglid, kostüümid, maskid, rekvisiidid, sümboolika. Kabukiteater-16 saj esialgu tantsud, esitasid naised ja pillimäng, 18 saj ainult mehed kes ei laula,teevad seda teised muusikud, käib mitu tundi. No-teater-samuraid(relvastatud kaaskonna liige ja pärast sõjaväeline) ja ülikud. Lava ilmadekoreerimata, puust maskid, kostüüm ei kata jalgu, sümbol- rõõm,kurbus,viha. Jumalate ja kangelaste elu sisu. Bunraku-nukuteater, inimese suurused nukud, juhib neid kimonos olev nukujuht, ja mustas 2 abilist, mängitakse vanu ballaade(shamisen). Pillid:koto-kosmoloogilise sümbolina (kõikust) 13 17 21 keelega, näppekeelpill, põrandal mängitakse, keele all liikuv sild (roop) häälestamine, elevandiluuga. Shamisen-lautotaoline 3 keelt, mängivad geisad(haritud tütarlaps, tunneb kirjandust,muusikat.kunsti, elatist teenib seltskonnadaamina. Shakuhachi-5 sõrmeavaga pikiflööt bambusest
kasutades selleks tekste nii klassikalistest näidenditest kui ka rahvajuttudest. Vanimaid ja tuntumaid teatreid · Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) · Argentiina - Teatro Colòn (1908) · Austria Burgtheater (1741) · Belgia Theatre du Parc (1782) · Hispaania Gran teatro de liceo (1848) · Iirimaa Abbey Theatre (1904) · Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) · Itaalia La Scala (1778) · Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) · Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) · Läti Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper · Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) · Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) · Prantsusmaa Grand Opèra (1671) · Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) · Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) · Soome Soome Rahvusteater (1872) · Suurbritannia Covent Garden (1732) · Sveits Züricher Opernhaus (1891)
a black and white film, a colour film, a wide screen film, a coproduction film- laiekraanifilm, koostööfilm get a good imperesson of the film- filmist jäi hea mulje can't afford the money to buy the ticket- ei ole raha pileti ostmiseks to prefer the cinema to the theatre- eelistama kino teatrile the cinema audience- kinopublik. Book theatre tickets in advance- broneerima teatri pileteid reserve a ticket in advance- reserveerima pileteid kellegi jaoks puppet theatre- nukuteater attract a large audience- suurt publikut ligi meelitama the play has a record runs- näidendil on olnud suur hulk etendusi the play is a box-office hit- näidend on kassahitt the play is a real success/a failure- näidend on tõeliselt edukas/läbikukkunud a playwright- näitekirjanik a play in 3 acts & with 2 intervals- näidend 3 vaatluses, 2 vaheajaga a professional, amateur theatre- professionaalne teater, amatöörteater the cast of the play, to be on the cast- näitlejaskond
a Kümnen Poliitilised ja sotsiaalsed Kultuurisündmused Kultuurisündmused Teatrisündmused d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,Primadonna mäng" Ilves) (Kristiina Smigun võitis 2 kulda, 2006 Eestis esilinastub film Matti 2009 Rahvusooper Estonia
Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Viljandimaa on tuntud kultuuritraditsioone elus hoidev maakond. Toimub mitmeid festivale, maakonna laulu- ja tantsupidusi, korraldatakse zanripäevi, folklooriseimnare. Viljandis on ka teater Ugala, Viljandi Nukuteater. Maakonna kultuurielu edendamisel on tähtsal kohal seltsiliikumised. Peale kultuuriürituste on ka Viljandimaal tähtis koht turismindusel palju ajaloolisi vaatamisväärsusi. Viljandimaal, kus on keskmisest suurem südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumine on spordi arendamine üheks sotsiaalseks vormiks. Viljandi maakonnas on puit ja puidutooted märmisväärne tööstusharu ja suur tööandja.
mehed · Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad muusikud Noteater See on samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiimilaadsel tantsul ja muusikal. Näitlejad kannavad puust maske. Kostüüm jätab paljad jalad, mille liigutused on eriti tähendusrikkad, andes edasi erinevaid emotsioone. Näitlejad liiguvad vähe. Etenduste sisuks on jumalate ja kangelaste elu. Samurai Bunraku · Jaapani nukuteater · Inimsuuruses nukud · Nukke juhivad kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks abilist · Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamisen'i saatel vanu ballaade Geisad Geisad on kõrgelt haritud jaapani tütarlapsed, kes tunnevad hästi kirjandust, muusikat ja kunsti ning teenivad elatist seltskonnadaamidena Koto Kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Koto on 13, 17, 21 keelega näppepill, mida mängitakse
"kill-kll!" helises koolikell. "kik vikesed jnesed klassi!" hdis proua liisa,jneselaste vahva kooli petaja. Kasparil oli suur koolikott sejas ja nii jrgnes ta oma spradele. Ta otsis enndale diivanile istekoha - tpselt sprade ja sbrannade keskele. nagu igal hommikul, alustasid vikesed jnesed koolipeva lauluga "tere hommikust, maailm!". prast seda lksid nad mngima.kaspar ja tema hea sber bruno suundusid mngunurka, kuhu oli sisse seatud nukuteater seal seisis ka ks suur kast kostmidega. kaspar tahtis vga mber riietuda ja tmbas kik rivad kastist vlja. piraadipksid, printsessikingad, naljakad prillid, ujumislestad - kik see ja palju muudki vedeles keset prandat. kaspar sikutas jalga tohutu suured pksid, pani ette punase nina ja marad prillid. sellises kostmis tantsis ta peegli ees. "hi-hii!"itsitas kati."vaadake kloun!" bruno leidis oma kaisukaru jaoks uhke piraadimtsi ning musta silmaklapi.
lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Istvan Kadar Férenc Molnar "Liilia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Kaj Jevgeni Svarts "Lumekuninganna" (Eesti Draamateater, 2002) · Rudolfo Mart Kivastik ,,Savonarola tuleriit" (Eesti Draamateater, 2002) · Don Leonard Gersche "Liblikad on vabad" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Riiklik Nukuteater, 2003) · Martellus George Bernard Shaw "Tagasi Metuusala juurde" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) - Sascha Kristo Sagor "Puutumata" (Vanalinnastuudio, 2004) 6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes · mänginud filmides "Nimed marmortahvlil" (Mugur, 2002), · "Röövlirahnu Martin" (Nitram, 2005), (Lisa 4) · "Malev" (Uru, 2005) (Lisa 3)
1893. aastal hoone lammutati. 1809. aastal avas Tallinna asjaarmastajate teater esimese kivist teatrimaja Eestis, seda nimetati Tallinna Saksa Teatriks. See asus Laia tänava alguses, praeguse Nukuteatri kohal. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängiti kolm korda nädalas. Teater hävis tules 1855. aastal ja pärast ülesehitamist on ta veel kaks korda maha põlenud. Praegune Eesti Nukuteater on kerkinud kolm korda põlenud Saksa Teatri varemetel. 1819. aastal lavastati esimene täiesti eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". 1865. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen Vanemuise Seltsi. 1870. aastat peetakse Eesti rahvusliku teatri sünniks. Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". See oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula kohandas selle Eesti olude ja ärkamisaja ideedega
2)Shandongi 14)3 26)rändjutustajad 3)14-12 sajand 15)eetika 27)tarbekunst 4)3400 16)filosoofia 28)portselani 5)hieroglüüf kirjale 17)stilistika 29)hallikashelesinist 6)konfutsianismi 18)teater 30)hallikasrohelist 7)Hani 19)nukuteater 31)kangatikkimine 8)206eKr -220pKr 20)varjuteater 32)pisiplastika 9)madlama 21)12-13sajand 33)skulptuur 10)kõrgema 22)dramaturge 34)kunstnike 11)11sajandil 23)patriotismi 35)meistrite 12)10õ-a. 24)õigluse 2.Vasta küsimustele.(7p) 2
· 2006: "Marilyn" Joe DiMaggio · 2007: "Opera Comique" - Georges Bizet Aastatel 1999 kuni 2004 on ta esinenud rollidega ka teiste teatrite etendustes: · 1999: "Hamlet" Laertes (Linnateater) · 1999: "Kolmekrossiooper" Filch (Linnateater) · 2001: "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" Vikont de Bragelonne (Linnateater) · 2003: "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) · 2004: "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) · 2004: "Latern" Sass projektiteater · 2008: Rockooper ,,Ruja" Rannap (Vanemuise suvelavastus) Priit Võigemast on mänginud filmides ,,Nimed marmortahvlil" Henn Ahase rolli ja filmis ,,Täna öösel me ei maga" Christoferi rolli (mõlemad on Taska filmid). Ta on andud oma hääle ,,Tweenie põngerjates" Milole ja ETV teleseriaalis ,,Õnne 13" on tal Marko osa. Lisaks näitlemisele on ta tegev ka lavastajana. Tema lavastatud on:
kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Süvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Siis alustas oma lavastaja- ja lavapedagoogitööd Voldemar Panso. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette.
väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Süvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Näitemängu arvustus Nädal aega kolmekesi Eero Spriit Paul on otsustanud lõpetada ainult neli kuud kestnud kooselu Sophiega. Et seda kavatsust ellu viia, kutsub ta appi oma parima sõbra Martini, kes
See pole realistlik. Kabuki – algselt oli see nii meeste kui ka naiste poolt esitatud, siis aga prostitutsiooni probleemi tõttu 1628. keelati naised ja poisikesed ära. Näitlejad kannavad meiki, mitte maske, peavad olema hea füüsilise ettevalmistusega, mehed on näinud aastaid aega, et osata naist mängida. Peamiseks teemaks on perekonna-, olustiku ja lembedraamad. Erinevad NÕ tetrist sest on tempokad, kärarikkad, kirevad ja pingelised. Bunraku – nukuteater. Nukke kutsutakse – ningyõ. Taiko trummid – Taiko trummid on hästi tuntud Jaapanis, kus neid kasutatakse nii klassikalises- kui rahvuslikus muusikas. Trummid on tehtud puudest – uuemad ka plastikust. On kahte tüüpi trumme byou- daiko – neid ei saa häälestada ja shime-daiko – saab häälestada. Alates 30cm kuni 2m suurused Sumo – Jaapani traditsiooniline maadlus. See toimub 4,55 m läbimõõtega ringis. Teada olevalt on pärist 642. aastast
korraldus väga meeldis näitlejatele kuna see ei väsitanud neid, st samal ajal ei pidanud teised ootama kui ühed proovivad oma osa mitu korda. Algul LK ise väga ei lavastanud, andis teistele vabad käed. A lot of inspovisatsioona. Hiljem hakati viljelema noorsooetendusi, millest kujunes välja Draamastuudio teatri Noorsooteater. Ta sõitis Tšehhi ka seda kunsti õppima. Kodumaal hakati nähtud tehnikat ka enda näitlejatele õpetama. Nii sündis Draamastuudio teatri Nukuteater. Teater oli välja kasvanud nn lapsekingadest ja Draamastuudiost sai Eesti Draamateater. Teater rekonstrueeriti ning sellest pidi saama Eesti kõige moodsam ja mugavam teatrihoone. Oluline verstapost tema biograafias on 1938. aasta, kui loodi Riiklik Lavakunstikool, mille direktoriks ta kutsuti, olles ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Ühtlasi tekkis tal ka võimlus rohkem lavastamisele keskenduda. Siin väljendub
muusikal – kergem sisu, kõigel võrdne kaal; rokk-ooper – popkultuuri nähtus; tantsuteater – mõiste tuli 1970.a, etenduskunstide suund kus tantsul ja liikumisel on võrdne kaal stsenograafia, sõna ja muusikaga ballett – varvastants, range tehnika, algas 16.saj Itaalias, fikseeriti 17.saj Prantsusmaal modernballett – fikseeritud muusika, kuid koreograafia luuakse uuesti kaasaegne tants – koreograafia on originaallooming Lisaks: miim, nukuteater, objektiteater, rakendusteater, poliitiline teater, pärimusteater, tehnoloogiline ja digitaalne teater Butõ – postmodernistlik hübriidvorm, milles jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz (ekspressionistlik tants, Saksamaal pärast I MS levima hakanud moderntants), flamenko jne Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas nukuteatrist, erinevad vahendid ja ready-made objektid, sh nukud, masinad, kangad, värvid Tehnoloogiline teater – keskmes masinad, arvutimanipulatsioon
aastal Tallinnas esimene kivist asjaarmastajate linnateater ning 1789. kõlas eesti keel esimest korda laval Kotzebue "Isalik ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper, operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes Saksamaalt palgatud jõududest, ainult üksikud kooriliikmed olid kohalikud. Nagu võib mõelda, oli teater tolleagse kohaliku saksa seltskonna keskpunktiks. Kavas võis näha terve rea klassikuid: Schiller, Goethe, Shakespeare, Lessing ja teised, kes peaks siis olema iga noore
looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse zanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile. SA teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt. Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3 4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning loomulikult on suure panuse Viljandi vaimsesse keskkonda andnud Viljandi
Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse žanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile. SA teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt. Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3– 4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning
Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level TEATER Suur rõhk teatri arendamisele, eraldati raha Click to edit Master text styles Nõukogude ajal on Second level asutatudRakvere Teater, Vene Third level Draamateater, Nukuteater Fourth level (nüüdne Linnateater). "Estonia" Fifth level draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Võimumuutus avaldus eelkõige repertuaaris. Massiliselt tulvasid sisse nõukogude näidendid. Teemadeks revolutsioonilised sündmused, indiviidi ümberkasvatamine nõukogude Stseen M. Gorki näidendist Vassa Zeleznova. inimeseks.
Rohumaa "Impro 3 - Punane Hanrahan", 2005 · Esitaja - Eesti teatri laulud, 2005 · Tiina - A. H. Tammsaare / E. Nüganen "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", 2006 Rollid mujal: · Shen Te - B. Brecht "Hea inimene Sezuanist", Vanalinnastuudio 2002 · Vaikne Hääl - J. Cartwright "Vaikse hääle tõus ja langus", Vanalinnastuudio 2003 · Rizzo - J. Jacobs/ W. Casey "Grease", Nukuteater 2004 · Löör - J. Tätte "Latern", Nargen Opera 2004 · Mänginud filmides "Nimed marmortahvlil" (Taska Film 2002) ja "Stiilipidu" (Exitfilm 2005) ning alates 2004. aastast seriaalis "Õnne 13" (ETV). · Lugenud hääli Lotte "Leiutajateküla Lotte", 2006; Elastiknaine "Imelised", 2005; Evelin Pang on töötanud ka lavastaja assistendina etenduses "Tabamata ime".
dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Süvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Siis alustas oma lavastaja- ja lavapedagoogitööd Voldemar Panso.
Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel kõrvalist heli, siis suurem osa õpetaja jutust läheb kõrvast mööda. Aga kui laps istub õpetaja läheduses, siis ta saab jälgida õpetaja huulte liikumist, ilmet ja kehakeelt. Samuti on lastel raske korrata lauset nii, et ta ise mõistakse seda. Sõnavara on piiratud ja ta ei suuda ennast loogiliselt väljendada. Et last aidata on soovitav lugeda talle ette muinasjutte, pildi järgi sõna öelda, nukuteater. Lastel on keskendumisvõimetus. Nad soovivad palju ära teha, kuid väsib ega suuda tegevust alustadagi. Paljud vanemad on õnnelikud, et laps on aktiivne ja rõõmsameelne. Pidevate ootamatuste tõttu pole vanematel kindlat väljakujunenud kasvatusviisi ja laste üleärritus toob endaga kaasa halvenenud suhteid, kinnistades nende halba käitumist. Kodus peaks valitsema harmoonilised suhted pereliikmete vahel. Tingimusteta armastus on lapse arengu aluseks.
Kesta mitu tundi, publik võib lahkuda ja tagasi tulla, millal soovib. Plaksutatakse, naerdakse ja hõigatakse. No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid, igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab jalad katmata, jala liikumised on väga tähendusrikkad. Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon. Bunraku- jaapani nukuteater. Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni'i saatel vanu ballaade. Koto- kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Tema kumer kaas on nagu taevas , lame põhi nagu maa ja kõlakasti õõnes sisemus sümboliseerib kõiksust. Koto on 13, 17 või 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Iga keele all on liikuv sild ehk
sajandil), Shakuhachi (flööt), Shamisen (kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel). Jaapanis peeti väga lugu ka kabuki-teatrist. Algupäraselt oli kabuki naiste poolt esitatud vaatemäng, kuid hiljem keelati naistel seda esitada, sest oli tekkinud prostitutsiooni probleem. Hiljem olid kõik kabuki-näitlejad mehed, ka naiste osa mängisid maskeerunud mehed, keda peeti vaieldamatuteks staarideks. Lisaks sellele on Jaapanis veel elava suurusega nukuteater, kus ühe nukuga mängivad sageli mitu inimest. Nukkude suurus võib ulatuda kuni 2 meetrini.
seega ei tohiks transpordiga mingeid probleeme tekkida. Lübeck on kaunis keskaegne linn. Kuigi linn ei ole Hamburgist kaugel, jääb ta peamistest turismiteedest eemale ja on seeläbi alternatiiviks lõunapoolsetele elavamatele sihtkohtadele. Vanalinn sai teises maailmasõjas tugevalt kannatada, kuid on oskuslikult restaureeritud ja linna võlu tungib selgelt esile. Lübeckis asub kuulus Marionettentheater (nukuteater). Linnas on ka mälestus sõja-aastatest, mis asub Marienkirche's (Maarja kirik). Nimelt kukkusid kiriku kellad pommitamise käigus tornist alla ja tungisid põrandasse. Linnaelanikud otsustasid need sinna jättagi ja lisasid vaid väikese sildi: See on protest sõja ja vägivalla vastu. Tübingen on armas maaliline ülikoolilinn, mis asub 35 kilomeetrit Suttgartist lõunapool ja on suurepärane paik jalutuskäikudeks mööda tänavaid, mida ääristavad vanad puumajad ja kivimüürid
Priidu meelest lisab see asjale vürtsi, et nad eri teatrites töötavad. Nii töö kui eraelu pärast sõidab Priit Võigemast pidevalt Tallinna ja Viljandi vahet. Viljandis elab näitlejate pansionaadis, Tallinnas Kristiine linnaosas üürikorteris. 3 Rollid TEATRIROLLID "Latern" projektiteater 2004 "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) 2004 "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax (Ugala) 2004 "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe; vaim (Ugala) 2003 "Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi (Ugala) 2003 "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis (Ugala) 2003 "Kevade" Lesta (Ugala) 2003 "Minu pere ja muud loomad" Gerry Durell (Ugala) 2003 "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel (Ugala) 2003 "Niskamäe kired" Antti (Ugala) 2003 "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) 2003
3)Vabariik(res publica ja freistaat) ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTE ÕIGUS ON KUNINGAS! ÕIGUSRIIK vs SEADUSRIIK ALLAPRINTSIIBID- 1) võimu seaduslik teostamine 2) )võimude lahusus 3) Õiguskindlus 4) Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus 5) Hea halduse põhimõte 6) Riigivõimu kohtulik kontroll RIIGIÕIGUS 15.01.13 1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine 2)Endised kürged riigiamtnikud kohtu all 3)nukuteater rikud väidetaavalt autoriõigusi On inimeste õigused rikkutud. VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE VÕIMUDE LAHUSUS · PERSONAALNE(EI SAA OLLA ÜHE AJAL KOHTUNIK JA MINISTER VÕI PROKUROOR PEAB VALIMA)Nt veel ei saa olla parlamendi liige ehk minister · fUNKTSIOONALNE ÕIGUSKINDLUSTUS ALAPRINTSIIBID 1)Tagasiulatuva jõu keeld 2)Õiguspärase ootuse põhimõte(usalduse kaitse) 3) Õigusselgus(on õigus seadusega tutvuda)
visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks
Teater ei ole rahvast koondav paik, vaid peab täitma paljude üpris erinevate vaatajarühmade kunstiootusi ning pakkuma ka võistlusvõimelist meelelahutust. 2.2 TEATRISÜSTEEM Eestis jätkavad tegevust kõik senised riiklikud repertuaariteatrid. Mõni teater on vahetanud nime, näiteks sai Noorsooteatrist 1990ndate keskel Tallinna Linnateater. Kuus teatrit paikneb Tallinnas: Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Eesti Riiklik Nukuteater, Vanalinnastuudio (NO99), Vene Draamateater. Mujal Eestis on riigiteatreid neli: Vanemuine (Tartu), Ugala (Viljandi), Endla (Pärnu), Rakvere teater. Iseseisvuse ajal on remonditud teatrimaju ning ehitatud neis välja uusi väikesi saale. Vanade teatrite kõrvale on loodud üsna palju uusi väiketeatreid, mis saavad mõningat toetust riigilt, kuid põhiliselt peavad ise toime tulema. Sõltumatud väiketeatrid on tavaliselt altimad uute
sünnipäeva. Eestlased on harjunud Draamateatrit nii omaks pidama, et tõenäoliselt ei teagi, et see on tegelikult ehitatud hoopis Tallinna Saksa Teatri jaoks ja projekteeritud Peterburi arhitektide poolt. Tänaseks on Eesti Draamateatri hoone Eesti vanim teatriks ehitatud ja selleks pidevalt kasutatud maja. TALLINNA SAKSA TEATER Esimene kutseline teater Tallinnas oli 1809. aastal loodud Tallinna Linnateater ehk Tallinna Saksa Teater. See asus Laia tänava alguses, kus täna asub Nukuteater. 1902. aastal oli teatris tulekahju, mille tagajärjel sai hoone niimoodi kannatada, et seda enam taastama ei hakatudki, vaid otsustati ehitada päris uus hoone väljapoole vanalinna, Jaani tänavale (tänapäeval Pärnu maantee). Projekteerimise ja ehitamise ajaks püstitati puidust ajutine hoone, mis oma laudvoodriga meenutas pigem küüni, kui teatrit. Uut teatrit planeerides uuriti põhjalikult, mis sel alal Saksamaal ja mujal Euroopas tehti ning otsustati, et uue teatri arhitektuur pidi
kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja ,,Draamateatsid") ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogikatöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater 10 (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad.. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater) . 11 Kokkuvõtte
Niisiis, erinevalt imest on eesti teater elevandi juba ammuilma täielikult tabanud. Millest on isegi natuke kahju nagu kadunud lapsepõlvest ikka. 5. Vanimaid ja tuntumaid teatreid Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) Argentiina - Teatro Colòn (1908) Austria Burgtheater (1741) Belgia Theatre du Parc (1782) Hispaania Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891)
lavastused stanislavskilikuks nimetatud kroonurealismi ettekirjutusi, mis ideoloogilisemates lõikudes tähendas kõige ebarealistlikumat õõnsat paatost. Piiratuma politiseerituse tõttu kannatas vähem muusikateater, mille populaarsus seeläbi tollal tunduvalt kasvas.Teatri vallas suleti küll rida väiksemaid provintsilavasid (Narvas, Võrus, Valgas, Kuressaares) ja Tallinnas jäi ,,Draamateater" 15 aastaks ainsaks eestikeelseks sõnateatriks. Samas lisandusid ,,Vene Draamateater" ja ,,Nukuteater", ning ,,Estonia" muudeti 1949. aastal puhtakujuliseks muusikateatriks. 7 1950.1970. Aastad Pärast Stalini surma 1953. aastal algas aeglane liberaliseerumine. Teatris laienes repertuaarivalik niihästi klassika kui kaasaegsete välisautorite ringis. Teatud piirides taastus lavastaja õigus isiklikule stiilile ja nägemusele. Läbi kogu järgneva perioodi
Eesti ainsa nii väikest kasvu professionaalse näitlejana usub Alo, et see amet valis ta vargsi välja, sättides eluteele kindlad inimesed ja sündmused. Lapsepõlves olid tal hoopis teised kiindumused. Neljaselt hakkas ta ema hämmastuseks riste joonistama ja teatas, et temast saab kirikuõpetaja. (5) Nüüd valmistus väikemees apteekriametiks. Varajasele teatrihuvile viitab vaid üks asi: karbi sisse meisterdatud nukuteater. ,,Nööride külge riputasin riidetükist eesriided. (6) Kui keegi jäi puudu, voolisin ise plastiliinist juurde," mäletab Alo. Hammast ihus noor lavastaja ka isa tööriistariiuli mutritele ja poltidele, sest neistki oskas ta oivalisi mehikesi kokku sobitada. (7) Selleks sobis hästi vanemate voodijalutsi kõrge äär, mille taha Alo koos näitetrupiga kenasti ära mahtus. ,,Kui ma 2000. aastal kõrgemasse lavakunstikooli sisse ei saanud, olin ikka väga kurb," tunnistab Alo. Aga ta ei
annaabi.ee 
