Rootsi töötlev tööstus (0)

Rootsi
Üldiseloomustus
Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami . Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele.

• ELiga ühinemise aasta: 1995
  
• Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia
  
• Pealinn: Stockholm
  
• Üldpindala: 449 964 km²
  
• Rahvaarv: 9,2 miljonit
  
• Keel: rootsi
  
• Haldusjaotus : 24 provintsi
  
• Rahaühik: euro
  
• Linnastumine: 84%
  
• Sündimus: 12‰
  
• Suremus : 11‰.
  
• Eksportkaubad: masinad , autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid , mööbel, elekter .
  

Stockholm
Rootsi Lipp
Rootsi kaart
Rootsi vapp
Rootsi arengutaseme üldiseloomustus ja võrdlus Eestiga
Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.
Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast.
Näitaja
Rootsi
Eesti
Sisemajanduse kogutoodang (SKT)
$384,927,300,000.00
$ 28, 030,000,000
Elektrienergia tarbimine (KWH)
133,600,000,000
7,680,000,000
Sündimus 1000 elaniku kohta
11
11
Suremus 1000 elaniku kohta
5
10
Imikusuremus 1000 elaniku kohta
2,4
6
Keskmine eluiga
M-78 N-83
M-66 N-78
Kirjaoskus
99,0%
99,8%
Inimarenguindeks
0,949
0,883
Rootsi töötlev tööstus
Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust.
Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse.
Rootsi peamised ekspordiartiklid:
paberikaubad, elektrilised - ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed , keemiatooted , farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained.
Rootsi peamised impordiartiklid:
naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud.
Väliskaubanduse maht aastatel 1998-2004 (miljardites SEKides):
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
Eksport
673,1
700,1
796,5
787,9
789,9
823,9
900,6
Import
542,1
564,6
667,2
657,7
647,7
673,4
729,9
Välis-kaubanduse bilanss
+130,9
+135,5
+129,4
+130,2
+142,2
+150,5
+170,7
Telekommunikatsioonid
Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT- sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst.
Transpordiseadmed
Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid , veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale.
Masinaehitus
Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco ( kaevandus - ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000.
Autotööstusel on Rootsi majanduses suur osakaal ning ekspordist langeb sektori arvele 14%. Koos allhankijatega annab sektor tööd 190 000 inimesele. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on osakaaluna tööstuse koguhõivest autotööstuse osakaal suurem vaid Tšehhis ja Slovakkias.
Farmaatsiatööstus
On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist. Domineerivad AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i osa). Enam kui 90% toodangust eksporditakse. Sektor on äärmiselt teadusmahukas ja seal viiakse läbi uuendusi ja internatsionaliseerimist. 2002. aastal andis lisaväärtust 30 miljardit SEKi ning andis tööd 15 000 inimesele.
Metsatööstus
Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas. Kuna sektor on eriti tehnoloogia -intensiivne, siis on toimunud mitmeid ühinemisi. Domineerivad Soomes asuva peakorteriga StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEK-i ning andis tööd 80 000 inimesele.
Toiduainetetööstus
Rootsis oli varem väga kaitstud toiduaineteturg, kuid olukord muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist. Pooled töökohtadest kuuluvad välismaistele ettevõtetele ning teine pool on täielikult tootmiskooperatiivide käes. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopolideks. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 35 miljardit SEKi ja töötajaid oli 60 000. Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEKi.
Terasetööstus
Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest.
Põhilised Rootsis leiduvad tööstuslikud toorained.
Rootsi maa- rakendus .
tume oranž – intensiive põllumajandus
oranž – piimakarja kasvatus
kollane – karjamaa
roheline – üle 50 % metsa
sinine - tundra