Rootsi (0)

Kristel Tikerperi
ROOTSI
Referaat
Juhendaja :
2013

SISUKORD

SISUKORD 2
ÜLDANDMED 3
LOODUS 4
RIIK 5
Riigikord 5
Haldusjaotus 5
Läänid 5
Ajaloolised maakonnad 5
AJALUGU 6
Eelajalugu 6
Keskaeg 6
Suurvõim 6
Uusaeg 7
Lähiajalugu 7
MAJANDUS 9
Väliskaubandus 9
Demograafia 9
KEEL 11
KASUTATUD ALLIKAD 12

ÜLDANDMED

Keel: rootsi (de facto )
Pealinn: Stockholm
Kuningas: Carl XVI Gustaf
Peaminister : Fredrik Reinfeldt
Pindala: 449 964 km²
Rahvaarv: 9,060,430
Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2
Iseseisvus : 6. juuni 1523
Rahaühik: kroon (SEK)
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn: Du gamla, Du fria
Üladomeen: se
Maakood : 46

LOODUS

Rootsi 449 964 ruut kilomeerisest pindalast on 410 934 km2 maismaad ja 39 030 km2 on sisevete (peamiselt järvede) all.
Lääne- ja lõunaranik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.
Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland.
Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna).

RIIK

Riigikord

Rootsi on konstitutsiooniline monarhia .
Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liigee.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks). Ühes läänis võib olla mitmeid kohalikke omavalitsusi, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus kohalik omavalitsus täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland

Ajaloolised maakonnad

Götalandi maakonnad
Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland
Norrlandi maakonnad
Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten
Svealandi maakonnad
Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland

AJALUGU

Eelajalugu

Peale viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütt-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põldnikud . Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid eel-kirjaoskuslike hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid , kveenid ning teised hõimud/inimesed kes on seotud soomlastega.
Viikingiajal (9. - 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale, kellede nimi tuleneb ilmselt nende viikingite slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse.

Keskaeg

Gripsholmi loss väljaspool Mariefredi.Peale ristusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale . Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a.
1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi , mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks

Suurvõim

Rootsi impeerium 1658 .a. ning tänapäevane Rootsi.17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Vene Impeerium võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809.a. loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik .
Kui Taani alistus Napoleoni sõtades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga . Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905.a. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

Uusaeg

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima , kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850- 1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse.
Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industraliseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.
19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Industrialiseerimisrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töödata vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917.a., peale mida hakkas riik demokratiseeruma.

Lähiajalugu

1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.
Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.
Peale sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse laienemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkaima riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.
Peale sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik erakond, mis lõi heaoluriigi. Peale majanduslangust 1990-ndate alguses vähendati mõningate sotsiaalsete poliitikate kasutust . Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne , liituti 1995.a. Euroopa Liiduga. 2003.a. hääletuses keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb ülemaailmsetel suhetel neutraalseks ning ei ole liitunud NATO-ga nagu teised Põhjamaised naabrid.

MAJANDUS

Väliskaubandus

Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid ( Taanist ja Saksamaalt).
Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika ( Jaapanisse ja Mehhikosse).
Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal:
Saksamaa 10,5%
Norra 9,8%
Suurbritannia 7,8%
Taani 6,9%
Soome 6,5%
Ameerika Ühendriigid 6,4%
Holland 5,2%
Prantsusmaa 5,2%
Belgia 4.3%

Demograafia

Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004.a. ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 000 000 piiri. 86.7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on 2%-ga soomlased . Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel , kes elavad Põhja-Rootsis. Hetkel on ligi 12% asukatest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

KEEL

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis väga lähedane taani ja norra keelega, see erineb neist häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on kasutusel de facto. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, saami keel, romaani keel ja jidiš.

KASUTATUD ALLIKAD

http://et.wikipedia.org/wiki/Roots i
http://google.co m
Kändler, T. Kliima muudab oma ilmastikku//Loodus 2000, jaanuar
Tooming , H. Inimene ja ilm. Valgus, Tln, 1970, 368 lk
12