Rootsi kuningriik (1)

Kose Gümnaasium
Rootsi Kuningriik
Uurimustöö küsimustiku alusel
Koostas: Vivika Tamra
Klass: 10B
Juhendaja : Epp Tähe
2007
Sisukord

• Riigi üldiseloomustus
  

Lk 3

• Geograafiline asend
  

Lk 4

• Looduslikud tingumused
  

Lk 5

• Arengutase
  

Lk 6

• Majandusorganisatsioonid
  

Lk 7
Majandusnäitajad ja väliskaubandus
Lk 8

• Rahvastik
  

Lk 9-10

• Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis
  

Lk 11

• Linnastumine
  

Lk 12

• Energiamajandus
  

• Kasutatud kirjandus
  

Lk 13
Lk 14
Riigi üldiseloomutsus
Rootsi Kuningriik
Konungariket Sverige
Rootsi lipp
Rootsi vapp
Ametlik keel
rootsi (de facto )
Pealinn
Stockholm
Kuningas
Carl XVI Gustaf
Peaminister
Fredrik Reinfeldt
Pindala
449 964 km²
Rahvaarv (2006)
Rahvastiku tihedus
9,060,430
20,1 in/km²
Iseseisvus
6. juuni 1523
Rahaühik
kroon (SEK)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn
Du gamla, Du fria
Üladomeen
.se
Maakood
46
Stockholmi vapp
Pindala: km²<}} km²
Elanikke: 765 000 (2004)
Geograafiline asend
Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)
Paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km
Rannajoone pikkus on 3218 km.
Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.
Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri.
Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.
Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland.
Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna).
Looduslikud tingimused
Kliima
Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu.Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°,põhja osas 8°-16°.Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°.Aasta sademete hulk 250-1000 mm.
Loodusressursid
Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiskeja pehme talve ning sooja suvega . Lõuna- Rootsis on mullad viljakad . Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud . Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak . Leidub veel vaske, tsinki , kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured.
Pinnamood
Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa.
Siseveed
Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis.
Aluspõhi ja mullastik
Aluskorraks on valdavaks kivimiks tardkivimid nagu graniit, teisena valdav moondekivim nagu gneiss ja lõuna osas vähesel määral ka liivakivi . Rootsis on parasvöötme mullastik.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad ,ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet- pruunmullad .
Taimkate
Lõuna osas rannikuäärses piirkonnas lehtmets ,veidi põhja pool on valdavaks segamets ning kesk ja põhja Rootsis täielikult okasmets .Rootsi ja Norra piiriääres tundra .
Arengutase
Rootsi on kõrgelt arenenud maa,kuulub Põhja riikide hulka, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus.Kõrge sissetulekuga riik,sisemajanduse kogutoodang 22 200 (el.kohta USD).Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.
Rootsi Kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon , kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise.   
Joonis:SKP jagunemine erinevates majandussektorites
 
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Rootsi osalus rahvusvahelistes organisatsioonides:
AfDB,AsDB, Austraalia Grupp,BIS,CCC, CERN ,EAPC,EBRD;EFTAECE,EIB,EL,EN,ESA,FAO,G6,G7,G10, IADB ,IAEA,IBRD,ICAO,ICFTU,ICRM,IDA,IEA,IFAD,IFC,IHO,ILO,IMF,IMO, Interpol ,ISO,ITU,LMN, MONUC ,NEA,NUB, OSCE ,PCA,PN,RKK,ROK,UNCANT,UNIDO, UNESCO ,UNIKOM,UPUUNITAR,WFTU,WHO,WIPO,WMO,WtrO,WTO,ÜRO jpt.
Rootsist pärit rahvusvahelised firmad:
Tuntud on rahvusvaheliselt Rootsi automargid :
Volvo ,Saab-SCANIA.
Telefonid ja elektroonika : Ericsson
Metall ja tööriistad: Uddeholm
Rõivafirma Lindex
Peamised majandusnäitajad
Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi .
Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele.
1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel.
Rootsi peamised majandusnäitajad 2000-2005 (%)
2000
2001
2002
2003
2004
2005
SKP kasv (%)
4,3
1,1
2,0
1,7
3,7
2,7
Inflatsioon (%)
1,0
2,4
2,2
1,9
0,4
0,5
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv (suhe SKP-sse)
11,5
0,5
1,2
4,5
10,8
6,4
Kaupade ja teenuste impordi kasv (suhe SKP-sse)
11,4
-2,6
-1,9
5,0
6,4
7.4

Väliskaubandus

Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid, sh Norra (14%), USA (11%) ning Aasia (10%).
Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid ( Taanist ja Saksamaalt). Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. Kuigi import kasvas 2005. aastal rohkem kui eksport , on Rootsi kaubandusbilanss endiselt ülejäägiga (seda ennekõike tulenevalt kaubavahetusest ELi mittekuuluvate riikidega). Koguekspordi kasvuks 2006. aastal ennustab Svensk Næringsliv (SN) 9% ja 2007. aastal 5%. 60% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja.
Rootsi suurimaks ekspordiartikliks (ligikaudu 50%) on masinad ja seadmed ning transpordivahendid , millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted), puit ja paberitooted, mineraalid (raud ja teras), naftatooted. Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed ning transpordivahendid (umbes 44%), naftatooted, kemikaalid ja kummitooted, mineraalid ning toidukaubad.Rootsi ekspordis on ka tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika ( Jaapanisse ja Mehhikosse)
Väliskaubanduse maht aastatel 2000-2005 (miljardit SEK)
2000
2001
2002
2003
2004
2005
Eksport
804,2
806,5
805,8
825,8
904,5
972,3
Import
672,4
662,7
656,7
679,3
738,9
831,3
Kaubandusbilanss
131,8
143,8
149,1
146,5
165,6
141,0
Rootsi rahvastik
Rootsis on Rootsi rahvaarv on 9,047 miljonit inimest. (2005.a. lõpu seisuga). Rahvastiku keskmine tihedus on 22 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku, üle 80% rahvastikust elab linnades.Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn Suur-Stockholm - 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku).Pealinna asutakse elama paremate töö- ja õppevõimaluste tõttu.Sadamalinnades toimub tihe kaubandus ja ka seal on rohkem tööd nii sadama turimsi kui muudel aladel.Samuti on neis tihedasti asustatud kohtades paremad keskkonna tingimused. Hõredamini asustatud piirkonnad on põhja pool ning mägisema pinnamoega aladel.Seal on kehvemad elamistingimused,keskkonna tingimused,suuremad kulutused mugavale elule ja muule.2005. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 9636 ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv 27 111 inimest.
86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased . Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel , kes elavad Põhja-Rootsis. 2005. aasta lõpu seisuga elas Rootsis 480 000 võõrrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli Rootsis kokku registreeritud 1,25 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (183 000), eks-Jugoslaaviast (72 000), Bosnia ja Hertsegoviinast (ca 55 000), Iraagist (72 500), Iraanist (54 500), Poolast (46 200), Norrast (44 700), Taanist (42 000), Saksamaalt (41 500) ja Türgist (36 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli veidi vähem kui 10 000.Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste , õigeusklike ning moslemite kogukonnad . Riigikeel on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt.Rahvastiku haridustase on väga suur,ligi 99%.
Naaberriikidega võrreldes paikneb Rootsis üldse rohkem rahvast ja tihedamalt kui Soomes või Norras.Siiski ühiselt on rahvastik koondunud rannikuäärsetele aladele ja lõuna poole.Taaniga võrreldes paikneb Rootsis aga rahvast hõredamini.
Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa
1950-1970 aastani toimus rahvaarvu pidev kasv.Rahvaarv oli umbes miljoni inimese võrra suurem.1980 aastast hakkas rahvaarv stabiliseeruma,vaid väike rahvaarvu suuremine oli märgata.Alates 1990.aastast pole rahvaarv märgatavalt suurenenud,sest ka Rootsis hakkas pereplaneerimine levima ning inimesed soovisid teha karjääri.Alles 2005 aastal ületas rahvaarv 9 miljoni piiri ning peale seda on rahvarvu suurenemine väga väike.2010-2030 aastatel arvatakse rahvaarvu märgatavat kasvu ning siis taas suuremat langust.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Vanuse struktuur:
0-14 aastaseid: 18% (meessoost 775,433/ naissoost 732,773)
15-64 aastaseid: 65% (meessoost3,001,928/naisoost 2,918,242)
65 aastaseid ja vanemaid: 17 % (meessoost 689,756/naisoost 898,464)

• Eeldatav kesmine eluiga: mehed (77), naised (83)
  
• Sündimus 9,91‰
  
• Suremus 10,61‰
  
• Imikusuremus 3,47‰
  
• Laste arv (naiste kohta) 1,66
  

Demograafilise ülemineku etapilt on Rootsi kaasaegne rahvastiku tüüp. St ,et riigis on madal sündimus aga ka madal suremus.Rahvaarvu kasv on väga aegalne.Rootsi Kuningriigis on vananev rahvastik.Laste tähtsus väheneb ning vanurite osakaal on suur (20-25%).Kõige rohkem on riigis tööealisi inimesi.Meeste ja naiste kesmine eluiga on suhtlemiselt kõrge. Viimaselt aastatel on sündimuste arv tasapisi tõusnud kuid mitte eriliselt.Viimase viie aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe üsnagi tasakaalus.Pisut on poisslapsi rohkem sündinud kuid vanemas eas suhe võrdsustub,sest naised elavad meestest kauem.
Rahvaränne :
1.66 migranti 1,000 inimese kohta (2006 est.)
Linnastumine
Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku, üle 80% rahvastikust elab linnades.Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn Suur-Stockholm - 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku).
Suuremad linnad ja linnastud paiknevad rannikuäärsetel aladel,soodsatel aladel kaubanduseks ja tööks.Suuremad linnad kujunesid rannikuäärsetele aladele juba ammu .Ka vanal ajal olid mereäärsed kohad kaubandusteede ristumiskohaks ja nii arenesidki linnad.Mere lähedus on hea kauba importimiseks ,eksportimiseks,samuti saab rakendada palju tööstus valdkondi nagu näiteks turism , laevandus , kalandus jpm.
Samuti mängib rolli ka naaberriikide lähedus.Sadamalinnadele Rootsis on naaberriigid lähedal ja ka see on pluss punkt rannikaladel olevatele linnadele.Transport on palju odavam ja kiirem. Linnu on ka jõgede ja järvede läheduses ning aladel kus on suuremaid tööstuseid.
Energiamajandus
Energiamajandus, sh. hüdroenergeetika ja naftatöötlemine
Hüdroelektrijaamad
-Üle 200 megaW
-50-200 megaW
- Tuumaelektrijaamad
-Soojuselektrijaamad
-naftatöötlus
Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast!Atlaste energeetika kaardil pole Rootsis leida eriti energiavarasid ,peale hüdroenergia.Seega tulebenamik tuumajaamade ja soojuelektri jaamadeks vajaminevat energiavara importida.
Siiski ekspordib riik maavarasid nagu näiteks
rauamaaki ja teisi maake .Suures koguses ka
metalle ja metallitooteid.
Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt.Toob sisse ka põlevkivi ja kivisüsi.
Elektrit toodetaks tuumaelektrijaamades,soojuselektrijaamades,
ja hüdroelektrijaamades.
Elektrienergia tootmine,tarbimine Rootsis ühe inimese kohta aastas on alla 5000 (kWh).
Toodang ja tarbimine on väga suur.Mida suurem toodand seda arenenum riik on.Järelikul on riigi arengutase kõrge.
Rootsi energiamajandus on tõhus.Alternatiivsetestest energialiikides tuleks ehk arendada tuuleenergiat ja rajada rohkem tuulegeneraatoreid.Samuti tuleks arendada ka päikeseenergia rakendamist.Loomulikult segavaks faktoriks on see,et põhjariikidel ei ole nii efektiivselt päikesevalgust ja päikeseenergiat rakendada ei tasu ära.Rootsis ei ole ka tuul stabiilne nähtus ,seega ei tasu ka tuuleenergia nii väga ära.Kuid rannikuäärsetel aladel võiks siiski tuulegeneraatoreid rohkem olla ja tuuleenergia rakendust samuti.Hästi kasutavad rootslased ära vee-energiat,hüdroelektrijaamu on riigis suhtliselt palju,enamik neist suurematel jõgedel,kus kiirem vool ja rohkem jõelange.

Põllumajandus

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
(a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav.
(b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt.
Riigi lääne-, loode- ja põhjaosa on mängine. Enamus maast pinnamoe poolest põllumajanduslikult sobiv, kõige paremini sobib lõuna ja ida osa. Väga suurt osa riigi pindalast katavad metsad (68%). Parimad tingimused maaharimiseks lõuna osas ja ranniku aladel. Põllumajanduslikult kasutatavat maad on väga vähe, kõigest 7% kogu riigi pindalast.
(c) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus.
Rootsi asub parasvõõtmes, põhja osa asub ka lähis-arktilises kliimavöötmes.
Seega riigi põhja osa on põllumajanduse arenguks liiga külm. Riigi põhjaosas kestab talv ligi 7 kuud ning suvi kõigest kaks. Lõunaosas on suve pikkuseks aga peaaegu neli kuud ning talve pikkus umbes kaks kuud. Aasta keskmist temperatuuri tõstab Põhja-Atlandi hoovus . Juuni keskmine temperatuur on 18 kraadi ning veebruari keskmine -3 kraadi. Rootsi lõuna osa iseloomustab mereline kliima, jahe suvi ning pehme talv, põhja osas on mandriline kliima külma talve ja sooja suvega. Aastane sademete hulk on 600-700 mm aastas. Kõige rohkem vihma sajab suve lõpus. Rootsi asub parasvöötmes. Aastas saadakse ainult üks saak. Vegetatsiooni perioodi pikkus on lõunas 240 päeva aastas ning põhjas alla 120 päeva.
(d) Mullad
Rootsis on parasvöötme mullastik.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad,ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad.Oksasmetsa leetmullad on väheviljakad,ranniku äärsed leetmullad on viljakamad.Seega on ranniku äärsetel aladel ka viljakamad mullad.
(e) Maaparandustööd.
Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel peroodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb vähe.
(f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei?
Riigi põhjaosas on põllumajandusega tegelemine võimatu mägisuse ja väga kehva temperatuuri pärast, seal on liiga külm. Ka riigi lääne ja loode osas on põlluharimiseks liiga mägine. Lõuna poolsel ranniku äärsel alal,kus on viljakamad mulla,on võimalik tegeleda põllumajandusega.

Majanduslikud eeldused

Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?

Kapitali olemasolu.
Rootsis on kapitali põlluharimiseks vägagi piisavalt.
(b) Tööjõud.
Põllumajandus sektoris töötab 2,3% elanikest, millest võib järeldada, et tegeletakse intensiivse põllumajandusega.
(c) Valitsuse majanduspoliitika.
Riik toetab põllumajandust soodsate seadusega ning kaitseb kodumaist toodangut määrates imporditavatele põllumajandus saadustele makse.
(d) Põllumajandusliku tootmise vormid.
Enamus Rootsis põllumajandusega tegelejaid on väikefarmerid, kelle maa on väiksem kui 20 hektarit (62% talunikest). Suur farme on vähe, puudub kindel süsteem.

Põllumajanduse spetsialiseerumine

Millele on põllumajandus spetsialiseerunud?
(a) Peamised põllukultuurid.
Peamiselt kasvatatakse rootsis kaera, nisu, otra, rukist ja kartulit.

Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas?
Ei ole.

Enam arendatud loomakasvatusharu .
Enam arenenud loomakasvatusharuks on piimakarja ja sea-,veise kasvatus.

Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailmas esimeste hulgas?

Ei ole.

Eksport-import

(a) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Varustab end ise suhkruga
(b) Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse?
Impordib peaaegu kõiki põllumajanduslikke tooteid, põhiliseks on puuviljad .
(c) Milliseid tooteid ekspordib?
Ekspordib kaera, nisu.

Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
Pole ühegi toote ekspordilt maailma esimeste hulgas.

Keskkonnaprobleemid

Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
Kuna põllumajandusega tegelemiseks sobivat maad on vähe ja see on kehv , kasutatakse väga palju väetisi ja keemia tooteid, mis saastavad õhku, tekib pinnveereostus ning ka põhjavee reostus . Ranged normid riigi poolt, et keskkonna probleeme välistada.

Metsamajandus

Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis ( metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju?
Rootsi majanduses on metsamajandus väga tähtsal kohal.
Rootsi riigi pindalast katavad metsad 55%. Seda on väga palju.
2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ?
Rootsis kasvavad peamiselt okaspuud , tähtsamateks on kuusk , mänd, aga ka kask ning tamm.
3. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid ?
Rootsis on metsad jaotunud üsna ühtlaselt üle terve riigi, kõige hõredamalt on seda mägises loode osas ning lõuna osas kus asuvad suuremad linnad.
4. Milleks metsi kasutatakse?
Metsi kasutatakse peamiselt tööstusettevõtetes.
Rootsi on maailmas tähtsuselt kolmandal kohal paberi ja papi tootmisel ning eksportimisel. Kuna tootmine on suur ja ületab oma riigi vajadused, siis eksporditakse 60% oma puidutööstuse toodangust.
5. Metsamajanduse ja metsatööstuse arengutase.
Rootsis on väga hästi arenenud metsade juurdekasvatus süsteem, hetkel kasvab neil puid rohkem tagasi kui ära raiutakse. Puidu aastane juurdekasv on 1,8%. Metsakompleks on väga hästi arenenud. Kogu võimalik puit kasutatakse ära. Toorpuidu eksport on minimaalne, välja veetakse juba valmis toodangut.
6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadused?
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadused täielikult ja puiduvarusid jääb veel ülegi.
7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses?
Rootsi on Euroopa suurim puidu toodete eksportija . Maailmas kolmandal kohal tselluloosi ja paberi tootmise ning eksportimise poolest.
8. Millised võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis?
Tänu heale ja juba pikaajaliselt kestnud riigi poliitikale ja hästi arenenud metsamajandusele ei esine metsaga seotud probleeme.

Tööstus

Millised tööstuslikud tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende lieukohad kontuurkaardile.
Põhja-Rootsis leidub rauamaaki (malmi ja terast). Leidub veel vaske, tsinki,pliid, kulda, hõbedat,sütt ja vähesel määran ka uraani.
Millised tööstusharud on esindatud?
Rootsis on esindatud autotööstus (Volvo, SAAB, Scania), SAAB toodab lisaks nii reisi- kui ka sõjalennukeid, väga palju tegeletakse rauamaagi hankimisega (LKAB), mille enamus saagist eksporditakse (90%) põhiliselt Saksamaale. Terasetööstus on samuti väga tähtis, peamiselt keskendutakse kõrge kvaliteediga terase tootmisele, mida kasutatakse kõrgtehnoloogia ettevõtetes. Töötleva tööstuse tähtsaim osa on elektroonika tööstus, mis on väga heal kõrgtehnoloogilisel tasemel (ABB, SKF, Ericsson). Keemia tööstuses on tähtsaimaks muutunud ravimitööstus, mis on ka maailmas tunnustust leidnud (Astra, Pharmacia & Upjohn). Ka metsatööstus on Rootsis väga tähtis, milles on väga suur rõhk paberi tootmisel.
Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda.
Tööstusettevõtted paiknevad Rootsis suuremate linnade ümbruses, näiteks masina- ja elektroonika tööstus on kogunenud põhiliselt Stockholmi, Göteborgi, Eskilstuna, Malmö ja Helsingborgi lähistele. Keemia tööstus on koondunud samuti Stockholmi ja Helsingborgi.
Tekstiili tööstus on Boråses, Norrkäpingus, Malmös ja Karlskogas. Rauamaaki kaevandatakse põhiliselt Kiruna ümbruses, töödeldakse aga Luleas, Bomlängs ja Sandvikenis. Põhjuseks on tarbijate lähedus linnades, tööjõu olemasolu ja samas ka hea transpordi võimalus, sest suurtes linnades on kõigis sadamad ja lennujaamad.
Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
Rootsi impordib kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid, keemiatooteid (Taani,Saksamaa) Impordib ka erinevaid masinaid, autosid, rauda ja terast, riietus esemeid ja toiduaineid.
Ekspordib autosid, elektroonikatooteid, keemiatooteid, terast, rauamaaki, paberit ja mööblit.
Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse).
Iseloomust masinatööstuse arengut.
Rootsis on masinatööstus väga hästi arenenud, toodetakse sõiduautosid, busse, veoautosid, traktoreid, lennukeid,lisaseadmeid mootorsõidukitele
Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
Arengueeldused on väga head, palju kapitali firmade arenguks, palju haritud tööjõudu. Väga palju erinevaid kõrgtehnoloogia ettevõtteid, kuid paljud neist toodavad vaid üksikuid detaile mõnele teisele Euroopa firmale .
Transport
Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Teede võrgustiku rajamist soodustab lõuna- ja ida-osa Rootsist kus on väga tasane pinnamood, samal ajal kui põhja- ja lääne osa on mägine ning takistab teede rajamist.Samuti on riigi põhja osas aasta ringi suhteliselt külm, mis teeb omakorda teede rajamise raskeks.
Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ? Põhjenda lühidalt.
Riigi sisevedudes on olulised raudtee ja auto transport, sest mõlema liigi jaoks on hästi arenenud teedevõrgustik. Samas on Rootsi liiga väike,et tarvitada tuleks lennukeid.
Rahvusvahelistes vedudes on oluliseimateks transpordi liikideks mere transport; tänu heale väljapääsule merele . Samas on hästi arenenud rongi liiklus Rootsi ja Taani vahel, ehk siis terve Euroopaga, samas on samad riigid ühendatud ka sillaga, nii et rahvusvahelises transpordis on oluline ka autotransport . Väga olulisel kohal on ka lennukitransport, kuid see pole sama oluline kui laeva või rongitransport.
Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis.

Autotransport. Teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedam või hõredam, miks? Autoteede kogupikkus.
Teedevõrgu tihedus on suurim kagu- ja põhja osas, sest seal paiknevad ka suurimad linnad ja on elanike tihedus suurim. Kõige väiksem on teedevõrgu tihedus aga riigi põhja- ja loodeosas, mille põhjuseks on mägine maa ning külm kliima. Keskmine teede tihedus on 1,6 km teed ühe ruutkilomeetri kohta. Rootsis on maanteid kogupikkusega 210 760 km, millest 162 707 km on asfalteeritud , sealhulgas 1674 km kiirteid, ja 48 523 km kruusateid.

Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut.
Raudtee võrk on Rootsis väga hästi arenenud. Rootsi raudtee süsteemi kannab nime SJ, mis pakub aeglasemaid ronge üle terve riigi ning kiireid X2000 tüüpi ronge ühest linnast teise sõitmiseks. Raudteed pidi on Rootsi ühendatud Norra ja Taaniga, kuid mitte Soomega, tulenevalt erinevast rööpa vahest. Raudteede kogupikkus on 12 821 km. Rootsi raudtee on arengu poolest maailma juhtivate riikide hulgas.

Siseveetransport . Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Millised jõed on kanalitega ühendatud?
Siseveetransporti kasutatakse suhteliselt vähe, arvestades jõgede hulka. Selle põhjustavad paljud kärestikulised jõed, mida ei saa kasutada ja keskonna kaitse keelud. Kokku on Rootsis 2 052 km siseveeteid, mis on laevatatavad väiksemate praamidega.

Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Suuremad ja tähtsamad sadamad.
Meretranspordi tähtsus on Rootsis väga tähtis eelkõige rahvusvahelistes vedudes. Siseriiklikel vedudel kasutatakse laevu suhteliselt vähe, vaid väga suurte koguste transportimisel kasutataske mereteid. Rahvusvaheliselt on tähtsaimad kaubalaevad, mis toovad Rootsi nafta tooteid. Suuremateks ja tähtsamateks sadamateks on Stockholm, Malmö, Helsingborg ja Göteborg.

Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Suuremad lennuväljad.
Riigisisestes vedudes väike tähtsus, oluliseim rahvusvaheline reisijate vedu. Kokku on riigis 107 lennuvälja (kaasaarvatud sõjaaegsed lennuväljad). Suurimad lennuväljad asuvad Stockholmis (Arlanda, Bromma ja Skavska lennujaam), Göteborgis (Landvette ja Linna lennujaam), Malmös ja kalmaris.
Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teise transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada?
Rootsi on võimalik lennata , selleks kulub u 40 minutit. Sinna saab sõita ka laevaga , sõit kestab u 12 tundi. Saab sõita ka autoga , kuid see võtaks aega u 20 tundi.
Turism
Kas riik on tuntud turismimaa ?
Rootsi ei ole tuntud turismimaana, kuid populaarne sihtmärk on ta sellegipoolest eriti talvel ja lähemate naabrite , nagu taanlaste, norralaste ja soomlaste jaoks. Rootsi on populaarne paik ka Saksa- ja Inglismaa turistidele.
Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
Rootsis on väga ilus loodus, mis köidab turiste, samuti palju kultuur mälestisi. On ehitatud ja ehitatakse juurde suusakeskusi ja teisi paiku harrastamaks erinevaid talispordi alasid. Tänu suurele kapitalile ehitatakse turistidele pidevalt uusi objekte, mida külastada, näiteks igal talvel ehitatakse Kirunasse maailma ainukene Jää Hotell , mis meelitab kohale alati palju turiste. Transport on väga hästi arenenud, et muuta turistidel ringi liikumine lihtsaks, eriti mugav on rongiliiklus. Rootsis on turism väga hästi välja arendatud, suund kuhu poole püüelda, on meelitada turiste ka kaugematest riikidest, kuid ka seda juba tehakse.
Uuri välja, miliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam.
Rootsis on kõige populaarsemaks reisi sihtmärgiks suuremad linnad, nagu Stockholm, Malmö ja Göteborg. Teiseks populaarseks kohaks on põhja-Rootsi, kus harrastatakse talispordialasid, nauditakse kaunist loodust, virmalisi, pakutakse turistidele huvitavaid elamusi, näiteks sõitu põhjapõdra või koera rakendiga.Kuulus suustamise koht nii eurooplaste kui teiste turistide seas on Ares.
Kas eesti turimifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?
Eesti turismifirmad pakuvad erinevaid perereise näiteks Rootsi Pipimaale või Kolmardeni safaripark, samuti kultuurireise suurematesse linnadesse. Lennureise pakutakse peaaegu kõikidesse lennujaamaga Rootsi linna. Samuti on mitmeid laevareisi võimalusi põhiliselt Stockholmi. Tuntust on ka kogunud talisportimiseks suusareisid Aresse.
Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse koguproduktist?
Sisemajanduse koguproduktist moodustab turism Rootsis 2,5%.
Kasutatud kirjandus
Lingid:
www. geographic .org/
www. theodora .com/maps/
www. census .gov/ipc/
www.citypopulation.de/cities/
www. opec .org/
www.google.com/
www.wikipedia.ee/
www. aktiva .ee/
www.hot.ee/läänemeremaad/
www.world-tourism.org/
www.wttc.org/
Raamatud:
Maailma riigid autor: Varrak
Maailma atlas autor: Jana Seta,Eesti Entsüklopeediakirjastus
Suur Maailma Atlas autor: Eesti Entsüklopeediakirjastus
Atlas autor: Matti Palosaari,Jukka Vahtola,Pirkki Kenno
22