Rootsi (0)

Jõhvi Gümnaasium
Referaat
Rootsi
Koostaja :
Klass:
Õpeataja:
Jõhvi 2009
SISUKORD
1. SISUKORD …................................................................................................... 2
2. ÜLDANDMED …............................................................................................... 3
3. PINNAMOOD ….............................................................................................. 4
4. RAHVASTIK …................................................................................................ 4
5. ARENGUTASE …............................................................................................. 7
6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID ...................................... 7
7. TÄHTSAMAD LINNAD …............................................................................ 8
8. ENERGIAMAJANDUS ….............................................................................. 9
9. PÕLLUMAJANDUS ….................................................................................... 11
10. KESKKONNAPROBLEEMID …..................................................................... 12
11. METSAMAJANDUS …................................................................................ 13
12. TÖÖSTUS …................................................................................................... 13
13. EKSPORT - IMPORT …................................................................................. 14
14. TRANSPORT ….............................................................................................. 15
15. TURISM …...................................................................................................... 16
16. KASUTATUD KIRJANDUS …................................................................... 18
ÜLDANDMED
Pindala
449 964 km²
Rahvaarv
Üle 9 miljoni (2007)
Pealinn:
Stockholm
Elanike arv Stockholmis
1 269 100 (2007)
Keel
Rootsi keel
Rahaühik
kroon
Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Läänes eraldab Rootsit Norrast mäeahelik. Läänemere põhjaosas ulatub Rootsi (sarnaselt Soomega) Botnia laheni. Rootsit ümbritseb üheltpoolt Norra ja teiselpoolt erinevad suuremad veekogud ( lahed , mered).
PINNAMOOD
Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi-naavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna ). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekajse (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).
RAHVASTIK
Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Rootsi on maailma üks kõrgeima oodatava elueaga riik. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased . Suurim vähemus on soomlaseid (2%). Teised suured grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad : Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700).
Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat.
Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased , norralased, taanlased , soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48. Nad on tulnud Rootsi töö-, parema palga- ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse.
Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43.
1950-1970 aastani toimus rahvaarvu pidev kasv. Rahvaarv oli umbes miljoni inimese võrra suurem. 1980 aastast hakkas rahvaarv stabiliseeruma, vaid väike rahvaarvu suuremine oli märgata. Alates 1990.aastast pole rahvaarv märgatavalt suurenenud, sest ka Rootsis hakkas pereplaneerimine levima ning inimesed soovisid teha karjääri. Alles 2005 aastal ületas rahvaarv 9 miljoni piiri ning peale seda on rahvarvu suurenemine väga väike. 2010-2030 aastatel arvatakse rahvaarvu märgatavat kasvu ning siis taas suuremat langust.
VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS AASTAST 2005
Vanuse struktuur:
0-14 aastaseid: 18% (meessoost 775,433/ naissoost 732,773)
15-64 aastaseid: 65% (meessoost3,001,928/naisoost 2,918,242)
65 aastaseid ja vanemaid: 17 % (meessoost 689,756/naisoost 898,464)

Eeldatav kesmine eluiga: mehed (77), naised (83)

Sündimus 9,91‰

Suremus 10,61‰

Imikusuremus 3,47‰

Laste arv (naiste kohta) 1,66
Riigi rahvastik ei vanane , sest vanu on sama palju kui noori.
Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa
(pilt)
ARENGUTASE
Rootsi on kõrgelt arenenud maa. Majanduse tähtsaim haru on tööstus. Tööstuse põhirõhk on masina- ja rasketööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrgekvaliteedilist terast.
Väga palju aastaid oli metallitööstus nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust.
Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas. Kuna sektor on eriti tehnoloogia -intensiivne, siis on toimunud mitmeid ühinemisi.
Rootsi toodab paberit, tselluloosi ja mööblit.
Põllumajandus on Rootsis hästi mehaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet , kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus.
Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat . Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.
Paarkümmend aastat tagasi oli Rootsi maailma parim heaoluühiskonna näide, mida iseloomustasid demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard.
Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Šveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon , suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus.
2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi.
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
Rootsi osalus rahvusvahelistes organisatsioonides:
AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, BIS, CCC, CERN , EAPC, EBRD, EFTAECE, EIB, EL, EN, ESA, FAO, G6, G7, G10, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol , ISO, ITU, LMN, MONUC , NEA, NUB, OSCE , PCA, PN, RKK, ROK, UNCANT, UNIDO, UNESCO , UNIKOM, UPUUNITAR, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTRO, WTO, ÜRO jpt.
Rootsist pärit rahvusvahelised firmad:

• Tuntud on rahvusvaheliselt Rootsi automargid: Volvo ,Saab-SCANIA.
  

• Telefonid ja elektroonika : Ericsson
  
• Metall ja tööriistad: Uddeholm
  
• Rõivafirma: Lindex
  

TÄHTSAMAD LINNAD

• Stockholm (703 600)
  
• Göteborg (444 600)
  

• Malmö (242 700) (L. Metsküla 2005)
  

• Uppsala (237 000)
  
• Kiruna (237 000)
  
• Sundsyall
  
• Örebro
  
• Kalmar
  
• Linköping
  

• Jönköping
  

Rootsis elab üle 9 miljoni inimese. Nendest 90% elab maa lõuna osas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku - üle 85% rahvastikust elab linnades.
Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt , et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samuti ka selle pärast, et seal on põhjamaadele omane kliima natukene pehmem.
ENERGIAMAJANDUS
Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust).
70% toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad , mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust , palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt.
Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatt-tundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet:
1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel.
2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides.
Rootsi tootis 2001 aastal 153 miljardit kilovatt-tundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik.
Energia vajadustest rahuldab umbes 40% nafta , 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis
Energiamajanduse tõhustamine:
võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks . Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada. Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima Norrast ja Venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest.
PÕLLUMAJANDUS
Rootsis on tervest territooriumist kasutusel põllumajanduseks vaid 7%.
Rootsi lääne-, loode- ja põhjaosa on mängine. Enamus maast pinnamoe poolest põllumajanduslikult sobiv, kõige paremini sobib lõuna ja ida osa. Väga suurt osa riigi pindalast katavad metsad (68%). Parimad tingimused maaharimiseks lõuna osas ja ranniku aladel. Põllumajanduslikult kasutatavat maad on väga vähe, kõigest 7% kogu riigi pindalast.
Rootsi asub parasvõõtmes, põhja osa asub ka lähis-arktilises kliimavöötmes.
Seega riigi põhja osa on põllumajanduse arenguks liiga külm. Riigi põhjaosas kestab talv ligi 7 kuud ning suvi kõigest kaks. Lõunaosas on suve pikkuseks aga peaaegu neli kuud ning talve pikkus umbes kaks kuud. Aasta keskmist temperatuuri tõstab Põhja-Atlandi hoovus . Juuni keskmine temperatuur on 18 kraadi ning veebruari keskmine -3 kraadi. Rootsi lõuna osa iseloomustab mereline kliima, jahe suvi ning pehme talv, põhja osas on mandriline kliima külma talve ja sooja suvega . Aastane sademete hulk on 600-700 mm aastas. Kõige rohkem vihma sajab suve lõpus. Rootsi asub parasvöötmes. Aastas saadakse ainult üks saak. Vegetatsiooni perioodi pikkus on lõunas 240 päeva aastas ning põhjas alla 120 päeva.
Rootsis on parasvöötme mullastik . Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad , ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet- pruunmullad .Oksasmetsa leetmullad on väheviljakad, ranniku äärsed leetmullad on viljakamad. Seega on ranniku äärsetel aladel ka viljakamad mullad .
Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel peroodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe.
Riigi põhjaosas on põllumajandusega tegelemine võimatu mägisuse ja väga kehva temperatuuri pärast, seal on liiga külm. Ka riigi lääne ja loode osas on põlluharimiseks liiga mägine. Lõuna poolsel ranniku äärsel alal,kus on viljakamad mulla,on võimalik tegeleda põllumajandusega.
Majanduslikud eeldused
Rootsis on kapitali põlluharimiseks vägagi piisavalt. Põllumajandus sektoris töötab 2,3% elanikest, millest võib järeldada, et tegeletakse intensiivse põllumajandusega.
Rootsi toetab põllumajandust soodsate seadusega ning kaitseb kodumaist toodangut määrates imporditavatele põllumajandus saadustele makse.
Enamus Rootsis põllumajandusega tegelejaid on väikefarmerid, kelle maa on väiksem kui 20 hektarit (62% talunikest). Suur farme on vähe, puudub kindel süsteem.
Põllumajanduse spetsialiseerumine
Peamiselt kasvatatakse Rootsis kaera, nisu, otra , rukist ja kartulit . Kuigi Rootsis kasvatatakse piisavalt palju, ei ole ta maailma esimeste hulgas kultuuride kasvatamise poolest.
Enam arenenud loomakasvatusharuks on piimakarja ja sea-,veise kasvatus.
Ka loomakasvatuse kohapealt pole Rootsi maailma esimeste hulgas.
KESKKONNAPROBLEEMID
Kuna põllumajandusega tegelemiseks sobivat maad on vähe ja see on kehv , kasutatakse väga palju väetisi ja keemia tooteid, mis saastavad õhku, tekib pinnveereostus ning ka põhjavee reostus . Ranged normid riigi poolt, et keskkonna probleeme välistada.
METSAMAJANDUS
Rootsi majanduses on metsamajandus väga tähtsal kohal.
Rootsi riigi pindalast katavad metsad 55%. Seda on väga palju.
Rootsis kasvavad peamiselt okaspuud , tähtsamateks on kuusk , mänd, aga ka kask ning tamm.
Rootsis on metsad jaotunud üsna ühtlaselt üle terve riigi, kõige hõredamalt on seda mägises loode osas ning lõuna osas kus asuvad suuremad linnad.
Metsi kasutatakse peamiselt tööstusettevõtetes.
Rootsi on maailmas tähtsuselt kolmandal kohal paberi ja papi tootmisel ning eksportimisel. Kuna tootmine on suur ja ületab oma riigi vajadused, siis eksporditakse 60% oma puidutööstuse toodangust.
Rootsis on väga hästi arenenud metsade juurdekasvatus süsteem, hetkel kasvab neil puid rohkem tagasi kui ära raiutakse. Puidu aastane juurdekasv on 1,8%. Metsakompleks on väga hästi arenenud. Kogu võimalik puit kasutatakse ära. Toorpuidu eksport on minimaalne, välja veetakse juba valmis toodangut.
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadused täielikult ja puiduvarusid jääb veel ülegi.
Rootsi on Euroopa suurim puidu toodete eksportija, maailmas kolmandal kohal tselluloosi ja paberi tootmise ning eksportimise poolest.
Tänu heale ja juba pikaajaliselt kestnud riigi poliitikale
ja hästi arenenud metsamajandusele ei esine metsaga
seotud probleeme.
TÖÖSTUS
Põhja-Rootsis leidub rauamaaki (malmi ja terast).
Leidub veel vaske, tsinki, pliid , kulda, hõbedat,
sütt ja vähesel määran ka uraani.
Rootsis on esindatud autotööstus (Volvo, SAAB, Scania), SAAB toodab lisaks nii reisi- kui ka sõjalennukeid, väga palju tegeletakse rauamaagi hankimisega (LKAB), mille enamus saagist eksporditakse (90%) põhiliselt Saksamaale. Terasetööstus on samuti väga tähtis, peamiselt keskendutakse kõrge kvaliteediga terase tootmisele, mida kasutatakse kõrgtehnoloogia ettevõtetes. Töötleva tööstuse tähtsaim osa on elektroonika tööstus, mis on väga heal kõrgtehnoloogilisel tasemel (ABB, SKF, Ericsson). Keemia tööstuses on tähtsaimaks muutunud ravimitööstus, mis on ka maailmas tunnustust leidnud (Astra, Pharmacia & Upjohn). Ka metsatööstus on Rootsis väga tähtis, milles on väga suur rõhk paberi tootmisel.
Tööstusettevõtted paiknevad Rootsis suuremate linnade ümbruses, näiteks masina- ja elektroonika tööstus on kogunenud põhiliselt Stockholmi, Göteborgi, Eskilstuna, Malmö ja Helsingborgi lähistele. Keemia tööstus on koondunud samuti Stockholmi ja Helsingborgi.
Tekstiili tööstus on Boråses, Norrkäpingus, Malmös ja Karlskogas. Rauamaaki kaevandatakse põhiliselt Kiruna ümbruses, töödeldakse aga Luleas, Bomlängs ja Sandvikenis. Põhjuseks on tarbijate lähedus linnades, tööjõu olemasolu ja samas ka hea transpordi võimalus, sest suurtes linnades on kõigis sadamad ja lennujaamad.
Rootsi ekspordib:
ravimeid, paberikaubad, elektrilised - ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed , keemiatooted , farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained.
Rootsi impordib:
naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud.
Masinatööstus
Rootsis on masinatööstus väga hästi arenenud, toodetakse sõiduautosid, busse, veoautosid, traktoreid, lennukeid,lisaseadmeid mootorsõidukitele
Kõrgtehnoloogia arengueeldused
Arengueeldused on väga head, palju kapitali firmade arenguks, palju haritud tööjõudu. Väga palju erinevaid kõrgtehnoloogia ettevõtteid, kuid paljud neist toodavad vaid üksikuid detaile mõnele teisele Euroopa firmale.
TRANSPORT
Teede võrgustiku rajamist soodustab lõuna- ja ida-osa Rootsist kus on väga tasane pinnamood, samal ajal kui põhja- ja lääne osa on mägine ning takistab teede rajamist.Samuti on riigi põhja osas aasta ringi suhteliselt külm, mis teeb omakorda teede rajamise raskeks.
Riigi sisevedudes on olulised raudtee ja auto transport, sest mõlema liigi jaoks on hästi arenenud teedevõrgustik. Samas on Rootsi liiga väike,et tarvitada tuleks lennukeid.
Rahvusvahelistes vedudes on oluliseimateks transpordi liikideks mere transport; tänu heale väljapääsule merele. Samas on hästi arenenud rongi liiklus Rootsi ja Taani vahel, ehk siis terve Euroopaga, samas on samad riigid ühendatud ka sillaga, nii et rahvusvahelises transpordis on oluline ka autotransport . Väga olulisel kohal on ka lennukitransport, kuid see pole sama oluline kui laeva või rongitransport.

Autotransport.
Teedevõrgu tihedus on suurim kagu- ja põhja osas, sest seal paiknevad ka suurimad linnad ja on elanike tihedus suurim. Kõige väiksem on teedevõrgu tihedus aga riigi põhja- ja loodeosas, mille põhjuseks on mägine maa ning külm kliima. Keskmine teede tihedus on 1,6 km teed ühe ruutkilomeetri kohta. Rootsis on maanteid kogupikkusega 210 760 km, millest 162 707 km on asfalteeritud , sealhulgas 1674 km kiirteid, ja 48 523 km kruusateid.

Raudteetransport.
Raudtee võrk on Rootsis väga hästi arenenud. Rootsi raudtee süsteemi kannab nime SJ, mis pakub aeglasemaid ronge üle terve riigi ning kiireid X2000 tüüpi ronge ühest linnast teise sõitmiseks. Raudteed pidi on Rootsi ühendatud Norra ja Taaniga, kuid mitte Soomega, tulenevalt erinevast rööpa vahest. Raudteede kogupikkus on 12 821 km. Rootsi raudtee on arengu poolest maailma juhtivate riikide hulgas.

Siseveetransport .
Siseveetransporti kasutatakse suhteliselt vähe, arvestades jõgede hulka. Selle põhjustavad paljud kärestikulised jõed, mida ei saa kasutada ja keskonna kaitse keelud. Kokku on Rootsis 2 052 km siseveeteid, mis on laevatatavad väiksemate praamidega.

Meretransport.
Meretranspordi tähtsus on Rootsis väga tähtis eelkõige rahvusvahelistes vedudes. Siseriiklikel vedudel kasutatakse laevu suhteliselt vähe, vaid väga suurte koguste transportimisel kasutataske mereteid. Rahvusvaheliselt on tähtsaimad kaubalaevad, mis toovad Rootsi nafta tooteid. Suuremateks ja tähtsamateks sadamateks on Stockholm, Malmö, Helsingborg ja Göteborg.
Õhutransport.
Riigisisestes vedudes väike tähtsus, oluliseim rahvusvaheline reisijate vedu. Kokku on riigis 107 lennuvälja (kaasaarvatud sõjaaegsed lennuväljad). Suurimad lennuväljad asuvad Stockholmis (Arlanda, Bromma ja Skavska lennujaam), Göteborgis (Landvette ja Linna lennujaam), Malmös ja kalmaris.
Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teise transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada?
Rootsi on võimalik lennata, selleks kulub u 40 minutit. Sinna saab sõita ka laevaga , sõit kestab u 12 tundi. Saab sõita ka autoga , kuid see võtaks aega u 20 tundi.
TURISM
Rootsi ei ole tuntud turismimaana, kuid populaarne sihtmärk on ta sellegipoolest eriti talvel ja lähemate naabrite , nagu taanlaste, norralaste ja soomlaste jaoks. Rootsi on populaarne paik ka Saksa- ja Inglismaa turistidele.
Rootsis on väga ilus loodus, mis köidab turiste, samuti palju kultuur mälestisi. On ehitatud ja ehitatakse juurde suusakeskusi ja teisi paiku harrastamaks erinevaid talispordi alasid. Tänu suurele kapitalile ehitatakse turistidele pidevalt uusi objekte, mida külastada, näiteks igal talvel ehitatakse Kirunasse maailma ainukene Jää Hotell , mis meelitab kohale alati palju turiste. Transport on väga hästi arenenud, et muuta turistidel ringi liikumine lihtsaks, eriti mugav on rongiliiklus. Rootsis on turism väga hästi välja arendatud, suund kuhu poole püüelda, on meelitada turiste ka kaugematest riikidest, kuid ka seda juba tehakse.
Rootsis on kõige populaarsemaks reisi sihtmärgiks suuremad linnad, nagu Stockholm, Malmö ja Göteborg. Teiseks populaarseks kohaks on Põhja-Rootsi, kus harrastatakse talispordialasid, nauditakse kaunist loodust, virmalisi, pakutakse turistidele huvitavaid elamusi, näiteks sõitu põhjapõdra või koera rakendiga. Kuulus suustamise koht nii eurooplaste kui teiste turistide seas on Ares.
Eesti turismifirmad pakuvad erinevaid perereise näiteks Rootsi Pipimaale või Kolmardeni safaripark, samuti kultuurireise suurematesse linnadesse. Lennureise pakutakse peaaegu kõikidesse lennujaamaga Rootsi linna. Samuti on mitmeid laevareisi võimalusi põhiliselt Stockholmi. Tuntust on ka kogunud talisportimiseks suusareisid Aresse.
Sisemajanduse koguproduktist moodustab turism Rootsis 2,5%.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.europa.eu
http://karavanserai.bluemoon.ee
http://www.census.gov
www. geographic .org
www. theodora .com/maps
www. census .gov/ipc
www.citypopulation.de/cities
www. opec .org
www.google.com
www.wikipedia.ee
www. aktiva .ee
www.hot.ee/läänemeremaad
www.world-tourism.org
www.wttc.org
http://www.estemb.se/est
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.ht m
Raamatud:
Maailma riigid autor: Varrak
Maailma atlas autor: Jana Seta ,Eesti Entsüklopeediakirjastus
Suur Maailma Atlas autor: Eesti Entsüklopeediakirjastus