Gordon Hamilton samast koolkonnast jälgis inimest ja tema arengut mõjutavaid majanduslikke ja kultuurilisi tegureid. Florence Hollis tõi käibele mõiste „psühhosotsiaalne teraapia“ ja kirjeldas sotsiaaltööd kui psühhosotsiaalset teraapiat. Psühhoanalüütilise teooria esindajaks on toodud E. Eriksson, kes väitis, et inimene teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mitte ei arene vaid sotsiaalselt või psüühiliselt. Töötervisehoiu valdkond on esitatud Gunilla Bradley lähenemisega. G. Bradley jaotas töömiljöö objektiivseks ja subjektiivseks ja väitis, et psühhosotsiaalses muutustöös lähtutakse inimese vajadusest enesekontrolli, rühma kuuluvuse järele ja huvitava, meelepärase töö järele. Asutuses viibivate klientide taassotsiaaliseerimise lähenemise sisu on selgitatud psühhosotsiaalse rehabilitatsioonitöö erinevate meetoditega, millest üks tuntuim on miljööteraapia
publikule korda minema, olgu siis tegu küsimuste tõstatamise, tugevate emotsioonide tekitamise või lihtsalt naerma ajamisega. Teemadering ulatub väga realistlikust jutustamislaadist klassikalise muinasjutuni. Lastefilmi võib laias laastus jaotada multifilmiks ja mängufilmiks.Multifilmil (joonisfilmil) on nagu muuski astekultuuris sageli kirjanduslik alus. Paljud meie pildiraamatute kangelased on pandud televiisori- või kinoekraanil liikuma. Alfons Åberg (kuju Gunilla Bergströmi raamatust) on üks lemmikuid, samuti nagu Väike Õde Küülik/Lilla Syster Kanin, kes on pärit Ulf Nilssoni ja Eva Erikssoni raamatutest väikesest riukaid täis küülikutüdrukust, kes igas olukorras leiab tuge oma healt suuremalt vennalt. Nii filmi kui teatri puhul tekib raamatute ümbertegemisel teatud probleeme. "Raamat oli ikka parem" on üsna sageli antav hinnang, kuid ülaltoodud näidete puhul on animatsioon jutustustele veelgi sära lisanud
annaabi.ee 
