Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine
30.09.
2017 Teine
loeng
LAPSE
SOTSIAALNE ARENG
Sotsiaalsed
oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil,
mis loob, säilitab ja
õhutab positiivset interpersonaalset mõju
inimeste vahel..
Ehk
suutlikkus tulla toime teiste inimestega
Sotsiaalne
kompetentsus-peegeldab
hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele,
mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik
teiste keskel.
Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks
me teisi inimesi ja inimeste gruppe
tervikuna peame ja kaaslasi
üksindusele eelistame
*Teiste
ära
tundmine *Enda
ära tundmine-
maimik *Naeratamine/
naermine *Imiteerimine
(sotsiaalne
naeratus9
Intepretatsioon
nutule
Mäng
(füüsiliste objektidega
Harjutusmäng-sümboolne
mäng)
*kiindumuse
areng
Kolm
kiindumuse tunnust
Vaimne
töömudel
*
Emotsionaalsed reaktsioonid
Sotssiaalne
referents *Suhted
eakaaslastega
Vastastikus(järje
üle võtmien)
Prosotsiaalne käitumine
Düaadisuhte
eelistused *Individuaalsed
erinevused sotsiaalses kompetentsuses
Ühine
tähelepanu; emotsioonide
regulatsioon Imiteerimine;
füüsilise maailma põhjustest arusaamine; kõne areng(sümboolne
zest) kõik eelnev võrdub harmooniline
interaktsioon )
08.12.2017
Sissejuhatus:
Pro- ja antisotsiaalne käitumine
Kahpeale
kirja 5 abistava käitumise liiki.
Vabatahtlik- loomade varjupaik, koristad, jalutad loomi
Koostöö-koolitöö koostegemine, õppetöö ära jagamine
Abistamine - keegi kukub tänaval, aitad püsti
Jagamine- puudujale materjali andmine
Annetamine- riete andmine, mida ise ei kasuta heategevuseks
Abistamine
(helping)- kõik interpersonaalse toetuse vormid (professionaalne
roll; persoon ja org.)
Personaalne käitumine
(prosocial behavior)- tegevus on tahtlikult suunatud selllele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta; tegutsejat ei motiveeri
proffesionaalsed kohustused ja abivajajaks on persoon, mitte organisatsioon .
Altruistlik käituine
(altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te
heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui
endale
Prosotsiaalne käitumine:
Teadlikkus abi vajadusest
Personaalse vastutuse aktsepteerimine abistamisel
Motivatsioon abistada
Tahtlik käitumine
Tulemused toovad kasu ohvrile
Abistaja kannab (reeglina) abistamisel kahju
Internaliseeritud personaalsed normid
Tahtlik, pigem spontaanne tegevus.
Prosotsiaalsel käitumisel on kaks motiivi:
Egoism .- motiveerib enese huvi või
Altruism-. Aitame pigem teise,
....kui
enda heaolu nimel.
KOKKUVÕTE
Motiivid prosotsiaalse käitumise puhul võivad varieeruda:
- Abistamine aitab abivajajat ennast, aitab kontrollida abistaja ressursse
- Teise/te abistamine soovist teise/te eest hoolitseda
Kollektivism -
aitamine seoses sooviga hoolitseda grupi heaolu eest
Printsipaalsus-
aitamine selle tõttu, et see väljendab moraalliväärtusi
Aitamise
tõenäosus
Solidaarsus
(solidarity)- ühtekuuluvus ja sõltuvus - leiab aset laiemas
sotsiaalses võrgustikus.
Toetus
( support )- märgistab igat liiki abistavat käitumist ning
sünonüümiks terminile „abistamine“(help)
Sotsiaalen
toetus-
sotsiaalses kontekstis on abistavad käitumisel spetsiifiline
tähendus- tähistab abistavat käitumist persooni suhtes sotsiaalses
võrgustikus ( social network of a person )
Prosotsiaalne
käitumien: sisuliselt sotsiaalne oskus
Prosotsiaalne
käitumine on osa sotsiaalsest kompetentsusest ja antisotsiaalne
käitumine n osa sotsiaalsest ebakompetentsusest.
Agrssioon
on käitumine, kus tehakse tahtlikult kahju või haiget teisele
inimesele.
*Kas
sotsiaalsed käitumisaktid ühiskonnas rikuvad v toetavad sotsiaalseid norme?
Antisotsiaalne
käitumine
Prosotsiaalne agressioon (agressiivne käitumine)
Tagajärjed
interaktsioonipartnerile
Antisotsiaalne
käitumine-
käitumine, mis puudutab teise inimese tunnetest ja heaoolust
mittehoolimine.
Prosotsiaalne ja antisotsiaalne käitumine
Negatiivsed
korrelatsiivsed seosed
Antisotsiaalse
käitumise ja utrismi võrdlus.
Tagajärjed kasu-kahju
Sotsiaalsed- personaalsed normid
Tahtllik-spontaanne
II. prosotsiaalse käitumise liigid
Auto peatamine et võtta peale hääletaja
Võõra kirja posti panemine , kes pöördus tänaval teie poole, et kiirustada rongile
Tänaval olles märkad töötavat elektriku, kes saab elektrilöögi ja kutsud teadvusetult lamabale inimesele kiirabi või aitad teda.
Hoiad alles tühjad piimapakid ja viid need kunstikooli tudengitele, kellel neid vaja kunstiprojektis
Annetad raha heategevuskasti
Jätkub paberil ......
Prosotsiaalse
käitumise liigitus
(wardnen ja Christie, 1997)
Jagamine: asjade jagamine, kingituste tegemine
Abistamine: füüsiline või praktiline abi (nt koolitöös , õnnetusjuhtum)
Hoolitsemine : toetus, empaatia , lojaalsus, teise elu/asendi/seisundi mugavamaks muutmine
Kaasamine: sõbrunemine, teiste teretulnuks pidamine, isolatsiooni vältimine
Prosotsiaalne
käitumine saab liigitada nelja definitsiooni alla
(bierhoff, 2002)
Planeeritud sersus spontaanne (tahtlikkus või mitte)
Tõsine versus vähem tõsine (abistava vajadus abi järele seoses probleemiga)
Otsene tegutsemine versus kaudne tegutsemine (abi andmise tüüp)
Personaalne versus anonüümne (abistaja identifitseerimise määr)
Sotsiaalne
toetus-
erinevate sotsiaalsete agentide poolne abistav käitumine, mis on
suunatud teisele inimesele, et tahtlikult suurendada tema tugevaid
külgi ja funktsioneerimist või õhutada interpersonallseid suhteid
sotsiaalses võrgustikus (täiendatud def.)
Sotsiaalset toetust on nelja liiki:
Emotsionaalmne- koosneb sellistest emotsioonidest nagu usaldus, armastus ja empaatia
Instrumentaalne -sisaldab ressursse ja aega
Informatsioon- info või nõuanne, mida antakse teatud valdkonnas
Heakskiit - + hinnanguline tagasiside indiviidile
Vaatlusmeetodid
Vaadeldakse, kas teatud ajaperioodi vältel ilmnes inimestel mingit tüüpi käitumisviis või mitte
Tähendatakse üles teatud ajaperioodil ühe teatud inimese kõik käitumisaktid
Vaadeldakse kõiki indiviide, kes kuuluvad antud ümbrusesse
Korduv vaatlus teatud aja jooksul ka indiviidil või grupil
Küsimustikud
Eksperimendid
Prosotsiaalse käitumise areng
Uurida
võib kahte aspekti.
Arenguline perspektiiv - IMIK
Empaatilline distress - hakkab nutma , kui eakaaslane nutab , ei hakka nutma kui
vanem laps nutab.
SAGEDUS.
Erinevad liigid maimikul:
Empaatilline
hoolitsus
Jagamine
Kaitse
Aitamine
(instrumentaalne, kaudne)
Verbaalne sümpaatia
Prosotsiaalne käitumine kainikueas
Vaatluslik
õppimine: praktiseerimine
4-7a
spontaalse käitumisliigid kodus: abistamine, hoolitsemine, jagamine, afektsioon , kaitsmine
Prosotsiaalse
käitumise sagedus suureneb 2-4 aastani
Lapsed
hakkavad vanuse kasvades adekvaatsemalt eemotsioonide põhjusi defineerima :39-48k on 69-72% /// 62-74k on 83%
Negatiivsete
emotsioonide põhjusi 85% võrreldes positiivsetega 64% (see loob
aluse perspektiivi võtmisele)
Soolised erinevused
Prosotsiaalse käitumise areng noorukieas
Prosotsiaalse
käitumise sagedus tõuseb (eriti varajases noorukieas va vanematega
suheldes)
Miks?:
Prosotsiaalse
käitumise seos nooruki karakteristikutega
Prosotsiaalset
käitumist mõjutavad tegurid noorukieas
- Sugu (soostereotüübile vastav)
- Vanemad (soojus, konfliktid, kiindumus )
- Eakaaslased (neg. Mõju eelkõige poistel, positiivne mõju eelkõige tüdrukutel)
Prosotsiaalse käitumise areng täiskasvanueas
Prosotsiaalse
käitumise areng
Prosotsiaalse käitumise areng (arenguline lähenemin)
prosotsiaalne kognitiivne otsustamine
jagamine
hädaolukorras sekkumine
prosotsiaalne käitumise õppimine
modelleerimine
Sotsiaalmne kinnitamine
Põhj4endamine
Positiivsed ootused
„jalg ukselävel“
Rolli identiteedi mudel
Viis
astet prosotsiaalse kognitiivse otsustamise arengus
Hedonistlik põhjendamine ( eelkool )
Mina
ja minu vajadused; põhjused aidata või mitte aidata lähtuvalt
endast
Ma
ei saa aidata, sest muidu ei saa ma sünnipäeval torti süüa
Orientatsioon teiste vajadustele (eelkool, algklassid )
Teised
ja teiste vajadused: füüsilised, materiaalsed ja psühholoogilised
Ta
vajab abi
Heakskiidu orientatsioon & stereotüüpne põhjendamine ( algklassid ja põhikool)
Konformsus ,
orientatsioon teiste heakskiidul
Ma
meeldin talle rohkem, kui ma teda aitan
Empaatiline orientatsioon (põhikool)
Teise
inimese perspektiiv ja empaatilised tunded
Ma tunnen ennast halvasti, kui ma teda ei aita.
Internaliseeritud oriantatsioon (gümnaasium)
Normid
inimeste õigluse ja võrdsuse kohta
Ma
tunnen ennast haövasti, kui ma teda ei aita, sest see ie lannge
kokku minu väärtustega.
VAATA
ALLAPOOLE KA; SEAL LISAMÄRKMETEGA
Sama,
lisamärkmetega
Moraalne
otsustamise areng ja prosotsiaalse käitumise areng on omavahel
positiivselt seotud.
Moraalse
otustamise areng pole ühedimensionaalne fenomen , mis on kirjeldatav
ühe teooriaga. Lapsed lahendavad dilemmasid/probleeme fokusseerides
tähelepanu nii õiglusele, kui ka prosotsiaalsele käitumisele.
Jagamine
Vanemad
lapsed käituvad heldemalt- jagavad rohke kui nooremad
Kui
palju taskuraha peaks õdedele-vendeadel andma
Kes
kuidas autos istub?
Kuidas rebase rein seitse vahvlit nelja vahel ära?
Praktillised
ülesanded
Jagamine
(damon, 1977)
PILT
Hädaolukorras
sekkumine
Kõrge spontaansus planeeritus
Tõsine
probleem vähemtõsine probleem
Tegutsemine andmine
JAGAMINE
Uurimused
näitavad, et sekkumine hädaolukorras ja vanus on omavahel
u-kujulliselt seotud eelkoolea algusest kuni 6nda klassiki.
Triviaalsed
keelud on piisavad , et pärssida prosotsiaalset käitumist
Instruktsioonideta
olukord võrdub keeluga!
Karistamise pealtnägemine prosotsiaalse käitumise eest võrdu prosotsiaalse
käitumise pärssimisega.
Prosotsiaalse käitumise areng ja õppimine
Modelleerimine
uues kohase käitumisviisi omandamine
Kohatukäitumisviisi pärssimine või õhutamine (mudel-karistab
Kohase käitumisviisi vallapäästmine- informeerimine
MIKS?
Vaatluslik
õppimine
Kes
ma olekn, miks ma seda teen jne,m miks abi vaja milleks küsitlus
kasulik, kõike pole tarvis panna küsitluslehe päisesse.
- Mudeli prosotsiaalse käitumise hulk
- Lapse suhe mudeliga-sageli, kesmisel määral või sageli käitumist ilmutama
- Mudeli võin: tasu, autoriteet, meeldivus
- Elav mudel või film
Sotsiaalne kinnitamine ( karistamine )
Õpetaja
selektiivne kinnitus : eelkool ja algklassid
Põhjendamine
Verbaalne
põhjendamine (miks?)
Kahte
tüüpi pühjemndused
Põhjendus
ja tegevus/mudel
Dire keda lapsed pole prosotsiaalselt k’itumas näinud jagab õpialstele
tänukirju.
4. Positiivsed ootused ja väärtused
5.-6.a
kuni 10.-11.aastased
5. „Jalg ukselävel“ metoodika
Holliwoodis
käisid eksperimentaatorid,käisid ukselt uksele et panna oma
muruplatsile väike plakat , pesupulbri reklaam . Nüüd paluti panna
suur plakat. Need kes esimesel korral jah, siis 80% nendest ütlesid
ka teisel korral jah.
Väikestest
palvetest suurte palveteni...
Aru
saab ja vastu võtab. TÄISKASVANUES.
Peab
olema väljakasvanud
09.12.2017
Prosotsiaalse käitumisprotsessi emotsionaalsed
ja motivatsioonilised komponendid
Prosotsiaalse
kitumisprotsessi emotsionaalsed ja motivatsioonuilesed komponendid:
Empaatia
Süütunne
Vastutus
Prosotsiaalne
käitumine on tegevus, mis on tahtlikult suunatud sellele, et
abivajaja situatsiooni paremaks muuta, tegutsejat ei motiveeri
professionaalsed kohustused ja abivajaja persoon.
Empaatia
Sümpaatia
- Termini võtsid kasutusele David Hume ja Adam Smith 18.saj
- Kõrgenenud teadlikkus teise inimese kannatustest, et neid leevendada
- Fookus teisele
- Vaatleja passiivselt liigub teise inimese pooole
- Objektiks on teise inimese heaolu
- Seotus teise inimesega
Empaatia
- Termini võttis kasutusele Eduard Titeherer 20.saj lõpp
- Katse eneseteadvuse kaudu teise inimese mina positsioonist ja kogemusest aru saada.
- Fookus endal
- Vaatleja paneb aktiivselt ennast teise inimese asemele
- Objektiks on arusaamine teise inimese subjektiivsest kogemusest
- Tundmine
Empaatia puhul eristatakse kolme komponenti
Asendus (14k, empaatiline hoolitsus)
Teise perspektiivi võtmnine
Käitumine, milles väljenduvad empaatillised tunded
Empaatia ja moraalne otsustamine
Esimene
sarnansus:
Mõtlemine
teise inimese käitumise tagajärgedest ja distressisit
Teine
sarnasus:
Perspektiivi
võtmine: taju (teise vaatevinkel)
Sotsiaalne
(kavatsused)
Afektiivne
(teise tunded)
Moraalse
otsustamise arengu võtmeküsimuseks on empaatia
Empaatia areng
Empaatia(võime) arenemine/õppimine
Automaatne immiteerimine
Sotsiaalne võrdlemine ja meenutamine (vahetu)
Klassikaline tingitus
Keeleliselt vahendatud seosed
Rollivõtmine/rollikujutis
Empaatia mõõtmine: liigitus
Predispositsiooniline
empaatia (situatsiooni spetsiifililne)
Dispositsiooniline
empaatia (võime, üldine valmisolek, isiksuse joon)
Predispositsiooniline empaatia
Küsimustikud
(täiskasvanud)
Emapaatiat
mõõdavad kuus omadussõna : sümpaatiat tundev, kaastundlik, õrn,
soe, heasüdammlik
Distressi
on mõõdetud järgmiste omadussõnadega: häiritud, kurvastav,
häirunud, muretsev , ärritunud, segaduses, hädasolev
Vaatlus
(lapsed)
Süütunne
ENESE
JÄRGI KIRJUTADA, pane kirja üks märksõna
Mis
on süütunne?
- Halvasti tundmine mingisuguse teo pärast/ütluse pärast
Mis
on häbitunne?
Olemus; Empaatia ja süütunne
Sarnasused:
Tajutakse teise inimese distressi
Seos prosotsiaalse käitumisega
Mõlemad arenevad esimestel eluaastatel
Mõlemad on emotsioonid
Erinevused:
Süü- põhjustad teisele distressi empaatia- kõrvalseisja emotsioon teise distressile
Empaatiast areneb süütunne (maimik)
Vastutus inimesele distressi põhjustamisel või mitte
Süütunne:
oma käitumise sobitamine moraalistandarditega
Süütunne
Süütunne
on kahetsemise valulik tunne, mis tekib, kui tegutseja tegelikult
põhjustas, kavatses põhjustada või on seotud ebameeldiva
sõndmusega ning tegutseja aktsepteerib vastutust oma käitumise eest
sisemiselt internaliseeritud moraalsete standartite rikkumisena.
Südametunnistuse piin halva käitumise pärast
Empaatia ja süütunne
Erinevused
Sisemiselt omaksvõetud moraalireeglid või mitte
Roll sotsiaalses elus
Säilitab
lähisuhteid
sotsiaalset
toetust,
õhutab
suhteid parandama,
käitumist
heastama.
On
egoismi ja enesekesksuse vastand .
Motiveerib
moraalselt käituma
Süütunde
puudumine
seosed
antisotsiaalne
käitumine
häbitunne
seos
viha,
agressiooni
ja
teiste
süüdistamine.ˇ
häbitunne
ähvardus minale- mina tuumale (personaalne lüüasaamine), reaalne või
kujutletava auditoorium, moraalinormid pole olulised,
tagajärg-vältimine, põgenemine.
Vastutus
Vastutusse
olemus
Sotsiaalne
vastutus tähendab kahte asja:
Kindlustada teiste heaolu igapäevaelus- teiste eest hoolitsemise komponent- seotud empaatiaga
Tegutsemine oma eesmärgi täitmise suunas ilma teiste õigustatud ootusi rikkumata ühiskonnas- interpersonaalse harmoonia komponent, seotud süütundega
Autonoomia
Arenguliselt:
ilmneb noorukieas, areneb empaatiasr ja süütundest
Prosotsiaalne
käitumine nooruki ja täiskasvanueas.
Vastutuse kaks dimensiooni (mõõtmine):
Vastutus on dimensiooni vabatahtlik- sunniviisiline, keskel- inimesed taotlevad omi eesmärkke, olles seotud teistega ühiskonnas. Afektiivne ebamugavus seosses reeglite rikkumisega ühiskonnas
Vastutus on dimensioonil, kontrollitav- karistatv, kontrollitava poolel- enesekontroll seoses sellega, mida hindab positiivselt enamik ühiskonna liikmeid käitumuslik kontroll lähtudes kehtestatud reeglite kinnipidamisega ühiskonnas
TEGEVUST
PEETAKSE on oma personaalseks produktiks
Vastutuse olemus
Vastutuse roll sotsiaalses elus
Motivatsiooniline
Vastutus
ja prosotsiaalne käitumine
Vastutus
kõrge planeeritud
Vastutus
eelneb autonoomia arengule, autonoomia eelneb eneseteostusele.
05.01. 2018
Abistava-,
prosotsiaalse ja altruistliku käitumise mõiste (Bierhoff, 2002)
Abistav käitumine
Prosotsiaalne käitumine
Altruistlik käittumine
Altruistlik
käitumine
Prosotsiaalne
käitumine
Abistav
käitumine
Prosotsiaalne
käitumine:
Teadlikkus abi vajadusest
Personaalne vastutuse aktsepteerimine abistamisel
Motivatsioon abistada
Tahtlikkus
Käitumuslik
definitsioon:
Igasugune
käitumine, mis teist inimest
Käitumise
tüüp Definitsioon
Sotsiaalne
käitumine igasugune käitumine, et kasu tuua teisele inimesele
(olenemata motiivist)
Kasu
ohvrile tahtlik kasu toomine teisele inimesele
Altruism kasu
teisele ilma välise või sisese tasuta
Pane
kirja enda jaoks viis faktorit, millest võib oleneda, kas inimene
käitub prosotsiaalselt või mitte.
Tuju,
kodune
olukord, kas on tulnud välja vihasena või heatujuliselt
abi
vajava inimese situatsioon, kas individ seostab olukorra
lähedaste/tuttavatega
teooriad prosotsiaalse käitumise kohta
(edasi läheb
paberil)
I
traditsiooniloised seletused prosotsiaalsse käitumise kohta
II
sotsiaal-psühholoogilised seletused prosotsiaalse käitumise kohta
III
individuaalsed ja keskondlikud seletused prosotsiaalse käitumse
kohta
.....
Kokkuvõte
Õppimisega
seotud seletused
Erinevad
viisid õppida:
vanemad käituvad ise prosots. Mudelitena
Lastele eksponeeritakse teisi prosots. Käitumise muddeleid
Vanemad ja teised in. Kinnitavad posit. Prosots. Käitumist ( karistamine ei kinnita)
Kinnitus+pühjendamine
Verbaalne
põhjendamine
Kahte
tüüpi põhjendused
Põhjendus
ja tegevus/mudel
Instruktsioonid
Positiivsed ootused ja väärtused
„jalg ukselävel“ metoodika
Õppimisega
seotud seletused
Kolm
erinevat viisi õppida mudeli:
Vanemad ja teised inimesed kinnitavad prosots käitumist
Vanemad käituvad ise prosots mudelitena
Lastele eksponeeritakse
Prosotsiaalse
mudeli karakteristikud
Mudeli
prosotsiaalse käitumise hulk
- Lapse suhe mudeliga
- Mudlei võim : tasu, autoriteet, meeldivus
- Elav mudel või film
EDASI
PABERIL
Konfrontatsioon
Ei saa olukorrast aru
Saab aru olukorra sisust
Aktiivne kuulamine
Konfrontatsioon
Konf+empaatia
On
tarvilik suunatam,et räägiks konkreetselt oma probleemist
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maaasokas
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid