Kainikuiga Aivo Jääger 11.klass 2012 Kes on Kainik? Kainiku eas olev laps on 6/7-11/12 aastane laps. Kainikuiga 7- aastane on veel peamiselt vanemate kaitsta ja valvata. 12- aastane ajab ise oma asju, sageli selliseidki, millest vanemail aimugi pole Arenguülesanne Arenguülessandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. On ainult üks võimalus saavutada seda, et kainik tahaks oma kohustusi kanda, endale ülesandeid võtta ja täita neid nii hästi kui vähegi võimalik. Tööd tehes. Lapse arenemine Lapse põhiliseks koustuseks on oma õpiülesanded võimalikult hästi ära teha. Õppetööl on tavatööga võrreldes siiski olulisi erinevusi: tulemused pole õppijale silmnähtavad ega käega katsutavad, seega mitte nii selgelt tajutavad kui näiteks talu töös. Kainikuiga
Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolieeliku- ja kainikuiga Kolmas eaperiood on koolieelikuiga, mis kestab 3.-7. eluaastal. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Laps ilmutab initsiatiivi ja otsib võimalust tegutsemiseks. (,,ENE", 1988). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kainikuiga ehk noorem kooliiga(6-7;11-12 aasta). Kainik alsutab süstemaatilist õppimist- ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. ( ,,A ja O" taskuteatmik, 2008). Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Murdeiga Neljas eaperiood on murdeiga, mis toimub 11. 16. eluaastatel. Seda peetakse lapsepõlve
• iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm
Ta kogub endale teadmisi ning saab sõpru väljaspool perekonda. Ajapikku saab ta aru, mis on hea, mis halb, mis lubatud, mis mitte. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Kui koolieelikuiga pakub lapsele võimaluse ise tegutseda, oma jõudu proovida ja initsiatiivi ilmutada, siis ootab ta põnevusega kooli ning on õpihimuline. Hästiarenenud laps tunneb kooliteed alustades, et maailm on üks tore koht elamiseks ja uurimiseks. Kainikuiga (6/7-11/12). Kainikuiga ehk noorem kooliiga. Kainik alustab oma kooliteed, süstemaatilist õppimist koos kõigi sellest kaasnevate kohustustega. Ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. Esimesel kooliaastal omandab tavaliselt erilise autoriteedi õpetaja, seejärel liitutakse kaaslastega juba püsivama koosseisuga rühmadeks ehk kampadeks. Laps, kellel ei õnnestu endale kampa leida, on üldjuhul väga õnnetu. Kui kainik oma igapäevaseid
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 4. Kainikuiga : Neljas iga on kainikuiga. See on aastatel 6/711/12. Laps asustab selles eas kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus. Tänu sellele on kainik juba ette valmistatud jõudmiseks viiendasse eluperioodi. 5. Murdeiga ehk mürsikuiga: Viies iga on murdeiga ehk mürsikuiga
Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega, esitab see lapsele suuri nõudmisi, millega kohaneda tuleb küllalt kiiresti
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna ...
Selles eas on olulisel kohal mäng, mille abil katsetatakse mitmesuguseid rolle ja jäljendatakse täiskasvanuid. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps hakkab aru saama hea ja halva, lubatu ja keelatu piire. Järjest enam hakatakse suhtlema teiste lastega väljaspool pereringi. KAINIKUIGA (eluaastad 6/7-11/12) Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad ja tuttavad muutuvad senisest olulisemaks. Kainik õpib täitma kohustusi koolis ja kodus ning pidama lubadusi. Rohkem soovitakse kuuluda eakaaslaste gruppidesse ja õpitakse koos tegutsemist. NOORUKIIGA MURDEIGA (eluaastad 11/12-15/16) Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees. HILINE NOORUKIIGA
diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noor...
tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1
pealt kuulanud laps jne) Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidustele. 6. Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee. 1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed.
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühin...
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
Meil kõigil on omad nõrkused, kuid koos saab kõigest üle. 6. Mõtle, enne kui hakkad kedagi halvustama. Lapsele on kõige solvavam väljanaermine, alavääristamine see on keelatud. Lubamatu on kasvataja taktitu käitumine ja pidev negatiivne kriitika. 7. Iga laps on omaette isiksus, teda tuleb austada. 8. Nii palju kui võimalik, lähene lastele individuaalselt, arvestades nende indivi- duaalseid iseärasusi, temperamenti jne. 9. Arvesta laste ealiste iseärasustega: kainik, noorem kooliiga, vanem kooliiga. 10. Jälgi, et keegi ei tunneks ennast tõrjutuna, ebasoosingus olijana. 120 LASTE TUNNUSJOONED VANUSE- FÜÜSILINE VAIMNE JA SOTS. SOOVITUSED GRUPP TUNNUS ISELOOM 5-7 a Äärmiselt Küsivad lõpmatult Vajalikud jõulised aktiivsed, palju ja otsivad üritused, kus peamine rõhk on täiskasvanute kasutatakse käsi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
