Kainikuiga Aivo Jääger 11.klass 2012 Kes on Kainik? Kainiku eas olev laps on 6/7-11/12 aastane laps. Kainikuiga 7- aastane on veel peamiselt vanemate kaitsta ja valvata. 12- aastane ajab ise oma asju, sageli selliseidki, millest vanemail aimugi pole Arenguülesanne Arenguülessandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. On ainult üks võimalus saavutada seda, et kainik tahaks oma kohustusi kanda, endale ülesandeid võtta
Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolieeliku- ja kainikuiga Kolmas eaperiood on koolieelikuiga, mis kestab 3.-7. eluaastal. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Laps ilmutab initsiatiivi ja otsib võimalust tegutsemiseks. (,,ENE", 1988). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kainikuiga ehk noorem kooliiga(6-7;11-12 aasta). Kainik alsutab süstemaatilist õppimist- ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. ( ,,A ja O" taskuteatmik, 2008). Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Murdeiga Neljas eaperiood on murdeiga, mis toimub 11. 16. eluaastatel. Seda peetakse lapsepõlve
• iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm
Ta kogub endale teadmisi ning saab sõpru väljaspool perekonda. Ajapikku saab ta aru, mis on hea, mis halb, mis lubatud, mis mitte. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Kui koolieelikuiga pakub lapsele võimaluse ise tegutseda, oma jõudu proovida ja initsiatiivi ilmutada, siis ootab ta põnevusega kooli ning on õpihimuline. Hästiarenenud laps tunneb kooliteed alustades, et maailm on üks tore koht elamiseks ja uurimiseks. Kainikuiga (6/7-11/12). Kainikuiga ehk noorem kooliiga. Kainik alustab oma kooliteed, süstemaatilist õppimist koos kõigi sellest kaasnevate kohustustega. Ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. Esimesel kooliaastal omandab tavaliselt erilise autoriteedi õpetaja, seejärel liitutakse kaaslastega juba püsivama koosseisuga rühmadeks ehk kampadeks. Laps, kellel ei õnnestu endale kampa leida, on üldjuhul väga õnnetu
Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 4. Kainikuiga : Neljas iga on kainikuiga. See on aastatel 6/711/12. Laps asustab selles eas kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus. Tänu sellele on kainik juba ette valmistatud jõudmiseks viiendasse eluperioodi. 5. Murdeiga ehk mürsikuiga: Viies iga on murdeiga ehk mürsikuiga
Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega, esitab see lapsele suuri nõudmisi, millega kohaneda tuleb küllalt kiiresti
(1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl eneseteenindamisoskuse omandamine Valmistumine eelseisvaks haridusteeks KAINIK Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus(vanemalt õppimine) (7-12a) Lugeda palju ette ja lasta lugeda, kirjutada, joonistada, arvutada Kodu ja kooli koostöö matemaatilisi tehteid, kui ka elulisi harjutusi. Nii õpetatakse palju hoiakuid ja suhtumist perekonnast lapsele
Jõnk rumal Olve olukirjeldus Team meeskond Kaarel rabamurakas Olve olukirjeldus Teave informatsioon Kaasama kaasa tõmbama Ortograafia õigekiri Teip kleeplint Kaema vaatama Otsak otsmine Teraapia ravi Kahu öökülm Palang - põlemine Tiidsalt jõudsalt Kainik 7-11 aastane laps Pale nägu Tour reis Palukas pohl Triller põnevik Turiaad võistlus Tõik fakt Tähik kviitung Täksima komposteerima Täksima taguma Türp kombinesoon Ulme ebareaalne Ulme fantaasia Ulmeline fantastiline Uutma uuendama Vaarak sai Vaarak-kohupiimasai Vabarn vaarikas Vaegur invaliid Vampiir vereimeja Vandel elevandiluu Vastne uus
Selles eas on olulisel kohal mäng, mille abil katsetatakse mitmesuguseid rolle ja jäljendatakse täiskasvanuid. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps hakkab aru saama hea ja halva, lubatu ja keelatu piire. Järjest enam hakatakse suhtlema teiste lastega väljaspool pereringi. KAINIKUIGA (eluaastad 6/7-11/12) Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad ja tuttavad muutuvad senisest olulisemaks. Kainik õpib täitma kohustusi koolis ja kodus ning pidama lubadusi. Rohkem soovitakse kuuluda eakaaslaste gruppidesse ja õpitakse koos tegutsemist. NOORUKIIGA MURDEIGA (eluaastad 11/12-15/16) Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees. HILINE NOORUKIIGA
diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus
Paljud õpivad juba selles eas lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige selle tõttu omandab laps kooliküpsuse. (Inimese areng 2014) Laps õpib oma tegevusi kavandama ja omandab esmased teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvumisega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. (Tall 2012 : 11) 5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga Perioodi vanuses 6.–12. eluaastani nimetatakse kainikueaks ehk nooremaks koolieaks. Kainik on füüsiliselt küps kestvamaks tõsiseks tegevuseks ja võimeline sooritama ülesandeid, mis nõuavad reeglitele allumist ja oma soovide pidurdamist. Lapsel on juba küllalt avar kujutlusvõime ning tema keel on sedavõrd arenenud, et võimaldab teistega vabalt suhelda ja oma mõtteid väljendada. Laps õpib lugema, kirjutama ja arvutama, arendab uusi oskusi kunsti, muusika ja muudes valdkondades, suhtleb ja tegutseb kambas. Tema eneseteadvus kasvab
tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1
pealt kuulanud laps jne) Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidustele. 6. Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee. 1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed.
Panen küll konspekti, aga ei oska väljendada. Näiteks, töökäsk `paranda vead'võiks jagaada 4. alakäsuks. 1) Loe lause vaikselt. 2) Loe lause nii, nagu on kirjutatud. 3) Mõtle ja ütle õige lause. 4) Jooni valesti kirjutatud sõnad alla. LAPSE KÕNE ARENG Lapse vanuse perioodid: Vastsündinu 1-28 elupäevad Imik 28 kuni aasta Maimik 1-3 Koolieelik 3-7 (harvem 6) Kainik 7-10/11 (algkooliõpilane) Murdealine umbes 11-16 Kõne areng võimaldab lapsel suunatateiste käitumist vastavalt oma vajadustele ja soovidele. 1. Vastsündinu ja imikuiga. Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline tähendus. Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas · Pilkkontakt. Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või
katsetamine asju. Lapsevanem peaks kindlasti toetama lapse iseseisvust (lasebki lapsel ise süüa, kõndida jms). KOOLIEELIK Koolieelik on teadmiste himuline, mis tähendab, et Teadmised; mängu lapsevanem peaks üritama vastata kõigile tema olulisus; küsimustele. Lapsel areneb tahtejõud ja fantaasia uudishimulikkus ning mänguhimulisus. Lapsevanem võiks julgustada last mängima ja oma fantaasiat kasutama. KAINIK Kainikueas areneb vastutustunne, õpitakse lugema, Töökuse, kirjutama, arvutama ning oluliseks muutuvad kohusetunde, sõbrad. Lapsevanema ülesandeks on arendada ka vastutustunde koduses keskkonnas kohusetundlikkust andes lapsele areng; iseseisvus; majapidamisülesandeid vms. sõprade olulisus MURDEEALINE Murdeiga on sisemiste konfliktide aeg saadakse Identiteedi aru, et vanemad pole täiuslikud, sõbrad vahetuvad,
Laps saab grammatikast aru, aga keskendub sellele, et anda sümbolist tähendust. *Kahe sõna stadium e telegraafkeel. Eelkooliiga. 1)Kõne areng: võimaldab lapsel suunata teiste inimeste käitumist vastavalt oma vajadustele/soovidele. Informatsiooni omandamise vahend. Seos kognitiivse arenguga omandab loogilise mõtlemise. 2)Kontroll ja piiride seadmine. Kõne kontrolliv funktsioon. Nt Ma olen julge. Lause kus on EI olemas ei tööta. 3)Vestlus. 4) Tunnete väljendamine. Kainik (noorema kooliea laps). Kõne areng ümbruskonnaga suhtlemiseks vajalik sõnavara ja grammatika omandatud, väljendub oma kavatsusi, soove, mõtteid. Mõistab temale suunatud kõnet. Omandab monoloogi. Koolis lisandub suulisele kõnele ka kirjalik kõne. Noorukiealine. Sisekõne kasutamine (sisemine). Kirjalikul kõnel suurem osakaal kui suulisel. Kõrgenenud huvi keelekujundite, sõnamängudele, omanäolise keelekasutuse vastu. Slängi ja argoo kasutamine, et
Meil kõigil on omad nõrkused, kuid koos saab kõigest üle. 6. Mõtle, enne kui hakkad kedagi halvustama. Lapsele on kõige solvavam väljanaermine, alavääristamine see on keelatud. Lubamatu on kasvataja taktitu käitumine ja pidev negatiivne kriitika. 7. Iga laps on omaette isiksus, teda tuleb austada. 8. Nii palju kui võimalik, lähene lastele individuaalselt, arvestades nende indivi- duaalseid iseärasusi, temperamenti jne. 9. Arvesta laste ealiste iseärasustega: kainik, noorem kooliiga, vanem kooliiga. 10. Jälgi, et keegi ei tunneks ennast tõrjutuna, ebasoosingus olijana. 120 LASTE TUNNUSJOONED VANUSE- FÜÜSILINE VAIMNE JA SOTS. SOOVITUSED GRUPP TUNNUS ISELOOM 5-7 a Äärmiselt Küsivad lõpmatult Vajalikud jõulised aktiivsed, palju ja otsivad üritused, kus peamine rõhk on täiskasvanute kasutatakse käsi ja
annaabi.ee 
