ta oleks esitanud väite,siis oleks ta selle lahti seletanud,ja hiljem oleks tõestanud et see nii on ja siis sellest väitest järelduse teinud. 2.Ülane Vilumets kasutab „Logos” veenvus kanalit.Tema jutus oli väga palju väiteid ja fakte.Kuna tema kõne sisaldab nii sõnade valikut,tsitaate ja lugusid.Tema sõnavara oli selles kõnes väga suur ja lai kuid kohati tundus,et ta ei oska seda kõike ära kasutada. 3.Kõne stiil:Tema kõnes oli paigas parakeel,sest tema hääle kõla oli väga selge ja arusaadav,näiteks kui oli vanemaid inimesi tema kõnet kuulamas siis said nemad ka aru tema selgest ja rütmikast kõnest.Ta oli oma hääletugevuse just õigesti valinud põnevate faktide juures ta läks hääleliselt põnevamaks ja see fakt või väide oligi mitmeid kordi huvitavam.Žestikulatsiooni oli tema kõnes piisavalt,ta suhtles käte abi üpris palju.See et ta žestikulatsiooni kasutas oli minujaoks
Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saanudki lõpetada, sest peale kuuendat päeva väljus olukord kontrolli alt. Ja kui mõtlema hakata, siis ongi nii, et see, millises rollis on inimene mingil ajal, hakkab ta käitumagi nii nagu see roll nõuab, sealjuures endale aru andmata. See osa, mis puudutas inimeste kehakeelt suhtlemisel, oli ka tuttav, kuid samas sain ka uusi teadmisi kehakeele kohta, näiteks parakeel. Et meie rääkimisviisis sisaldub palju sõnatuid vihjeid nagu pausid, hääletoon ja nn täitehäälitsused (aa, mm, ee jne). Huvitavam oli ka grupi teooriad. Meelde jäi grupimõtlemine. Huvitav, et kui inimesi on palju koos, siis reaalsustaju kaob ning langetatakse koos rumalaid otsuseid, sageli kõigile kahjulikke. Mõeldakse, et ollakse tugevad ja targad. A. K. ATV07
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13
Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesmärgid. Millised – vaatame edasi! Keha
Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt- BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes. Vestlemine ja suhtlemine Mittesõnalised aspektid: Parakeel- hääletoon, jms kõnele lisanduvad dimensioonid Kõneregister- pausid, häälitsused, eri stiilidele vastavalt: intiimne, familiaarne, konsultatiivne, formaalne, deklameeriv Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei
inimloomusest. Uue paradigmaga uuringud võtavad ökoloogiliselt valiidsema info saamiseks kasutusele meetodid nagu aruannete ja episoodide analüüs ning osalusuuringud. Mina-käsitused on sotsiaalpsühholoogias põhimõttelise tähtsusega. Globaliseerumise tulemusena on esile kerkinud ka mitmeid väljakutseid läänelikele individualistlikele vaadetele mina kohta. 2. Vestlemine ja suhtlemine Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad olulise panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt nii, et annab lugeda nö ,,ridade vahelt". Omistuste teooria tegeleb põhjendustega, mida inimesed ühe või teise asja seletuseks esitavad. Koosvarieeruvuse teooria käsitleb seda, kuidas situatsiooni sellised omadused nagu järjekindlus, üksmeel ja eristatavus võivad omistusi mõjutada.
Oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teiste inimestega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest ja võtta temalt vastu informatsiooni. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus. Usaldus inimeste ja maailma vastu saab alguse juba imikuna. Laps, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, keda jäetakse tihti üksi on sageli suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta ei ole suhtlemist. Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad suure panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt, nii et annab lugeda ,,ridade vahelt". Liigutuste põhjal saab jälgiv inimene aru, kas inimene on valmis suhtlemiseks. Tähelepanu tuleb pöörata: distantsile inimeste vahel pilkkontakti olemasolule hääle tugevusele zestidele ja muudele kehaliigutustele 4 2. Suhtlemistõkked
3) Eneseväljendus. Te väljendate oma tähelepanekuid, soove, tundeid ja mõtteid. Täissõnumid sisaldavad kõik 4 kategooriat. Risustatud sõnumid varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps
punkti, hinne 2 55 ja vähem punkte Etapp Lühikirjeldus Jrk SKAALA Hinnatava käitumise kirjeldus 1234 I. Ümberlülitumine 1 X Lõpetab eelneva tegevuse 2 X Pöördub nii keha kui pilguga kl poole II. Ps kont. loomine MV suhtlemine (oluline kogu protsessis) 3 X Pilk on suunatud kliendile 4 X Alustab teenindamisega, tervitab 5 X Kogu kehaga on pöördunud kl poole 6 X On veidi kummardunud kl poole 7 X Liigutused, poos jm on kl sünkroonsed 8 X Parakeel on emotsionaalselt toetav 9 X Arvestab kl mugava suhtlemise tsooniga V suhtlemine 10 X Teretus toetav 11 X Pöördub, küsib, loob kontakti III. Põhiteadete vah. Näiteks: vajaduste väljaselgit.-ne; 12 X Esitab avatud küsimusi, täpsustab 13 X Sõnastab ümber, julgustab rääkima probleemi lahendamine 14 X Uurib kaebuse, probleemi põhjuseid 15 X Kuulab kl, ei katkesta ega sega Kaebuse, kiituse käsitlemine; etc 16 X Küsib kl soove, soovitud lah. ja eelistusi 17 X Pakub erin
Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Riietumine peegeldab kandja isiksust, hoiakuid, väärtusi. Riietus võib nii veenda kui eemale tõugata. 34. Mida tähendab parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 35. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene
Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. Mida tähendab parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis? Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes. On tähtis õigesti informatsiooni vastu võtma. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümboleid kasutatakse näitamisel. Sümbolid ehk sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. Mida tähendab parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis? Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes. On tähtis õigesti informatsiooni vastu võtma. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümboleid kasutatakse näitamisel. Sümbolid ehk sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses
23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalset, kuna suhteliselt raske on kehakeelega valetada. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon, Personaalne tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon 26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine, Siltide kleepimine, Unelemine, Samastumine, Nõuandmine, Väitlemine, Oma õiguse tagaajamine, Teema vahetamine, Takkakiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine
abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid kuna pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 26. Mis on parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist. 28. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine
30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?zhestidega võib edasi anda hoopis teistsuguseid sõnumeid kui verbaalselt 31. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?zhestid on üks kommuniakstiooni liikidest 32. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?puudutus on üks kommuniakstiooni liikidest 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?riietus ja välimus on üks kommuniakstiooni liikidest 34. Mida tähendab parakeel?Parakeel tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. Rõhutades mingit sõna anname märku just antud komponendi tähtsusest. Mingi üksiku lauseliikme rõhutamine võib mõjuda tihti halvustavalt. 35. Mis on pseudokuulamine? Vajadused, mida pseudokuulamine rahuldab jätad inimestes mulje, et oled nende jutust
Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega. Häälekvaliteedi olulised faktorid on hääle kõrgus, toon, kõne tempo ja naeratus hääles. Häälest väljaloetavat infot nimetatakse parakeeleks. Parakeele koostisosad Parakeele moodustavad hääle kõrgus, tempo, toon, kõla, rütm, tugevus. Kõrgus Häälekõrgusel on sõnumi edastamisel oluline osa. Pingulolek põhjustab hääle
moonutaks meie sotsiaalpsühholoogilisi arusaamu inimloomustest. 3 Vestlemine ja suhtlemine Mitteverbaalse kommunikatsiooni gruppid (- Argyle): - kõnet abistavad - kõnet asendavad - hiakuist signaliseerivad - emotsioonidest signaliseerivad - Sõnatud vihjed - toimingud või signaalid, mis ilma sõnu kasutamata edastavad teistele infot kas sihilikult või alateadlikult. - Parakeel - rääkimisviisis sisalduvad sõnatud vihjed, mille sekka kuuluvad hääletoon, pausid ja täitehäälitsused. - Kõneregister - keelekasutus, mida mingile sptsiaalsele situatsioonile kohaseks peetakse. Kõneregistri valik sõltub konkreetsest juhust ja suhetest inimeste vahel, näiteks sõbrad kasutavad intiimset kõneregistrit, kuna arstiga konsulteeriv patsient kasutab formaalset registrit. Üldised kõneregistrid: - Deklameeriv - ametlik. - Formaalne - hoolikas grammatika ja sõnavara
tõlgendada samuti emmal-kummal moel. Need on sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita ning, milles antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab mitteverbaalne tõenäolisemalt sõnumi kogumõju, kaalub sõnad üles ja määrab sõnumist saadud tunded. Mitteverbaalset suhtlemist klassifitseeritakse: kineetika e. kehaliikumise käitumine - zestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms. prokseemika - füüsilise ruumi kasutamine ja taju olfaktsioon - lõhnatundmine naha tundlikkus - puudutuste tajumine materiaalsed objektid - riietus, kosmeetika, prillid, ehted, Kõik need mitteverbaalsed märgid võivad mõjutada seda, mil viisil me omistame sõnumile tähenduse. Organisatsioonisuhtluse puhul saadakse palju mitteverbaalseid märke /teateid keskkonnast.
Kui läbi ei harjuta, siis ei saa hakkama. 9) Puudutused 1) Positiivne afektiivne 2) Mänguline 3) Kontrolliv 4) Rituaalne 5) Hübriidpuudutus (mitu liiki koos). 6) Ülesandele orienteeritud. 10) Poos Avatus-suletus; pinge lõtvus; kalded: kõrvale, ette, taha; füüsilinevälimus ja objektide kasutamine. 11) Kumardamine austus 12) Füüsiline välimus ja objektide kasutamine Vokaalsed märgid Parakeel Häälekõrgus Häälekõla Artikulatsioon Tempo Hääletugevus Rütm KÕRGE KVALITEEDIGA SUHTED: · Info teisest inimesest pigem psühholoogiline kui kultuuriline või sotsioloogiline. · Reeglid pigem individuaalsed kui välised/traditsioonilised. · Rolle suhetes mõjutavad pigem personaalsed kui situatiivsed karakteristikud. · Rõhuasetus suhetes pigem individuaalsetele kui grupiga seotud valikutele Pikaajalised. 2. SOTSIAALNE TAJU
- Regulaatorid - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. - Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. Inimene Intiimne tsoon (0-45 cm) Personaalne tsoon (45-120 cm) Sotsiaalne tsoon (120-360 cm) Avalik tsoon (360-610 cm) Parakeel ja metasõnumid Parakeele koostisosad: 1) Hääle kõrgus. 2) Häälekõla. 3) Artikulatsioon - kas ütlete iga silbi hoolikalt välja või tunnete end rääkides nii mugavalt, et häälikuid on raske eristada. 4) Tempo. 5) Tugevus. 6) Rütm. Metasõnumib lisavad lausele teise tähendustasandi, sageli halvustava. Lausete tähendustasandid: 1) Sõnadega edastav info. 2) Metasõnum, edastab kõneleja hoiakuid ja tundeid.
Sooliselt spetsiifiliste sõnade kasutus 32. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? 33. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? 34. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 35. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 36. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 37. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 38. Mida tähendab parakeel? tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 39. Miks on kuulamisoskus oluline inimkommunikatsioonis? 40. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud *vältida tõrjutu seisundisse sattumist 41. Mis on kuulamistõkked? barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine,
arusaamist kinnitada. Kuulajatena saame kõneleja emotsioonide kohta infot erineva allika kaudu: /Auditoorses kanalis/ 1) sõnad 2) hääle kõla 3) kõne kiirus, pauside sagedus ja pikkus ning see, kui sageli saadavad mõtepause häälistused /Visuaalses kanalis./ 4) näoilme 5) kehahoiak 6) žestid Charles Darwin «Emotsioonide väljendamine inimestel ja loomadel». Raamat «John Woolmani päevik». Parakeel Tõenäoline tunne/tähendus Monotoonne hääl. Tüdimus Aeglane kõne, medel toon. Depressioon Kõrge hääl, empaatiline toon. Entusiasm Kõrgenev intonatsioon. Imestus Järsk kõne. Kaitsehoiak Aeglane ja napp, kuid tabav kõne, vali hääl. Viha Kõrge hääletoon, «hakitud kõne»
Mõõtis rääkimise aega : nõustaja rääkis rohkem kui 70% koguajast. Robinson : Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele. Egan'i SOLER programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt kuulmislangusega kliendid). Harper, Wiens ja Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa), nägu ja näoväljendused, kineesika (liigutused), pilk ja näoväljendused, prokseemika (ruumikasutus). Nõustaja puudutuse positiivne efekt, samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju ( kliendi käitumine ei ole pälvinud samaväärset tähelepanu!) . Nõustamise eristamine teistest praktilise psühholoogia valdkondadest on mõnevõrra kunstlik. Nõustamisprotsessi ja seansi struktuur
.. kas teie jaoks oleks mugavam... kuidas teile meeldib... Toodet pakkudes ja kontakti luues kasuta avatud küsimusi, millele ei saa vastata Ei või JAH. Õpi need lausealgused pähe, kui need iseenesest ei tule. Näiteks: Mida olete te kuulnud ......, kuidas te suhtute meie uuesse tootesse jne. Kui olete lausealgused pähe õppinud, siis võidate endale aega, et jälgida klienti ning on baas, mille alusel improviseerima hakata. 21 Parakeel Parakeel s.o. kõne sisu kõrvale jättes, kõne vokaalkomponendi: hääle kõrgus ja kõla artikulatsioon tempo tugevus ja rütm. Hääle kõrgus oleneb häälelihaste pingutusest. Tavalises olekus ei varieerub hääle tugevus, kuid suuremad muudatused näitavad teatud emotsiooni üleolekut. Mida suuremas pinges on lihased, seda kõrgemad toonid meie hääl võtab (näiteks sellised emotsioonid nagu suur rõõm, hirm, viha).
33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Riietus aitab kujundada esmamuljet. Kui teisel suhtluspoolel on kujunenud sinust halb esmamulje, siis ei pruugi kommunikatsioon õnnestuda. Samuti võib mittevastav riietus häirida, olukorraga sobiv riietus aga kaasa aidata. «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. 34. Mida tähendab parakeel? = midagi lisaks keelele -> tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 35. Mis on pseudokuulamine? Näo tegemine nagu kuulaks, tegelikult kuulad heal juhul ainult poole kõrvaga ja otsid ainult teatud infokildu või infot, et teisel poolel jääks mulje, et teda kuulatakse. Sageli tehakse selleks, et rahuldada mingit kindlat eesmärki:
Egan'i (1975) SOLER programm: - näoga kliendi poole, - avatud kehahoiak, - nõjatumine kliendi poole, - silmside, - lõõgastunud poos, - Keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm. Kõik eelnevad punktid sõltuvad siiski olukorrast. Harper, Wiens ja Matarazzo (1978) identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi: 5 - parakeel, - nägu ja näoväljendused - kineesika (liigutused) - pilk ja näoväljendused - prokseemika (ruumikasutus) Nõustamioskuste alased uurimused Lecomte, Bernstein ja Dumont (1981) - sobiv interpersonaalne distants. Nõustaja puudutuse positiivne efekt (Alagna, Whitcher, Fisher ja Wicas, 1979; Hubble, Noble ja Robinsoni, 1981; Pattison, 1973), samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju (nt Stockell ja Dye, 1980).
Etnoloogia uurimisvaldkonnad 23 Peatükk 5 Keel ja kultuur. Maailma rahvad keelkonniti 5.1 Keel ja kultuur 5.1.1 Mõisted Keel on inimestele omane hääldatavatel või kirjutatavatel märkidel rajanev sotsiaalse grupi omavahelise suhtlemise süsteem. Keelt kasutatakse kõne, teksti loomiseks ning interpreteerimiseks. On inimeste kõige kõrgemalt arenenud suhtlemisvahend. Keel ja muud suhtlusvahendid Vahel kannavad põhitähendust mitmesugused hää- litsused nn parakeel (haigutus jm), kehakeel (poosid, ilmed, liigutused, suhtlusdistants, pilk, lõhn). Lingvistika uurimisalad L. on keele uurimisega tegelev teadus. Lingvistika mõiste võeti kasutusele 19. saj keskel vajadusest eristada konkreetset keelt uurimivat osa tea- dusest üldisemast filoloogiast. Kui filoloogi huvi on ennekõike keele ajaloolisel arengul ja kirjutatud tekstide kultuurilisel kontekstil, siis lingvisti põhirõhk asub konkreetsel
Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad) Uuritakse korraga nii uurimuse mõju, kui ka teisi uuringu tulemusi Mitteverbaalne suhtlemine Parakeel, kehakeel (Argyle ja kolleegide uurimused 1965-1971), silmside, zestid Verbaalne suhtlemine Taust kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on ,,naiivsed teadlased" otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid
Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad) Uuritakse korraga nii uurimuse mõju, kui ka teisi uuringu tulemusi Mitteverbaalne suhtlemine Parakeel, kehakeel (Argyle ja kolleegide uurimused 1965-1971), silmside, žestid Verbaalne suhtlemine Taust – kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused –kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused – milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on „naiivsed teadlased“ – otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine – tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid
Hinnatakse, et umbes 65% sotsiaalsest tähendusest saadakse silmast-silma kohtumisel. Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab mitteverbaalne tõenäolisemalt sõnumi kogumõju, kaalub sõnad üles ja määrab sõnumist saadud tunded. Mitteverbaalset suhtlemist klassifitseeritakse nii: · kineetika e. kehaliikumise käitumine - zestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak; · parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms.; · prokseemia - füüsilise ruumi kasutamine ja taju; · olfaktsioon lõhnatundmine; · naha tundlikkus - puudutuste tajumine; 77 · materiaalsed objektid - riietus, kosmeetika, prillid, ehted. Keskkond ja ruum hõlmab objekte, mis meie ümber suhtlemise ajal - ruumi visuaalsed mõõtmed, valgustus, temperatuur. Inimesed kaitsevad teatud territooriumi -- kas nähtavat või nähtamatut
annaabi.ee 
