3) Kui transaktsiooniline protsess – vastasikustm mõju vaadeldakse laiemalt: teised inimesed ja keskkond. Infovahetuse komponendid: 1) Kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja. 2) Teade - tähendust omav märk või märgisüsteem. 3) Kanal - vahendid mida mööda teade jõuab saatjast vastuvõtjani. 4) Tagasiside – protsessi integraarne osa, mis võimaldab suhtlejal vaadelda protsessi käiku ning hinnata selle edukust. Infovahetuse suhtlemise üks külg. 5) Müra (kõik, mis segab kuulamist; saab olla füsioloogiline). Mõiste „interaktsioon“ – inimestevahelised ehk interpersonaalsed toimingud, milles osaleb vähemalt kaks teineteist mingil viisil mõjutavat inimest. Sotsiaalne kontekst: 1. Sotsiaalne stsenaarium – sotsiaalse tegevuse ja koostoime hästi tuntud muster, mis on ühiskonna poolt kehtestatud ja omaks võetud ning mida inimesed asjakohases olukorras vaikimisi ja automaatselt järgivad. 2
Edastatav informatsioon peab olema asjakohane. Raul Heido lasteahistamise temaatika (Lõuna ringkonnaprokuratuur). Tel. 7500737 21.10 loeng Sotsiaalpedagoogilised probleemid: sotsiaalne tõrjutus/ekslusioon, deprivatsiooni ring - sotsiaalpedagoogika kui võimalus ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust 4.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide avaldumine üldhariduskoolis, antisotsiaalne käitumine koolis. Sotsiaalse taustaga probleemid koolis 13 Õpi- ja käitumisprobleemid Tõrjutus kooliklassis ja ühiskonnas Koolikohutstuse mittetäitmine Antisotsiaalne ja delinkventne käitumine Narkootiliste ainete tarvitamine Kodu ja kooli koostöö Kutsenõustamine motiveeriv vestlus Laste sotsiaalsete oskuste vähesus Hariduslikud erivajadused
Prosotsiaalne käitumine Düaadisuhte eelistused Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine *Individuaalsed erinevused sotsiaalses kompetentsuses Ühine tähelepanu; emotsioonide regulatsioon Imiteerimine; füüsilise maailma põhjustest arusaamine; kõne areng(sümboolne zest) kõik eelnev võrdub harmooniline interaktsioon) 08.12.2017 Sissejuhatus: Pro- ja antisotsiaalne käitumine Kahpeale kirja 5 abistava käitumise liiki. 1. Vabatahtlik- loomade varjupaik, koristad, jalutad loomi 2. Koostöö-koolitöö koostegemine, õppetöö ära jagamine 3. Abistamine- keegi kukub tänaval, aitad püsti 4. Jagamine- puudujale materjali andmine 5. Annetamine- riete andmine, mida ise ei kasuta heategevuseks Abistamine (helping)- kõik interpersonaalse toetuse vormid (professionaalne roll; persoon ja org.)
käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud avalik Staatusega Opositsioonilin seotud e Mittedestruktiivne Frick jt., Sotsiaalne jaotus mitte õiguslik Varavastane agressioon Vandalism Kiusamine Varastamine Kaklemine Süütamine Vägistamine Valetamine Teiste Halastamatu süüdistamine loomade vastu Julmus tigedus Koolist õhjuseta Trotsikkus, puudumine vastuhakk Kodust Vaidlemine ärajooksmine Vihastamine
väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Paistab silma. Kõik see, mis laps välja paiskab endast. 2)Internaliseeritud (ülekontrollitud)- laps ülemääraselt pidurdab oma tundeid Internalisatsioonihäired ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon). Kõik kogutakse sisse, pealtnäha tavaline tubli laps, kellel pole probleeme. Kõik probleemid mis on, jäävad lapse sisse. Antisotsiaalne käitumine Antisotsiaalne käitumine on tahtlik sotsiaalsete normide rikkumine. Frick jt(1993): 1)varavastane väärkäitumine- destruktiivne ja varjatud (süütamised, vandaalitsemised, lõhkumine) 2)staatusega seotud väärkäitumine- mittedestruktiivne ja varjatud (keelatud alaealistele nt: pärast lubatud kellaaega väljas liikumine, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine, koolist puudumine, kodust ärajooksmine jms) 3)agresiivsus- destruktiivne ja avalik (agressiivsus on kõige laiem mõiste- hõlmab
Abnormal Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt normist kõrvale kaldumine. Kui kvalitatiivne arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks
26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine.
õpetamine. Kiusamine Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Seda esineb 4 ka lasteaedades. Eakaaslaste vaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise puhul on tegemist kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone kahjustades. Näiteks tagarääkimine, kuulujuttude levitamine. Koolieelses eas on üks olulisi kiusamist defineerivaid tunnuseid agressiivsete tegude korduvus ohvri suhtes, lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste suhtes. See on ka põhjuseks, mis , miks koolieelikute puhul kiusamise ohvri roll ei ole eriti stabiilne
Kirjalikul kõnel suurem osakaal kui suulisel. Kõrgenenud huvi keelekujundite, sõnamängudele, omanäolise keelekasutuse vastu. Slängi ja argoo kasutamine, et eristada ennast vanematest ja näidata kuuluvust eakaaslate hulka. Kõnestiili lõplik väljakujunemine. · Tagasiside on teadmine oma sooritue tõhusest seoses ühe või mitme ülesandega. Verbaalne- mitteverbaalne, positiivne-negatiivne, otsene(tahtlikult sellele inimesele antud)-kaudne (ei ole tahtlik, ei liigu ühes suunas), sisemine-väline, vahetu(näost näkku)-edasi lükatav(mass meedia, kirjad, telefon). Nõustamise tasandid Nõustamine on probleemi lahendamine koostöö kaudu, milles kaks või enam isikut teevad jõupingutusi selleks, et abistada. Üldprintsiibid: nõustamine on vabatahtlik, võrdsus nõustamisel st nõustaja hoidub oma positsiooni rõhutamast, jagatud vastutus, Nõustamine tähendab protsessi juhtimist.
uuesti suhtlema hakataks. ÕIGE • Milliseid erinevusi täheldatakse teismeea konfliktide olemuse tajus lapsevanemate ja noorukite poolt? Kirjelda mõlema poole vaatenurka. • Milles seisneb „teismeea egotsentrism“? Muretsemises „kujutletava publiku“ hinnangute pärast ja uskumises „iskilikku legendi“ • Varasema küpsuse saavutamise mõjud on poistel ja tüdrukutel sarnased. VALE Suhted eakaaslastega • Sõprus • Vaenusuhted, kiusamine, agressiivne käitumine Sõprus Aktsepteerimine - positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis. Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja
d. Preoperatsionaalne periood – Klassifitseerib objekte ühe tunnuse alusel 3. Palun ühenda termin definitsiooniga a. Lähima arengu tsoon – Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei küündi, kuid milleni ta suudab jõuda abistamise või juhendamise kaudu b. Kohandamine – Piaget’ teoorias areneva lapse skeemida muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil 4. Ühenda idee selle pooldaja nimega a. Egotsentriline kõne - Võgotski b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d
Oskused, motivatsioon ......... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus Varastamine Valetamine Antisotsiaalne käitumine · Tavaliselt ei esine üksikult · Avalikud ja varjatud KÄITUMISHÄIRED 1,6-2,3% Inglismaal (diagnostiliste kriteeriumite alusel, 2003) 8% (õpetajate hinnangul) (Merrett & Wheldall, 1984) Poisse rohkem 2-3x või 2-4x Algus: 8-10 (keskmiselt) <10 poistel 14-16 tüdrukutel Pöördumiste arv kasvab, rohkem tullakse noorematega
! Nii populaarsus kui tõrjutus on üsna stabiilsed aspektid 11 Tõrjutud lapsed Agressiivsemad (kuigi vahel võivad olla kõrge sotsiaalse staatusega lapsed) Eemaletõmbunud Vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi Ei teki kindlat sõpruskonda Koolieas otsivad seltsi nooremate hulgast Hilisem akadeemiline raskus Üksindus, depressioon, madal enesehinnang Hilisem oht sattuda kiusamise ohvriks Risk liituda antisotsiaalsete kampadega 12 Sõprussuhted Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel Sõprussuhted kujunevad mugavuse alusel 3-4 a lapsed näitavad eelistusi koos tegutsemiseks konkreetsete lastega, sõnavarasse tekib sõna "sõber" Tüdrukute sõprussuhted on kinnisemad kui poistel Laste enesehinnangut tuleb toetada, sotsiaalsete oskuste õpetamine
· Täheldatav enne 7. eluaastat · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus kohanemis ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsiooni-taluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), L>M · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Tekkepõhjused: geneetilised, kk, orgaanilised Käitumishäired Normist hälbiv käitumine · Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised · Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) · P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% · Algus enne 10 eluaastat · Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus ja ärevushäired, isiksusehäired Varastamine · KH üks osa? · levinud erinevates vanustes: 1.väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov
· Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. · Tahelepanu maht on piiratud infohulgaga, mida suudetakse toodelda toomalus · Lapse olemasolevad teadmised jm maaravad aga tahelepanu suunatuse. On olemas · tahtmatu tähelepanu on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) valise stiimuli mojul. · tahtlik tähelepanu on eesmargiparane, seda juhib inimene ise lahtuvalt oma plaanidest, eesmarkidest,kavatsustest. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess, mille käigus luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal terviklikpilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest nähtustest või objektidest. Eristatakse kuut taju liiki: · nägemis-, · kuulmis-, · haistmis-, · maitsmis-, · kompimis- ja · liigutustaju.
... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb
G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37
Roll on see, kui kaks inimest vesteldes vastu tulevad, siis me neid füüsiliselt ei eralda, vaid teeme kaare ja läheme mööda neist. Refleksiivne mina: Uurimis tulemused????? Kokkuvõte: Seega idee, et inimesed näevad end läbi teiste silmade ei ole empiiriliselt kinnitust leidnud. Inimesel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad). 3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence
Kui mõnel lapsel on sellega raskusi, siis suure tõenäosusega on probleemid ka hilisemas eas. Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad. Tõrjutud laste juures hakkab silma agressiivsus ja eemaletõmbumine
- Õpilased ootavad, et õpetaja juhiks (organiseerib, selgitab, annab korraldusi jms.) - Õpilased ootavad, et õpetaja oleks sõbralik, toetav, hooliv ja ilmutaks huvi - Mida vähem õpetaja väljendab ärritust, viha ning,süüdistab ja karistab. Eksternaliseeritud/internaliseeritud Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni. internaliseeritud probleemide tunnused nagu ebaküpsus, hüperaktiivsus, viha, eemaletõmbunud käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon Eksternaliseerimine ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu.
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenemise tippu. Kas
· materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe
Seejuures 4 matemaatika võib probleemiks nendelegi väikese sünnikaaluga lastel, kellel muu areng tundub normikohane olevat(Korhonen jt. 1997, 172, 175). 3.Antisotsiaalse käitumisega õpilased Laialdaselt võttes võib antisotsiaalset käitumist defineerida kui käitumist, mis töötab vastu sotsiaalse grupi (nt perekond, klass, kool jne) vajadustele ja funktisoonidele. Antisotsiaalne käitumine sisaldab selliseid tunnusjooni nagu hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja usaldusväärsuse puudumine ning sageli puudub ka süütunne süüteo sooritamisel. Vanemate ja täiskasvanute vaatenurgast ei ole selline käitumine soovitav või kohane ning viitab üldiselt häiretele lapse või nooruki sotsialiseerumisprotsessis (Bruno, 1992). 4.Sotsiaalsete oskuste treening
(enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust.
on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85)
● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid: ● Bioloogilised vajadused ● Teistest sõlutmine ● Liikmeks olemise vajadus ● Kontroll, domineerimine, võim ● Seks ● Agressiivsus ● Enese väärtsustamine ● Alturism ● Saavutusvajadus Heterogenne suhtlemiskeskkond- Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut. Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: ● Olulised teised ● Isikud, kellega on vahetussuhted ● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid:
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
vastutus- 1)tegevuspiirkond- ahistaja on pereliige(peresisene väärk) või ahistaja pole pereliige (pereväline väärk) 2)interpreteerimine- väärkohtlemise tagajärgede sotsiaalse tähenduse interpreteerimine(mis ühiskond, mis kultuur)) Agressiooni esinemiseks vajalikud komponendid: 1)tunne-viha 2)käitumine- kahjustav 3)tahtlik kasvatus- kahju tekitamine. Lapse väärkohtlemine pole ühekordne akt, vaid see on korduv ja tahtlik tegevus, kus väärkohtleja on võimupositsioonil. Lapse väärkohtlemise erinevad klassifikatsioonid: 1. tekitatud kahju järgi- psühholoogiline, füüsiline või seksuaalne 2. lähtudes väärkohtleja aktiivsusest- aktiivne või passiivne 3. lähtudes toimumiskohast- peresisene või pereväline Lapse väärkohtlemine viib arengulistele probeemidele: 1. Tagajärjed on pikaajalised 2. Ohvri ja ahistaja staatused on püsivad 3. Tegevusel on varjatud iseloom.
Kontrollimine Sisu-kuidas Vahendab Määratlemine Tulemus -usutavus öeldakse mõtet ja tagasiside Kes ta on? On see Kas kanal Kes? Kas Millised on võõras/tuttav? sobib Milliste tagasiside eesmärgid? On see sõnumile? huvide ja positiivne? Milline on oluline/ebaoluline Müra hulk? eripäradega? Kas tema kasu? ? Kas arvestab Kui käitumine vastuvõtjaga? vastuvõtlik? muutus? Kas hoiak muutus? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt juhivad ja
hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata,
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Struktur
Umbes 9-15 aastat Autonoomne vastastikune sõltuvus Teadlikkus, et suhted kasvavad ja muutuvad; toetumine sõpradele, kuid nende vajaduse- omada teisi suhteid- aktsepteerimine Umbes 12 aastat kuni täiskasvanu iga Põhjuslikkuse mudelis on eakaaslaste vähesel aktsepteerimisel otsene põhjuslik seos. Juhuslikkuse mudelis lähtub tulemus pigem kestvamatest omadustest, nagu näiteks agressiivsus ja häbelikkus kui põhjusest endast. Ühiskondlikku staatuse, enesehinnangu, psühhopatoloogiliste sümptomite ja täiskasvanutevaheliste sõprussuhete kvaliteedi peamised tulemused olid järgmised: tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas kehvemat ühiskondlikku seisu (ootused töö suhtes ja töösooritus, sotsiaalsete tegevuste ulatus) sõprussuhe ennustas suhteid perekonnaliikmetega ning enesehinnangut
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
