Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi
Nõnda laulab Käsu Hans oma nutulaulu Tartu linnast, mis Põhjasõjas sisuliselt ära hävitati. Käsu Hans alustab luuletuses Tartu linna varasema jõukuse ning hea elu kirjeldamisega: "Ma olli väega kuuluss liin üle kige Liivamaa: kik nee kalli asja siin mino "isen olliva; akadeemi säeti, suure kohto mõisteti enne mino "isen siin. Oh, ma vaene Tarto liin!“ Ent ruttu muutub luuletus nutulauluks, kirjeldamaks sõja muserdavaid tagajärgi. Käsu Hansu nutulaul annab tõeliselt hea ülevaate sellest, kui väga armastatakse enda kodu ka siis, kui sõda sellest üle on käinud
tiivne dega lapsed E sesse H E Kasvatus- S (ühiskonna praktika I normidele N S Akadeemi- I mitte N A line ebaedu O alluvasse) N O gruppi G N M A Riskifatktorid probleemse
Samuti ei innusta aka- deemiline edukus andekaid sageli suurematele väljakutsetele. Pullmanni (2005) tulemustest nähtus, et seos enesekindluse ja akadeemilise edu (hin- nete) vahel väheneb alates kaheksandast klassist. Põhjust, miks intelligent- sete õpilaste puhul madal enesehinnang ei tarvitse alati tähendada halbu hindeid, näeb ta selles, et akadeemiliselt edukad õpilased on enese suhtes kriitilisemad, ka võivad nad püstitada madalamaid ootusi oma akadeemi- lise edu suhtes, kaitstes nii end võimaliku läbikukkumise eest. Üldiselt aga on arvukalt uuringuid, mis kinnitavad, et andekad lap- Andekad lapsed on sed on pigem seesmiselt motiveeritud (tavaliselt märgivad seda ka õpetajad pigem seesmiselt moti- oma kogemustele tuginedes). Ka TÜ Teaduskoolis Eesti olümpiaadidest veeritud. osavõtjatega tehtud motivatsiooniuuringutest on selgunud, et nad on sees- miselt motiveeritud (Sepp, 2002; Sepp, 2008)