Lapse sotsiaalsete oskuste areng? (0)

Lapse sotsiaalsete oskuste areng?
Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat
keskkonda   uurides,   suheldes   erinevate   inimestega   ja   eakaaslastega   ning
täiskasvanutelt juhiseid ja toetust  saades .
Kolmandaks   eluaastaks   kujuneb   lapsel    minapilt    ning   ta   on   valmis   suhtes    teistega
õppima.
Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda:
•
mis ta nimi on
•
kelle laps ta on
•
mis talle meeldib
•
mis talle ei meeldi
•
mida ta oskab hästi
•
mida ta ei oska hästi
Koos   lapse   personaalse,   sotsiaalse   ja   emotsionaalse   arenguga   kujuneb   ka   lapse
valmisolek õppimiseks üldse.
Sotsiaalse   arengu   eesmärgiks   on   soodustada   lapse   kasvamist   aktiivseks   vastus-,
otsustus-   ja   valikuvõimeliseks,   oma   otsusele   ning   tunnustatud   käitumisnormidele
vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks,
teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks.
Laps ja lapsevanemad
Esimene  oluline   sotsiaalse   oskuse   kujundaja   on    suhtlemine    täiskasvanute   ja
eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid
ning ka sotsiaalsed kompetentsused.
Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on  lasteaed , kool. See on oluline keskkond oma
võimaluste ja ohtudega.
Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks  teguriks  lapse
arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele,
orientatsioonidele ja  väärtustele  ning sotsiaalsetele normide järgimisele.
Lapsevanemad  toetavad  sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval  moel
1. armastavate hooldajatena
2. rollimudelitena
1
3. õpetajatena
4. kogemuse pakkujatena
5. lapse enesekontseptsiooni kujundajatena
Esimese aasta lõpuks kujuneb välja oluline lähisuhe inimese arengus e.  seotussuhe .
Seotus   on    defineeritav    kui   võime   luua   keskendunud,   püsivaid   ja   emotsionaalselt
tähenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase  seotussuhte alustaldadeks on
just   vanemate   või   esmahooldaja   poolt    pakutud    kindlus   ja    turvatunne .  See
varajane seotussuhe on kõige olulisem suhte sisemise töömudeli allikas. See määrab
selle, kuiavatud ja usaldav või kartlik ja ettevaatlik on laps uut inimest kohates.
Vanemad on oma lastele veel ka identifitseerimise objektiks või mudeliks, erinevate
sotsiaalsete käitumiste osas. Laps on võimeline õppima vaatlemise teel.
Lapsevanemad   osalevad   aktiivselt   lapse   sotsialiseerimiseprotsessis   talle   sobilikku
käitumist,   väärtusi   või   reegleid   õpetades.   Tasud   ja   karistused   on    tugevaks
sotsialiseerimistehnikaks.
Distsiplineerimise   korral   reageerib   vanem   lapse   reegleid   rikkuvale   või
vastuvõetamatule   käitumisele.   Distsiplineerimiseks   loetakse   vanemapoolseid
reageeringuid   lapsele   sotsiaalselt   sobiliku   käitumise   õpetamiseks   ning   vastava
käitumise  soodustamiseks . Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt 
•
suunamine
•
juhendamine
•
sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine
•
riidlemine
•
ähvardamine
•
millestki meeldivast ilmajätmine
Teatav   vanemlik   kontroll   on   oluline   laste   parema   sotsiaalse   kompetentsuse
kujunemisel.
Läbi   distsiplineerimise   ja   õpetuse   puutuvad   lapsed   kokku   terve   hulga   erinevate
sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates  keskkondades . Nende reeglite mõistmine
on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest saab aru juba 3
aastane laps. Kuue aastased eristavad juba moraalseid ja konventsionaalseid reegleid
ning teevad seda tuttavates  situatsioonides .
Paljud erinevad omandatud uskumused ja sotsiaalsed reeglid püsivad kogu elu (“ütle 
tädile nüüd aitähh”). Mida väiksem on laps, seda rohkem on vanema kontrolli all tema
kogemused.
2
Laps ja lasteaed
Lapse eelsoodumused ja suhete ajalugu, varasemad kogemused. Lasteaeda tulles on
olemas   lapsel   hulk   isiklikke   eelsoodumusi,  näiteks   emotsioonide   ja   impulsi
kontrollimise võime ning kogemused varasematest suhetest.
Õpetajal on võimalik aidata lapsel saada positiivseid kogemusi, paremini toime tulla
nii emotsioonide kui impulsi kontrolliga ning võimaldada seeläbi lapsele arendavaid
ja harmoonilisi suhteid. 
Lasteaias on õpetaja ülesandeks luua õhkkond, kus laps tunneb end 
•
turvaliselt, 
•
väärtustatuna, 
•
tähtsana, 
•
tunneb, et ta kuulub sellesse seltskonda, 
•
teab et õpetajat saab usaldada .
Laps-õpetaja suhte kvaliteet.
Lapsed, kellel  on oma  õpetajaga positiivne  suhe, suudavad paremini  ära kasutada
lasteaias   olemas   olevaid    õppimisvõimalusi    ning  luua   nii   lasteaias   kui   ka   edaspidi
positiivsemaid suhteid eakaaslastega. 
Suhtlemine ja suhted eakaaslaste   grupis .
Lapse   suhted   eakaaslastega   arenevad   osaliselt   sõltumatult    suhtest    täiskasvanutega.
Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ning
suhtlemisreegleid.
Sotsiaalne ja emotsionaalne kliima.
Laps-õpetaja positiivne või usalduseta suhe ja suhtlemine, positiivne või mittekohane
suhtlemine ja suhe eakaaslastega loovad lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima.
Positiivne ja  toetav  ning usalduslik kliima on oluline sotsiaalsele arengule.
Lasteaiaõpetaja võimalused lapse sotsiaalse arengu soodustamiseks:
•
toetada lapse kohanemist lasteaiaga, tehes tihedat koostööd koduga.
•
Lapses   turvatunde   suurendamine,   kokkuleppida   kindlad   tegutsemisreeglid   ja-
ootused,
•
saab toetada laste tunnet, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka, kaasates
lapsi ühisesse tegevusse. 
•
õpetaja tegeleb  kasvatustöö käigus laste sotsiaalsete oskuste arendamisega.
3
Lapsed   vajavad   turvalisust,   tunnet,   et   neid   väärtustatakse,   et   nad   on   tähtsad   ja
kuuluvad kellegi hulka.
Lapse suhted eakaaslastega, grupiprotsessid.
Kui   laps   mängib   eakaaslastega,   siis   toimub   suhtlemine   võrdsega   ning   laps   saab
kogemuse, mida tal kuskilt mujalt võimalust saada ei ole. Suhe eakaaslastega omab
olulist rolli elus edukalt hakkama saamisel.
Aktsepteerimine ja tõrjutus grupiprotsessidena
Võime   luua   positiivseid   suhteid   kaaslastega   on   väga   oluline   sotsiaalse   arengu
komponent .   Õpetaja   peab   siinkohal   jälgima,   kuidas   laps   siin   hakkama   saab   ja
vastavalt sellele ka reageerida.
Aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad:
1. argessiivsus
2. eemaletõmbumine
3.  sotsiaalsus
4. kognitiivsed oskused
Tõrjutud lapsed vahetavad  eelkoolieas  sageli mängukaaslasi ja neil ei teki kindlat
sõprusgruppi. Koolis hakkavad nad otsima  seltsi nooremate hulgas.
Populaarsus kui ka tõrjutus on üsna stabiilsed. Varajane tõrjutus seostub ennekõike
hilisemate akadeemiliste raskuste, internaliseeritud probleemide ja eksternaliseeritud
probleemidega. Lapsed. kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema
tõenäosusega   suhetes   kaaslastega   raskusi,   näiteks   tõrjutust.   Tõrjutus   jätab   nad
omakorda   ilma   positiivsetest   sotsialiseerimiskogemustest,   mis   aitavad   omandada
kohaseid sotsiaalseid oskusi. Sellistes  olukordades  vajab laps täiendavat sotsiaalsete
oskuste  õpetamist , et ta oskaks paremini suhtlemisolukordades toime tulla.
Sõprus
Sõprus   on    kahepoolne    lähedane   suhe   kahe   indiviidi   vahel.   Laste   esimesed
sõprussuhted   kujunevad   suheldes   naabrite   ja    lapsevanemate    sõprade   lastega.
Sõprussuhte juures on kõige olulisem kommunikatiivsed oskused. Õpetajad saavad
siin rakendada spetsiifilisi  strateegiaid , et toetada lapsi, kes mingil põhjusel ei ole
kaaslaste hulgas aktsepteeritud. Sellistes olukordades on oluline sotsiaalsete oskuste
õpetamine . 
Kiusamine
Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressiooni vorm, mis on teostatud ilma
provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Seda esineb
4
ka  lasteaedades .  Eakaaslaste  vaheline agressioon võib olla oma  olemuselt  nii otsene,
vahetult   ohvrile   suunatud   füüsiline   ja   sõnaline   kahju   tekitamine   kui   ka   kaudne.
Kaudse    kiusamise    puhul   on   tegemist   kahjustamisega   ilma   temaga   otsekontaktis
olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone
kahjustades. Näiteks tagarääkimine, kuulujuttude levitamine.
Koolieelses  eas on üks olulisi  kiusamist  defineerivaid tunnuseid agressiivsete  tegude
korduvus ohvri suhtes, lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste suhtes.
See on ka põhjuseks, mis , miks koolieelikute puhul kiusamise ohvri roll ei ole eriti
stabiilne. See on nii sellepärast, et 
1. uude   kollektiivi   tulles   katsetavad  agressiivsed  lapsedoma   käitumist  paljude
kaaslaste peal, õpivad tundma ohvrite reaktsioone ning valivad selle põhjal
ohvri
2.  kiusajad    ei   oska   veel   ära   tunda   kiusamise   ohvritele   iseloomulikku
allaheitlikku, eemaletõmbuvat käitumist.
Erinevalt ebastabiilsest ohvri rollist on kiusaja või agressori roll juba varakult suure
stabiilsusega   ning   seostub   mitmete   probleemidega   psühholoogilises   ja   sotsiaalses
arengus.
Äärmiselt oluline on märgata lastel  esinevaid  puudujääke sotsiaalsetes oskustes ning
mittekohast käitumist ja sekkuda võimalikult vara.
Sotsiaalsete oskuste arendamine lastel
Sotsiaalsete oskuste  defineerimine
Sotsiaalsete oskuste defineerimise 3 kriteeriumi:
1. Kaaslastepoolne aktsepteerimine, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed
kaaslaste hulgas.
2. Käitumuslik kriteerium, suurendavad sotsiaalsed oskused positiivse  kinnituse
tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse tõenäosust.
3. Sotsiaalse   kohasusest   lähtuv   kriteerium,   selle   järgi   on   sotsiaalsed   oskused
situatsioonispetsiifilised    käitumisviisid ,   mis   ennustavad   või   korreleeruvad
oluliste sotsiaalsete väljunditega, nagu kaaslaste aktsepteerimine, populaarsus
ja autoriteetide hinnang käitumisele.
Seega saab sotsiaalseid oskusi defineerida kui oskusi suhelda teistega viisil, mis on 
•
kohane, on asjaolu, et käitumine ei eira sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi
5
tõhus,   tegija   saavutab   oma   käitumisega   sotsiaalsetes   suhetes   endale   seatud
eesmärke.
Sotsiaalsed   oskused   kui    eesmärgile    suunatud   õpitud   käitumist,   mis   võimaldab
inimesel efektiivselt suhelda ja funktsioneerida erinevates sotsiaalsetes keskkondades.
Tingimusteks on:
1. Käitumine on eesmärgile suunatud ja eesmärgid võivad lähtuda suhetest või
vajadustest  ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengulisest
tasemest.
2. Sotsiaalseid   oskusi   väljendav   käitumine   on   õpitud,   oluline   õppimise
mehhanism  on teiste jälgimine ja  jäljendamine .
3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises,
vastastikkuses inimsuhtes.
4. Käitumine   on   keskkonnaspetsiifiline,   tuleb   arvestada    ökoloogiliste
tingimustega, milles käitumine aset leiab.
Mõnedel lastel on sotsiaalsete oskusi väljendava käitumise õppimine raskendatud. See
on   siis   kui   lapsel   on   probleeme   tähelepanuga   või   teda   iseloomustab    impulsiivne
käitumine.
Eristades  termineid  sotsiaalsed  oskused ja sotsiaalne  kompetentsus,  võib öelda,  et
sotsiaalsed oskused on üksikud õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi
ülesande täitmise eesmärgil.
Sotsiaalne kompetentsus puudutab peamiselt teiste hinnanguid. Selle määrab tavaliselt
lähedaste isikute arvamused, kellega laps suhtleb.
Sotsiaalne   võimekus   on   kombinatsioon   sotsiaalsetest   oskustest     ja   sotsiaalsest
kompetentsusest.,   kumbki   neist   ei   seleta   täielikult   sotsiaalse   käitumise   arengut   ja
väljendumist.
Laps   peab   1)   õppima   erinevaid   sotsiaalseid   oskusi,   mis   on   vaja   erinevates
olukordades,   2)   tuleb   tal   õppida   teiste   jaoks   vastuvõetavalt   käituma   erinevates
sotsiaalsetes olukordades nt. teatris, kinos jne.
Et olla sotsiaalselt võimekas, peab laps olema 
•
teadlik suhete vastastikkusest
•
suutma vaadata asju teise inimese vaatepunktist
•
peab oskama ära tunda erinevaid sotsiaalseid olukordi
•
omama mitmeid alternatiivseid sotsiaalseid reageerimisviise
6
mõistma, millisel moel käitumine on sobilik ja teistele vastuvõetav konkreetses
olukorras.
Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste kirjeldamine
Klassifikatsioonid
Caldarella ja Mirrell´i positiivsed käitumisviisid (1997):
1. suhtlemine   eakaaslastega:   abi   pakkumine,   vabandamine,   kaaslaste   eest
seismine , osalemine ühises tegevuses, sõprussuhete loomine, huumorimeel jne
2.  enesejuhtimine  ja enesekohased oskused: oskus jääda rahulikuks, käitumise
kontrollimine, koostöö, kriitika talumine, reeglite  järgimine  jne
3. akadeemilised oskused: õpetaja juhtnööride  kuulamine  ja järgimine, iseseisvalt
ülesannete   täitmine,     oskus   vaba   aega   kasutada,   küsimine,   küsimuste
esitamine, oskus ignoreerida jne
4.  kuuletumine :   reeglite   järgimine,   töövahendite   ja    mänguasjade    koristamine,
ülesannete täitmine, mänguasjade jagamine kaaslastega jne
5. kehtestamisoskused:   initsiatiivi   ülesnäitamine   suhtlemisel,   komplimentide
tunnustamine, mängude alustamine, positiivsuse väljatoomine,  enesekindlus ,
sõbrunemine, ülekohtule reageerimine jne
McGinnis & Goldstein´i prosotsiaalsed oskused (2003):
1. sotsiaalse käitumise baasoskused:  kuulamisoskus , vestlemise oskus, kehtestav
käitumine,   tänamine,   enese   tunnustamine,   abi   küsimine,    teene    palumine,
segavate mõjutuste ignoreerimine
2.  kooliga  seotud oskused: küsimuste esitamine, juhtnööride järgimine, raskuste
puhul  pingutamine , vestlusesse sekkumine
3. sõprussuhte loomise oskused: tervitamine, mitte  verbaalse  kommunikatsiooni
mõistmine,   kaaslaste   tegevusse   lülitumine,   oma   järjekorra    ootamine ,   enda
asjade   jagamine   kaaslastega,   abi   pakkumine,   mängude   alustamine,
mängureeglitest kinni pidamine
4.  toimetulek  tunnetega: oma tunnetest arusaamine, negatiivsusega toimetulek,
abi   otsimine,   toimetulek   hirmuga,   teiste   tunnetest   arusaamine,   positiivsuse
väljendamine
5. alternatiivid   agressiivsele   käitumisele:   kiusamisega   toimetulek,   vihaga
toimetulek,   ebaõigluse   korral   toimetulek,   oskus   probleeme   lahendada,
käitumise tagajärgede aktsepteerimine, vabandamine
7
6. stressiga   toimetulek:   rahunemine,   lõõgastumine,   eksimustega   toimetulek,
ausus, probleemidega  toimetulek, abi otsimine,  toimetulek kaotusega,   “ei”
ütlemine , keeldumise aktsepteerimine, sobiva tegevuse valimine
Sotsiaalsete oskuste areng lapse arengu üldises kontekstis
Laste sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. On eeldatav, et 6-7 aastane laps on
sotsiaalsetes oskuste arengus jõudnud teatud tasemel, kuid see ei tähenda seda, et need
oskused on selleks vanuseks täielikult väljaarenenud. Põhirõhk on mõtlemise arengul.
Lasteaiaõpetaja võimalused toetada ja suunata laste sotsiaalseid oskusi on järgmised:
1. Sotsiaalne mõistmine e. teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende
vaatenurgast arusaamine ning võime teiste seisukohti aktsepteerida
2. Suhted   eakaaslastega   e.   oskus   luua   ja   hoida   suhteid   eakaaslastega,
koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega
3. Prosotsiaalne käitumine e. abistamine ja jagamine
Sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed
Oluline roll on koolieelsel sotsiaalsete oskuste tasemel, mis just ajalises dimensioonis
näib mõjutavat akadeemilist toimetulekut, st et paremate sotsiaalsete oskustega lapsed
saavutavad paremaid akadeemilisi tulemusi kooli esimestel aastatel. 
Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed
Oluline on eristada oskuste omandamisel või sooritamisel esinevaid puudujääke, kuna
need   nõuavad   erinevaid   sekkumistehnikaid.     Puudujäägid   võivad   siin   seostuda
probleemse käitumisega või ilma selleta. 
Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise  puudujäägi  suunatusest,
sisaldades   kas   depressiooni   või   agressiivsust,   mis   takistavad   laste   adekvaatset
sotsiaalset   käitumist.   Laps   kellel   on   puudulikud   sotsiaalsed   oskused   võivad   olla
endassetõmbunud või tõrjutud, sellepärast, et teised peavad tema käitumist veidraks ja
kohatusk.
Antisotsiaalse käitumise tunnused on hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha
koostööd,   vaenulikkus,   keeldumine   teiste   abistamisest,   vastutustundetus   ja
usaldusväärsuse   puudumine   ning   samuti   puudub    süütunne    süüteo   sooritamisel.
Samuti avaldavad puudulikud sotsiaalsed oskused mõju akadeemilistele tulemustele.
8
Madalad   sotsiaalsed   oskused   võivad   kaasa   tuua   õpiraskusi   ja    teisalt    õpiraskused
võivad   mõjutada   hilisemaid   suhteid   eakaaslastega.   Samuti   võib   see   kaasa   tuua
probleeme   õpetajate   ja   kaasõpilastega,   mis   omakorda   jällegi   kahjustab
õppimisprotsessi ning kaugemas perspektiivis võib põhjustada koolitee katkemist.
Madal sotsiaalne oskus avaldab negatiivset mõju  lapse vaimsele tervisele, tulemuseks
võib olla meeleolu langus, kuna laps ei saa piisavalt positiivset tagasisidet. See võib
kaasa tuua kohanemisraskusi.  kuritegelikku  käitumist,  kohanematust  tööjõuturul ja
sõjaväeteenistuses ning mitmesuguseid psühhiaatrilisi probleeme nt. alkoholism .
Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine
Sotsiaalseid   oskusi   väljendav   käitumine   on   õpitav,   oluline   mehhanism   on   teiste
jälgimeine ja jäljendamine.
Kui   õppimine   toimub   jäljendamise   teel,   võetakse   uusi   käitumisviisi   üle   mudelilt.
Lasteaias   on   selleks   õpetaja   või   eakaaslane.   Olulist   rolli   etendavad
keskkonnatingimused,   kus   õppimine   aset   leiab.   Laste   sotsiaalsete   oskuste   arengu
seisukohalt   on   olulise   tähtsusega   koolieelses   eas   lastega   kokku   puutuvate
täiskasvanute sotsiaalne kompetentsus.
Laste sotsiaalsete oskuste arendamisel kasutatakse järgnevaid strateegiaid:
•
Modelleerimine,   kus   demostreeritakse   omandatavaid   oskusi   audio-   või
videofilmil     või   elavas   esituses.   Laps   sarnasuse   puhul   on   see   väga   oluline
õppimise   allikas.   Modellerimine   viiakse   läbi   kolme   sammuna:   1)   oskuse
tutvustamine,  esitatakse verbaalne    edenev  käitumise  järjestus; 2) õpetaja või
eakaaslase käitumise demonstreerimine, nt. video abil 3) käitumise  sooritamine
rollimängus, antakse tagasiside.
•
Kognitiiv-käitumuslik   strateegia.   Siin   keskendutakse   lapse   seesmistele
kognitsioonidele   ja   probleemi   lahendamise   võimetele.   Üheks   võimalikuks
meetodiks on siin  juhendamine  kus lapsele antakse õpetaja poolt konkreetsed
käitumisreeglid või tegevuste järjestus. Häid tulemusi on võimalik saavutada, kui
üheaegselt juhendada ja modelleerida.
•
Sotsiaalne probleemilahendamine, see on meetod, mis õpetab lastele sotsiaalsete
probleemide   lahendamise   protsessi.    Sisuks    on   inimestevaheliste   probleemide
loogiline hindamine ning alternatiivsete lahendusviiside leidmine ja kaalumine. 
9
Sotsiaalsete oskuste õpetamise mudel
1. Vajaduse määratlemine.  Tegevuse eesmärgi sõnastamine.
2. Sissejuhatus. Eesmärgiks on, et lapsed mõistavad käsitlevat sotsiaalset oskust.
nt. jutustused, luuletused, küsimused.
3. Sotsiaalse   oskuse   komponentide   määratlemine.  Käsitletava   sotsiaalse
oskuse   lahutamine   osadeks.   Lastele   esitatakse   etapiviisiline   käitumisaktide
järjestus.
4. Sotsiaalse   oskuse   modelleerimine.  Õpetaja   või   rühmas   kaaslaste   poolt
sotsiaalselt aktsepteeritud laps demonstreerib vastavat käitumist nii, et teistel
lastel oleks võimalik seda hiljem jäljendada nt. videosalvestus.
5. Käitumise   harjutamine.  Lastele   antakse   võimalus   õpitava   käitumise
sooritamiseks. Seejärel antakse hinnang ning vajadusel seda korrigeeritakse
või kinnitatakse. Tegevuste läbiviimiseks on mitmeid võimalusi.
•
Valik   –  õpetaja   valib   harjutamiseks   välja   mõned   lapsed,  laste   arv
sõltub sellest, kui palju aega on tegevuseks ning milline on eesmärk.
•
Rollimäng – lastele antakse rollid, mida nad peavad kehastama.
•
Täiendamine   –  pärast   rollimängu   juhitakse   tähelepanu   sotsiaalselt
kohasele   käitumisele.   ning   seda   kinnitatakse.   korrigeeritakse
ebasobilikku käitumist ja palutakse see õigesti esitada. 
•
Kinnitamine   –  positiivne   on   vajalik,   et   omandatav   oskus   muutuks
laste  käitumisrepertuaari  osaks. Võtetest  saab kasutada  julgustamist,
premeerimist, privileegide võimaldamist ja arvestuse pidamist tehtud
edusammude üle.
•
Diskussioon   –  korraldatakse   arutelu    osalejate    ja   “pealtvaatajatega”.
Küsitakse, kuidas nad end rolli täites tundsid ja nt. milliseid raskusi
nad näevad antud oskuse kasutamisel igapäevaelus.
6. Rakendamine. Kasutatakse tegevust, mis aitavad õpitud käitumist üldistada,
töölehed , joonistamine jne.
7. Iseseisev kasutamine.  Positiivse käitumise kinnistumiseks on vaja tegevust,
mis   aitaks   õpitut   väljaspool   lasteaeda   rakendada.   Tähtis   roll   peredel   ja
sõpradel.
10
8. Jätkuvuse kindlustamine.  Tegevuse lõpus rõhutakse, et omandatud oskuste
rakendamisel on positiivne mõju nii suhetele lasteaias kui väljaspool lasteaeda.
Positiivse käitumise alalhoid on pidev protsess ning nõuab õpetajalt positiivse
rollimudeli pakkumist –  see tähendab, et oskuste õpetamisel käitub õpetaja ise
ka sotsiaalselt kohaselt.
KÜSIMUSED
Mille kaudu toimub laste sotsiaalsete oskuste areng?
Mida oskab enamik kolme aastaseid lapsi öelda?
Mis on sotsiaalse arengu eesmärgiks?
Millised on sotsiaalsete oskuste  kujundajad ?
Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel.  Millistel ?
Millise õhkkonna peaks õpetaja lasteaias lapse jaoks looma?
Milline on laps-õpetaja suhte kvaliteet?
Millised on sutlemine ja suhted eakaaslastega grupis?
Millised on lasteaiaõpetaja võimalused lapse sotsiaalse arengu soodustamiseks?
Millised on aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad?
Millal ja kuidas kujunevad laste esimesed sõprussuhted?
Mis   on   kiusamine   ja   kuidas   see   väljendub   lasteaias   ning   mis   võib   olla   selle
põhjuseks?
Millised on sotsiaalsete oskuste 3 kriteeriumi?
Sotsiaalsete oskuste kui eesmärgile suunatud õpitud käitumise tingimusteks on?
Milline paeb olema sotsiaalselt võimekas laps?
Millised on laste sotsiaalsed oskused ja nende alaoskused?
Millised on sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed?
Millised on puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed?
Kuidas on võimalik toetada laste sotsiaalsete oskuste arengut?
Milliseid strateegiaid kasutatakse laste sotsiaalsete oskuste arendamisel?
Milline on sotsiaalsete oskuste õpetamise mudel?
Kasutatud kirjandus
Kikas ,   E.   (2008).  Õppimine   ja   õpetamine   koolieelses   eas.   Tartu:   Tartu   Ülikooli
Kirjastus
11

Document Outline

• Laps ja lapsevanemad
• Laps ja lasteaed
  • Laps-õpetaja suhte kvaliteet.
  • Aktsepteerimine ja tõrjutus grupiprotsessidena
  • Sõprus
  • Kiusamine
    • Sotsiaalsete oskuste arendamine lastel
  • Sotsiaalsete oskuste defineerimine
    • Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste kirjeldamine
      • Klassifikatsioonid