Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus (vastused küsimustele)

Õigusõpetus (vastused küsimustele) (4)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

4 HEA

Esitatud küsimused

Kuidas neid eristada?
Mis on määrus?
Kellele kuulub distsiplinaarvõim?
Mitu karistust võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest?
Mis on kinnistusraamat selle tähtsus?
Mis on võlasuhe?
Kes on ettevõtja?
Mis on ettevõte?
Mis on äriregister?

KORDAMISKÜSIMUSED1

ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS

TTO3160
kevadsemester 2005

Mis on õigus.
– Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe - e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised – *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu – tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas).

Mis on õigussüsteem.
– Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks.

Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti?
- *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. – kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, * anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. šariaat – kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud –kuni söömise, riietuse , laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine – karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine ; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas/. /Vanaajast tuntud - Rooma linna ja impeeriumi õ. süsteem (*Rooma õigus) – sellel nii oluline osa, et vahel nimetatakse rooma õiguseks tsiviilõigust tervikuna ./. 19. saj. eraldusid Mandri-Euroopa õigussüsteemist 2 allsüsteemi: *romaani e. prantsuse õ. süsteem /reguleerida vaid üldpõhimõtted/ ja *germaani e. saksa õ. süsteem /reguleeritakse kõike keerukalt ja aeganõudvalt – notarid, kinnistusraamatud jne, Rooma õ suur mõju). Germaani süsteem omaks võetud enamikus Ida-Euroopa maades, s.h. Eestis.

Nimeta 3 õiguse allikat.
Vanim allikas – tavaõigus /ühiskond oli milleski olulises kokkuleppele jõudnud ja selles peeti kinni; kirjalikud õiguse allikad on tegelikult tavaõiguse kogumikud/; *anglo-ameerika õ süsteemis on üheks õ allikaks common law – kuninglike kohtute otsused; eksisteerivate õigusnormide, tavade, pretsedentide kogum;) *Mandri-Euroopa õ.süsteemis on õ allikateks: *põhiseadus; *rahvusvahelise õ üldtunnustatud normid; *seadused /peavad olema kooskõlas põhiseadusega/; */valitsuse/ määrused, korraldused /peavad olema kooskõlas seadustega/ jne. – moodustub hierarhiline süsteem, kus alamad aktid peavad olema kooskõlas ülemaktidega.

Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkondadesse kuuluvad.
I Avalik õigus /*riigiõ – võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ –ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ –riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ – sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus ; *protsessiõigus – sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne.
II Eraõigus /*tsiviilõ – normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ – äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus – tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg , töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud – nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms.

Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus
Avalik õ – normib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, kus üksikisik allub riigivõimule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda . Av. õ. normid on täitmiseks kohustuslikud. Üldiselt - tohib teha seda, mis on seaduses lubatud, ette nähtud.
Eraõ – korraldab inimeste eraiseloomuga vahekordi ( abikaasade , vanemate ja laste, ostja ja müüja, tööandja ja töövõtja). Osapooled on õ ees võrdsed. Üldiselt - tohib teha seda, mis pole keelatud.

Mis on õigusakt -
õigusnorme sisaldav või nende alusel ja täitmiseks vastuvõetud akt, mis 1) on vastu võetud pädeva organi poolt (nt. seadusi võtab vastu parlament ); 2) on vastu võetud kindlate protseduurireeglite järgi (nt. teatud seadusi saab võtta vastu min. 51 häälega e. absoluutse enamusega); 3) on saanud teatud vormi (nt. ilmunud Riigi Teatajas); 4) oma sisult vastab kehtivale õigusele (on õiguspärased, nt. seadus ei ole vastuolus põhiseadusega; valitsuse määrus ei ole vastuolus seadusega). 3 esimest punkti näitavad õigusakti formaalset õiguspärasust, 4. punkt näitab akti materiaalset õiguspärasust.

Mida tähendab õigusakti ajaline, ruumiline ja isikuline kehtivus.
ajaline – akt kehtib alates teatud protseduuri järgimisest (nt. 10 päeva pärast Riigi Teatajas ilmumist) kuni tema tühistamiseni või hilisema samasisulise õigusakti vastuvõtmiseni; ruumiline – kehtib ainult teatud haldusterritooriumil /riigis, kohaliku omavalitsuse territooriumil vms/; isikuline – kehtib ainult aktis või aktiga piiritletud isikute /nii üksikisikute kui juriidiliste isikute/ suhtes. Õigusakt kehtib reeglina kõigi selle vastu võtnud riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Sageli võib õigusakt puudutada aga ka ainult teatud isikuid. (Näiteks sõjaväekohustus kehtib Eestis ainult meestele, Vabariigi presidendi seadus puudutab ainult presidenti.)
Eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti omavate isikute ei allu asukohamaa kohtusüsteemile. Nende küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Sellisteks isikuteks on visiidil viibivad välisriikide pead ning välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed.

Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus
Üldakt sisaldab abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, /annab üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid/. Üldaktideks on seadused, dekreedid, seadlused, määrused, kohaliku omavalitsuse määrused, käskkirjad. Üksikaktid reguleerivad üksikjuhtumeid /korraldavad registreeritud juhtumeid ja loovad üksiknorme/. Üksikaktideks on korraldused ja otsused.

Mis on seadus – seadus *kehtestab tavaliselt üldnorme, mille järgi kõik inimesed ja asutused käituma peavad. Seadus *peab olema kooskõlas põhiseadusega, seaduste *vastuvõtmine toimub Riigikogus põhiseaduslikus korras (Riigikogu kodukorras ettenähtud korras). *seaduse teatavakstegemine toimub avaldamise teel (kohustuslikud saavad olla vaid avaldatud seadused); *Seadus - kõrgeima riigivõimorgani normatiivakt , millel on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud. Eristatakse põhiseadust e. konstitutsiooni , konstitutsioonilisi ja tavalisi seadusi.

Mis on määrus?– seadusele alluv üldakt - määrus on valitsuse ja ministrite poolt *seaduste alusel ja *täitmiseks vastu võetud õiguse allikas, reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrus *peab olema kooskõlas ja vastama tingimustele, mis sisalduvad volitavas seaduses ning *ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad lähedasi valdkondi. On olemas ka kohalike omavalitsuste määrused, mida nad annavad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.

Mis on käskkiri –üksikakt - Minister annab seaduste, presidendi seadluste ning valitsuse määruste ja korralduste alusel määrusi ja käskkirju. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. Käskkirja kui üldaktiga *korraldatakse teenistuslikke vahekordi. See on vaadeldav nn. siseõigusena – käskkirja toime on suunatud asutuse sisse /nt. sisekorraeeskirjade kehtestamise käskkiri/.

Seaduse jõustumine – jõustub 10. päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda.

Määruse jõustumine – Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

Mis on Riigi Teataja – Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne. Riigi Teatajat antakse välja paberkandjal trükisena ja elektrooniliselt Internetis.

Riigi Teataja osad ja millised õigusaktid avaldatakse vastavates osades –Riigi Teatajat antakse välja neljas osas: I osa - Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid /Riigi Teataja I osas avaldatakse:
1) esimeses jaos - rahvahääletusel vastuvõetud ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadused ja rahvahääletuse otsused riigielu küsimustes, rahvahääletusele pandud seaduseelnõud ja muud otsuste eelnõud riigielu küsimustes, Riigikogus vastuvõetud ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadused, nende terviktekstid ja Vabariigi Presidendi seadlused;
2) teises jaos - Riigikogu otsused, avaldused , deklaratsioonid ja pöördumised;
3) kolmandas jaos - Vabariigi Valitsuse määrused ja nende terviktekstid;
4) neljandas jaos – Vabariigi Valimiskomisjoni teadaanded rahvahääletuse tulemuste ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsused Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Riigikogu juhatuse ja Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste, Vabariigi Presidendi kandidaadi registreerimise ja Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise kohta, Euroopa Parlamendi asendusliikmete Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ja Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemise kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise ja nende volituste lõppemise, Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise , Riigikogu fraktsioonide registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta.;/
II osa - «Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded» /
1) esimeses jaos - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seadused ning käesoleva seaduse § 2 punktis 3 nimetatud välislepingud; 2) teises jaos - Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalased korraldused;
3) kolmandas jaos - Vabariigi Presidendi otsused diplomaatiliste esindajate nimetamise ja tagasikutsumise kohta, Vabariigi Valitsuse korraldused välissuhtlemisalaste volituste andmise kohta ja Välisministeeriumi teadaanded./
III osa - « Riigikohtu lahendid »./esimeses jaos - Riigikohtu üldkogu lahendid;
2) teises jaos - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi lahendid;
3) kolmandas jaos - Riigikohtu halduskohtukolleegiumi, Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi, Riigikohtu tsiviilkohtukolleegiumi ja Riigikohtu erikogu lahendid./
IV osa - «Riigi Teataja Lisa» /1) esimeses jaos – ministrite määrused, Eesti Panga presidendi ja Vabariigi Valimiskomisjoni määrused ning ministeeriumide ja Riigikantselei poolt sõlmitavad piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud või teadaanded nende sõlmimise kohta ;
2) teises jaos - Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad, Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldused, Eesti Panga Nõukogu otsused, ministrite käskkirjad;3) kolmandas jaos - õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega, riigikontrolöri ülevaated riigivara kasutamise ja säilimise kohta, Eesti Panga aastaaruanded, Eesti Haigekassa eelarve, tegevusaruanne ja auditeeritud aastaaruanne;
4) neljandas jaos - Riigi Teatajas avaldatavad teadaanded./.

Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid –
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest:

Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseeri mise vahendiks

Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse.

Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga.

Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu.

Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused. Nimeta õigusrikkumise liigid. – Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik.

Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid – juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus
Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. ( Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse – tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus /); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust.

Mida tähendab õigussubjektsus ( Kama 40) – õ objektiks on asjad, õigussubjektiks e. õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene – füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega – võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks . Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus . Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents .

Mida tähendab õigusvõime, millal see tekib ja lõpeb (Kama 40) – Õigusvõime on isiku võimelisus olla õigussuhtest osavõtjaks – võimet omada õigusi ja kohustusi. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Inimene, füüsiline isik omab seda õigust sünnist surmani. Eraõigusliku juriidilise isiku õigus- ja teovõime tekib tema kandmisega seaduses ettenähtud registrisse (nt. äriregistrisse, erakondade registrisse jne) ja lõpeb sealt kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal.

Mida tähendab teovõime, millal see tekib ja lõpeb : Teovõime on isiku võime oma õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15- aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu võib kohus tunnistada isiku teovõimetuks. Kohus võib piirata teovõimet alkohoolikutel, uimastitarvitajatel vms. põhjustel. Sel juhul määratakse isikule eestkostja . Juriidilise isiku teovõime teke ja lõpp – vt. eelmine küsimus. Juriidilise isiku esindajaks , kes teeb tema nimel tehinguid on tema juhatus või juhataja või juhatust asendav organ.

Mida tähendab deliktivõime, millal see tekib ja lõpeb - deliktivõime on subjekti võime kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest. Füüsilisel isikul tekib reeglina täisealiseks saamisega (v.a. mõned erandid, näit. kriminaalvastutus võib teatud juhtudel alata 14. või 16. eluaastast).

Kes on isik. Kuidas isik liigitub - isikud on tsiviilõigussuhte subjektid. - kas *füüsilised või *juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). Juriidilist isikut võib liigitada: 1)Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2)Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu.

Juriidilise isiku õigusvõime - Juriidilise isiku õigus- ja teovõime tekib tema kandmisega seaduses ettenähtud registrisse (nt. äriregistrisse, erakondade registrisse jne) ja lõpeb sealt kustutamisega. .

Mida tähendab elukoht - elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kui seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha, on elukohaks koht, millega inimene on isiklikult ja majanduslikult enam seotud. Kui nende tunnuste järgi on inimesel mitu kohta, saab inimene ise määrata, milline on tema elukoht. Kui ta ei ole seda teinud, võib huvitatud isik selle ise määrata. Alaealiste elukohaks on vanemate või eestkostjate elukoht, teovõimetutel eestkostja elukoht.

Mida tähendab asukoht - juriidilise isiku asukohaks loetakse koht, kus asub tema juhatus või juhatust asendav organ.

Mis on tehing ja millises vormis võib tehingut teha - tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutumisele, või lõpetamisele. Tehingud võivad olla ühepoolsed, kahe- ja mitmepoolsed. Kahe- ja mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Tehing kujutab endast isiku tahte avaldust . See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades nendes õiget ettekujutust. Tahe võib olla avaldatud otseselt või kaudselt . Otsene võib väljenduda ka kõnes, kirjas või märkidel, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus , mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Vaikimist arvestatakse tahteavaldusena vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppes. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Ka seadusega vastuolus olev tehing on tühine, v.a. juhul, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale. Tehingu vormi lepivad pooled kokku: * suuline vorm (liht- või notariaalselt kinnitatud); *kirjalik vorm (osal juhtudel näeb seadus ette ainult kirjaliku vormi; Ka siin liht- või notariaalselt kinnitatud kirjalik vorm).

Mis on esindus ja millised on selle liigid - füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires ning tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada).

Töölepingu mõiste – Tööleping on töötaja ja tööandja kahepoolne kokkulepe, tehing, mille kohaselt a) töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tööandja poolt kehtestatud sisekorrale, juhtumisele, kontrollile; b) tööandja kohustub maksma palka, tagama töötajale töötingimused. Töölepinguseadus ei laiene saadikutööle, avalikele teenistujatele (riigi- ja kohalikes omavalitsusasutustes töötajad), kaitsejõududes, taluperes või pereettevõttes, tegutsemisele tööettevõtu lepingu alusel jms)
Tööleping võib olla sõlmitud määramata ja määratud ajaks.

Kes võib olla töötajaks – töötajaks on 18-sks saanud teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik. Erandid: a) 15-sks saanud alaealine ja seda ühe vanema või eestkostja kirjalikul loal. b) 13-14 a alaealine ühe vanema või eeskostja ja tööinspektori kirjalikul nõusolekul; c)seaduses ettenähtud juhtudel vanem (nt. president – 40.a., avalikus teenistuses – 21 a. jne.)

Kes võib olla tööandjaks – tööandja võib olla juriidiline isik või teovõimeline füüsiline isik.

Töölepingu kohustuslikud tingimused – tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 ex – üks töövõtjale, teine tööandjale, reeglina enne tööleasumist; selles peavad olema ära näidatud andmed: a) tehtava töö ja selle keerukuseastme kohta. b) tööaja kohta. c) töötasu kohta. d) töötegemise asukoha kohta. e) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja, tähtaja kohta f) tööle asumise aja kohta.

Kuidas vaidluse korral eristada töölepingut ja muud tsiviilõiguslikku lepingut, mille sisuks on ka mingi töö tegemine – tööettevõtu lepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija kohustub töö vastu võtma ja selle eest maksma pärast kogu töö /või selle osa/ üleandmist. Töötamise ajal ei allu tööettevõtja tööandja kontrollile, tellija ei pea tagama talle töötingimusi, tagama materjali kvaliteeti /kui tööettevõtja teeb oma materjalist/ jms.

Millistel juhtudel võib töölepingu sõlmida määratud ajaks – määratud ajaks võib sõlmida: a) teatud töö tegemise ajaks ; b) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks; c)hooajatööde tegemiseks; d)tööde mahu ajutisel suurendamisel. Tähtajaline tööleping ei tohi olla pikem kui 5 a.

Määratud ajaks sõlmitud töölepingu muutumine määramata ajaks sõlmitud töölepinguks – *kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist;

Töölepingu vorm – tööleping (TL) sõlmitakse kirjalikult 2 ex (v.a. juhul, kui töö kestab alla 2 nädala) – üks töövõtjale, teine tööandjale.

Töölähetus - tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole TL-ga määratud töö tegemise asukohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Töölähetuse aja eest peab tööandja maksma töötajale kompensatsiooni .

Katseaeg – katseaja võib töölepingus ette näha töötaja tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks. Katseaega ei tohi rakendada alaealistele ega invaliididele töölevõtmisel neile ettenähtud töökohtadele. Tulemused otsustab tööandja, kui ei sobi – võib töölepingu lõpetada. Töötaja ise võib katseajal lepingu lõpetada etteütlemistähtajata. Katseaeg ei või ületada 4 kuud. *Kui tööleping oli sõlmitud katseajaga ning töö jätkub ka pärast katseaja möödumist, muutub TL määramata ajaks sõlmitud töölepinguks;

Töölepingu lõpetamise vormistamine (kande tegemine töölepingus ja tööraamatus) - tööandja teeb lepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse *lepingu lõpetamise aluse formuleering, *päev, *hüvitise maksmine ning kande tööraamatusse, milles näidatakse *töölepingu lõpetamise päev.

Töölepingu lõpetamine tööandja tegevuse lõppemisel – vabatahtlik lõpetamine n. üldkoosoleku otsusega; sundlõpetamine kohtuotsusega.

Töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel - juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Võimaluse korral on tööandja kohustatud pakkuma töötajale teist tööd. Kui tööandjal tekib vabu töökohti, on ta kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul.

Töölepingu lõpetamine töötaja mittevastavuse tõttu – kui töötaja ei tule oma kohustustega toime või esineb nende täitmisel häirivat vajakajäämist. Mittevastavus seisneb üldjuhul tööoskuse vähesuses, kvalifikatsiooni puudulikkuses, teadmiste pealiskaudsuses.

Töölepingu lõpetamine töötaja süütegude tõttu - lõpetamisel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda. Tööandja ei ole kohustatud TL-i lõpetamisest ette teatama ega hüvitist maksma.

Tööandja vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel – töötajal on õigus nõuda *enda tööle ennistamist, *TL-I lõpetamise formuleeringu muutmist ja *sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist; Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja 6 kuu keskmise palga ulatuses.

Distsiplinaarsüüteod ja distsiplinaarkaristuse liigid – distsiplinaarsüütegu -töötajapoolne kohustuste *süüline täitmatajätmine või mittenõuetekohane täitmine. *süüline tegu; *vääritu tegu. Karistuste liigid: *noomitus; * rahatrahv /mis ei ületa 10-kordset keskmist päevapalka/; *TL-i lõpetamine

Kellele kuulub distsiplinaarvõim? – tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Karistust võib määrata 6 kuu jooksul süüteo toimepanemisest, sealjuures 1 kuu jooksul päevast, mil tööandja sai teost teada.;

Mitu karistust võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest? – ühe karistuse ühe süüteo eest. Karistus kustub 1 aastaga. Koos distsiplinaarkaristusega võib isiku võtta haldusvastutusele, kriminaalvastutusele, materiaalsele vastutusele. 1 kuu jooksul karistuse määramisest võib töötaja selle vaidlustada kohtus.

Millise ajavahemiku eest antakse puhkust – ühe tööaasta eest /algab töölevõtmise päevast kuni järgmise aasta sama päevani/.

Milline on põhipuhkuse üldine kestus – 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 päeva on alaealistel, invaliididel, avalikel teenistujatel, 56 päeva ülikoolide, koolide, lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel.

Puhkuse andmise kord esimesel tööaastal – alla 6 kuu töötamise eest pole õigust anda, kuid poolte kokkuleppel võimalik sõltumata töötatud ajast. Alates 6-ndast töökuust võib anda võrdeliselt töötatud ajaga .

Põhipalk ja lisatasu – põhipalk - töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk; lisatasu - summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Avalikus teenistuses eristatakse vastavalt astmepalka ja lisatasusid (*staažitasu, teaduskraadi eest tasu jms/.

Palga alammäär - Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tund, päev, nädala, kuu) vastav palga suurus, millest madalamat ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga (2005. aastaks kehtestas Valitsus selle suuruseks 2690.- EEK-i kuus). Palga alammäär on reeglina Valitsuse, tööandjate esindajate ja töövõtjate esindajate kolmepoolsete läbirääkimiste vaidlusteema.

Andmete avaldamine töötaja palga kohta – tööandja on kohustatud töötajale andma andmeid arvutatud makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, andma kirjaliku teatise palga koostisosade, kinnipeetud summade kohta. Pole õigust avaldada vähem kui 5 inimese palgaandmeid korraga, va. maksuametile, kohtule või muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

Lõpparve maksmine – peab toimuma töölepingu lõppemise päeval, peab maksma kõik saada olevad summad . Kui töötaja ei saa vastu võtta sellel päeval, peab lõpparve tasuma 5 päeva jooksul nõude esitamise päevast.

Töötaja materiaalse vastutuse mõiste – materiaalne vastutus on töötaja kohustus hüvitada seaduses sätestatud korras ja ulatuses tema õigusvastase, süülise käitumisega tööandjale tekitatud kahju. Vastutus ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral, piirdub tavaliselt osaga töötaja palgast (reeglina 1/3 keskmisest kuutöötasust). Tavalise tootmismajandusliku riski tagajärjel tekkinud kahju eest töötaja materiaalselt ei vastuta. Siiani reguleerib mat. vastutust Eesti NSV Töökoodeks, praegu on Riigikogu menetluses uus Töölepingu seaduse eelnõu – sellesse tulevad ka uued sätted mat. vastutuse kohta.

Materiaalse vastutuse liigid, milline on nende liikide erinevus – 1) kuni 1/3 keskmisest kuutöötasust; 2) piiratud mat. vastutus enam kui 1/3 ulatuses kuutöötasust (*töölised -hooletuse tõttu rikutud väärtuste eest mitte üle 2/3 keskmisest kuupalgast; ettevõtte juhtivtöötajad – kuni üks kuupalk); 3)täielik mat. vastutus (*kui sõlmitud täieliku mat. vastutuse leping; *kui tegu kriminaalkuriteoga; *kui kahju tekitatud joobeseisundis ; jms) 4) kollektiivne mat. vastutus (teatud ühistegevuse tulemusel tekkinud kahju, kus süüd ei saa piiritleda).

Mida tähendab töökaitse, millised on üldised põhimõtted töökaitse teostamisel – mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.

Nimeta 3 tööandja õigust ja kohustust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel – Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat; 4) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. jne. Tööandjal on õigus: 1)nõuda töötajatelt tööohutuseeskirjade täitmist; 2) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus; 3) kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja (tööandja on isegi kohustatud seda tegema)

Nimeta 3 töötaja õigust ja kohustust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas - töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3)läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;

Kes tegeleb töötervishoiu ja tööohutuse küsimustega tööandjaks olevas äriühingus – töökeskkonnaspetsialist - töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.

Kes teostab riiklikku järelevalvet tööõigusalaste õigusaktide täitmise üle – Tööinspektsioon – Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus .

Eesti kohtusüsteem (millised kohtud kuuluvad I astmesse, II astmesse, III astmesse) – Eestis toimib kolmeastmeline kohtusüsteem. Koosneb kuni 2006. aastani maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1. aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste). (NB! 2005..a seadusemuudatusega kaotatakse 2006. aastast maa- ja linnakohtud ja I kohtuastmena jäävad tegutsema maakohtud (4): *Harju, *Viru, *Pärnu , *Tartu Maakohus; Halduskohtuid jääb 2: *Tallinna, *Tartu Halduskohus . Maakohtul ja Halduskohtul võib olla mitu kohtumaja – nt. Viljandi kohtumajast saab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja.)

Milliseid kohtuasju arutavad maa- ja linnakohtud, halduskohtud – maa- ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju. Maa- ja linnakohus teevad ka muid toiminguid , mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.

Kes on rahvakohtunik – rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maa- ja linnakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu jne., samuti teatud ametikohtadel töötavaid isikuid (president, Riigikogu liige, advokaat , prokurör jt.). Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu . Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon , mille koosseisu kinnitab kohtu esimees.

Asjaõigus ja tema printsiibid – asjaõigus on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata , kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Liigid: omand ja piiratud asjaõigus
Asjaõiguse printsiibid:
*absoluutsuse põhimõte - kehtivad igaühe suhtes
*Asjaõiguse liikide fikseerituse põhimõte
*Avalikkuse põhimõte
*Määratletuse põhimõte - igale asjale eraldi omand
*Üleantavuse põhimõte
*Eraldatuse põhimõte e. abstraktsioon

Mis on kinnistusraamat , selle tähtsus? – kinnistusraamat koosneb iseseisvatest raamatutest - kinnistusraamatuks on iga kinnisasja suhtes kinnistusraamatus avatud iseseisev registriosa, millele on antud eraldi number ( kinnistu number). Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad (maa, hoone jms), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.. Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik

Omand ja valdus – isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Omand on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdus - õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte (ka varas on valdaja) a)otsene valdus (üürnik ) b) kaudne valdaja (maja omanik, üürile andja) Valdaja on isik, kelle faktilise võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla 1)seaduslik 2) ebaseaduslik - sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.

Omandi kaitse üldised põhimõtted – omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab . Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab , kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel.

Valduse kaitse üldised põhimõtted – valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, s.t. valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire . Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia. Hagi aegumise tähtaeg on 1 a. arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest.

Millise nimetusega õigusakt sätestab karistused kuritegude eest – Karistusseadustik

Kas karistusseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui omab, siis millistel tingimustel – ainult siis, kui * tunnistab teo karistamatuks või *kergendab karistust või *muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.

Süütegu – süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on *kuriteod ja *väärteod.

Väärtegu – väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest .

Kuritegu – kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? – saab küll – juriidilisele isikule saab määrata rahalist karistust ja sundlõpetada tema tegevus

Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused – põhikaristusena ette nähtud *rahatrahv (kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni) või *arest ( kuni kolmkümmend päeva). Juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. Juriidilisele isikule võib konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni.

Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused – füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud *rahaline karistus (kolmkümmend kuni viissada päevamäära - päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut.) või *vangistus ja juriidilisele isikule *rahaline karistus (viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni) või *sundlõpetamine.

Millised on mittekaristuslikud mõjutusvahendid - * psühhiaatriline sundravi.; * tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist; *Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus ; 2) allutamine käitumiskontrollile 3) noortekodusse paigutamine ; 4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine.

Kes lahendavad väärteo asju – kohus või kohtuväline menetleja .

Haldusõiguse mõiste ja süsteem – Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine .
Haldusõiguse süsteem:
Üldosa: näit.
-haldusõiguse üldprintsiibid
-halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund
-avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund
- haldusvastutus
-haldustoimingute sooritamine -halduskontroll jne.
Eriosa : teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne.

Mis on võlasuhe? – Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.(VÕS §2) Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine. Neid nimetatakse kõrvalkohustusteks

Mis on leping? – reeglina on leping kahepoolne kokkulepe. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Lepingu sõlmimise üldised põhimõtted – (kajastuvad võlaõigusseaduses.) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

Millisest hetkest loetakse leping sõlmituks – leping loetakse sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Olulised on need punktid, mis *on selleks tunnistatud seadusega või *on antud liiki lepingus vajalikud või *mille osas mõlemad pooled tahavad kokku leppida. *Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. (*Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. *Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.)

Millises vormis võib lepingut sõlmida – lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

Kohustuse täitmise põhimõtted – *kohustus tuleb täita tähtaegselt; (kui tähtaeg on kindlaks määramata, on kreeditoril õigus nõuda selle täitmist igal ajal, võlgnikul aga õigus kohustust täita igal ajal; kreeditori nõudmisest arvates on võlgnikul aega 7 päeva kohustus täita) Võlgnik võib kohustuse täita ennetähtaegselt, kui seadusest, lepingust või kohustuse iseloomust ei tulene teisiti. *kohustus tuleb täita selles kohas, mis on määratud seadusega, lepinguga või tellimusega. Kui koht pole kindlaks määratud, siis – ehitus ehituse asukohas , rahaline kohustus kreeditori (s.o. nt. võla andja) elu- või asukohas, teised kohustused – võlgniku elu- või asukohas. *Kohustuse täitmist võidakse tagada kas leppetrahviga, pandiga, käendusega, tagatise e. garantiiga vms.

Mida tähendab kohustise rikkumine – (Võlaõigusseaduses): kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kes on ettevõtja? - Ettevõtja on* füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning *seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1).

Nimeta äriühingute liigid Eestis? - *Füüsilisest isikust ettevõtjad- iga teovõimeline isik, kes ettevõtluses tegutseb. *Täisühing- äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. *Usaldusühing- äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühe nime all ning vähemalt üks usaldusosanik vastutav ühistu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks usaldusosanik vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. *Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kõigi kohustuste eest, vastutab oma sissemaksuga osakapitali; osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. * Aktsiaselts - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Osanik ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kõigi kohustuste eest – vastutab vaid oma sissemaksuga; aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

Mis on ettevõte? – ettevõte on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis - ja vallasvara , sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms., mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jms. Ettevõte kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid.

Mis on äriregister? – äriseadustiku alusel loodud register , mida peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate, ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. *Äriregistrit peetakse eesti keeles. *Äriregistri kanded on avalikud, s.o. kättesaadavad kõigile. *Äriregistrisse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. *äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga – see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega.

Millistest osadest äriregister koosneb ja millised on nende osade funktsioonid – Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: 1) registrikartoteek; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala , esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed. Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse need dokumendid , mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud . Need on kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping , nõukogu liikmete nimekiri, juhatuse liikmete allkirjanäidised jms. Äritoimikus sisalduvate dokumentide tähtsus on kolmandate isikute jaoks väiksem, võrreldes registrikaardi andmetega . Tähtsamate põhikirjapunktide sisu, millele kolmandad isikud tugineda saavad, kantakse registrikaardile. Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või siis saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras. Peale selle sisaldab äriregister veel mitmeid tehnilisi abivahendeid. Registritoimikus on veel kõik muud ettevõtja kohta käivad dokumendid, mida ei säilitata äritoimikus (ÄS § 39 lg 2). Registritoimikuga tutvumiseks nõuab seadus õigustatud huvi olemasolu.

Mille poolest erineb füüsilisest isikust ettevõtja tegutsemine ettevõtjana äriühingu tegevusest – Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit "täisühing", usaldusühingu ärinimi täiendit "usaldusühing", osaühingu ärinimi täiendit "osaühing", aktsiaseltsi ärinimi täiendit "aktsiaselts" ja tulundusühistu ärinimi täiendit "ühistu".

Mis on aktsiaselts - *Aktsiaselts- piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Tavaliselt suurettevõte. Juhtorganid: aktsionäride üldkoosolek (pädevus võrreldes osaühinguga piiratum, kuna aktsionäre võib olla väga palju), nõukogu (aktsionäre esindav kontrollorgan), juhatus. Eripära – õigus käibele lasta aktsionäriks olemist tõendavaid väärtpabereid – aktsiaid . Osanik ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kõigi kohustuste eest – vastutab vaid oma sissemaksuga; aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsaiseltsi puhul kohustuslik audiitorkontroll .

Mis on osaühing - *Osaühing- piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Äriseadustiku mõtte on osaühing aktsiaseltsist väiksema kapitaliga . Kõrgem organ osanike koosolek. Osaühingut juhib juhatus. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kõigi kohustuste eest, vastutab oma sissemaksuga osakapitali; osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

Milline erinevus on täisühingul ja osaühingul - *Täisühing- piiramatu vastutusega äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga (nii isikliku kui ühingu varaga). *Osaühing- piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga..
1 Käesolevad kordamisküsimused on rõhutamaks kõige olulisemaid küsimusi vastavate teemade puhul. Kontrolltöödes ja arvestusel ei pruugi küsimused olla täpselt sellised nagu siin toodud.
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 457 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

457 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mairi123 Õppematerjali autor

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused

õigus õigussüsteem õigusallikad õigusharud eraõigus avalik õigus õigusakt üldakt üksikakt seadus määrus käskkiri

Sarnased õppematerjalid

pdf

TTU õigusõpetus

mis on omased ainult inimestele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik- õiguslikult jur. isikul on põhikiri, kui see on sätestatud vastava jur isiku kohta käivates seadustes Teovõime - võime om esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. 20. Alaealise piiratud teovõime Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 5 Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Kohus võib piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel.

Õigusõpetus

doc

Õiguse alused eksami konspekt

asutuse sisekord. Sotsiaalne norm hakkab ühiskonnas või grupis kehtima siis, kui seda praktikas järgitakse ja kui mittejärgimine toob kaasa hukkamõistu. Anglo-Ameerika õigussüsteem common law põhineb kohtu pretsedentidel. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem põhineb õigusaktidel. Õigus jaguneb avalikuks õiguseks, kriminaalõiguseks ja eraõiguseks mis omakorda jagunevad: avalik õigus: · rahvusvaheline õigus · riigi õigus · haldusõigus · finantsõigus · protsessiõigus kriminaalõigus eraõigus · kaubandusõigus · tsiviilõigus- AÕ, PÕ, VÕ, TÕ Rusikareegel: kui õigusuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ kui avaliku võimu valdaja, loetakse õigusuhe avalik-õiguslikuks, teistel juhtudel on tegemist eraõigusliku õigusuhtega. Huviteooria avaliku ja eraõiguse eristamisel- avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see,

Õiguse alused

docx

Õiguse alused konspekt

omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende

Õiguse alused

docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse

Õiguse alused

doc

Arvestuse küsimused ja vastused

Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmisex.See ei tähenda sugugi seda, et teistel ei olex õigust eelnõud välja töödata, kuid Riigikogu ei ole kohustatud seda läbi vaatama. SEADLUS e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Presidentaalses riigis (USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused MÄÄRUS õigus anda välja Vabariigi Valitsusel, ministritel seaduse alusel ja täitmiseks. Reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud.on normatiivse sisuga, Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal. KÄSKKIRI annab välja peminister reeglina seesmiste (konkreetsete) küsimuste lahendamiseks. OTSUSED üksikakt, mille abil administr. lahendab juristiktsioonilisi küsimusi, mille pidevus õigusriigis on täpselt piiritletud. (N:

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetus TTÜ

õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Vastus: Õiguse mõiste - Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.

Õigus

docx

Tsiviil- ja tööõiguse põhjalik konspekt

isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mi, üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, mida on nimetatud ka tsiviilõiguse printsiipideks ning mis

Õigus

doc

Tsiviilõigus KT2

Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhetes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud).

Õigus alused

Rohkem sarnaseid