TTU õigusõpetus (0)

ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3
1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3
2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3
3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3
4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3
5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3
6. Üldakti ja üksikakti erinevus..................................................................................................................... 3
7. Mis on seadus ja määrus............................................................................................................................ 3
8. Mis on käskkiri.......................................................................................................................................... 4
9. Õigusakti kehtivus ja toime....................................................................................................................... 4
10. Seaduse jõustumine ................................................................................................................................. 4
11. Määruse jõustumine ................................................................................................................................ 4
12. Riigi Teataja ja selle osad........................................................................................................................ 4
13. Õigussuhe ja selle elemendid .................................................................................................................. 4
14. Juriidiline fakt ja selle liigid.................................................................................................................... 4
15. Õigusrikkumine ja selle tunnused ........................................................................................................... 4
16. Juriidiline vastutus ja selle liigid ............................................................................................................. 5
17. Õiguse realiseerimine ja selle vormid ..................................................................................................... 5
18. Isikute liigid (juriidilise ja füüsilise isiku liigid) ..................................................................................... 5
19. Füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime * ...................................... 5
20. Alaealise piiratud teovõime..................................................................................................................... 5
21. Kes võib isiku teovõimet piirata.............................................................................................................. 6
22. Elukoht .................................................................................................................................................... 6
23. Isiklike õiguste kaitse (jur. ja füüsilise isiku).......................................................................................... 6
24. Juriidilise isiku asukoht........................................................................................................................... 6
25. Juriidilise isiku vastutus .......................................................................................................................... 6
26. Tehingu mõiste ja liigid........................................................................................................................... 6
27. Tahteavaldus ja selle väljendamise võimalused ...................................................................................... 6
28. Üldpõhimõtted tehingu tõlgendamisel .................................................................................................... 6
29. Tühine tehing ja kehtetu tehing ............................................................................................................... 7
30. Tehingu vorm .......................................................................................................................................... 7
31. Esinduse olemus ja liigid......................................................................................................................... 7
32. Mis vahe on volitusel ja volikirjal........................................................................................................... 7
33. Juriidilise isiku lõpetamine...................................................................................................................... 7
34. Töölepingu mõiste................................................................................................................................... 7
35. Töötaja ja tööandja .................................................................................................................................. 8
36. Kuidas vaidluse korral eristada töölepingut ja muud tsiviilõiguslikku lepingut ..................................... 8
37. Töölepingu kohustuslikud tingimused .................................................................................................... 8
38. Millistel juhtudel võib töölepingu sõlmida määratud ajaks .................................................................... 8
39. Töölepingu vorm ..................................................................................................................................... 8
40. Kohakaaslus ............................................................................................................................................ 8
41. Töölähetus ............................................................................................................................................... 8
42. Katseaeg .................................................................................................................................................. 8
43. Töölepingu peatumise mõiste.................................................................................................................. 8
44. Töölepingu tingimuste muutmine seoses tootmise või töö ümberkorraldamisega................................. 8
45. Töölepingu lõppemise alused.................................................................................................................. 9
46. Töölepingu lõpetamise vormistamine (kande tegemine töölepingus ja tööraamatus) ............................ 9
47. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu muutumine määramata ajaks sõlmitud.......................................... 9
48. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused ................................................................................... 9
49. Töölepingu lõpetamine tööandja tegevuse lõppemisel............................................................................ 9
50. Töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel........................................................................................ 9
51. Töölepingu lõpetamine töötaja mittevastavuse tõttu............................................................................... 9
52. Töölepingu lõpetamine töötaja süütegude tõttu ...................................................................................... 9
53. Töölepingu lõpetamine töötaja vanuse tõttu ......................................................................................... 10
54. Tööandja vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel.................................................................... 10
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 1
55. Distsiplinaarkaristuse liigid................................................................................................................... 10
56. Distsiplinaarsüüteod .............................................................................................................................. 10
57. Kellele kuulub distsiplinaarvõim .......................................................................................................... 10
58. Mitu karistus võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest ....................................................................... 10
59. Distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaeg............................................................................................... 10
60. Millise ajavahemiku ees antakse puhkust ............................................................................................. 10
61. Milline on põhipuhkuse üldine kestus................................................................................................... 10
62. Puhkuse andmise kord esimesel tööaastal............................................................................................. 10
63. Kuidas antakse puhkust kohakaaslasele ................................................................................................ 10
64. Kas puhkust võib anda osade kaupa ja kui võib, siis millistest reeglitest lähtudes............................... 10
65. Kas töötaja võib puhkusest loobuda...................................................................................................... 11
66. Mis on põhipalk ja lisatasu.................................................................................................................... 11
67. Mis on palga alammäär ......................................................................................................................... 11
68. Andmete avaldamine töötaja palga kohta ............................................................................................. 11
69. Lõpparve maksmine .............................................................................................................................. 11
70. Eesti kohtusüsteem................................................................................................................................ 11
71. Asjaõigus ja tema printsiibid................................................................................................................. 11
72. Omand ................................................................................................................................................... 11
73. Valdus ................................................................................................................................................... 11
74. Omandi kaitse ja valduse kaitse ............................................................................................................ 11
75. Ühisomand ............................................................................................................................................ 11
76. Kuriteo mõiste ....................................................................................................................................... 12
77. Kuriteo subjekt ...................................................................................................................................... 12
78. Kuriteo koosseis .................................................................................................................................... 12
79. Haldusõiguse mõiste ............................................................................................................................. 12
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 2
Õigusõpetus - konspekt
1. Õiguse mõiste ja olemus
Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või
kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega.
2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas?
Millisesse kuulub Eesti?
Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja
õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust.
Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse
moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaarne.
1) kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem (kodifitseeritud õigus) (ka Eesti)
2) retfertdine õigussüsteem e. Common Law (nii kodifitseeritud kui ka kohtupretsedendid)
3. Õiguse allikad
Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul.
Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks.
1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava)
2) kohtu- ja halduspretsedent
3) õigusteadus e. juristide arvamus
4) leping
5) õigusakt
4. Õigusnormi mõiste
Käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õiguslausena.
õiguslike tagajärgede esilekutsumine
sisaldub alati õigustloovas aktis
täitmiseks kohustuslik üldiselt e. impersonaalselt
võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna jne.
5. Õigusnormi loogiline struktuur
Eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt:
Hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete
rikkumise eest hüpoteesi tingimustes
6. Üldakti ja üksikakti erinevus
Üldakt ­ õigustloov akt = normatiivakt. Sellega reguleeritakse abstraktset hulka juhtumeid
Üksikakt ­ õigustrakendav akt. Sellega reguleeritakse üksikjuhte. Ta ei sisalda õigusnorme
7. Mis on seadus ja määrus
Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt,
millel on kõrgeim õigusjõud.
Määrus on seadusele alluv üldakt.
Tunnused:
1) ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid
2) määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine
3) määrus on seadusele alluv üldakt
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 3
8. Mis on käskkiri
Üksikakt. Põhiseaduse põhjal annab minister seaduste alusel välja käskkirju.
9. Õigusakti kehtivus ja toime
Õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kõigile, keda see otseselt puudutab,
kui:
Teatavakstegemine ­ toiming, millega õigusakti sisust informeeritakse asjast huvitatud
isikuid.
Jõustumine s.t isikud, keda see puudutab, on kohustatud seda õigusakti täitma asuma
10. Seaduse jõustumine
10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11. Määruse jõustumine
3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
12. Riigi Teataja ja selle osad
Ta on EV ametlik väljaanne, kus avaldatakse õigusakte vastavalt RT seadusele.
Antakse välja 4 osas:
I osa ­ Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid
II osa ­ Välislepingud
III osa ­ Riigikohtu lahendid
IV osa ­ RT lisa, Eest Panga Presidendi seadused
13. Õigussuhe ja selle elemendid
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik
suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi
sunnijõule.
Õigussuhte subjektid
Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on
õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes.
Õigussuhte objekt
Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte
jaoks esinevad hüvena.
14. Juriidiline fakt ja selle liigid
Juriidiline fakt ­ asjaolud, mille puhul õigusakt kuulub rakendamisele.
Jaguneb:
1. sündmused
2. teod (tegevus või tegevusetus)
õiguspärased teod
a) tehingud
b) muud õigustoimingud
õigusvastased teod
a) tahtlik
b) ettevaatamatu
15. Õigusrikkumine ja selle tunnused
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on
toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks. Igasugune inimese
käitumise akt moodustub neljast elemendist:
1) objekt ­ see ese, toiming, millele õigusvastane käitumine on suunatud
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 4
2) subjekt ­ õigusrikkumise toimepannud isik
3) objektiivne külg ­ käitumisakti elementide kogum
4) subjektiivne külg ­ süü olemasolu
16. Juriidiline vastutus ja selle liigid
Isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras
pandud konkreetne kohustus.
Liigid:
1) tsiviilvastutus
2) kriminaalvastutus
3) haldusvastutus
4) distsiplinaarvastutus
17. Õiguse realiseerimine ja selle vormid
Õiguse realiseerumises realiseeritakse õigusnormid, st. viiakse ellu õigusnormi ettekirjutised
õigussuhte subjektide tegevuse kaudu
Õigus realiseerub kolmes vormis:
1) õiguse järgimine (täitmine)
2) õiguse kasutamine
3) õiguse kohaldamine
Õiguse kohaldamise staadiumid:
a) faktide koosseisu analüüs
b) õigusnormi valik
c) õigusnormi tõlgendamine
18. Isikute liigid (juriidilise ja füüsilise isiku liigid)
Juriidilise isiku:
eraõiguslikul isikul registrisse kandmisel
avalik-õiguslikul isikul, juriidilisel isikul seaduses sätestatud ajast
Eraõiguslik ­ osaühing, aktsiaselts, sihtasutus.
Avalik-õiguslik ­ riik, kohalik omavalitsus
19. Füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime. Juriidilise isiku õigus- ja
teovõime *
täielik teovõime: 18-aastasel. Erand, kui abiellutakse enne 18-aastaseks saamist, tekib
täielik
teovõime abiellumise hetkest alates
piiratud teovõime:
a) 7-18 aastaselt alaealistel
b) kohtu poolt teovõime piiramine täieliku teovõimega isikul
Teovõimetus:
1) kuni 7-aastane alaealine
2) kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud isik
Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja
lõpeb surmaga.
juriidilise isiku õigusvõime - võib omada kõik tsiviilõigusi ja -kohustusi, vaälja arvatud neid,
mis on omased ainult inimestele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik-
õiguslikult jur. isikul on põhikiri, kui see on sätestatud vastava jur isiku kohta käivates
seadustes
Teovõime - võime om esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta
tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada.
20. Alaealise piiratud teovõime
Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid
seadusliku esindaja nõusolekul.
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 5
Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja.
Kohus võib piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majanduslikku
olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel.
Piiratud isiku üle seatakse eestkoste ja kohus otsustab, millised tehingud see isik võib teha
ainult eestkostja nõusolekul.
21. Kes võib isiku teovõimet piirata
Kohus
22. Elukoht
Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt
elab. Kui seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha, on elukohaks koht, millega inimene on
isiklikult ja majanduslikult enam seotud.
23. Isiklike õiguste kaitse (jur. ja füüsilise isiku)
isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu
vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises
süüdi. Kui isiku õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on
tekitatud moraalset kahju. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus tekitatud moraalse
kahju ultaust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet.
Füüsilise isiku kaitse:
1) teotamine
2) eraelu kaitse
3) isiku nime kaitse
24. Juriidilise isiku asukoht
Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus.
25. Juriidilise isiku vastutus
Vastutab oma tegude eest oma varaga.
Juhatus vastutab:
1) juriidilise isiku eest solidaarselt
2) juriidilise isiku võlausaldaja ees ka solidaarselt kui varast ei piisa
26. Tehingu mõiste ja liigid
Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja ­kohustuste tekitamisele,
muutmisele või lõpetamisele.
Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed lepingud
27. Tahteavaldus ja selle väljendamise võimalused
Tahteavaldus peab vastama isiku vabalt kujunenud tegelikule tahtele, tehteavalduse
vastavust tahtele eeldatakse. Tahteavaldust ei loeta isiku tahtega vastuolus olevaks,
kui isik tegelikult ei tahtnud seda, mida avaldas, jättes teadlikult tegeliku tahte
avaldamata.
Tahteavaldus võib olla avaldatud otseselt või kaudselt:
a: Otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib
väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnade tähendus.
b: Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu
tegemise tahet.
28. Üldpõhimõtted tehingu tõlgendamisel
Tehingu tõlgendamisel lähtutakse tehingu teinud isikute tegelikust tehtest, kui tehingu
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 6
sisust ei tulene teisiti. Tehingu tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt
tehing kehtima võimalikult suuremas ulatuses. Kahtluse korral tõlgendatakse tehingut
kohustatud isiku kasuks.
29. Tühine tehing ja kehtetu tehing
Tühine tehing:
a: tehing mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega.
b: seadusega vastuolus olev tehing, välja arvatud, kui seadust ei ole olulisest rikutud.
(Tühine tehing on kehtetu algusest peale, tühist lepingut ei pea täitma, tühise
lepingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama selle rahas.)
Kehtetu tehing:
a: vaieldav on tehing, mille võib huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud alustel
kehtetuks tunnistada.
b: Kui kohus on tunnistanud vaieldava tehingu kehtetuks, loetakse see kehtetuks
algusest peale. Kehtetuks tunnistatud tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama,
või siis hüvitama.
- Tehingu ühe osa kehtetus ei too kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et
tehing oleks tehtud ka kehtetu osata.
30. Tehingu vorm
Pooled võivad tehingut teha mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb
tehingut teha.
suuline vorm(liht või notariaalselt tõestatud)
tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud. Suuliselt tehtud tehingut võib
muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut võib muuta ka notariaalselt
tõestatud vormis.
Seaduses sätestatud kohustusliku kirjaliku vormi järgimata jätmisel on tehing kehtiv osas,
mille ulatuses ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi.
NB! Siin tahab õpetaja täpselt teada, kas kirjalik või suuline ja ei midagi rohkemat //Jaak
31. Esinduse olemus ja liigid
a: esinduse aluseks on seadus ­SEADUSJÄRGNE.
b: esinduse aluseks on tehing ­TEHINGUST TULENEV ESINDUS.
Esindaja võib olla:
a: teovõimeline füüsiline isik
b: juriidiline isik, kui see ei ole vastuolus tema õigusvõimega.
32. Mis vahe on volitusel ja volikirjal
VOLITUS ­ on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel.
VOLIKIRI ­ on esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument.
33. Juriidilise isiku lõpetamine
1) vabatahtlik
2) sundlõpetamine nt: kohtuotsus, üldkoosoleku otsus
34. Töölepingu mõiste
Tööleping on töötaja ja tööandja kahepoolne kokkulepe, tehing.
Töölepingu (kelle vahel on sõlmitud), nende kohustused:
a: töötaja kohustub tegema tööandjale tööd.
b: töötaja allub tööandja poolt kehtestatud sisekorrale, juhtumisele, kontrollile.
c: tööandja peab maksma palke, tagama töötajale töötingimused.
Tööleping- määramata ja määratud ajaks.
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 7
35. Töötaja ja tööandja
Töötajaks on 18-sks saanud füüsiline isik.
Erandid: a: 15-sks saanud alaealine ja seda ühe vanema või eestkostja kirjalikul loal.
b: 13-14 a-ne alaealine ühe vanema või eeskostja ja tööinspektori
nõusolekul.
Tööandja ­ juriidiline või teovõimeline füüsiline isik.
36. Kuidas vaidluse korral eristada töölepingut ja muud tsiviilõiguslikku
lepingut
Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui
väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid
teistsuguse lepingu.
37. Töölepingu kohustuslikud tingimused
a: tehtava töö ja selle keerukuseastme kohta.
b: tööaja kohta.
c: töötasu kohta.
d: töötegemise asukoha kohta.
e: määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta.
f: tööle asumise aja kohta.
38. Millistel juhtudel võib töölepingu sõlmida määratud ajaks
Määratud ajaks võib sõlmida:
teatud töö tegemise ajaks
ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks
hooajatööde tegemiseks
39. Töölepingu vorm
Vorm on kirjalik (va. juhul kui töö kestab vähem kui kaks nädalat). Kahes eksemplaris,
millest üks jääb töötajale, teine tööandjale.
40. Kohakaaslus
Kohakaasluseks nimetatakse töötamist teise töölepingu alusel väljaspool tööaega pôhitööl
sama vôi teise tööandja juures. Tööleping kohakaasluse alusel töötamiseks sôlmitakse nagu
pôhitöölepinguga töötamisel.
41. Töölähetus
Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole TL-ga määratud
töö tegemise asukohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Töölähetuse aja eest peab
tööandja maksma töötajale kompensatsiooni.
42. Katseaeg
Töölepingus ette nähtud aeg kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajalike oskuste
kindlaksmääramiseks. Kuni 4 kuud.
43. Töölepingu peatumise mõiste
Töötaja ajutine vabanemine kohustusest teha tööd ja tööandja ajutine vabanemine
kindlustada töötaja tööga. Peatumise ajaks säilitatakse palk.
44. Töölepingu tingimuste muutmine seoses tootmise või töö
ümberkorraldamisega
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 8
Lepingus kindlaksmääratud tingimuste muutmine s.h mõne tingimuse lepingust väljajätmine
või uue tingimuse lepingusse võtmine.
(Töötaja vôib üle viia teisele tööle ilma tema nôusolekuta tootmisvajaduse korral, tööseisaku
korral ning riigi valitsemis- vôi omavalitsusorgani otsusel.)
45. Töölepingu lõppemise alused
poolte kokkuleppel
tähtaja möödumisel
töötaja või tööandja algatusel
kolmandate isikute nõudmisel
pooltest sõltumatutel asjaoludel
46. Töölepingu lõpetamise vormistamine (kande tegemine töölepingus ja
tööraamatus)
Tööandja teeb lepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu
lõpetamise aluse formuleering, päev, hüvitise maksmine ning
Kande tööraamatusse, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev.
47. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu muutumine määramata ajaks
sõlmitud töölepinguks
Kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist või ei sõlmita
uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist.
48. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused
asutuse, ettevõtte või muu organisatsiooni likvideerimisel
tööandja pankrotistumisel
töötaja koondamisel
töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise
tõttu
katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu
töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel
töötaja suhtes usalduse kaotamisel
töötaja vääritu teo tõttu
töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu
töötaja vanuse tõttu
põhikohaga töötaja töölevõtmisel
49. Töölepingu lõpetamine tööandja tegevuse lõppemisel
vabatahtlik lõpetamine ­ n. üldkoosoleku otsusega;
sundlõpetamine ­ kohtuotsusega.
50. Töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel
Juhtudel, mis tingivad töö lõppemise.Võimaluse korral on tööandja kohustatud pakkuma
töötajale teist tööd. Kui tööandjal tekib vabu töökohti, on ta kohustatud koondamise tõttu
vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul.
51. Töölepingu lõpetamine töötaja mittevastavuse tõttu
Töötaja ei tule oma kohustustega toime või esineb nende täitmisel häirivat vajakajäämist.
Mittevastavus seisneb üldjuhul tööoskuse vähesuses, kvalifikatsiooni puudulikkuses,
teadmiste pealiskaudsuses.
52. Töölepingu lõpetamine töötaja süütegude tõttu
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 9
Lõpetamisel on tööandja kohustatud järgima disiplinaarkarituse määramiseks seadusega
kehtestatud korda. Tööandja ei ole kohustatud TL-i lõpetamisest ette teatama ega hüvitist
maksma.
53. Töölepingu lõpetamine töötaja vanuse tõttu
Kui töötaja on saanud 65. aastaseks ja tal on õigus täisvanaduspensionile.
54. Tööandja vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel
Töötajal on õigus nõuda enda tööle ennistamist, TL-I lõpetamise formuleeringu muutmist ja
sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist;
Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust
kuni töötaja 6 kuu keskmise palga ulatuses.
55. Distsiplinaarkaristuse liigid
noomitus
rahatrahv
TL-I lõpetamine
56. Distsiplinaarsüüteod
töötajapoolne kohustuste süüline täitmatajätmine või mittenõuetekohane täitmine
süüline tegu
vääritu tegu
57. Kellele kuulub distsiplinaarvõim
Tööandjale.
58. Mitu karistus võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest
1 süüteo eest võib määrata 1 karistuses
59. Distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaeg
1 aasta
60. Millise ajavahemiku ees antakse puhkust
Antakse tööaasta eest
61. Milline on põhipuhkuse üldine kestus
28 kalendripäeva
62. Puhkuse andmise kord esimesel tööaastal
poolte kokkuleppel võimalik, sõltumata töötatud ajast, muidu alla 6 kuu pole õigust anda.
Alates 6-ndast töökuust võib anda võrdeliselt töötatud ajaga
63. Kuidas antakse puhkust kohakaaslasele
Üheaegselt põhikohaga. Kui põhikohal on puhkus pikem, antakse soovi korral palgata
puhkust teise puhkuse kõrval. Kui töötanud vähek mui 6 kuud, siis vastavalt ajale, ülejäänu
ulatuses võib palgata puhkust.
64. Kas puhkust võib anda osade kaupa ja kui võib, siis millistest reeglitest
lähtudes
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 10
Võib, kuid ühe osa pikkus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva (ülejäänud kasvõi
päevakaupa)
65. Kas töötaja võib puhkusest loobuda
Ei või
66. Mis on põhipalk ja lisatasu
põhipalk - töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel
arvutatud palk.
lisatasu - summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või
nõutavast tulemuslikuma töö eest
67. Mis on palga alammäär
Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tund, päev, nädala, kuu) vastav
palga suurus, millest madalamat ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täsitööajaga.
68. Andmete avaldamine töötaja palga kohta
tööandja on kohustatud töötajale andma andmeid arvutatud makstud või maksmisele
kuuluva palga kohta, andma kirjaliku teatise palga koostisosade, kinnipeetud summade
kohta. Pole õigust avaldada vähem kui 5 inimese palgaandmeid korraga, va. maksuametile,
kohtule või muudel seaduses ettenähtud kordadel.
69. Lõpparve maksmine
töölepingu lõppemise päeval, peab maksma kõik saada olevad summad. Kui töötaja ei saa
vastu võtta sellel päeval, peav lõpparve tasuma 5 päeva jooksul nõude esitamise päevast.
70. Eesti kohtusüsteem
Eestis toimib kolmeastmeline kohtusüsteem. Koosneb maa- ja linnakohtutest ning
halduskohtutest (1. aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste).
71. Asjaõigus ja tema printsiibid
absoluutsuse põhimõte, asjaõiguste liikide fikseerituse põhimõte, avalikkuse põhimõte,
määratletuse põhimõte, üleantavuse põhimõte, eraldatause põhimõte e.
abstraktsiooniprintsiip.
72. Omand
isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada
ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise
tagajärgede kõrvaldamist.
73. Valdus
tegelik võim asja üle, ka reaalservituudi teostamine. Õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle,
sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte (ka varas on valdaja)
74. Omandi kaitse ja valduse kaitse
omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja
valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele
ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse
75. Ühisomand
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 11
kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv
omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasoamndi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit
sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühine omand - kahele või enamale isikule
üheaegselt kuuluv omand, kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand - kahele või enamale
isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
76. Kuriteo mõiste
Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu
77. Kuriteo subjekt
süüdiv, teatud vanusepiiri ületanud füüsiline isik, kes pani kuriteo toime
78. Kuriteo koosseis
vastavat kuritegu moodustavate tunnuste kogum. 4 põhitunnust:
1) kuriteo objekt
2) kuriteo objektiivne külg
3) kuriteo subjekt
4) kuriteo subjektiivne külg
79. Haldusõiguse mõiste
avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite
moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada
avalike huvide realiseerimine.
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 12