Tsiviilõigus KT2 (0)

50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad..
Tsiviilõigus on õigusharu , mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini
Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus , intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt.
Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhetes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid.
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud).
Tsiviilõigussuhe on isikute vaheline, kus isikuteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning nende suhete sisuks võivad olla nii õigused kui kohustused. 
Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos. 
Õigussuhte tekkimise alused on konkreetsed asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel.
Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt .
Juriidilist isikut võib liigitada:

Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing , osaühing , aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing . Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid.

Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).
Füüsilised isikud
Füüsilise isikuõigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras.
52. Tsiviilõigussuhte objektid.
Esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.
53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes .
Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine, välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esinev kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega.
Iga riik kohaldab üldjuhul oma seadusi, kuid teatud juhtudel tuleb rakendada ka välismaa seadust.
Eestis on välisriigi õiguse kohaldamise alused reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega, mille kohaselt kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Sellisel juhul kehtib ärisuhete reguleerimisel rida nõudeid, mis on REÕS-ga sätestatud. Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamis taotletakse või mitte. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata.
54. Füüsilise isiku õigussubjektsus .
Õigussubjektsuse määravad õigusvõime ja teovõime . Füüsilise isikuõigusvõime on võime algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras.
Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja.
Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel. Piiratud isiku üle seatakse eestkoste ja kohus otsustab, millised tehingud see isik võib teha ainult eestkostja nõusolekul.
Füüsiliste isikute puhul on oluline seos teiste subjektidega, eriti sugulus ja hõimlus.
Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kui aga füüsilise isiku asupaik on pikka aega teadmata, siis jäävad tema õigused realiseerimata ja kohustused täitmata, tema vara säilimine satub ohtu ja tekib muid raskusi füüsilise isiku õiguste ja kohustuste määratlemise ja teostamisega.
Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht.
Tavaliselt on füüsilise isiku asupaik teada ja ta teostab ise oma õigusi ja kohustusi, kasutades ja käsutades sealjuures oma vara. Kui aga füüsilise isiku asupaik on pikka aega teadmata, siis jäävad tema õigused realiseerimata ja kohustused täitmata, tema vara säilimine satub ohtu ja tekib muid raskusi füüsilise isiku õiguste ja kohustuste määratlemise ja teostamisega.
55. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.
Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. See võib tekkida kahel viisil: teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiaselts asutatakse äriseadustikus; otse juriidilise isku kohta käiva seaduse alusel, nii on juriidiliste isikutena asutatud meie põhiseaduslikud institutsioonid, nagu Vabariigi Valitsus, Riigikontroll jt.
Juriidiliste isikute põhiliigituse aluseks on isiku suunatus era- või avaliku huvi rahuldamisele. Sellest lähtudes - eraõiguslik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides, avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik.
Juriidiline isik on kas eraõiguslikvõi avalik-õiguslik.
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
Eraõiguslikest juriidilistest isikutest äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu .
Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui põhikirjas või seaduses ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada juriidilist isikut ühiselt.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Nende õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. See isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga.

• Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilisel isikul on nimi, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest. Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga.
  

57. Juriidilise isiku organid . Nende pädevus ja vastutus
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Nende pädevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on ka nõukogu. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud OÜ põhikirjas. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi tätma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üknes teovõimeline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga.
58. Juriidilise isiku lõpetamine .
Juriidilise isiku lõppemine ja lõpetamine. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei kehtestata teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub kas vabatahtlikult või kohtuotsusega. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotimenetlusega.
Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult:

• Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega
  
• Isiku või asutuse otsusel , kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik
  
• Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel.
  
• Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt
  
• Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus
  

Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtuotsusega.
Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele.
59. Juriidilise isiku pankrot..
Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel.
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
60. Pankrotimenetlus.
Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. . Kui äriühing on maksujõuetu ja maksujõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljemalt kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi.
61. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused.
Nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud..
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tehingud võivad olla ühepoolsed nt pärandamine, ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
63. Tahteavaldus kui tehingu sisu.
Tehing on isiku tahteavaldus. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
64. Tehingu vormile esitatavad nõuded..
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seadus ei ole sätestatud tehingu kohusluslikku vormi.
Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine.
Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seadus ei sätesta teisiti.
65. Tehingu tühistamise mõiste ja alused..
Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada.
Tühine on näilik tehing. Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikust asjaolust. Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada seaduses sätestatud tingimustel.
Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutusid ebaõigeteks. Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
Ahvardus ja vägivald. Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus ja vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut.
Raskete asjaolude ärakasutamine. Füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ara tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid asjaolusid.
Tehingu alused peavad olema selged: kes on volitatud tellimust vormistama (kuidas seda tehakse), kus, kuna ja kellele antakse kaup üle/osutatakse teenust, mis tingimustel, kes kauba kätte sai.
66. Tsiviilõiguste teostamise viisid..
Hea usu põhimõte. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
Heauskumuse eeldus. Kui seadus seob õguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb seda tõendada, kusjuures tõendamisraskus lasub sellel, kes kinnitab (tõendab) midagi, aga mitte sellel, kes eitab.
Aegumine. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile - kostjale. Hagi saab aga esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras.
Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi, aegumistähtaega lühendada. Kuid aegumise kergendatud tingimusi ei kohaldata, kui kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult. Poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani.
Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine.
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
Kinnisomandi üleandmise nõude, asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.
Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt.
Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav.
Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad..
Asjade liigitamine
Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes.
Asju liigitatakse:

• kinnis -ja vallasasjad;
  

Kinnisasi – piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega
Vallasasi – liikuv vara

• asendatavad asjad;
  

Asendatav - vallasasi, mida käibesmääratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused.

• äratarvitatavad asjad.
  

Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Asjaosad
Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad.
Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand.
Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi.
69. Vallasasjad ja kinnisasjad ..
Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). 
Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole. Kinnisomandi üleandmiseks peavad müüja ja ostja sõlmima notariaalselt tõestatud kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel. Kokkuleppe sõlmimisel notari juures selgitab notar pooltele tehingu sisu, asjaolusid ja õiguslikke tagajärgi, teostab registritest kontrollid, sealhulgas kontrollib esindus- ja käsutusõigust.
Vallasasjad on kõik suured ja väikesed asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, tolmuimeja, raamatud, samuti näiteks haagiselamu, nööpnõel jne. Vallasasjade puhul kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tõendatud vastupidist (näiteks inimene, kelle seljas jope on, on eeldatavasti ka selle omanik).
70. Pant . Vallaspant ja selle liigid..
Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud.
Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantida võib nii asju kui ka õigusi.
Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga võib tagada igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet, tingimuslikku nõuet ja ka tulevikus tekkivat nõuet.
Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki:
vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti ja
kinnisvara tagatisel antavat panti ehk kinnispanti (hüpoteeki).
Vallas- ja kinnispandi eristamine sai võimalikuks kinnistusraamatute süsteemi rakendamisega.
Nõude tagamisel vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda neljal erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks:

• käsipant - panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse;
  
• registerpant - valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris;
  
• väärtpaberite pantimine - toimub nagu käsipant väärtpaberivalduse üleandmisega;
  
• kinnipidamisõigus - võlausaldaja peab kinni tema seaduslikku valdusse sattunud võlgniku asjad (seaduslik pandiõigus ).
  

71. Kinnispant e hüpoteek .
Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal on õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral.
72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid.
Valdus  juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku  tegelikku  võimu asja üle.
Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne . Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata , pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Sellisel juhul on valdamine ajutine (vastavalt tehingule). Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes.
Liigid:

• seaduslik ja ebaseaduslik valdus- kas põhineb õiguslikul alusel või mitte
  
• heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et kellegil teisel suurem õigus asja vallata) ja pahauskne valdus- (valdaja teab)
  
• otsene valdus- otsene tegelik võim asja üle
  
• kaudne valdus- valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle
  
• omavaldus- valdaja valdab asja oma asjana
  
• võõrvaldus- valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana
  
• täisvaldus- vallatakse tervet asja
  
• osavaldus- vallatakse asja reaalosa
  
• ainuvaldus - üks valdaja
  
• kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena
  

73. Valduse kaitse omavoli vastu..
Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle aravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire .
Kaitsefunktsioon:
a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu;
b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes;
c) kahjutasunõue (valdus kui “muu õigus”)
d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese)
Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise aravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole.
Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed., mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega
74. Omandi mõiste ja liigid..
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand .
Liigid:

• Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele
  
• Omand võib teatavatel juhtudel kuuluda kahele või enamale isikule ühel ajal. Selline omand on ühine omand, mis võib olla kas kaasomand või ühisomand .
  
• Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus omandi osadega 1/2, 1/3 ja 1/6 majast.
  
• Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks-määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara.
  

Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, müüa, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostueesõigus , v.a kui kaasomanik müüb selle sugulastele või vanemale.
Omandiõiguse tunnustamiseks piisab , kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel.
75. Vallasomandi tekkimine.
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on:

Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus.

Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, kui asjal pole olnud omanikku (nt metsamarjad, seened) või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega.

Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotanud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui see isik on leidjale teadmata, on ta kohustatud leiust teatama politseile , kui asja väärtus ületab sada krooni. Kui asi leitakse elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis, on leidja kohustatud asja üle andma majaomanikule, vastava asutuse töötajale, transpordivahendi juhile või politseile. Leidjaks loetakse nüüd isik, kellele asi üle anti.

Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, niis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, nt kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti.

Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel. Kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga kuulub esialgsele omanikule.

Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Igamine on välistatud, kui valdamine on pahauskne.

Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel, nt heina äraniitmisel, juurvilja koristamisel, maavara kaevandamisel.
76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
Kinnisomand tekib kinnisraamatusse kandmisega ehk ainustamisega. Kinnistusraamatus peetakse arvet kinnisasjade ja kinnisasjadega seotud õiguste üle. Kinnistusraamat on avalik, igaühel on õigus sellega tutvuda ja omandada väljavõtet. Kinnistusraamatusse kantakse omaniku märked notariaalse avalduse esitamisel. Kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt kinnitatud. Kinnisasja omandamise aluseks olev testament või abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud korras. Hõivamisega võib kinnisvara omandada ainult riik ja seda niisuguse kinnisasja puhul, millel kinnistusraamatu andmetel puudub omanik ja mis ei ole kellegi valduses. Kui isik on kinnistusraamatusse kantud ilma seadusliku aluseta või omanikuta kinnisvara valdajaks, ei saa tema omandit vaidlustada, kui ta on heauskselt ja katkematult vallanud kinnisasja 10 aasta jooksul.
Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel → võõrandaja ja omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnisomandi ülekandmise, asjaõigusega koormamise kohta ning sellekohase kande tegemise kohta kinnistusraamatusse.
Hõivamisega võib kinnisasja omandada vaid riik ja sealjuures vaid sellist kinnisasja, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning see pole kellegi valduses.
Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust , samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Kinnisasja omanik võib kinnisasjast loobuda, loobumine kantakse kinnistusraamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile.
77. . Kinnisomandi ulatus ja kitsendused.
Kinnisomand ulatub maapinnale allpool ning õhuruumi ülalpool ja kinnisasja ulatuseks nimetatakse seda pinda kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku majanduslik huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kaldaomanikule vastavates osades. Kuivanud jõesäng või jõest tekkinud saar on lähemate omanike omandis. Pinnast, mis uhutakse või millega kallast täidetakse jääb kalda osaks. Kinnisvara ulatub mereranna jooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele, mis on riigi omandis.
Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga.
Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides.
Seadusega kehtestatakse kinnisomandi kitsendustena rida nn naabrusõigusi, mis piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist või süvendamist kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule, keelavad kahjulike mõjutuste (gaasi, suitsu, auru, tahma jms) tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale jne.
78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus .
Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused.
Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:

• see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse;
  
• omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust;
  
• kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist.
  
• Teine isiklik servituut on isiklik kasutusõigus.
  

Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigusi, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
Seega erineb isiklik kasutusõigus kasutusvaldusest selle poolest, et tema esemeks võib olla ainult kinnisasi.
Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, kusjuures ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks.
Isiklik kasutusõigus tekib servituudi kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, muudel juhtudel vastavalt reaalservituudi ja kasutusvalduse sätetele.
79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine.
Hoonestusõiguse mõiste
Hoonestusõiguse mõiste tuleneb asjaõigusseadusest, mille kohaselt võib kinnisasja koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. 
Hoonestusõiguse sisu
Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis.
Ehitis on hoonestusõiguse oluline osa. Seetõttu ei ole ehitist võimalik võõrandada, küll aga on võimalik võõrandada hoonestusõigust.
Hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine
Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
80. . Ostueesõigus.
Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.
Seadusjärgne ostueesõigus kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus.
Tehingu järgi tekkinud ostueesõiguse puhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe kuu jooksul pärast ostu-müügilepingu kättesaamist oma õigust kasutanud.
Kui omanik on müünud asja kolmandale isikule, peab ta ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust.
Ostueesõigust võib teostada kahe nädala jooksul pärast müügi teate saamist, kinnisasjade puhul aga kahe kuu jooksul pärast sama teate saamist, kui seaduses või lepinguga pole ette nähtud teist tähtaega.
Ostueesõigust ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi sundvõõrandatakse.
Seaduse alusel omandatud ostueesõigust eelistatakse tehinguga seotud ostueesõigusele. Ostueesõigus ei ole üleantav, kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle ostueesõigust omava isiku pärijatele.
81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine.
Võlasuhe on õigussuhe , millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhe on tsiviilõiguslik suhe, milles ühel isikul on õigus nõuda teiselt isikult mingi teo teaostamist või vastupidi, mingist teost hoidumist. Võlasuhtes on suhte subjektid üheaegselt kindlaks määratud ning nende subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on suunatud mingile konkreetsele objektile, nagu asjad, asjaõigus, raha, teenused jms.
TSÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest.
Võlasuhe võib tekkida:
lepingust;
kahju õigusvastasest tekitamisest;
alusetust rikastumisest;
käsuandja asjaajamisest;
tasu avalikust lubamisest;
muust seadusest tulenevast alusest.
Võlaõiguslik suhe võib olla täielik või mittetäielik.
Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele.
Mittetäielik kohustus aga selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda.
Mitteäielik kohustus on:
hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast loteriist või kihlveost tulenev kohustus;
kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;
mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus;
kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud.
82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes.
Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele.
Seadus kohustab võlausaldajat ja võlgnikku teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6).
Mõistlikuks loetakse võlasuhtes seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Tehingud võivad olla ühepoolsed (testament) ja kahe- või mitmepoolsed (ostu-müügi- või laenutehing).
83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded..
Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustus loetakse koheselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
Kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, mis tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastase viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
Heausksuse all mõistetakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse või õigus-ja muude normidega kooskõlas olevasse.
Lepingus võib ette näha, aga see võib ka võlasuhte olemusest tuleneda, et kohstus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Siis on leping kolmanda isiku kasuks.
Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohstuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui koht ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.
84. Kohustuste täitmise tagamise viisid..
Kui kohustuse täitmise kohta ei saa ka nimetatud tingimustel määrata, tuleb:

• rahaline kohustus täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas;
  
• kindlaksmääratud asja või asjade kogumist võetava asja üleandmise kohustus täita kohas, kus asi või asjade kogum asus võlsuhte tekkimise ajal;
  
• kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist, täita kohas, kus asi valmistati või toodeti;
  
• eelpool nimetatamata kohustus täita võlgniku võlasuhtemtekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu- või asukohas.
  

85. Viivis . Leppetrahv. Käendus . Käsiraha . Garantii .
Viivis on rahasumma , mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted.
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea alati olema raha, see võib olla ka mõni tegu, mida lepingu rikkuja peab kahjustatud poole huvides tegema. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kahjustatud pool peab viivitamatult teisele lepingupoolele teatama, et ta soovib leppetrahvi nõuda, vastasel juhul kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Leppetrahvi võib nõuda ainult siis, kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.
Käendus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nim käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, va tarbijakäendusleping (kirjalik vorm).
Käendus lõpeb:

• tagatava nõude lõppemisega;
  
• kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest;
  
• käenduse tähtaja möödumisega.
  

Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal ajal üles õelda. Kui see leping on tähtajaline, võib lepingu üles õelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest. Kuid enne ülesütlemist tekkinud kohustuse suhtes jääb käendus ka pärast ülesütlemist kehtima.
Garantii
Garantii all mõistetakse oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garantiiandja e garandi) lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
Garandi kohustus lõpeb, kui:

• garant maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta on kohustatud;
  
• garantiitähtaeg on möödunud;
  
• võlausaldaja loobub garantiist, sh kui ta tagastab garandile dokumendi, milles garantii väljendus.
  

Käsiraha. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmiseks antud rahasumma.
Käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis, mis põhilepingi.
Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral käsiraha tagastatakse.
Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele.
Kui käsiraha saanud lepingupool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.
86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste.
Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu olemuslikeks tunnusteks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitavate õiguste ja kohustuste iseloom.
Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
TSÜ-s on sätestatud lepingu vormi vabaduse printsiip. Seda piiratakse vaid juhtudega, kui seadusega on ette nähtud tehingu kohustuslik vorm.
Üldine põhimõte on, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult vms vormis.
Tehingu kirjaiku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine.
Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoolele üldõigusjärglase suhtes.
Lepingu muutmine ja lõpetamine:

• lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel
  
• kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti
  
• kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda , kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
  

88. Lepingute liigid.

Võõrandamislepingud - müügileping , vahetusleping, faktooringuleping , kinkeleping

kasutuslepingud - üürileping, rendileping , liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping

kindlustusleping - kahjukindlustus , elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus

toetamislepingud - elurendis , ülalpidamisleping

kompromissileping

seltsinguleping

teenuste osutamise leping - käsundusleping, töövõtuleping , maaklerileping, agendileping , komisjonileping, maksekäsund , arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping ( kaubaveo -reisijaveo), ekspedeerimisleping , pakettreisileping, hoiuleping
89. Tööleping ja selle sõlmimine.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Töölepingu põhitunnused on:

• see on kahepoolne kokkulepe;
  
• töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd;
  
• töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile;
  
• tööandja maksab töötajale töötasu;
  
• tööandja kindlustab töötingimused.
  

Kui tekib vaidlus töölepingu olemuse üle, loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
Töölepingu sõlmimisel nõuab seadus lähtumist võrdse kohtlemise põhimõttest. Selle kohaselt on seadusevastane eeliste lubamine ja andmine ning õiguste piiramine sõltuvalt töötaja või tööandja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist , emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtest kaitseteenistuse kohustusse. Seadusevastane on ka töötaja või tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.
Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tööleping sõlmitakse enne tööle asumist. Tegelikult on tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest.
Töölepingu tingimused võib liigitada:
kohustuslikud tingimused - tingimused, milles pooled peavad kokku leppima.
valikuvabad tingimused - tingimusi võib töölepingusse võtta, ilma et need muudaks töölepingu olemust (nt olmetingimuste parandamine, soodustused täiendus -ja ümberõppe alal jne). Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on selle alla kirjutanud või töötaja on faktiliselt tööle asunud .
Töölepingu kohustuslikud tingimused, kokkulepped:
tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta, tööaja kohta, töötasu kohta, töö tegemise asukoha kohta, määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta, tööle asumise aja kohta.
90. Töötaja kohustused.
Töötaja kohustusteks on:

• teha kokkulepitud tööd ning täita ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust;
  
• täita töönorme ja kinni pidada ettenähtud tööajast;
  
• õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi;
  
• hoiduda tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara;
  
• teatada viivitamatult tööandjale töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral kõrvaldada erikorralduseta niisugused takistused või nende ohu;
  
• hoida tööandja äri-ja tootmissaladust ning mitte osutada tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust;
  
• täita seaduses, haldusaktis ning kollektiiv - ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi.
  

91. Tööandja kohustused.
Tööandja on kohustatud:

• kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi;
  
• maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses;
  
• andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
  
• kindlustama ohutud töötingimused;
  
• tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra-, töökaitse- ja tuleohutusnõudeid ning korraldama oma kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste (sealhulgas riigikeele ja võõrkeelte oskuse) nõudeid;
  
• kindlaks määrama tehtud töö vastuvõtmise ja praagiks tunnistamise korra;
  
• täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi.
  

Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem.
100. Töö-ja puhkeaeg.
Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.
Töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused sätestab töö- ja puhkeaja seadus.
Tööaeg - seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Tööajanorm - seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik ).
Tööpäev - ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid.
Töövahetus - ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval.
Töönädal - ajavahemik nädalas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid.
Tööandja rakendab kahe puhkepäevaga viiepäevast töönädalat, mis algab esmaspäevast või muust nädalapäevast, olenevalt tööandja juures kehtestatud tööajarežiimist.
Tööandja võib tööaega lühendada ja puhkeaega pikendada, kusjuures palgatingimused ei tohi halveneda.
101. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed.
Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel:

• poolte kokkuleppel;
  
• tähtaja möödumisel;
  
• töötaja algatusel;
  
• tööandja algatusel;
  
• kolmandate isikute nõudmisel;
  
• pooltest sõltumatutel asjaoludel;
  

Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest seadusega ettenähtud korras teineteisele kirjalikult ette teatama. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest võib loobuda teise poole nõusolekul.
Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvisena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.
Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.
102. Töölepingu ülesütlemine . Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused .

Töölepingu korraline ülesütlemine (töötaja tähtajatu võib, tähtaegset ei; tööandja ei või korraliselt)

Töölepingu ülesütlemine katseajal

Töölepingu erakorraline ülesütlemine (mõjuval põhjusel , järgides etteteatamistähtaegu)

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (nt koondamine)

Töölepingu kollektiivne ülesütlemine

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt
Piirangud: Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust;
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;
4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
Erisused:
1)rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt)
2)töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus
103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu ..
Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on süütegu, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus .
Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
(2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
(3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes , näiteks liiklusseaduses. Väärte eest kohaldatavad karistused on rahatrahv 3 kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva.
104. Kuriteo eest kohaldatavad karistused.
Põhikaristused on rahaline karistus, vangistus ja sundlõpetamine. Rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära ning vangistus. Vangistuse võib kohus mõista 30-päevase kuni 20-aastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegset. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhets kuriteo eest juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 32 kuni 4200 eurot.
Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse ära võtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg laieneb aresti või vangistuse kandmise ajale ja lisaks sellele veel ka kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud ajale.
105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
KERGENDAVAD:

• süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;
  
• kahju vabatahtlik hüvitamine ;
  
• süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;
  
• süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;
  
• süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;
  
• süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;
  
• süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;
  
• süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel
  

RASKENDAVAD:

• omakasu või muu madal motiiv;
  
• süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;
  
• süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist -aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;
  
• süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses
  
• süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
  
• süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;
  
• süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;
  
• raske tagajärje põhjustamine;
  
• süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
  
• süüteo toimepanemine grupi poolt;
  
• süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine.
  

106. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis.
Kohtuvõim ehk õigustmõistev võim kujutab endast riigivõimu üht haru seadusandliku ning täitevvõimu kõrval. Sealjuures on kohtuvõimu ülesandeks kontrollida ka kahe ülejäänud haru tegevust. Demokraatlikule õigusriigile on iseloomulik, et õigust mõistab demokraatlikel põhimõtetel kujundatud ja tegutsev kohus, kes õigusemõistmisel on sõltumatu, on lahutatud täidesaatvast võimust , allub ainult seaduse nõuetele ja vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisse. Veelgi enam, kohtus ja isegi selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.
107. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni:

seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve

erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli

kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
Eesti kohtusüstem
I astme kohus- maakohus ja halduskohus
Maakohus ( Harju, Viru, Pärnu, Tartu) arutab tsiviilasju,kriminaalasju, väärteoasju/ 153 kohtunikku
Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab haldusasju/ 27 kohtunikku
II astme kohus- ringkonnakohus (Tallinn, Tartu, Viru) menetleb I astme kohtuotsuse apellatsioone/ 46 kohtunikku
III astme kohus- riigikohus (Tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet/ 19 kohtunikk
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes:

• on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
  
• oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
  
• on kõrgete kõlbeliste omadustega;
  
• on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
  

Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel. Samuti ei või ta olla Riigikogu liige ega valla- või linnavolikoguliige, erakonnaliige, äriühingu asutaja ega juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur , pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja ega vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. . Ametisse nimetatakse avaliku konkursi alusel. Peab läbima julgeoleku kontrolli KAPO poolt. I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Riigikohtu üldkogu ettepanekul Vabariigi President.
19