c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kaitset üldiselt, aga mitte enam konkreetselt kalade kaitsmist); c) on abstraktselt kirja pandud üldkohustuslikke reegleid sisaldav õigusakt. 4. Õiguse üksikakt a) on konkreetse juhtumi lahendamiseks antud õigusakt; b) tekitab õigusi ja kohustusi vaid konkreetsele isikule; c) loob uut õigust konkreetsetes (üksikutes, so hästi kitsastes) valdkondades. 5. Õiguse üldakte annavad: a) kõik kolm võimuharu; b) ainult parlament; c) parlament ja täitevvõim. 6. Õiguse üksikakte annavad: a) kõik kolm võimuharu; b) ainult täitevvõim; c) täitevvõim ja kohtuvõim. 7. Õigusaktid paiknevad üksteise suhtes: a) hierarhilises järjestuses;
) 2.Kiirloomus : 4/5 Riigikogu 101st pooldavad ning 2/3 hääletavad poolt. 27. Kes teostab järelvalvet põhiseaduse üle? 28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt? Üldakt on õigusakt , millega antakse üldisi , abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on nt. seadused, määrused ja dekreedid 31. Mis on üksikakt? Üksikakt ei sisalda õigusnorme , vaid on individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele . Sellised on näiteks otsused , korraldused , käskkirjad. 32. Võrdle üldakti ja üksikakti- erinevused, kumb on vähem tähtis? Üldakt koostab seadusi mis kehtivad kõigile aga üksikakt teeb neid aga konkreetsetele inimestele . Üksikakt on vähem tähtis.
Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt ) Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne
kokku leppida (nt. töötasu, töötasu alammäär + palju jõuad välja objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke kaubelda) IV. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita regulatiivsed, määravad ära subjektide õigused ja kohustused b) seda) kaitsvad on kõik karistusõiguse normid. KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi konkreetsele subjektile. Õigustrakendav akt ei sisalda õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta õigust rakendav akt. ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide
asjale avalik-õigusliku seisundimuutumisele. Peab omama konkreetset määratlust(aeg, asi, isik) Vaidlustamise võimalus. Ettekirjutus- haldusakt mis paneb iskule kohustuse. Luba- haldusakt, millega antakse isikule õigus või kõrvaldatakse õigusaktist tulevnev piirang. Käskkiri- haldusakt mis on suunatud asutuse või organisatsiooni sisemiste küsimuste lahendamiseks ja teenistussuhete reguleerimiseks(õigus, kohustus, puhkus, töökorraldus) Kohtuotsus- üksikakt millega lahendatakse poolte vaheline sisuline kohtuvaidlus. Kohtumenetluste liigid(tsiviil-, kriminaal-, haldus-, põhiseaduslik) ja kohtumenetluste astmed(1. Haldus-ja maakohtud. 2.Ringkonnakohus 3. Riigikohus). Laiem tähendus ja korralduslik pool.VT materjali! Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise õiguse allikad Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe
subjektide õigused ja kohustused b) kaitsvad on kõik objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke karistusõiguse normid. käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita seda) Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt ehk õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigust rakendav akt on selline akt, mis annab subjektiivsed ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta õigust rakendav akt.
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
Seadus 1. Loodusseadused 2. Sotsiaalsed normid · Kirjalikud seadus, määrus, eeskiri, käskiri o Üldakt- seadus, mis kehtib mitme asja puhul. o Üksikakt- kirjalik, mida saab kasutada ainult ühe korra. · Suuline eetika, moraal, tava Sümbol annab edasi mingi idee.
puhul. O. on individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest. O.võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkiri üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi.
KAUBANDUSÕIGUS ÕIGUS MAJANDUSÕIGUS Sotsiaalse reguleerimise funktsioonid inimeste vastastikune kaitse koordineerimine sotsiaalse koostöö loomine SOTSIAALNE REGULEERIMINE individuaalne reguleerimine normatiivne reguleerimine õigusakt üldakt e üksikakt õigustloov akt SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID moraalinormid tava ja traditsioon korporatiivsed normid religioossed normid kultuurinormid õigusnormid süstematiseeritud lähtuvad riigilt tagatakse riikliku sunniga ÕIGUSNORMI STRUKTUUR kui X siis Y HÜPOTEES Abstraktsed faktilised asjaolud -
1 16.03.2010 Maavanema järelevalvepädevus · Maavanem teostab järelevalvet omavalitsusorgani üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. · Kui maavanem leiab, et üksikakt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus seda ei tee, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Järelevalve (2): · Maavanem pöördub avaldusega õiguskantsleri poole omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks.
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuor...
Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik, mida iseloomustab oma vaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 6.Mis on õigusakt? Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus? Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt(e õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab ühiskondlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV · Ajalehed · Ajakirjad · Raadio 4. Mis on sotsiaalne struktuur? Sotsiaalne struktuur on rahvastiku jao...
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
Kohalik halduskorraldus Maavanema järelevalve pädevus *Maavanem teostab järelvalvet omavalitsusorgani üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. *Kui maavanem leiab,üksikakt ei vasta põhiseadusele,seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile,võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse.Kui volikogu või valitsus seda ei tee,pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. 2! *maavanem pöördub avaldusega õiguskantsleri poole omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks *kui maavanem avastab,et kohalik omavalitsus on vallanud,kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt,teeb ta Riigikontrollile või uurimis-
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. 5) Kuidas kontrollitakse võimukasutust demokraatlikus riigis? V: 6) Kuidas on võimalik muuta põhiseadust? V: Rahva- või parlamendihääletuse korras. Muutmist saab algatada president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Järgnevad arutelud ning muudatuse seadusega jõustamine. 7) Milline on seaduste hierarhia Eestis? V: 8) Mis on üldakt, mis üksikakt? V: Üldakt – kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm. Üksikakt - reguleerivad üksikjuhtumeid korraldavad registreeritud juhtumeid ja loovad üksiknorme. 9) Millal võib valimisi demokraatlikeks ja vabadeks nimetada? (4) V: Vabad, kui kandidaatide ülesseandmisõigus igal legaalsesl parteil ja kodanikul, Kodanikku ei mõjutata 10) Nimeta 2 valimissüsteemi. Selgita nende erinevusi. V: Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem.
Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks 3) juriidiline kohustus vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik 4) õigussuhte objekt väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine
Seaduse rakendamine on vaid seaduslooja tahte elluviimine. Peamiseks õiguse allikaks on seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt · Anglo-ameerika õigus pretsedendi põhiline ehk kohtuotsuse langetamisel lähtutaks eelnevatest kohtuotsustest, mitte niivõrd seadustest. Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. Kohustuslikud allikad: rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud, EL määrused, EL otsekohaldatavad direktiivid, seadused ja määrused. Allikad, mida tuleb kindlalt kasutada õiguse rakendamiseks. Soovituslikud allikad: Riigikohtu lahendid teistes kohtuvaidlustes, asutuste väljatöötatud juhised, halduspraktika. Kriitiliselt tuleb hinnata allika autorit, millal on allikas välja antud ja kas seda on uuendatud. Allikad, mida soovitatakse õiguse rakendamisel kasutada, kuid
Allikad : 1) PS kom.v.a; Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 1. EV Presidendi õigusaktid (liigid, vastuvõtmine, jõustumine). EV Presidendi seadlus vs presidendi dekreet. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. ● Seadlus - seaduse jõuga õigustloov akt. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja on ilmnenud edasilükkamatu riiklik vajadus. Jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval ● Otsus - üksikakt. Otsuseid võetakse vastu põhiseaduslike ülesannete täitmiseks. Jõustub allkirjastamisel. ● Käskkiri - üksikakt. Väljastatakse riigikaitse ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks. Jõustub allkirjastamisel. 2. EV Presidendi ülesanded a) seadusandliku võimu, b) täitevvõimu ja c)kohtuvõimu valdkonnas. Seadusandlik võim - Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus
7. Määrus. seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. 8. Käskkiri. Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju 9. Korraldus. Nt. Kohaliku omavalitsuse korraldus. Mittenormatiivne akt, annavad kohalikud omavalitsused 10. Otsus. Kohaliku volikogu otsus. 11. Õigussuhte mõiste. Õigussuhe (edaspidi ÕS) on õigusnormide (edaspidi ÕN) alusel tekkiv tahteline seos (ühiskondlik
tähenduses kattuvad. Seadusi võib liigitada ka teistel alustel. Kasutatakse sageli mõisteid lihtseadus, konstitutsiooniline seadus, põhiseadus. Riigis kehtiv põhiseadus kuulub seaduse mõiste alla. Konstitutsioonilise seaduse lahtimõtestamiseks on kolm versiooni. Õigusriigi printsiibist tulenevalt saab põhiseadusega ettenähtud õiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadustega, mitte mingil juhul haldusaktidega. Otsus Riigikogu võtab vastu ka otsuseid. Otsus on selline üksikakt, mille abil administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Õigusriigis kasutab administratsioon otsuseid peamiselt kolmel juhul. Esiteks lahendatakse antud aktiga teenistuslikke distsiplinaarküsimusi, teiseks kontrollitakse haldusaktide ja toimingute õiguspärasust, kolmandaks haldusõiguserikkumiste asju. Administratsiooni otsuste ja kohtu otsuste pädevuse ulatus on õigusriigis täpselt piiritletud. Esimeste otsustega lahendatakse põhimõtteliselt vähemtähtsaid asju.
Käes on tal linna kaart. Kas tegemist on õigusaktiga? Kui on, siis millisega? Põhjenda oma vastust. Ei, sest ta ei sisalda õigusnorme. (Õigusakt on: kirjalikus vormis, sisaldab õigusnorme, pädevus omas valdkonnas/pädev institutsioon. Kui ta ei vasta ühele neist tingimustest, siis ei ole enam tegemist õigusaktiga.) 1. Nimeta õigusaktide liigid ja nende erinevused. Normatiivakt ehk üldkakt ehk õigustloov akt. Mittenormatiivakt ehk üksikakt ehk õigust rakendav akt. Mitte normatiiv aktid ei sisalda õigusnorme. 2. Kas midagi muutub, kui ta oleks käes „Pärnu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri“? Jah, sest see sisaldab õigusnorme ja seetõttu saab ka karistada. 3. Aga kui see oleks „Liiklusseadus“? Põhjenda oma vastust. Jah, tegemist on õigusaktiga. 4. Kas Pärnu linna näol on tegemist kohaliku omavalitsuse üksusega? Kas see kehtib ka Pärnu maakonna kohta?
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja „Õiguskeel“ 2009 aasta numbris 4 artiklis „Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus“. (Vt Illaru, E
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
9. HO tagab menetlusosalistele tema õigused- õigus eesmärgipärasele, menetlusele(pr5), õigus isikuandmete kaitsele(pr7),õigus menetleja taandamisele(pr10) 10. Kui elulised asjaolud vastavad õigusnormis toodud eeldustele, teha kindlaks. Politseil selgitamiskohustus- annab selgitusi, mis põhjusel on ta kinni peetud, mida tema suhtes võib teha, kaua võib menetlus kesta jne. Ei kehti vahetu ohu olukorras. Haldusakt kaalutlusotsused Haldusakt on üksikakt Korraldus, käskiri, Otsus, üldkorraldus, ettekirjutus. Haldusülesannete täitmise tähendus 11. kaitse ja julgeolekuga- seotus ül. piirikaitse, riigikaitse 12. korrakaitse- seotud ül. ühiskonnas korra tagamine lisaks politseile ka järelvalveinspektsioonide tegevus 13. hooldega- seotud ül.sotsiaalkindlustus, kultuurivaldkond, looduskeskkond, andmevõrkude rajamine. haldusakt on haldusorg. poolt haldusülessannete täitmisel
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
5. Õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess Õ.normide rakendamine ehk korraldamine on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats....
Formaalselt - Kas aktiandja on viidanud eesmärgile, vastuvõtmisel jälgiti menetlusnõudeid4)aktis on põhjendused ja kaalutlused välja toodud. Kaalutlused peavad olema kontrollitavad.Resolutsioon on selge ja üheseltmõsitetav . Akt peab olema teatavaks tehtud. Seaduse reservatsioonist räägitakse haldusakti puhul. Haldamiseks on vaja seadusandja luba. Eeldame et õige pädevus on seadusandjal. Esimene liigitus kui paljudele adressaatidele üks akt mõjub 1) üksikakt - õigust rakendav, konkreetse suunitlusega(olemas eesmärk, käitumise viis, nt ehitusloa väljaandmine 2) üldakt õigustloov kehtesteab uue käitusmisreegli, abstraktse suunitlusega Teine liigitus - kuidas mõjuvad 1) soodustav haldusakt annab midagi adressaadile juurde (lihtsad, konstakteeruvad) 2) topeltmõjuga akt - kui akseptmine mingit kitsendust , 3) koormavad aktid- riigi sunnijõuga täidetavad Kolmas liigitus õiguliku mõju kestvuse järgi liigitatakse 1) ühekordsed
4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt. põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. 14 Kui vormistatavas õigusaktis on kas või üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina, sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. Punkt 2.2 Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt õigustrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustrakendavad üksisknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1. nad sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles sätestatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, antud juhul, kusjuures olustik ammandubki selle juhu
23.10.2002]; 13) välisminister; 14) ministrid 15.03.2010 halduskorraldus 18 6 15.03.2010 Vabariigi Valitsuse õigusaktid · Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi · Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt · korraldus on üksikakt, millega võidakse anda valitsusasutusele ülesandeid 15.03.2010 halduskorraldus 19 TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ASUTUSED · valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; Eesti kaitsevägi · Valitsusasutused on riigieelarvest rahastatavad täidesaatva riigivõimu teostajad: ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende regionaalsed üksused · Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigieelarvest
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
Eestis lubatud (§ 3, 87, 94) Contra legem määrused – vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus – kaasaegses ühiskonnas erandlik, voli vastu võtta määrus, mis pole seadusega kooskõlas. Õigustloovate haldusaktide avaldamise kord on kirjas Riigi Teataja seaduses – õigusaktid (v.a. seadused ja valitsuse korraldused) jõustuvad päev pärast avaldamist (kui pole öeldud teisiti). Ka seadlused peavad kehtimiseks olema avaldatud. OTSUS Otsus on õiguse üksikakt, millega seda otsust vastu võttev institutsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Ta on üksikakt, kuid saab sündida normi alusel. Otsuste kaudu realiseeritakse õigust. Ta antakse kehtiva objektiivse õiguse alusel. Tuntuim otsus õigusaktina on kohtuotsus KORRALDUS Valitsus annab ka korraldusi. Ka korraldus on seadusakt. Korralduste andmise õigus on ka peaministril. Korraldus on õigusakti teooria järgi klassikaline materiaalselt mõistetud
Üksikakt korraldus, otsus. Vaidemenetlus - on haldusakti laehndamine haldusorgani asutuse sees. Vaie on kohtuväline võimalus. Kaalutlusõigus haldusorgan peab HMS §4 kohaselt teostama õiguspäraselt kaalutlusõigust. Kohaldada või mitte kohaldada abinõusi. Tuleb vaadata et oleks sadusega kooskõlas, tuleb vaadata faktilisi asjaolusi. Vigadeks: on kasutamata jätmine, piiride ületamine ja väär tarvitamine. Haldusleping võib olla nii üld-kui üksikakt. Tekitavad õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele. 8. Halduse kontroll selle all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostavat järelvalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Sellest on eelkõige huvitatud kodanikud. Esiteks tuleb neid kaitsta administratsiooni omavoli ja
Seadlus – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi Presidendi poolt edasilükkamatute riiklike vajaduste korraldamiseks antud seaduse jõuga õigustloov akt. Määrus – Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 sätib, et VV määrus on õigustloov akt. Määrusi antakse seaduse alusel ja seaduse täitmiseks, on seadusest madalamal seisvad õigusaktid. VV määruse ja ministri määruse andmise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Otsus - on õiguse üksikakt. Otsusega teostab kohus oma põhifunktsiooni – mõistab õigust. Riigikogu otsused (näit.1993.a. otsus „Isikutunnistuste kohta“, ametisse määramised- Riigikohtu esimees ja liikmed, õiguskantsler jne). Korraldused – legaaldefinitsioon, st seadusest tulenev määratlus puudub. Antakse seaduse alusel ja täitmiseks, st midagi korraldatakse, kedagi kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Ei tohi olla vastuolus õigusaktidega.
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigu...
pretsedendiga. Õiguse allikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Romaani- germaani ja anglo-ameerika õiguse perekondi eristas eelkõige see, milline õiguse allikas oli peamine õiguse tekkimise viis. Romaani-germaani õiguse perekonnas oli selleks seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt. Anglo-ameerika õiguse perekonnas oli selleks kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. 5 2. ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE Eestis võeti 13. mail 1998 vastu seadus, millega kriminaalmenetluse koodeksi §1 sõnastust täiendades loeti Riigikohtu teatud lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikaks (Kriminaalmenetluse koodeks, 1995). Selle seaduse kaudu astus Eesti seadusandja sammu, mis kontinentaal-euroopaliku õigustraditsiooni kontekstis ei ole ehk kõige tavapärasem.
minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ja sõnad «peaministri ülesannetes». Juhul kui asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht Vabariigi Valitsuse istungi protokollile (VVS § §28 lg 3) • Täitmiseks kohustuslikud on üksnes Vabariigi Valitsuse avaldatud määrused (VVS §29 lg 1) • Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt (VVS § 30) • Vabariigi Valitsus võib anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid (VVS §30 lg 31 ) • Vabariigi Valitsuse korraldusele kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär (VVS § 30 lg 4) • Peaminister annab korraldusi üksikküsimuste otsustamiseks (VVS § 37 lg 1) • Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks (VVS § 50 lg 1) • Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju (VVS §50 lg 2)
esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendamisena (rahvahääletusel). Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist RT-s kui ei ole sätestatud teisiti. V: Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt (e. õigustloov akt), mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV-i volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Jõustub 3ndal päeval peale avaldamist RT- s, kui ei ole sätestatud teisiti. V: Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Minister annab käskkirku välja teenistusalastes (???) ja muudes üksikküsimustes. Jõustub allakirjutamisel, kui ei ole sätestatud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). V: Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Elemendid: -subjektid, objekt, subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused. 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma sunnijõuga isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud,
o Lihtseadused (jõustub 10. päeval pärast RT avaldamist või õigusaktis sätestatud ajast) Otsus o Jõustub allakirjutamisel o Või õigusaktis sätestatud ajast Vabariigi Valitsus: Annab määrusi kirjutavad alla Peaminister, asjaomandiminister, riigisekretär (üldakt) o Avaldatakse RT jõustub avaldamisele järgneval päeval või siis õigusaktis sätestatud ajal. Korraldus üksikakt konkreetsete isikute osas. Allkirjastab Peaminister ja riigisekretär. Antakse ül. Valitsusasutustele. o Jõustub allkirjastamisest või õigusaktis sätestatud kuupäevast. Vabariigi President Seadlus üldakt o Avaldatakse RT ja jõustub 10. päeval. Otsus üksikakt - kellegi autasustamine o Avaldatakse RT, jõustub allakirjutamisega Käskkiri üksikakt o Avaldatakse RT, jõustub allakirjutamisega
s 99 ettenähtud tähtajal, tingimustel ja korras. Eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. Kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Riigikogu otsuse eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele. 4. Mis on üldakt, mis üksikakt? Palun tuua näiteid. Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5
saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral. Teoorias nimetatakse seadlust ka dekreediks. Määrus – seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Õigusakti kehtivus – õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab. Õigusakti kehtivuse tingimused: teatavakstegemine – toiming, millega õigusakti sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid. See võib toimuda 2 viisil: avaldamine või teatamine jõustumine – s
otsusi ehk üksikakte Legislatiivakt – seadus ja määrus Eksekutsioon – täidesaatev riigivõim (president ja valitsus), annab eksekutiivakte ehk haldusorganite akte ehk haldusakte (määrus, korraldus, käskkiri) seaduse alusel ja täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse aktid – loetakse ka haldusaktideks (määrus, korraldus, käskkiri, otsus) Korporatiivsete organisatsioonide aktid – nt põhikiri, põhimäärus Õiguse akt – nii üldakt kui üksikakt Õigusloomeakt – õiguse üldakt ja üksikakt Õigusakt – üldakt ja üksikakt Õigustloov akt – üldaktid, alati legislatiivakt, olenamata sellest, kas seda võtab vastu sedausandli, täitevvõim või kohalik omavalitsus. Üldakt =õigustloov akt=normatiivakt=legislatiivakt – seadus kitsas ja laias tähenduses – seadus, seadlus, määrus; Üksikakt =õigustrakendav akt=individuaalakt=eksekutiivakt=haldusakt – korraldus, otsus, käskkiri, ettekirjutus jm;
• Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri (VPTS § 13) • Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel järgmised PS tingimused: - on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi; - Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks • Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist • Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid • Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid • Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju • Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
