1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus...
4.Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 2 õigusharu, mis vastavasse põhivaldkondadesse kuuluvad. Avalik õigus(karistusõigus,haldusõigus) ja eraõigus(tsiviilõigus,majandusõigus). 5.Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik, mida iseloomustab oma vaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 6.Mis on õigusakt? Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus? Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
õigusnormidega.ja ühesuguste reguleerimis meetoditega. Õigusliku reguleerimise meetodeid on 2: Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Alates roomaõigusest on õigussüsteemsi eristatud: Avalikku õigust – kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. Eraõigust – sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset meetodit. Õigusinstituut – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Avaliku õiguse harudeks on – rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kirikuõigus ja teised. Eraõigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Av...
nendele nõuetele vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod Eraõigus moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit 21. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? · Eraõigust sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset meetodit. 22
normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Ja 21. ning 22. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse, millised avalikku õigusesse? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mid aiseloomustab subjektide vaheline subodrinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Tänapäeva demokraatilkud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Lk 85, pt 4 1
õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks. Õigussugukonda saab koondada ajalooliselt õigusteadusliku sekkumiseta kujunenud arhailiseks õiguse, religioosse ja ilmaliku õiguse.
Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes. 16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 17.Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, mille moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstituutidest ja õigusnormidest. Tavakäsitluses on see teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogum ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteem. 18.Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemi rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Nt: romaani-germaani, anglo-ameerika õigusperekonnad. 19.Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalik õigus Hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõigus Moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodi. Sotsialistlik õigusperekond ei tunnistanud õiguse jagunemist avalikus õiguseks ja eraõiguseks. Eromandi eitamisega kaasnes ka eraõiguse eitamine, kogu õigus arvati olevat avalik õigus. 3.7. ÕIGUSHARU JA ÕIGUSINSTITUUT.
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1...
Eesti kohtusüsteem Kohtuvõim on õigusriigi poliitilise süsteemi oluline osa ning selle tegevus aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Peamised õigusharud on eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
VÕIM JA ÕIGUS VÕIM Kõikides suhetes on mingil moel olemas võimusuhe. Võim on domineerimine. Võim on alati ebavõrdselt jaotatud. Võim on sellel, kes suudab mõjutada teisi nii, et tema seisukohad viiakse läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44) Võimu resursid: · Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks d...
Bürokraatia ehk ametnike võim,rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus tugevuse põhjused: · professionaalsus - ametnikud oskavad end poliitikute ja avalikkuse kontrolli eest paremini kaitsta, · arvukus · püsivus Bürokraatia funktsioonid: · peamiseks ülesandeks poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija · vahekohtuniku funktsioon · iseenda, st ametnikkonna, staastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine Avalike teenistujate värbamine ja karjäär: · ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras · nõutakse kodakondsust, kõrgharidust määratud erialal, regulaarset enesetäiendamist ja üldist ametialast asjatundlikkust · keelatud on ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine, mis muudab koha näiliselt vabaks, ausa konkurentsi alusel täidetavaks · üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi Järelvalve ametnike tegevuse üle: Demokraatlik ...
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus ...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
-Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormide kogum -Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
14 Õigusliku reguleerimise meetodeid võib olla kaks: 1. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusel õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes.49 Kõige olulisemad õigusharud on: 1. Riigiõigus on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajanduslikku ja poliitilise süsteemi. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus reguleerib riigi täitev- korraldavat tegevust, sõltmata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite vahel ja indiviidide vahel. 3
Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Kasutatakse autonoomne reguleerimismeetod. EÕ: tsiviilõigus – võla-, asja-, perekonna-, pärimisõigus; Kaubandus- ja majandusõigus – ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuaalse omandi õigus: autori-, tööstusomandi-, ja naaberõigused. 4. Üldakt
doktriinil,normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-õigusteaduses on pea tähelepanu pööratud õigusnormile,mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele. Anglo-seal on õigusemõistmist reguleerivad normid tähtsamad kui käitumise üldised reeglid,õiguse allikaks ei ole normatiivne akt vaid kohtu-ja halduspretsedent. 33. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tabelist lk 56 35. Esitage skemaatiliselt: a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.vaata pilti c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?kuulub avaliku õiguse alla 36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud
normatiividele), poliitilises (sekkub riigikontroll), õiguslikkus (peab aitama vältima korruptsiooni, ombudsmani sekkumine). Vaatame lk 120 Tabel. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. KOHTUVÕIM Üks võimuharudest üks poliitilise süsteemi osa Kõrgema kohtu tegevus on osa poliitilisest protsessist Demokraatliku riigi kohustuslik tunnus Ei allu täidesaatvale ega ka seadusandvale võimule Ülimuslikkus tagab õigusriigi põhimõtte Vaatame õigusharud, lk 122 Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte Seadus- Täide- andlik saatev võim võim PARLAMENT VALITSUS Kohus Kohtusüsteemid (2 põhilist mudelit) Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika Mitmeharuline kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja Kohtusüsteem on ühtne, tipneb tsiviilkohtuteks, ka halduskohtuteks. ülemkohtuga
tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõigus, riigiõigus, kriminaalõigus. Eraõigus- moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod. Nt tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon. 4 Õigusakt- eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
2. Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 4. Võimude lahusus 5. Õigus avaldada oma arvamust ja seda levitada 6. Kodanikuõiguste kaitse 7. Eraomandi kaitse võimaliku omavoli eest Seadused ja õigusnormid 4 Seadus on kirjapandud õigusnorm Õigus on ühiskonnas kehtivate käitumisnormide ja ettekirjutiste kogum Peamised õigusharud: 1. Eraõigus-reguleerib inimestevahelisi suhteid 2. Avalik õigus-reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid 3. Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) 4. Karistusõigus-sätestatud karistusseadustikus; käsitleb süütegusid (väärtegu, kuritegu) Õigusaktide hierarhia: 1. Rahvusvahelised õigusaktid 2. Põhiseadus 3. Seadused 4. Seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad
eelis õigustab sellega kaasnevat tsiviilkahju. Inimõigused kehtivad iseenesest nii rahu- kui ka sõjaajal, kuid relvakonfliktis tuleb esmalt lähtuda humanitaarõigusest. Kui inimõigused ütlevad ühte, kuid humanitaarõigus teist, siis tuleb lähtuda viimasest. Näiteks ei tohiks inimõiguste järgi võtta kelleltki elu, kuid samas ütleb humanitaarõigus, et relvakonfliktis tohib võitleja vastase surmata. Mitmes punktis aga nõuavad mõlemad õigusharud samu asju, näiteks on piinamine keelatud nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigid peavad tegema kõik võimaliku, et alla 15-aastased lapsed ei osaleks vahetus vaenutegevuses. Paljud riigid, sh Eesti on tõstnud eraldi lepinguga vanusepiiri 18. eluaastale. Lapssõdureid värbavad tihti vastupanuliikumised, kes võitlevad riigi keskvalitsuse vastu. Lapsi on kerge mõjutada ja kujundada neist tapamasinad, kes täidavad vastuvaidlematult käske. 4.16 Rahvusvaheline kriminaalõigus + kohtud
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õiguss...
Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu ta rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948. kodanikuõigused- Määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Mandri-Euroopa õigussüsteem- Anglo-Ameerika õigussüsteem- Eraõigus- õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.Kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. avalik õigus- hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. õiguse allikas- allikad, kust võib leida õigusnorme.
õigusnormidega.ja ühesuguste reguleerimis meetoditega. Õigusliku reguleerimise meetodeid on 2: · Autonoomne meetod reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) · Autoritaarne meetod selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Alates roomaõigusest on õigussüsteemsi eristatud: · Avalikku õigust kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. · Eraõigust sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset meetodit. Õigusinstituut õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes.
Seega ma võin eeldada, millistel ebavõrdsel olukorral olid inimesed erinevatest sotsiaalgruppidest näiteks kuriteo toimepanemise pärast. Ühel oleks võimalus saada leebemat karistust, teisel teistpidi karmimat. Samuti võib öelda, et Vene Õiguse kaudu on võimalik teada saada tolleaegsest elust ja inimvahelistest suhetest. Vene Õigus peegeldab tolleaegse elukorda, kuna tema poolt oli reguleeritud kõigid õigusharud. 1 ..-. . 1905, . 96 2 ... x-xx . .1, : ( 9 ) 1984., .28 3 Ibid . 31 Tuleb märkida, et õigusallikas Russkaja Pravda originaalne keel oli on Vana Vene keel. Läbi aegade keel on juba suhteliselt palju muutunud ja tänaseks päevaks nii lühi- 4, ulatuslik-5, kui ka lühendatud6 redaktsioonid on tõlgitud kaasaegse vene keelde. Selleks analüüsisi kirjutamiseks kasutatavad Russkaja Pravda säted ja üldiselt redaktsioonid on
akt 3) Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 36. Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline subordinatsioon Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel 37. Teovõime võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on alates 18 aastasel, alla selle või vaimuhaiguse tõttu on piiratud teovõime. 38. Õigusvõime inimese õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi. Igal füüsilisel isikul o ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Algab sünnist ja lõpeb surmaga. 39
inimteadvuse, st eksisteerivad üksnes abstraktsioonidena”. (Rosentau 2004, lk 293) Õiguse vahendid on tehislikud vahendid. Keegi on need loonud mingite (loomulike) vajaduste survel neile vajadustele kavatsuslikult vahendlikult reageerides ning see vahendi otstarve on vahendisse sisse kirjutatud, sisse ehitatud. (Rosentau 2004, lk 293). Eelkirjeldatud õiguse entiteetide tehislik funktsioon avaldub eriti selgelt tänapäevases äriõiguses, konkurentsiõiguses, autoriõiguses jms. Need on õigusharud ja õigusliku regulatsiooni valdkonnad, millele varasemad õigusfilosoofid vähe tähelepanu pöörasid ja milles juristi esmane küsimus tänapäeval on suunatud sellele, et tuvastada, kuidas ja milliste juriidiliste vahenditega saaks kavandatava asja parimal õiguspärasel viisil ära korraldada ja maksimaalse hulga ootamatuste vastu ära kaitsta; mitte aga küsimus sellest, mis oli fakt ja mis on kohaldamiseks õige norm. (Rosentau 2004, lk 293).
Struktuur: Hüpotees tingimused, mille puhul õigusnorm kehtib. Dispositsioon subjekti õigused ja kohustused antud tingimustel. Sanktsioon riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse normi rikkuja suhtes. Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigussüsteem on ühe riigi ulatuses kehtivatest õigusnormidest moodustuv tervik. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus ja selle moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstitutsioonidest ja õigusnormidest. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal alusel vms. (Rom-ger, ang-am) Romaani-Germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujuned Euroopas Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Keskaegsed ülikoolid. Õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile
tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguslik norm tühistab haldusõigusliku normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule; haldusõiguslik norm peab olema subordineeritav riigiõiguslikule). Loogilise struktuuri poolest valdavalt H-D-tüüpi ning regulatiivsed. Haldusprotsess ning haldusvastutus Haldusprotsessi õigusharud on kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega sarnases süsteemses seoses. Finantsõigus Selle haru reguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik need õigussuhted, mis seonduvad riigi suveräänsuse tagamise neljast elemendist nn riigikassaga, st rahandussuhted. Rahandussuhted on seotud ühiskonna koguprodukti ning rahvatulu jaotamisel ja ümberjaotamisel moodustatavate rahaliste fondide loomisega ning nende kasutamisega:
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Referaat Caenegem, R. C. van. ,,European law in the past and in the future" alusel Euroopa ühtsest õigussüsteemist Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Euroopa ühtsest õigussüsteemist Sissejuhatus Teoses ,,European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia" käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku. Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest ,,Francqui auhinna". Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinenta...
struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa (Kiris jt 2009). (Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (Kiris jt 2009). Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum (samas). Õigusinstituut on õiguse allharu. ) ÕIGUS --- Eraõigus ja avalik õigus. õigusharud --- õigusinstituut (õiguse allharud õig. akt õigusnorm PS seadus seadlus VP määrus VV korraldus - otsus käskkiri Õigussüsteemide tüübid Mandri-Euroopa õigussüsteem Angloameerika ehk common law süsteem Skandinaavia õigussüsteem Islami, hinduistlik, judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
tulenevaid õigusi. Suuremad õigused on seaduse kohaselt sellistel tarbijaühendustel, mis vastavad tarbijate kollektiivseid huve esindava tarbijaühenduse tunnustele s.t. mille liikmeteks on vähemalt 50 isikut, või ühenduste liit, mille liikmesühendustesse kuulub kokku vähemalt 50 isiku ja mis esindab tarbija huve kohalikul või riigi tasandil ning on sõltumatu ettevõtjatest ja erakondadest. 3. Tarbijaõigusele lähedased õigusharud Üheks tarbijaõigusele lähedaseks õigusharuks võib pidad konkurentsiõigust,milles leidub mitmeid otseselt või kaudselt tarbijat kaitsvaid sätteid. Konkurentsipoliitika eesmärgiks on tagada siseturul toimiv ja efektiivne konkurents ning kõrvaldada kahjulikud konkurentsipiirangud. Konkurentsiõigus on suunatud eelkõige õiguse objekti konkurentsi säilimisele ja tagamisele. Tarbijate huvide kaitsega seonuvad konkurentsiõiguse valdkonnad nagu: 1
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Just see, milline on riigiorganite tegevuse suhe selle tegevuse õiguslikesse alustesse näitab õigusriigi olemasolu või selle puudumist. Korraline õigustee peab olema avatud ka riigi enda vastu menetlemiseks. Seadusandja peab oma töödes-tegemistes tunnetama põhiseadust. Põhiseadus annab raamid, mille sees ta peab tegutsema. V seminar 21. oktoober 2008. a. 10:08 19. Kaugia Õigussüsteem on riigis kehtiv, moodustavad õigusharud ja õigusinsititutsioonid. Igal õigussüsteemi elemendil on oma eesmärk, oma regulatsiooni valdkond. Regulatiivses normis on kirjas õigussubjektide õigused ja kohustused! Õigustkaitsvas on kirjas karistused. Vahi, aga vahi, milline põnevus siin lokkab! Reguleeriv - hüp -> disp Õigustkaitsev - I Hüp-> sankts II hüp-> disp->sankts Riigid, mis jagavad sarnaseid õigussüsteeme, jagunevad õigusperekondadeks. Õigussüsteem - ühe riigi õigus.
Kumbki valdkond koondab kindlates seostes spetsiifiliselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid reguleerivaid õigusharusid ning õiguse instituute. Nii era- kui ka avaliku õiguse mõiste tugineb ajalooliselt rooma õiguse süsteemile: eraõigus ja avalik õigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid.....Avalik õiguse puhul on kasutusel autoritaarne meetod. Riigil õigus, sul kohustus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õiguseinstituudid ja õigusnormid mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Eraõiguse puhul on meil tegemist autonoomse meetodiga. 1) Õigusharu on õigussüsteemi struktuuri osa ehk siis õigusnormide instituutide kogum, mis reguleeri üheliigilisi suhteid. Toimub riigi poolt valitud meetodi poolt. Õigusharude all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi ning põhivaldkondade liigitamist rühmadesse õigusliku
Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on komistuskiviks fakt, et ka eraõiguses võib kokku puutuda alluvussuhetega ning avaliku elu vallas esineb koordinatsioonisuhteid. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline ebavõrdsed Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel 46 Teovõime - võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. •Eristatakse: 1. täielikku teovõimet (18 a ja saab aru oma tegudest ja suudab neid juhtida) 2. piiratud teovõimet (alla 18 a või isik, kes ei saa aru oma tegudest ja ei suuda neid juhtida 47 Õigusvõime - Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigus norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. (nt riigiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus) Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigus norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. (nt tsiviilõigus, tööõigus, võlaõigus) Eesti õigussüsteemi olulisemad õigusharud: riigiõigus – reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi (riigivalitsemise vorm, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem jne) haldusõigus – administratiivne õigus, reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, suhteid riigiorganite vahel, sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes
Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on komistuskiviks fakt, et ka eraõiguses võib kokku puutuda alluvussuhetega ning avaliku elu vallas esineb koordinatsioonisuhteid. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline ebavõrdsed Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel 46 Teovõime - võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. ·Eristatakse: 1. täielikku teovõimet (18 a ja saab aru oma tegudest ja suudab neid juhtida) 2. piiratud teovõimet (alla 18 a või isik, kes ei saa aru oma tegudest ja ei suuda neid juhtida 47 Õigusvõime - Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Eesti õigussüsteemi olulisemad õigusharud: 1) Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
