Õigusõpetus TTÜ (0)

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS
Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega.
Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine).
Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas
Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend.
Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud

Õiguse mõiste. Õigussüsteem . Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist.
Vastus: Õiguse mõiste - Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
Õigussüsteem-on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutusõigusharude ja intituutide kaupa . õigussüsteem on mingis riigis kehtivate õigusnormide süsteem.
Õiguse allikad: ’ õiguslik tava ’ õigusteadus ’ kohtu- ja halduspretsendent ’ leping
Tava erinemine õigusnormist- Tava on harjumusel põhinev käitumisreegel .
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.

Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu.
Vastus: Õigusnormi mõiste- riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu - Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi

Mis on õigusharu . Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid .
Vastus: Õigusharu - Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
Sotsiaalne norm - on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
Põhiliigid: moraalinorm, korporatiivsed normid, tava, religioosed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, õigusnormid

Avalik õigus ja eraõigus . Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Vastus: Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
Eraõigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
* HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist.
Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust)
SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
ALLUVUSTEOORIA -Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus , sotsiaalõigus, finantsõigus , rahvusvaheline õigus;
3 eraõiguse – pärimisõigus , ühinguõigus, asjaõigus , perekonnaõigus, võlaõigus , autoriõigus;

Õigusakt . Seadus, määrus, käskkiri . Millal need õigusaktid jõustuvad.
Vastus: Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis t oob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakt – käitumiseeskiri dokumenteerituna paberkandjal.Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mida tähistatakse terminiga õigusakt.Õigusnorm – käitumiseeskiri inimese teadvuses;
Õigusakti liigid: ÜLDAKT =õigustloov akt= normatiivakt ÜKSIKAKT =õigustrakendav akt
Üldakt – sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, dekreedid. Üksikakt – lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikakt ei sisalda õigusnorme, ta on adresseeritud kas individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused , käskkirjad.
Seadus - on seaduse vormis kas Riigikogu poolt (Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras) või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud .

Seadlus – seaduse jõuga õigusakt, mida võib PS §109 alusel anda Vabariigi President, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral. Teoorias nimetatakse seadlust ka dekreediks.

Määrus – seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest).
Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju.
Õigusakti kehtivus – õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab.
Õigusakti kehtivuse tingimused:
teatavakstegemine – toiming, millega õigusakti sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid. See võib toimuda 2 viisil: avaldamine või teatamine
jõustumine – s.t isikud on kohustatud seda õigusakti täitma asuma e see õigusakt on muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab.
Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega .
Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Õigussuhe ja selle elemendid.
Vastus: Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Õigussuhte elemendid:
1. Subjektid
2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
3. Objekt
ÕS subjekt – on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandja. Nendeks on isikud (füüsiline või juriidiline isik). Isikuid käsitleme tsiviilõiguse raames. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse
ÕS objekt – need materiaalsed, vaimsed ja sotsiaalsed hüved, mille puhul ja millega ühenduses üldse vastav õigussuhe isikute vahel tekkis ja millele on suunatud selle õigussuhte subjektide käitumine. Näiteks elamusuhete objektiks on eluruum (siin on ÕS objekt hüve näol). Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. Näiteks sätestab kriminaalkoodeks tahtliku tapmise eest karistuseks vabadusekaotuse 5 kuni 12 aastani.
ÕS subjektiivne õigus – õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks, mis on tagatud teiste õigussubjektide juriidiliste kohustustega. Subjektiivne õigus annab alati teatud võimaluse käitumiseks, teatud vabaduse e. võib ütelda “ subjektiivne õigus koosneb õigustustest”.
Juriidiline kohustus – vajaliku käitumise määr, selline käitumine on kohustuslik ja sellist käitumist garanteerib riik. Näit. Subjektiivsele õigusele – Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab , vastab juriidilise kohustusena õigusliku aluseta asja valdaja kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule.

Õigussuhte subjektid. Õigusvõime , teovõime, deliktivõime .
Vastus: Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest
Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse
ÕIGUSSUBJEKTSUS – SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA

Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
Vastus: Isik on füüsiline isik või juriidiline isik.
(2) Füüsiline isik on inimene.
(3)Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt , mis vastab käesolevas seaduses sätestatud eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele. Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega omistanud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselts , ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes . Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on  äriühingud . Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud: Täisühing, Usaldusühing, Osaühing,Aktsiaselts, Tulundusühistu
Mittetulundusühing
Sihtasutus
Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seadusega avalikes huvides.
Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Riik ja kohalik omavalitsusüksus teostavad juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidavad tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega.
Jaotus:1. Riik ja kohalik omavalitsus – riigist on põhjust rääkida kui avalik-õiguslikust juriidilisest iskust siis, kui ta on tsiviilõigussuhte subjekt. 2.Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud – ainult see, kellel on tema enda kohta käiv seadus. Nt: Tartu Ülikool, Eesti Pank , Rahvusraamatukogu , Teater Estonia, Hüvitusfond (nüüdseks hingusel), Haigekassa, Töötukassa, Liikluskindlustusfond, Kaitseliit jpm.
Juriidiline isik võib sarnaselt  füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.

Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.
Vastus: Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogus, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühe- , kahe- ja mitmepoolsed. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
Tehing on tühine, kui ta on:

• Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev
  
• Seadusega vastuolus
  
• Kasutuskeeldu rikkuv
  
• Näilik
  

Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse kui alusetu rikastumise läbi saadu.
Tehingu võivad pooled teha mistahes vormis, või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seadus ei sätesta tehingule kohustuslikku vormi. Pooled võivad teha tehingu notariaalselt tõestatud vormis ka siis, kui seadus nõuab kohustuslikku kirjalikku vormi, või ei ole tehingu vormi seaduses sätestatud. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis, kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud või keerulisemas vormis. Lepingu kirjalik vorm võib olla kas notariaalselt tõestatud või lihtkirjalik. Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad tehingu osapooled. Kirjaliku tehinguga võrdsustatakse poolte kirjavahetus. Seaduses ette nähtud kohustusliku lihtkirjaliku või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing tühine koos kõigi tagajärgedega.

Esindamine . Esinduse liigid.
Vastus: Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping , abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires ning tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale.
Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada).

Mis on aegumine .
Vastus: Tähtaja möödumine, mille järel ei saa isikule enam esitada teatavat nõuet või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist.

Mis on leping
Vastus: Lepingus sätestatakse poolte õigused ja kohustused, sanktsioonid lepingu rikkuja suhtes, s.o. leping kaitseb mõlemaid lepingu pooli. Olemas on palju erinevaid lepingu liike. Näiteks kindlustusleping , kasutuslepingud, võõrandamislepingud, toetamislepingud , kompromiss jne.
Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega pool või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingud võivad olla oma iseloomult ühekülgsed ja vastastikused. Ühekülgsetes lepingutes on kohustused vaid ühel lepingu poolel. Vastastikustes lepingutes on kohustused mõlemal poolel. Siin võib näitena välja tuua elektrimüügilepingu, kus üks pool kohustub müüma elektrit ja teine pool on kohustatud ettenähtud tähtajaks selle eest tasuma . Elektri eest tasumata jätmisel on sanktsioonideks viivis lepingus ettenähtud suuruses või elektri välja lülitamine. Vastastikune ehk kahepoolne leping on veel näiteks rendileping ja müügileping. Vastastikuste lepingute puhul eeldatakse, et pooled täidavad oma kohustused üheaegselt. Lepingud võivad olla ka mitmepoolsed. Mitmepoolse lepinguna võib vaadelda näiteks laenulepingut, mille osapoolteks on pank, laenu taotleja ja käendaja . Ka faktooring on mitmepoolne leping. Kui leping on sõlmitud täitmise kohustusega kolmandale isikule, on õigus lepingu täitmist nõuda ka temalt
Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti . Teistel juhtudel on selleks aga hetk, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge. Ettepanek lepingu sõlmimiseks on pakkujale (oferdile) siduv, kui see on tehtud konkreetsele isikule ja sisaldab lepingu eset ning määrab hinna või selle kujundamise korra.
Sõlmitud leping on pooltele siduv ning sellest tulenevaid kohutusi peavad pooled igal juhul täitma ( pacta sunt servanta). Kui vahel ekslikult arvatakse, et lepingu tähtaja lõppemine tähendab ka kohustuste automaatset lõppemist, pole see nii. Kohustused nõuavad täitmist isega siis, kui lepingus märgitud tähtaeg on möödunud. Leping on lõppenud alles siis, kui kohustused on täidetud ettenähtud nõuetekohaselt. Ühepoolne keeldumine lepingu täitmisest, nagu ka ühepoolne lepingu tingimuste muutmine pole lubatud (v.a. seaduses ettenähtud juhud).
Lepingut sõlmides tuleb kokku leppida neis punktides, mis on seadusega kindlaks määratud, no. subjekt, objekt ja sisu. Enamikel juhtudel on subjektideks eraõigulikud isikud. Erandjuhtudel võivad subjektideks olla ka riik või kohalikud omavalitsusorganid. Lepingu objekt määrab konkreetse asja, õiguse või teo, millele poolte kokkulepe on suunatud. Lepingu esemeks ei tohi olla teod, mis on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega, samuti teod, mille eeemärgiks on seadusest kõrvelehoidmine. Lepingu sisuks on poolte õigused ja kohustused.
Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled arvestama teineteise huvide ja õigustega. Üldjuhul ei tulene isikutele kohustusi lepingueelsetest läbirääkimistest, kuid hea usu vastase käitumise korral, konfidentsiaalse info kasutamisel oma huvidest lähtuvalt või läbirääkimiste katkestamisel, võib tulla kõne alla kahju hüvitamise kohustus. Lepingueelsetes läbirääkimistes võib oferdi ja aktsepti eristamine osutuda raskeks, seepärast loetakse leping sõlmituks ka juhul, kui poolte vastastikuste tahteavalduste vahetuse alusel on selgunud, et pooled on jõudnud omavahelisele kokkuleppele. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingudokumendi allkirjastanud.
Lepingu sõlmimisele võib eelneda eellepingu sõlmimine. Eelleping on tavaline leping, mis kohustab pooli põhilepingu sõlmimiseks. Lepingut sõlmides ei pea pooled alati üheaegselt notari juures olema. Piisab esmalt oferdi ja siis aktsepti notariaalsest tõestamisest. Lepingu muutmine võib toimuda ainult poolte kokkuleppel. Ühepoolne lepingu muutmine pole lubatud. Lepingu tingimusi võib muuta samal viisil kui leping sõlmiti, samuti seaduses ettenähtud juhtudel. Muutmine seisneb mõne tingimuse täpsustamises või lahtiseks jäänud tingimuse kokkuleppimises, seejuures ei muudeta lepingulist põhikohustust. Põhikohustuse muutmise korral kokkuleppe tulemusena endine kohustus lõpeb ja tekib uus kohustus. Kohtu korras saab nõuda lepingu muutmist juhul, kui on muutunud lepingu sõlmimisel aluseks olnud asjaolud, millega kaasnes poolte lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine. Lepingu võimatuse või ebamõistlikkuse korral on õigus koguni lepingust taganeda või leping üles öelda. Lepingut võib muuta reeglina etteulatuvalt, kuid see on võimalik ka tagasiulatuvalt. Kui leping on kirjalik, siis toimub lepingu muutmine samuti kirjalikult. Nagu juba eelpool mainitud, lõpetab lepingu selles sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, teatud juhtudel aga ka ühepoolselt. Näiteks lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda isegi tekitatud kahju hüvitamist kohustuste täitmise asemel. Kestuslepingu võib aga üles öelda. Ülesütlemine on lepingu lõpetamine etteulatuvalt. Taganemisega võib lõpetada lepingu nii, et mõlemad pooled vabanevad tagasiulatuvalt oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Leping on kehtetu juba algusest peale, kui see on seadusega vastuolus. Kui lepingu pooled ei teavita, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabudes, muutub see leping automaatselt tähtajatuks lepinguks.
Lepingut tuleks alati sõlmida väga hoolikalt, et ära hoida võimalikke lepingust tulenevaid probleeme ja arusaamatusi lepingu sõlminud poolte vahel tulevikus. Tuleks jälgida, et lepingus oleksid kõik vajalikud sätted ja et lepingust on võimalik aru saada ainult üheselt.

Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20)
Vastus: Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi . Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti ( pakkumus ) ning selle aktsepti (nõustumus).
Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Ka kaupluses müüjale esitatud soov saada leti tagant mingit kindlat kaupa on käsitletav oferdina.
Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud.
Lepingu sõlmimiseks ei ole muidugi vaja vahetada kirjakesi pealkirjadega "ofert" ja "aktsept". Need on lihtsalt juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi.

Mis on võlasuhe , selle õigussuhte subjektid (§2)
Vastus: Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Võlaõiguse tunnused:
1.Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe).
2.Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis . Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus.
3.Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus.
Võlaõigussuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte tähtsaim küsimus on - kuidas, kus ja kellele tuleb kohustis täita? Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3):
1.lepingust
2.õigusvastaselt kahju tekitamisest;
3.alusetust rikastumisest;
4. käsundita asjaajamisest;
5. tasu avalikust lubamisest;
6. muul seaduses ettenähtud alusel.
Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik ( deebitor ) - kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) - kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes on alati kaks poolt. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet.
Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid.
Dispositiivsuse printsiip (VÕS § 5) - enamikes õigussuhetes on pooltel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust. Kõrvalekaldumine ei ole lubatud, kui see on vastuolus avaliku korra, heade kommetega või rikuks teiste isikute õigusi. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu (VÕS § 6) põhimõttest, need rajanevad eelkõige headel kaubandustavadel. Võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks (VÕS § 7) seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (kuidas keskmiselt teised sarnased isikud mingis olukorras toimiksid). See on üks võlaõiguse keskseid mõisteid.

Lepingu vormi nõuded (§11)
Vastus: Lepingu võivad pooled teha mistahes vormis, või kokku leppida, mis vormis tuleb leping teha, kui seadus ei sätesta lepingule kohustuslikku vormi. Pooled võivad teha lepingu notariaalselt tõestatud vormis ka siis, kui seadus nõuab kohustuslikku kirjalikku vormi, või ei ole lepingu vormi seaduses sätestatud. Kui pooled on teinud lepingu teatud vormis, kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Lepingut saab muuta samas vormis, milles leping on tehtud või keerulisemas vormis. Lepingu kirjalik vorm võib olla kas notariaalselt tõestatud või lihtkirjalik. Kirjalikus vormis tehtud lepingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Kirjaliku lepinguga võrdsustatakse poolte kirjavahetus. Seaduses ette nähtud kohustusliku lihtkirjaliku või notariaalse vormi nõude järgimata
jätmisel on leping tühine koos kõigi tagajärgedega.

Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt)
Vastus: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13277345  PT.4
1.Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
2.Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
3.Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
4.Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud , siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158)
Vastus: Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused: Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine
isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi
mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja
krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud(s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud
teisiti.
2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused: Käsirahaks loetakse rahasumma , mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi
tasumisele kuuluvate maksete arvelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks.
Kokkulepe käsiraha kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis sõltumata käsiraha suurusest
3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.: Leppetrahviks loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma krediitorile lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti aga viivitamise eest.

Töölepingu mõiste.
Vastus: (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik ( töötaja ) teisele isikule ( tööandja ) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
(2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
(3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.
(5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.

Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Vastus: Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Töölepingu vorm.
Vastus: Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Töölepingu tingimused (olulised tingimused).
Vastus: Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed:
1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht);
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg;
3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;
4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus;
5) töö tegemise koht või piirkond;
6) palgatingimused;
7) tööajanorm ;
8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks ;
9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused;
10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.

Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
Vastus: Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates. Töölepingut, isikukaarti ning välja võtmata tööraamatut säilitatakse 50 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest. Tegevuse lõpetamisel annab tööandja nimetatud dokumendid üle arhiiviasutusele.

Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?
Vastus: Katseaeg on aeg, mille jooksul hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepingus võivad osapooled kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises, kusjuures alla 8-kuulise tähtajalise töölepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestvusest.
Töölepingu võib katseajal üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamisega
§ 86 (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
(2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
(3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?
Vastus: Tähtajalise töölepingu võib sõlmida siis, kui selleks on põhjust.Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. § 9

Konkurentsipiirangu kokkulepe.
Vastus: Konkurentsi piiranguga nõustub töötaja mitte töötama konkurendi juures või samal alal. Kokkuleppe võib sõlmida ainult kui tööandjal on firmasaladuste levik võiks tööandjat oluliselt kahjutada. Konkurentsipiirang peab olema mõistlik ja töötajale äratuntavalt piiritletud.
(1) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
(2) Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
(3) Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine.

Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
Vastus: Ärisaladuse hoidmine on kohustuslik, siis kui töölepingus on see eraldi välja toodud. Ärisaladust tuleb hoida ka töölepingu lõppedes, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust ( ametieetika ).

Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega?
Vastus: Alaealistega töölepingu sõlmimisel peab jälgima, et tegemist on alaealisega, kellelt ei saa ega tohigi oodata täiskasvanuga võrdsetes tingimustes töötamist .
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel?
Vastus: Töötaja hoolsus peab olema piisav, et tööandjal temast kasu oleks. Hooletus määr otsustatakse arvestades erinevaid tingimusi.
(1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
(2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Mis on töölähetus , millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord.
Vastus: Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. Töölähetus on töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Tingimused:

• Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
  
• Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
  
• Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul
  

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Vähim päevaraha on ka määratud.

Mis on töötasu ? Selle suuruse kindlaksmääramine.
Vastus: Palk on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel.
Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu, aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel.
Teistele isikutele tööandjaks olemine toob kaasa mitmesuguseid kohustusi. Tööandja peab sõlmimatöövõtjaga (töötajaga) töölepingu, pidama personali ja tööaja arvestust, maksma palka, kinni pidama/arvestama ja MTA-le üle kandma maksud, mis kaasnevad palga arvestamise ja maksmisega, arvestama ja maksma puhkusetasu jms.
Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.  Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Põhipalk on töölepingus kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.

Mida tähendab töötasu alammäär?
Vastus: Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. (Hetkel peaks töötasu alammääraks tunnis olema 27 krooni ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni.) Öötöö eest makstakse 1,25 kordset töötasu iga öötöötunni eest, kui pole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Riigipühadel tehtud töö tasustatakse kahekordselt.

Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
Vastus:§ 30. Majandustulemuselt makstav tasu: Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Õigus saada osa tööandja kasumist vms tekib töötajal, kui ta töö mõjutab ettevõtte majandustegevust. [RT I 2009, 11, 67 – jõust. 1.07. 2009] Majandustulemustest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt 6 kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest.
§ 31. Tehingutelt makstav tasu: Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse (§ 679–682. Agenditasu).

Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
Vastus: Puhkuse liigid on a) põhipuhkus, b)vanemapuhkus, c)õppepuhkus. Töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Kõikide põhipuhkuste hulka ei arvata rahvuspühi ja riigipühi. Töölepingu seaduse paragrahvid 56 ja 57 sätestavad alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkuse kestuse. Alaealise põhipuhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja või tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Haridus - ja teadustöötaja põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Haridus – ja teadustöötajate ametikohtade loetelu , kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust ja puhkuse kestuse ametikohtade kaupa on kehtestanud Vabariigi Valitsus.
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, kusjuures põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks
1)ajutise töövõimetuse aeg
2)puhkuse aeg
3)aeg, millal töötaja esindab seaduse või kollektiivlepingu ettenähtud juhtudel töötajaid ja
4)muu aeg, milles pooled on kokku leppinud
Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei arvata
1)lapsehoolduspuhkust ja
2)poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkust

Millal aegub põhipuhkus?
Vastus: Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestataks. Näiteks, kui 2010 aastal jääb puhkus kasutamata, siis see aegub 31.detsembril 2011. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab raseduse- ja sünnituspuhkust või lapsehoolduspuhkust ja kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Puhkusetasu maksmine .
Vastus: Puhkusetasu maksmine. – Puhkusetasu peab olema makstud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusealgust, kui ei ole kokku lepitud teisit. Töölepingu lõppemiselt on õigus saada hüvitist rahas kasutamata puhkuse eest.

Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.
Vastus: Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.
§ 16. Töötaja hoolsuse määr 
(1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
(2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 

Varalise vastutuse kokkulepe.
Vastus: (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
(2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
Vastus: Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku.

Töölepingu lõppemise alused.
Vastus: Tööleping lõpeb:
1) poolte kokkuleppel (§ 76);
2) tähtaja möödumisel (§ 77);
3) töötaja algatusel (§-d 79, 80, 82 ja 85);
4) tööandja algatusel (§ 86);
5) kolmandate isikute nõudmisel (Alaealise vanem, eestkostja , hooldaja või tööandja asukoha (elukoha) tööinspektor võivad nõuda alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist, kui töötamine ohustab alaealise tervist, kõlblust või hariduse omandamist.)
6) pooltest sõltumatutel asjaoludel (kaitsevägi, süüdimõistmine, surm, hõimlus)

Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
Vastus: Töölepingu korralise ülesütlemisena käsitletakse tähtajatu töölepingu ülesütlemist kohustusega järgida etteteatamistähtaega. Korraliselt võib töötaja üles öelda: 1) tähtajatu töölepingu, samuti tähtajalise teise töötaja asendamiseks sõlmitud töölepingu.Etteteatamisega 30-kalendripäeva.
2) katseajal, mil etteteatamistähtaeg on 15-kalendripäeva.(Mõjuva põhjuse olemasolu pole vajalik.)
Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda juhul, kui on olemas selleks mõjuv põhjus või osapoolte huvid lepingu jätkamisel oleksid vastuolus. Töötaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda 1)tööandja olulise lepingurikkumise korral:ebaväärikas kohtlemine, tööandja poolne ähvardamine, viivitamine töötasu maksmisega, reaalne oht tervisele, kõlblusele, heale nimele ( hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses); 2)isikuga seonduvatel põhjustel: terviseseisund , perekondlikud kohustused, sobiva töö puudumine; 3)töö puudumine ja töötasu vähendamisel (hüvitis 1 kuu töötasu ulatuses, etteteatamine 5 tööpäeva).

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
Vastus: Tööandja peab kinni pidama antud nõuetest: 1)etteteatamisaja järgimine vastavalt tööstaažile: a)