lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7. Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajärje tekkimise. 8. Õigusnorm-käitumisreegel mis sisaldub õigusaktis. Kehtestatakse riigi pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga
Reguleerimisese- varalised suhted, isiklikud mitte varalised suhted(moraalne kahju, vanema-lapse vahelised suhted) Reguleerimismeetod- kuidas on need suhted reguleeritud. * poolte võrdsuse põhimõte *Suhete taastav iseloom TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD Õigusallikas- koht, kust leiame õigust. Õigusallikad moodustavad hierarhia. Õigusallikad: Tähtsaim õigusallikas on Põhiseadus(PS) 1) Põhiseadus 2) Seadused 3) Õigusaktid 4) Tava(käitumispraktika) 5) Kohtulahend- on praktikas õigusallikad, mitte teoorias Seadusega ei ole võimalik meie elu reguleerida, kuigi on seadused üldised siis inimestel on omad tavad millest ka kohus peaks lähtuma. TSIVIILÕIGUSE AJALOOLINE ARENG Rooma õigusallikas- Corpus Iuris Civilis-CIC (Tsiviilõiguse koodeks) Code Civile(1804)- prantsuse koodeks BGB(1900)-Saksa tsiviilseadustik Kahe seadustiku põhierinevused: kontinenaal euroopas toimus mahakirjutamine(rooma pealt).Seal on kaks õigusperekonda: Germaani(Saksamaa) ja
16.03.2010 Haldusõiguse allikad a) Õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus, kujutades endast õigustloova tegevuse vormi, mis sisaldab õigust b) Mõiste õigusnorm puudutab õigusallikates väljenduvate regulatsioonide sisu c) Õigusallikas teiste õigusaktide vormina 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 4 Kirjalikud õigusallikad · Põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord · Rahvusvahelised lepingud · Formaalne seadus · Seadlused · Määrused · Käskkirjad · Kohaliku omavalitsuse määrused (statuudid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 5 Sekundaarsed õigusallikad · Haldusõiguse põhiprintsiibid, mis tulenevad põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja
õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks. Õigussugukonda saab koondada ajalooliselt õigusteadusliku sekkumiseta kujunenud arhailiseks õiguse, religioosse ja ilmaliku õiguse.
Tugevasti kohustavad (sunduslikud) kohustuslikkus tugevad mõttes tähendab seda, et õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, st karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika kasutamine on seega sunduslik. Seadused. Nõrgalt kohustavad selle arvestamata jätmist ei loeta eksimuseks ja sellele ei järgne sanktsioone. Õigusallikad, mis kuuluvad sellesse rühma, on seadusandja mõte (ratio legis) ja kohtuotsused. Lubatud õigusallikad nende kasutamiseks ei ole kirjutatud õiguslikke juhendeid ja nende puhul ei rakendata tehnilist normi. Välja arvatud eespool loetletud allikad, kuuluvad kõik ülejäänud lubatud õigusallikate hulka: võrdleva õiguse ja õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudetns), väärtused ja väärtushinnangud (moraal) ja teleoloogised argumendid (reaalsed argumendid). Seadus laias tähenduses iga norm on suhtes teiste normidega, seega peab ka tõlgendus
selles tähenduses, et vastavad toimingud ei ole konkreetse seaduse poolt determineeritud. Puhast õigusvaba haldust meie õiguskord ette ei näe! 2. Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulkka, vastandub eraõigusele. Haldusõiguse allikad haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Tähtsaimad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (inimeste ettekujutused ja hoiakud, algavad vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja). 2) Õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne). 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (seadused, määrused jne). Haldusõiguse süsteem haldusõigus on õigusnormide kogum, mi spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganistatsiooni
14. Määrus a) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone, kuid ei loo ise uut õigust; b) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone luues seega ise uut õigust; c) on õiguse üksikakt, mille annab välja kohtuvõim. 15. Määruses on nõutav volitusnorm. Volitusnorm a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia); b) näitab, kes on määruse loomiseks volitatud (st kes võib määruses sisaldavaid õigusnorme sõnastada). 16. Rahvusvahelised õigusallikad a) on siduvad riikide vahel, so riigi kodanikele nad õiguseid ja kohustusi ei tekita; b) on siseriiklikele õigusaktidele alluvad õigusaktid (so nad ei tohi minna vastuollu siseriiklike õigusaktidega); c) on konventsioonid, hartad jm rahvusvahelised lepingud, mille sõlmimise kord ja viis on rahvusvaheliste normidega täpselt (jäigalt) reguleeritud. 17. Haldusakt on: a) haldusorgani tegevus (nn käitumisakt); b) igasugune haldusorgani õigusakt, sh nii üld- kui üksikakt;
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega. Seadust saab muuta v kehtetuks tunnistada vaid selle vastuvõtnud organ. Seadus materiaalses mõttes on seadus, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme. Seadus formaalses mõttes on seadus, mis vormilt on küll seadus, kuid mis ei sisalda üldkehtivaid õigusnorme. Seadusi liigitatakse ka: 1) Põhiseaduslikeks seadusteks - on need seadused, mis on nimetatud põhiseaduse
A.Aarnio ning R.Alexy järgi. 2.1. A.Aarnio: lingvistilised (semantilised ja süntaktilised (grammatilised)), loogilised, juriidilised (seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tava, seaduseandja eesmärk, kohtotsused, võrdleva õiguse (komparatiivsed), õigusajaloolised ja õigusteaduse) ning teleoloogilised (reaalsed) argumendid, väärtused ja hinnangud argumentidena, analoogia ja e contrario argumendid. Juriidilistest argumentidest: õigusallikad ja nende prima facie kohustuslikkus, prima facie kohustuslikkuse hindamine. Õiguse allikate iseloomustus. 11 12 Tõlgendusargumendid: semantilised argumendid (lingvistiline) - kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid; süntaktilised ehk grammatilised argumendid (lingvistiline); loogilised argumendid - mõistelised ehk mõistete sisu
Haldusõigus on avalikuõiguse haru,mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõigus on õigusnormide kogum,mis kehtib halduse suhtes,määrates muuhulgas kindlaks võimusalase tegevuse sfääri ja piirid ning sellega koosmõjus oleva üksikisiku vabadussfääri,samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. Kirjalikud õigusallikad: 1)põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord 2)rahvusvahelised lepingud 3)Formaalne seadus 4)Seadlused 5)määrused 6)käskkirjad 7)kohaliku omavlitsuse määrused(statuudid) Sekundaarsed õigusallikad: 1)haldusõiguse põhiprintiibid,mis tulenevad põhiseadusest,teistest seadustest ja lepingutest 2) kohtulahendid 3)täiendavad allikad-õigusteaduslik arvamus ja vastused riigikohtu järelepärimisele
reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel Normi kasutamise teel Normi rakendamise teel =subsumtsioon-peab toimuma kindlas protseduurilises korras: konkreetses asjas, po seaduslik volitus, seda võivad teha vastavad haldusorganid. Normi rakendamisel tuleb lähtuda selle sisust ja eesmärgist. Normi saab haldusorgan rakendada rangelt oma pädevuse piires. Haldusõiguse allikad: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses-subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses-mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda (nt õiglus, võrdsus) 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses-õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta (seadused, määrused) Kirjalikud õigusallikad: PS(-rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord), formaalne
juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne ÕIGUSALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: · Esmasteks õigusallikateks; Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad: · Aluslepingud: Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud · Euroopa Liidu Põhiõiguste harta · Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus,
subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel Normi kasutamise teel Normi rakendamise teel =subsumtsioon-peab toimuma kindlas protseduurilises korras: konkreetses asjas, po seaduslik volitus, seda võivad teha vastavad haldusorganid. Normi rakendamisel tuleb lähtuda selle sisust ja eesmärgist. Normi saab haldusorgan rakendada rangelt oma pädevuse piires. Haldusõiguse allikad: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses-subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses-mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda (nt õiglus, võrdsus) 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses-õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta (seadused, määrused) Kirjalikud õigusallikad: PS(-rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord), formaalne sedus, seadlus(-
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus ...
Õiguse vormid ehk allikad 1) Õigusaktid ehk õiguse vormid, (õigusallikad) Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid. Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: Õiguslike sanktsioneeritud tava – tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. Õigusteadlaste arvamus – on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja...
· 0 - 220 tannaiidide aeg · 220 500 amoraiidide (amorealaste) aeg · 500 600/650 üleminekuaeg 2. Talmudi koostamise lõpust kuni kaasajani. · 600/650 1040 gaon'ide e geonim'ide aeg · 1040 kaasaeg · 11.-16. saj. varaste rabide aeg · 17.-18. saj. lõpp viimaste rabide periood · 18. saj. lõpp kaasaeg - juudi kohtuautonoomia kaotamise periood 2.3. Olulisemad õigusallikad Piibli aegne heebrea õigus ei ole eriti hästi tuntud. Erinevalt Mesopotaamiast ei ole meieni jõudnud juriidilisi ürikuid, mis näitaksid omaaegset õigustegelikkust, vanade juutide juriidilist tehnikat.. Heebrea õiguse põhiallikaks on Vana Testament, mis oli algselt kirjutatud heebrea keeles. Heebrea keel muutus 3.-5. saj. e.m.a. pelgalt kultuse keeleks, surutuna välja aramea keele poolt. Seetõttu on oluline koht VT tõlgetel. Heebrea keel tuli aktiivsesse ellu tagasi 20.
Isikuandmete kaitse põhimõtteid sisaldavad seadused on arenenud eri lainetena ning peegeldavad ameeriklaste pragmaatilist ja pluralistlikku süsteemi ning soovi vältida võimukandjate kontrolli isikuandmete kaitse üle. Privaatsuse kaitse allikaid tuleb otsida nii föderaalkongressi tegevusest kui kohtutest, lisaks on osariigid sageli kehtestanud oma norme üksikisiku privaatsuse kaitseks. Nii ongi tulemuseks erineva sisuga õigusallikad sõltuvalt konkreetsest andmetöötlemise situatsioonist. Ühtsem on regulatsioon avalikus sektoris. USA-s on privaatsuse kaitse üks väheseid erandeid informatsioonivabaduse suhtes ning USA seadused püüavad üksikisikut kaitsta pigem riigipoolsete kuritarvituste eest informatsioonivabaduse piiramisel, erasektoris kehtivad isikuandmete kasutamise osas vaid teatud eriseadustega sätestatud piirangud. USA konstitutsioonist ei tulene otsest õigust privaatsusele
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks vajaliku õigusharu ning leiab ja rakendab vajalikud õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks; 4) analüüsib, hindab ja otsustab, kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad; 5) kasutab töös analüüsivalt ja allikakriitiliselt rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja Eesti õiguse põhiprintsiipe ning kohtupraktikat ja vaidlusi lahendavate organite praktikas ja erialakirjanduses väljakujunenud seisukohti õigusprobleemide lahendamisel; 6) esitab probleemide võimalikud lahendused, prognoosib lahenduse ja õigusvaidluse
võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. 52. Põhjendage, miks on vaja õigust (õiguse tekstiallikaid) tõlgendada, ehk miks ei õnnestu kirjutada ammendava tähendusrikkusega seadusi, mida polekski vaja tõlgendada? 53. Millised kaanonid kirjutab lepingute tõlgendamisele ette VÕS § 29? Millist mõju evib lepingute tõlgendamisele VÕS § 31 (Välistav tingimus)? 54. Nimetage tugevalt kohustavad, nõrgalt kohustavad ja lubatud õigusallikad. Milliste hulka kuuluvad Riigikohtu lahendid? Milliste hulka kuuluvad esimese astme kohtute otsused? Tugevalt kohustavad õigusallikad: Seadus: normatiivaktid (üldaktid, erinevalt üksik- ehk rakendusaktidest). Tava: “normaalne tavapärane tegutsemine” a) seadusandja vaiksel heakskiidul b) vastab rahva õiguslikele tõekspidamistele c) kinnistunud eluviisis pikaaegse praktika tõttu *) kinnitatud kõrgemate kohtute poolt. Nõrgalt kohustavad õigusallikad:
INTRA LEGEM PRAETER LEGEM CONTRA LEGEM määrused, mis on antud seaduse reguleerivad valdkondi, määrused, mis on vastuolus alusel, seadusetäitmiseks. Kõige mida seadus ei reguleeri. seadusega, reguleerivad teisiti, tüüpilisemad määrused. kui seadused. Põhiseadus ei luba. Direktiiv paneb paika eesmärgi, mis tuleb saavutada. Soovituslikud õigusallikad. Eesmärgi osas kohustuslik. Rahvusvaheline leping on kahe või enama riigi vahel sõlmitud mistahes õiguslikult siduv kokkulepe. Konventsioon on välisleping, millel on reeglina palju pooli või mis on avatud liitumiseks kõigile või kindlaksmääratud hulgale riikidele, nt Euroopa Nõukogu. Harta on välisleping, millega reguleeritakse isikute õigusi või instituudi seisundit ja korraldust, nt Euroopa sotsiaalharta.
a. Inimõigused Peale välispraktikat. Õigusaktid. Õigusaktid · Normatiivsed · mittenormatiivsed Õigusaktid kujutavad endast riigiõigusloomingu tulemust. Need on aktid, milles riik väljendab oma tahet riigiorganite kaudu. Õigusaktid võivad olla erineva nimetusega sõluvalt riigiorgani pädevusest. Normatiivsed õigusaktid sisaldavad üldkohustuslike käitumisreegleid seega on nad õigusallikad. Mittenormatiivsed ei sisalda üldkohustuslike reegleid. Õigusaktid moodustavd hierarhia. 1) Riigikogu ja dokument või õigusakt on seadused ja otsused 2) President Seadused ja otsused. 3) Vabariigi valitsus- määrused ja korraldused 4) Valitsuse liige ehk minister.- määrused ja käskkirjad 5) Riigisekretar ja ministeeriumi kantsler- käskkirjad 6) Ameti peadirektor peadirektor- käskkirjad ettekirjutused, otsused 7) Inspektriooni peadirektor
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool xxxxxxxx BA I. Aasta ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST SEOSTES EESTI KEHTIVA ÕIGUSEGA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD I Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest seostes Eesti kehtiva õigusega", sest tihtipeale käsitletakse eesti keelses õiguskirjanduses Rooma õiguse allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed. Referaadi eesmärgiks on tutvustada ülevaatlikult Rooma õiguse peamisi õigusallikaid, milledeks on XII tahvli seadus, Gaiuse In...
75. Mis on põhiõigused? 76. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? 77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? 78. Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja ülesanded? 79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? 80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? 81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? 82. Millised on haldusõiguse õigusallikad? 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? 84. Kes on avaliku halduse kandjad?riik või mõni muu avaliku võimu kandja 85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.----- Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
12. õigusriik state based on the rule of law 13. seadusandlik võim legislative power 14. täidesaatev võim executive power 15. kohtuvõim judicial power 16. seadusandlik kogu, organ legislature, legislative body 17. kohtunikkond, kohtuharu judiciary 18. kohtus õigust mõistma administer justice in courts 19. õigusallikad sources of law 20. parlamendiseadused acts of Parliament 21. seadusega kooskõlas in accordance / compliance with law 22. põhiseadusliku järelevalve kohus court of constitutional review 23. kehtetuks tunnistama declare invalid / void 24. seadusi vastu võtma pass / adopt laws 25. seadusi muutma, seaduse muutmine (n) amend laws, amendment 26
· Kuigi kasutatakse tihti mõistet sugukond, on tegemist ühiskondliku korraga. Lepiti kokku korras, et elu raskustele vastu pidada. Et kord oleks majas, et julgeolek oleks majas. · Selline allikas on inimeste teadvuses. · Pärandunud eluvormid on need, mis meid saadavad. Need oleme me omaks võtnud läbi aegade. · Rooma õiguskultuur on üles ehitanud mandri Euroopa õiguse hiigelhoone. · Peale arhailist perioodi leiame õigust kirjapandud kujul need ongi õigusallikad. Need on koodeksid. Õigusnormide kogumid, suuremad või väiksemad oma mahult. Koodeksid, mis on sündinud ajast aega kodifitseerimise käigus, kujutavad endast mandri Euroopas põhilisi õigusallikaid. · Hetkel töötab meie Justiitsministeerium väga suurte koodeksite kallal. Oleme saanud väga head ja tänapäevased õigusallikad. Nt asjaõigusseadus, võlaõigusseadus. Terviklikud süsteemsed koodeksid (keskkonnaõigus). Kõige vähem on tehtud sotsiaalõiguses
gentiumit) suhteid rooma kodanikega ja osaliselt omavahel · Preetori ediktid · Vormivabad tehingud · us gentium/ius naturale (pmst ius naturale kui loomuõigus on omane kõigile rahvastele loomulikult; ius gentiumile lisandunud mõned aspektid, mida loomuõigus ei tunne). Eristus- allikad (kui leges, siis ius civile) ja kui vormivaba tehing või muud õigusallikad (ediktid nt) siis tegemist ius gentiumiga Preetoreid 2- roomlaste(loodi algselt, püsis esialgu ius civile pinnal) ja välismaalaste (hakkas üle võtma teistest õigussüs õigust, st ta vaatas mis on selline universaalsem nt kõik rahvad tunnevad ostmist ja müümist, järelikult võiks see olla selline tehing mida kaitstakse ka juhul kui see pole kaitstud pidulike vormidega) I o Ius civile o Range, formaalne õigus(nt mancipatio, legis actiones(seaduses kirja
ja mõned riigid kasutavad seda tänapäevalgi (vene õigeusu kirik). Aasta algas 1. Märtsist ja, päevi loeti tagant ettepoole. Gregoriuse kalender- Alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist, ka kuude nimed on tollest ajast. See on uus kalender ja Eestis kasutatakse alates 1918. Rahvakalendri tähtpäevad on kaks nädalat nihkunud ega vasta looduskalendrile. 31 jaanuarile järgnes 1918 14 veebruar. Aasta esimene päev oli 1. Jaanuar. Riiklikud dokumendid- Õigusaktid. Esimesed õigusallikad Eestis ja vallutajate vahel sõlmitud alistumislepingud 13. Saj. 1227 Riia linnaõiguse variant Tallinnale. 14.saj Liivimaa peegel-üks esimesi õigusraamatuid. 1906 Vene riigi esimene põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseadused- 1920, 15 juuni võttis Asustav Kogu, rahvahääletust ei korraldatud. Seadusandlik võim oli Riigikogul- 3ks aastaks.. Täidesaatev võim Vabariigi valitsusel. Kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigikogus 50liiget, vaiti neljaks aastaks.. Riigivanem valiti viieks aastaks.
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
b. teod inimese tegevus või tegevusetus i. õigustoimingud (nt kõikvõimalikud halduse üksikaktid) ii. õigusvastased teod IV teema HALDUSÕIGUSE ALLIKAD 4. __________________________________________________ 1. §1 Õigusallika mõiste Õigusallikate kolm määratlust: 1. õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses - Need on inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse, ehk teiste sõnadega subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. 2. õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses Kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne. 3. õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses Need on õiguse allikad kitsamas
suurmaavaldused. Kõrge kultuur. Suurlinnad alles tekkimas. Kreeka keel. Ladina keel, millest kujunesid romaani Suured linnad. keeled. Ülekaalus väiketalud. 4. Rooma õigus a. Rooma, kui õigusriik kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser. b. Varasemad õigusnormid olid kirjas 12 tahvli seadustes. c. Vabariigiaegsed õigusallikad: · Rahvakoosolekute seadused. · Senati otsused. · Magistraatide korraldused. d. Keisririigi ajal: · Keisri otsused. · Õigusteaduse algus seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. 5. Armee a. Püsis koos relva jõul: · Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest.
Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES) Saksa tsiviilseadustik 1900 (BGB) NFSV tsiviilkoodeks 1941 ENSV tsiviilkoodeks 1965 Tsiviilseadustiku õiguse seadus Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TsÜS) Paragrahv/lõige = üldmõte Punkt = loetelu Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe õigussuhtes on alati kaks poolt. (osaõigussuhe või solidaarne õigussuhe) osaõigussuhe - iga võlgnik maksab oma osa
(Kaasuses pole öeldud, et võtmed anti, seega valdust ei antud üle.) Merlinil vastupidi. Kokkulepe oli, valdus läks üle, seega omanik. Vastus: Auto omanik on Merlin. ____________________ Millest tekivad tsiviilkohustused? Tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest. (§ 5.) Mis on subjektiivne õigus? Konkreetsele subjektile kuuluv õigus. (Nt minul on subjektiivne õigus minu pastakale.) Objektiivne õigus õigusnormid, ka ajaloolised õigusallikad. Positiivne õigus kehtivad õigusnormid. Kas toiming on sündmus? Ei, sündmus on inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus). 18. oktoober 2012 3. ISIKUD Isik ja subjekt on sünonüümid. Jagunevad: · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina (Vikipeedia) · Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt (§ 24.)
organisatsioonides. Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne III LOENG: EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: • Esmasteks õigusallikateks • Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad Esmased õigusallikad: • Aluslepingud: – Lissaboni leping – Euroopa Liidu leping – Euroopa Liidu Toimimise Leping – Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud • Euroopa Liidu Põhiõiguste harta • Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) – kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused,
peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks -> tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine -> madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega Tava (kohtulahend) ! Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava - Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2? Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks. Miks on õigusallikad hierarhias? nad on tähtsuse järjekorras Miks on PS kõige tähtsam? sest see on vastu võetud rahva poolt - !!! Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. - Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2
Dokumentidest võib alaliikidena välja tuua normatiivaktid, diplomaatilised dokumendid, valitsuse ja parlamendi istungite protokollid, majandus-statistilisi allikaid jm. Ajalooallikas võib põlvkondade vältel anda uut teavet uurijatele, mida eelnevad põlvkonnad ei osanu näha või ei pidanud oluliseks. Võib öelda, et allikas avaneb igas uues ajastus justkui uuesti, omandab uue elu ja hingamise, kuid ainult siis kui ajaloolane tema poole pöördub.1 Õigusaktid Esimesed õigusallikad Eestis on alistumislepingud, tõenäoliselt vanim kohalike õigusnormide kogum on Riia-linna õiguse variant Tallinna linnale aastast 1227. Keskajal hakati suulisi ja ürikutesse kätketud õigusnorme koondama õigusraamatutesse, millest üks esimesi oli 14.saj 1 ,,Toomas Karjahärm" (2010) lk 60 algul koostatud kolmeköiteline ,,Liivimaa peegel". Trükikunsti leiutamisega 15.saj hakati õigusakte trükkima. 1539 aastal trükitud orduametniku Dionysius Fabri koostatud
Ius civile (reguleeris oma kodanike ) Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Mis tähendab üldosa? Üldosa kehtestab üldised põhimõtted. Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad. 1.3Tsiviilõiguse allikad Õigusallikas koht, kus leiame õigust Õigusallikad on hierarhias: 1.Põhiseadus 2.Seadus 3.Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad) 4.Tava ....................... 5.Kohtupraktika Miks on õigusallikad hierarhias? Nad on tähtsuse järjekorras. Miks on PS kõige tähtsam? Sest see on vastu võetud rahva poolt. Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega.
õigusest jne. Allikaks on õigusnormi sisaldav akt. Üksikaktid ei ole õiguse allikad. Õiguse allikate kolm määratlust 1. Õigustloovate allikate tähenduses – inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse. Subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. 23 2. Õigushinnangute allikate mõttes – õigusallikad on mõõtkava, millega hinnatakse vastavat õiguskorda, nt õiglus, arukus, kord jne. 3. Õiguse tunnetamise mõttes – õiguse allikas kitsamas mõttes, selle kaudu saame teavet kehtivast õigusest. Kujutab endast sisu (juriidiline dokument, mis sisaldab õigusnorme) ja vormi (õigustloova tegevuse tulemus, väljendab selle vormide paljusust ja erinevusi) ühtsust. Peab sisaldama üldkohustuslikku ja abstraktset normi.
põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu 3. Põlvnemisest tulenevad õigussuhted 4. Eestkoste ja hooldus Perekonnaõiguse allikad 1. Rahvusvahelised õigusallikad (konventsioonid jt) 2. Siseriiklikud õigusallikad Põhiseadus perekonnaseadus 11 kõrvalseisvad seadused ja protsessuaalsed õigusallikad Euroopa Nõukogu konventsioonid: ÜRO konventsioonid: Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid: Lisaks on perekonnaõiguse rahvusvahelisteks allikateks ka mitmed Euroopa Liidu
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni kodul...
sanktsioneerisid hulgaliselt tavasid ja ka tabusid. (seejuures tabu on üldkohustuslik keeld). Ius scriptum kujunes millekski väga oluliseks, sest ta on formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õiguse normide läbi nõutakse igalt õiguslikus elus osalejalt vastavalt normis seisnevale regulatsioonile käituda 7. Õiguse esmase üleskirjutuse tähendus õiguse ajaloolises arengus. 8. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad. Ur-Nammu seadus (2050 eKr) on ainult osaliselt säilinud. Sissejuhatuses ülistatakse kõigepealt kuningat, keda kujutatakse nõrkade ja kaitsetute patroonina. Seaduses kasutati ka Jumala otsuseid ehk ordaaliaid (nt katel – kui mingi asja palja käega väljavõtmine keevast veest või õlist proovitava ära kõrvetas, oli too süüdi, samuti veeproov, ristiproov jne) ning nähti ettevalurahaga lepitust vägivallategude korral.
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike korporatsioonide õigusliku seisundi, korral...
formaalsete ja materiaalsete seaduste eristamine. Formaalsed seadused on need, mis parlament on legislatiivprotsessis vastu võtnud, materiaalsed seadused on need seadused, mis sisaldavad õigusnormi (üldkohustuslikku abstraktset käitumiseeskirja). Õigusallikaks on ikkagi need formaalsed seadused, mis sisaldavad üldkohustuslikku ja abstraktset normi. Materiaalsed seadused = õigustloovad seadused. Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui õigusallikale haldusõigusele toetuda. Seaduse kirjutapandud vorm täidab õiguskindluse põhimõtet selle kohta saab infot ning tõlgendamisel on olemas silmaganähtav pidepunkt. §2 Haldusõiguse primaarsed allikad 1) Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid.
2. Õigushinnangute allikate tähenduses mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda kas on õiglane, kas on garanteeritud õiguskindlus jne. 3. Õigusetunnetamise allika tähenduses sisu ja vormi ühtsus õiguslik vorm (nt parlamendi puhul on see seadus) siit saab teada, mis kehtib ja mis ei kehti. Kirjanduses räägitakse eelkõige õigustunnetamise allika tähenduses B. HALDUSÕIGUSALLIKAD Primaarsed õigusallikad e kirjalikud õigusallikad o millest esimesel kohal on Põhiseadus, avalikule õigusele on olulised põhiseaduse: printsiibid (nt legaalsuse printsiip § 3) Kogu 2. peatükk (Õigused ja vabadused). Vabariigi valitsuse sätted KOV sätted Presidendi institutsioon sest ta on riigipea, kuid ka haldusfunktsioonide kandja ta on haldusorgan
Vene impeeriumi territooriumil oleks tekkinud õigus, mis oleks pidanud ütlema hüvasti õigusallikatel põhinevale õigusele. 1811. tekkis konflikt. Venemaa ei tohtinud lääne “kahtlast asja” endale levitada. See tähendas ka meie aladel seda, et õigust tuleb laiendada ainult vanade allikate baasil. Peeter I sõlmis Rootsiga lepinguid, mille sisuks oli see, et Vene impeerium peaks korrastama see õigussüsteem, mis meie aladel on välja kujunenud. Bunge ülesanne oli kindlaks teha kõik õigusallikad, mis olemas on. Need kaasaegsesse keelde tõlkida. Sellest tulenevalt arhailine õigus ei olnud õigusajalooga tegelejatele nii huvitav, sest sellel ei olnud praktilist väljundit. 13. Saj tehti palju talupoegade õigusi. Oli olemas suuline õigus, mis jääb väga kauaks- see pole kunagi päriselt ära surnud. 1889.aastal kasutati ka palju vanu tavasid. Eesti ajalugu on olnud mõjutatud hariduse püüust. Tänapäeval inimesed ei ela enam maal. Mida rohkem lastele haridust
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
formaalsete ja materiaalsete seaduste eristamine. Formaalsed seadused on need, mis parlament on legislatiivprotsessis vastu võtnud, materiaalsed seadused on need seadused, mis sisaldavad õigusnormi (üldkohustuslikku abstraktset käitumiseeskirja). Õigusallikaks on ikkagi need formaalsed seadused, mis sisaldavad üldkohustuslikku ja abstraktset normi. Materiaalsed seadused = õigustloovad seadused. Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui õigusallikale haldusõigusele toetuda. Seaduse kirjutapandud vorm täidab õiguskindluse põhimõtet selle kohta saab infot ning tõlgendamisel on olemas silmaganähtav pidepunkt. §2 Haldusõiguse primaarsed allikad 1) Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
