kombestikus oli odral tähtis koht. Jõuludeks keedeti odraputru ja pruuliti õlut. Läbi aegade on armastatud kama, tangu- ja verivorste, ordajahu- ja kruubiputru ning odrakohvi. Suur osa odrast läks ka loomadele söödaks. Oder on lühikese kasvuajaga (olenevalt sordist ja kasvukohast kulub tema valmimiseni külvamisest umbes 80 päeva) üheaastane taim. Oder on väga külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda. Põhjamaade tasandike kuivemad tingimused annavad kõva ja valgurikka odratera. Millest saab hõlpsasti valmistada viskit. Odera kõrs on umbes 80 cm. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest pähikutest.
Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsivesikud, valgud, mineraalained, vitamiinid B, PP, E) Nisuvalkudel omadus taigna segamisel paisuda ja moodustada liimvalku Nisuteradest valmistatakse · manna kollakas kreemika varjundiga, jahuste teradega Odrateradest valmistatakse · odrakruubid purustatud odratera tuumad, ümara kujuga ja lihvitud, sileda pinnaga · odratangud purustatud odraterad, ei lihvita, sisaldavad kruupidest rohkem mineraalaineid ja tselluloosi, valm. Erineva jahvatusastmega Hirss valmistatakse kooritud ja lihvitud tangusid · kooritud läikiva, sileda pinnaga, kergelt mõrkja maitsega, erinevas toonis kollaka värvusega. Keevad halvasti pehmeks, sisaldavad rohkesti tselluloosi
· Odra tera on: - ovaalse kuju, - piimvalge värviga (võib olla ka must või tumepunane). 7 8 · Oder on lühima kasvuajaga teravili. · Olenevalt sordist ja kasvukohast kasvab 60 115 päeva. · Oder on edukalt kohanenud erisuguste ilmastikutingimustega. · Kasvab seetõttu kaugel põhjas (70. laiuskraadini), lõunapiir ulatub Aafrikas Sahara kõrbest lõuna poole. 9 · Odratera võib olla: olla - kestaga, - ilma kestata. · Tuntakse tali- ja suviotra. · Taliotra kasvatatakse: - Lääne- ja Kesk-Euroopas, - Ukrainas, - Venemaa lõunaosas. · Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud (2010. a 1600 ha). 10 Päritolu ja levik · Oder nagu nisugi on üks vanemaid teraviljakultuure. · Tunti ja kasvatati 7000 9000 aastat
vahenditest. Uurib, millised vahendid olid vanasti kasutusel. Mõõtmise eesmärgiks on mõõdetava suuruse väärtuse määramine. Legaalmetroloogia- Mõõtevahendite mõõtude määratlus, nt taatlemine, tüübikinnitus. Tüübikinnitus- kindel mudel vastab kindlatele nõuetele. Taatlemine- mõõteriista kontrollimine. Kalibreerimine- mõõtu viimine. Eestis käibinud mõõtühikud- Meetermõõdustik 18 saj Eestis. Pikkus-penikoorem pikem, kui süld. Vaks 15 cm- näpuvahe, toll 2,54cm kolm odratera kõrvuti, küünar 54cm, jalg 12 tolli, süld- käed laiali ( kolm küünart). Penikoorem- koera päeva teekonna pikkus, miil 8-10km, staadion, Vana Kreeka staadioni pikkus. raskus- nael- 454g. Puud 12 kg, unts 26g , tünder 2-3 tündrit vilja, maht- korte, pint. Pindala- adramaa põld, mida suudeti 1 adraga künda. Vakamaa- ühe vakatäie viljaga külvatud maa. Genealoogia allikad- ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid.
hektarit. Viimase 40 aastaga pole tootmine palju suurenenud (ligi 27%) peamiselt urbaniseerumise ja nisu eelistamise tõttu. Oder on teiste teraviljadega võrreldes üsna lühikese kasvuajaga. Sordist ja kasvukoha kliimast sõltvalt on odra kasvuperiood 60115 ööpäeva. Neljatahuline oder kasvab Eestis ligi 80 ööpäeva. Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odratera võib olla kas kestaga või ilma. On nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. · Eksport ja import Kuigi suurem osa kasvatatud odrast tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 20% kogutoodangust ekspordiks. Suurimad odra eksportijad olid 2008. aastal Ukraina (5,74 miljonit tonni),
Karolingide ajal asendusid kuldmündid hõbemüntidega (Denarius). Kulda hakkas Euroopas nappima seetõttu, et Idamaades oli kuldmünt kogu aeg käibel ja kaubandusbilanss idamaadega oli negatiivne. Kuld voolas Euroopast välja. Kuldmündid olid igapäevaseks tarvitamiseks liiga kallid, oli vaja pisemaid münte, selleks sobisid hõbemündid. 6ndal sajandil olid käibele jäänud kullast tremissid, mis kaalusid 1.5 grammi. Veidi vähem, 1.3 grammi kaalusid sillingid (vastas 20 odratera raskusele). 7ndast sajandist tulid käibele hõbedast pennid (hõbedenaarid). Kulla ja hõbeda väärtussuhe oli keskajal 1:12 ning seetõttu võrdus 12 penni ühe kuldsillingi. 20 sillingit moodustasid naela. Karl Suure rahasüsteem: 793. aastal reformis ja ühtlustas Karl Suur Frangi riigi rahasüsteemi, kehtestades rahastandardi, mille järgi üks Frangi hõbenael (408 g) võrdus 20 sillingi ehk 240 penniga. Rahahalvendus
Esindas jõe loovat ning toitvat väge. Tema värvid on valge muumiasidemed;must surnuteriik ;roheline - ülestõusmine, taaselustumine. "Osirise väljad" - surnute riik, kus õiglased surnud künnavad, külvavad ja koguvad saaki. Osiriseks muutusid kõik surnud (algselt ainult vaaraod) ja said sel viisil surematuks. Niuded (lk 705) - allosa keha piirkond vöökohast allpool, peensoole allosa. Odraiva (lk 707) odratera; Odraivaks nimetatakse silmalau serva higi- ja rasunäärmete ägedat mädast põletikku, mida tekitavad mikrovigastuse kaudu lauserva sisse tungivad bakterid. Lauserv hakkab punetama, tekib valulik sõlmeke, kuhu koguneb mäda; paari päeva jooksul mädasõlmeke avaneb ning haigus paraneb. Odraiva raviks varases staadiumis on haige koha soojendamine või viinasse kastetud vatitikuga määrimine, mädasõlmekese tekkimise järel antibiootikumisalv
annaabi.ee 
