Managment of IT (0)

5 VÄGA HEA

A2. Sisukord
A.2 Infotehnoloogia juhtimine – Management of IT 2
A.2.1 Infotehnoloogia strateegia – IT strategy 2
A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. – Evaluate the need for an IT strategy. 2
A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. – Describe how integrate the IT strategy with the business 2
A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. – Relate IT strategy with business processes. 2
A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. – The IT needs of different organisational structures. 2
A.2.2.1 Kirjeldada infotehnoloogianõuded antud organisatsioonilistes stsenaariumides. – Discribe differing IT requirements within given organisational scenarios. 2
A.2.2.2 Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel. – Design appropriate matches between organisational need and IT 3
A.2.2.3 Koostada tehnoloogia mõju analüüs antud olukorra kohta. – Compose a technology impact statement within a given situation 3
A.2.3 Tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodid. – Typical IT functions 3
A.2.3.1 Detailiseerida enamlevinud infotehnoloogiafunktsioonid organisatsiooni piires. – Detail the most common IT functions within an organisation 3
A.2.3.2 Kirjeldada tehingutöötlussüsteemide, protsessijuhtimissüsteemide, plaanimissüsteemide, automaatikasüsteemide ja kõigi haldusinfosüsteemide atribuudid . – Describe the attributes of transaction processing systems, process control systems, planning systems, automation systems, and all levels of MIS (management information system) 3
A.2.3.3 Selgitada andmebaaside, andmekaevandamise ja andmeaitade põhimõisted. – Explain the concept of databases, data mining and data warehousing 4
A.2.4 Süsteemiarendus võrreldes valmissüsteemide hankimise või allhangetega. – Systems development versus systems procurement and outsourcing 5
A.2.4.1 Süsteemiarendust nõudva olukorra kirjeldus. – Explain the situations that require systems development 5
A.2.4.2 Süsteemiarenduse, tehniliste- rahanduslike- ja inimkomponentide kirjeldus. – Describe the human, technical and financial components of systems development 5
A.2.4.3 Hankeid või allhankeid nõudva olukorra kirjeldus. – Explain the situations that require procurement and outsourcing 5
A.2.4.4 Loetleda allhangete taustaks olevad põhjused ärilisest vaatepunktist. – List the reasons behind outsourcing from a business perspective 6
A.2.4.5 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabeli koostamine – Prepare a table of advantages and disadvantages behind systems development and outsourcing 6
A.2.4.6 Loetleda olulised tegurid otsuse tegemiseks enne vastava teostuspoliitika valikut – Prepare a checklist of factors for consideration prior to implementation of such policies 7
A.2.5 Personali valikuga seotud kaalutlused. - Staffing considerations 7
A.2.5.1 Kirjeldada infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud rollid. – Describe the different roles played in developing and maintaining Information Systems 7
A.2.5.2 Kirjeldada lõppkasutaja mõiste. – Describe the concept of End User Computing 7
A.2.5.3 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste analüüs seoses personaliküsimustega. – Describe the advantages and disadvantages of systems development and outsourcing in relation to staff issues 7
Vaata tabel A2.4.5 8
A.2.5.4 Kirjeldada inimressursipoliitika vajadus personali säilitamiseks (nt tööalane liikuvus, vilunud ressursid , koolituskulud jne). – Describe the need for HR policies to retain staff, e.g. job mobility , skilled resources, cost of training. 8
A.2.6 Kvaliteedijuhtimine . – Quality Assurance 8
A.2.6.1 Kirjeldada kvaliteedijuhtimise vajadus infosüsteemides. – Describe the need for quality assurance in Information Systems 8
A.2.6.2 Kvaliteedijuhtimise põhimeetodite kirjeldus (nt TQM, Total Quality Management, terviklik kvaliteedijuhtimine). – Describe the concept of Total Quality Management (TQM) 8
A.2.6.3 Põhiriskide määratlus seoses ebapiisava kvaliteediga infosüsteemides ning infotehnoloogia vallas. – Define the risks associated with lack of quality in IS/IT 8
A.2.6.4 Selgitada IT investeeringute jälgimise ja hindamise vajadust. – Describe Continuous Process Improvement 8
A.2.7 Infotehnoloogiliste investeeringute järelvalve ja hindamise vajadus. – Monitoring and Evaluation 9
A.2.7.1 Määratleda kogu omamise kulu (TCO - total cost of ownership). – Define Total Cost of Ownership (TCO) 9
A.2.7.2 Loetleda TCO kuuluvad osised. – List the items included in TCO 9
A.2.7.3 Vajadus projekti plaanimise järele. – Describe the need for project planning 10
A.2.7.4 Vajadus projekti kulukalkulatsiooni järele. – Describe the need for project costing 10

Infotehnoloogia juhtimine – Management of IT

IT juhtimine on IT rakenduste arendamise, juurutamise ja kasutamise protsessi ehk IT elutsükli juhtimine. Protsessi juhtimiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid: inimesed, kes omavad vastavaid teadmisi ja oskusi, raha ja tehnoloogiline baas. Tuleb luua organisatsioon , mis võimaldavad neid ressursse optimaalselt kasutada ja juhtida. Protsessid peavad toimima kokkulepitud mängureeglite raamistikus, mille seavad seadusandlus , standardid ja lepped .

Infotehnoloogia strateegia – IT strategy

Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. – Evaluate the need for an IT strategy.

Rakendades IT strateegilise juhtimise ja töökorralduse põhimõtteid on võimalik ettevõtete ja avaliku sektori konkurentsivõimet tõsta otstarbekamate IT rakenduste ja efektiivsemate investeeringute kaudu. Infotehnoloogia on valdkond , kus tõelise edu tagab vaid kõigi oluliste osapoolte: strateegide (tippjuhtide), ärijuhtide, tehniliste asjatundjate (IT spetsialistide ja arvutifirmade) ning kasutajate üksteisemõistmine ja koostöö.
Hinnates IT strateegia vajadusi igal konkreetsel juhul tuleb arvestada ka järgnevaga:

Valik. IT arendusprojektide valimine tuleb teostada ettevõtte strateegilistest prioriteetidest lähtudes – tuleb hinnata ühtses kontekstis kõigi ettevõtte valdkondade arendusprojektidega. Valiku etapp lõpeb käivitatud projektiga, millele on kinnitatud vastutajad, ajakava ja eelarve.
Muudatused. Tuleb arvestada, et uus IT rakendus toob ettevõttes endaga kaasa tihti suuri töökorralduse muutusi.
Raha. Lisaks traditsioonistele IT kulude ja eelarvetele tuleb suuremat rõhku panna uute strateegiliste IT projektide tulude hindamisele ja tasuvuse määramisele.
Kasutus-, tugi- ja hooldusprotsessid. Kas korraldada tugi ja hooldus ettevõttesiseste jõududega või tellida väljastpoolt jne?
Inimesed ja organisatsioon. Laialdane IT kasutamine toob kaasa ka uusi nõudeid töötajate täiendkoolitusele ja töökaitsele. IT töökorraldus ettevõttes, IT spetsialistide värbamine, hindamine ja motiveerimine sisaldab hulganisti spetsiifikat, mida on vaja arvestada.
Reeglistik. Ettevõtte infosüsteem peab vastama kehtivatele seadusandlustele ja kasutama olemasolevaid standardeid.
IT audit – infosüsteemi ja IT töökorralduse eesmärkide ja nõuete vastavuse kontroll.

Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. – Describe how integrate the IT strategy with the business

IT rakendamine äritegevuses sõltub palju konkreetse organisatsiooni ja kohaliku ärikeskkonna ning infrastruktuuri arengutasemest.
Ettevõtte tegevusalane oskusteave ja ideed peituvad “äritegevuses” ja ärijuhtides. Oskusteave tehnoloogiast ja selle võimalustest peitub ettevõtte IT-alases tegevuses ja IT spetsialistides. Kui ettevõtte kogu IT tegevus piirdub tehnika elushoidmisega, siis pole loota IT rakendamist ärioskuste täiustamiseks – ärivõimalustest haaramiseks ja konkurentsieelise kindlustamiseks. See tähendab, et ka IT strateegia (s.o põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte ITd rakendab) peab olema tihedalt seotud äristrateegiaga. Paljudes ettevõtetes puudub formuleeritud IT strateegia üldse või ei ole ta seotud äristrateegiaga. endastmõistetavalt piirab see oluliselt võimalusi kasutada ITd äri edasiviiva mootorina ja viib IT-spetsialistide ja ärijuhtide võõrandumisele üksteisest.
Põhiküsimus on: kuidas meil õnnestub saavutada koostöö ärijuhtide ja IT spetsialistide vahel, et luua tulevikuettevõtted, kus ühendatakse ettevõtte tegevusalane oskusteave ja tehnoloogiapotentsiaal ning kus IT investeeringute tasuvus on suurim.

Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. – Relate IT strategy with business processes.

E-majandus on võimsalt kasvanud, kuid see on alles suurte muudatuste algus. E-kaubandus on ainult esimene ebakindel samm globaalse E-äri maailma suunas, kus ettevõtted kasutavad side- ja IT- tehnoloogiaid kõigis oma suhtlusfaasides äripartnerite, klientide ja tarnijatega. Tuleviku virtuaalsed ettevõtted tähendavad suuri tootmis- ja müügimahte ilma tehaste ja ladudeta. Oma ja partnerite äri koordineeritakse võrgu kaudu.

Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. – The IT needs of different organisational structures.

Kirjeldada infotehnoloogianõuded antud organisatsioonilistes stsenaariumides. – Discribe differing IT requirements within given organisational scenarios.

Väikeettevõtetel on soovitatav sobivaid IT-rakendusi võtta kasutusele samm- sammult . Tänapäevanõue on, et arvuti oleks ka klientide, partnerite ja tarnijatega suhtlemise kanal . Kindlasti toimub ka väikseimaski ettevõttes või füüsilisest isikust ettevõtjate tööarvutis mingisugune äriandmete talletamine. On vajalik ja kasulik, kui need andmed moodustaksid mingi süsteemi – siin tekib võimalus rakendada lihtsamaid dokumendihalduse programme . Oleks väga efektiivne, kui kliendihaldusega seotud dokumente saaks suurema vaevata liita kohalt on sageli paratamatu, et tippjuhil või omanikul tuleb ühtlasi täita ka IT-juhi rolli. Tegelikult tuleb ka IT-lahenduste valikul ning kasutamisel lähtuda lihtsast analüüsist ning üldtuntud juhtimismeetoditest.
Ettevõtja, kes uurib uusi trende ning kuulab kriitilise meelega erinevate IT-konsultantide pakutavaid lahendusi, leiab alati oma äri arendamiseks uusi võimalusi. Ei maksa unustada, et uute lahenduste ärisse toomisel võidavad kõige rohkem need firmad, mis suudavad välja valida ja rakendada just neid infosüsteeme, mis kõige efektiivsemalt toetavad nende konkurentsivõimet. Seega on loomulik, et igal tasemel ettevõtjal on olemas 2-3 aastane ärivisioon ning sellest tuletatud IT-arendusprojektid, mis on suunatud oma kriitiliste edutegurite toetamisele. Järjekindel ja paindlik lähenemine infotehnoloogiale on ettevõtja üks edu pante.

Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel. – Design appropriate matches between organisational need and IT

Kui eesmärgid on püstitatud, saab juht hakata analüüsima, kui palju on ettevõte valmis seatud eesmärkide saavutamise nimel investeerima, kui pikaks kujuneb investeeringute tasuvusperiood jmt.
Nüüd on sobilik aeg pöörduda professionaalse IT-partneri poole, kellega koostöös tuleb esimese projektina kaardistada firma infotehnoloogilised vajadused ja neile vastavad võimalused. Ka sel puhul kehtib põhireegel, et IT-konsultandiga ettevõtte vajadusi arutades peavad selgelt esile tulema äri need faasid , kus sünnib tegelik lisaväärtus ettevõtte kliendile ja milles seisneb ettevõtte konkurentsieelis . Kui IT- partner teab täpselt ettevõtte ärimudelit, oskab ta ka välja pakkuda optimaalsed vahendid ettevõtte trumpide tugevdamiseks.
Enamikku infotehnoloogia rakendamisega tegelevaid juhte hakkab varem või hiljem painama küsimus, kes juhib – kas nemad IT-d või IT neid? Tihti võib skeptikutele tunduda, et IT arendussuunad ja ettevõtte äritegevuse prioriteedid pole omavahel kooskõlas. Tehnoloogia näib küll olevat võimas, aga selle kasutamise äriline efekt küsitav. Ja nõnda edasi.

Koostada tehnoloogia mõju analüüs antud olukorra kohta. – Compose a technology impact statement within a given situation

Tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodid. – Typical IT functions

Detailiseerida enamlevinud infotehnoloogiafunktsioonid organisatsiooni piires. – Detail the most common IT functions within an organisation

Kontorirakenduse (termini kujunemine on seotud asjaoluga, et kontorirakendused olid esimesed üldkasutatavad IT rakendused ettevõttes) all mõistame rakendustarkvara, mis võimaldab teatud spetsiifiliste omadustega dokumentide loomist, modifitseerimist ja kasutamist. Tüüpilisi kontorirakendusi: CorelOffice (www. corel .com); LotusSmartSuite (www. lotus .com); MicrisoftOffice (www. microsoft .com); StarOffice (www.stardivision.com)
Tüüpilisteks kontorirakendusteks on: Tekstitöötlus – kõikvõimalike tekstide ja dokumentide loomiseks ja muutmiseks; tabelarvutus – arvandmete töötlemiseks, nendevaheliste seoste mõju hindamiseks ja arvnäitajate graafiliseks esitamiseks ; esitlusgraafika – esitluste ettevalmistamiseks ja nende presenteerimiseks; graafikavahendid – pildilise informatsiooni ja skeemide töötlemiseks; andmebaasid – lihtsamate andmekogumite loomiseks ja andmete töötlemisega seotud protseduuride realiseerimiseks.
Lisaväärtus. Kontorilahenduste kasutamise efekt on seotud dokumentide loomisele, nende muutmisele ja täiendamisele kuluva aja lühenemisega. Tänu sarnaste kontorilahenduste laiale levikule ja ka erinevate tootjate kontorilahenduste vahelisele andmevahetusele lihtsustub ka ettevõtetevaheline kommunikatsioon. Nende analoogne ülesehitus võimaldab lühendada aega töötajate koolitusele või töövõtete omandamisele uue rakendusega.
Integratsioon . Iga kontorirakendusega loodud dokumenti või selle osa on võimalik liita teise rakenduse dokumenti ja on võimalik ka kontorirakenduste koostöö muude tarkvararakendustega. Kontorirakendusega luuakse dokument reeglina teistele edastamiseks. Seetõttu on tänapäevasesse kontorirakendusse lisatud ka erinevate kommunikatsioonirakenduste tugi (nt. html keel).
Kontorirakenduste kasutegur tõuseb oluliselt nende rakendamisel koos rühmatöörakenduste ja dokumendihaldussüsteemidega – kui iseseisev kontorirakendus toimib kirjutusmasina aseainena, siis dokumentide tsentraalne kasutamine võimaldab kvalitatiivseid muudatusi tööprotsessides.
Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi ja seadet , näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad infotöötlust.
Infosüsteemi olemus
Tänapäeva infosüsteem ei koosne pelgalt arvutist ja rakendusprogrammist, vaid sinna lisanduvad: • moodulid organisatsioonisisese ühtse informatsioonistruktuuri ning mõistete toetuseks (andmebaasid, millel on kindel struktuur, ja mille kasutajad mõistavad nendes struktuurides olevaid andmeid üheselt); • tarkvara , mis muudab eritüübilise riistvara kasutatavaks sama rakendusprogrammi jaoks (kasutaja ei pea teadma, kus tema kasutatavad andmed asuvad ja millisel kujul need arvutis on); • vahendid kindlustamaks organisatsiooni andmeedastuse vajadusi (arvutivõrk koos sinna juurde kuuluvate seadmetega). Kogu sellist süsteemi iseloomustatakse "kihilise tordina", milles keskne roll on riistvaral. Iga element selles täidab oma funktsioone, arvestades samal ajal kõikide teiste elementidega. Ei kujuta ju keegi ette maitsvat vahukooretorti, millele hajameelne kokk on kogemata šokolaadivõi asemel heeringavõid vahele määrinud.

Kirjeldada tehingutöötlussüsteemide, protsessijuhtimissüsteemide, plaanimissüsteemide, automaatikasüsteemide ja kõigi haldusinfosüsteemide atribuudid. – Describe the attributes of transaction processing systems, process control systems, planning systems, automation systems, and all levels of MIS (management information system)

Tehingutöötlus - Hajussüsteemi rakendusteenus, mis võimaldab kahel või enamal protsessil interaktiivse suhtluse kaudu sooritada tehingu. Näiteks elektronkaubandus on kaubandus, mille tehingud sooritatakse arvutivõrkude kaudu reaalajas . Näide: onlain-sisseostud, mille puhul inimesed saavad tellida kaupu arvutivõrgu kaudu, näiteks brauseri abil.
Tehnoloogia raalplaanimine on kõik plaanimistegevused, kus andmetöötlussüsteeme kasutatakse tootmisprotsesside, näiteks tööpinkidel töötlemise põhiandmete ettevalmistuseks.
Ekspertsüsteem on arvutisüsteem, mis aitab asjatundlikult lahendada probleeme mingis valdkonnas või rakendusalal, tehes järeldusi teadmusbaasist, mis on rajatud inimkogemuste alusel. MÄRKUSED: 1. Terminit kasutatakse mõnikord teadmusbaasisüsteemi sünonüümina, kuid harilikult kasutatakse teda ekspertteadmuse rõhutamiseks. 2. Mõned ekspertsüsteemid on võimelised täiustama oma teadmusbaasi ja töötama välja uusi järeldusreegleid eelmiste probleemidega saadud kogemuse põhjal.
Teadmussüsteem (teadmuslik süsteem) on infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. MÄRKUS: 1 Mõnikord kasutatakse "teadmussüsteemi" ekspertsüsteemi sünonüümina, harilikult aga piirdub ekspertsüsteem ekspertteadmusega. 2 Mõned teadmussüsteemid on õppimisvõimelised.

Selgitada andmebaaside, andmekaevandamise ja andmeaitade põhimõisted. – Explain the concept of databases, data mining and data warehousing

Andmebaas (database) - andmebaasiprogrammi poolt ülalpeetav andmete kogu (andmesüsteem), mis sisaldab üksteisega seotud tabeleid, formulare, aruandeid, päringuid ja nende kasutamisega seotuid rakendusi.
Andmekaevandamine (data mining) – varjatud tendentside või anomaaliate automaatotsing andmebaasis olevatest andmetest, tundmata nende sisu. Andmekaeve on ärianalüüsi see osa, mille eesmärgiks on leida andmetest varjatud seoseid , tähenduslike mustreid ja reegleid. Peamine erinevus muude ärianalüüsi valdkondadega seisneb selles, et kui muudel juhtudel (andmeanalüüs, visualiseerimine, hälvete analüüs, trendianalüüs jne.) on aktviisemaks pooleks kasutaja ehk inimene siis andmekaevandamise puhul on aktiivsemaks pooleks arvuti.
Inimese roll on anda ette hulk toormaterjali andmete näol ning seejärel asub arvuti “kaevandama” saadud “andmeid” (siit ka sõna “andmekaeve”) leidmaks seoseid, korrapärasusi, korrelatsioone, mustreid jne.
Andmekaevandamine on vajalik juhul, kui on tegemist suurte andmemahtudega, millest seoste äratundmine käib inimesele üle jõu või teisalt on tegemist ülesandega, kus inimene ei oskagi püstitada eesmärki ja tema sooviks on saada tagasisidet, mida “räägivad andmed”. Nii nagu kullakaevandamisega, pole iga seos, mida arvuti andmekaevandamise tulemusena raporteerib, kasutatav.
Lisaks eristatakse veel seda, kas andmekaevandamise eesmärgiks on “seletada” – ehk rõhuasetus on andmetest seoste väljatoomisel või “ennustada” – ehk rõhuasetus on reeglite leidmisel, mille alusel on võimalik ette ennustada kõige tõenäosemaid sündmusi. Olgu siinkohal toodud üks näide “seletava” analüüsi tulemusest jaekaubandusest eesmärgiga leida jogurtit ostva inimese profiil : Naine, vanuses 20-35 aastat, kes käib poes õhtuti ja nädalavahetustel ja ostab peale jogurti reeglina veel vähesel määral lihatooteid ja soolaseid suupisteid
Andmevakk (data mart) – ettevõtte tegevusele keskenduv andmekogu , tavaliselt ühe allüksuse tarbeks või üht teemat puudutav.
Andmeait (data warehouse ) tööotstarbeline ühiskasutusega andmekogu, võib koosneda mitmest andmebaasist, hõlmates organisatsiooni kõiki andmeressursse. Väga üldistades võib väita, et andmelao eesmärk on “toita” otsustajaid informatsiooniga, mis aitab otsustajatel langetada kvaliteetsemaid otsuseid õigeaegselt.
Andmeladu (andmeait) ehk data warehouse koosneb reeglina neljast kihist:
1. Relatsioonilisest andmebaasist
2. Andmelaaduritest
3. Mitmemõõtmelisest andmebaasist (OLAP cubes)
4. Andmelao kasutajaliidesest
Mõnikord lisatakse antud loetelusse veel “ meta -andmebaas”, ehk kus hoitakse siis andmeid andmete kohta. See on väga oluline suuremate andmelao rakenduste puhul, kus on vajadus kiirelt ja operatiivselt andmesisendeid muuta ilma suurema lisatööta andmelaadurites.
Andmeladu ettevõttes tähendab reeglina erinevate andmelettide (data mart) kogumit. Iga andmelett teenindab teatavat üksust või teatavat juhtimisvaldkonda.
Sageli tekkib küsimus, et mis on ikkagi andmelao loomise eesmärk, et võtta andmed ühest andmebaasist ja panna nad teise andmebaasi ? Olulisteks erinevused relatsioonilise andmebaasi ning andmelao vahel on järgmised:
1. Andmelao andmestruktuur on täht-kujuline ( star - schema ), kus on alati olemas üks nn.faktitabel ehk tehingute register . Selline andmestruktuur garanteerib andmete analüüsil kõigi uuritavate objektide (dimensioonide) omavahelise seostatavuse, sest kõik dimensioonid on omavahel seotud läbi ühise faktitabeli.
Näitena olgu meil tegemist ühe hulgifirma müügiandmetega. Andmelao struktuur sellisel puhul näeks välja nii, et meil oleks olemas üks faktitabel müügiandmetega ning sellega seostatakse ära kliendiregister, ajaregister, tooteregister jne.
2 Andmelaos struktuuris on lubatud andmeliiasused.
3. Andmelaost ei kustutata reeglina kirjeid, vaid neid lisatakse sinna juurde.
4. OLAP andmebaasis on andmed eelnevalt agregeeritud ehk ette arvutatud. Näiteks, kui kasutajat huvitab jaanuari kuu müügitulemus. Viljandis tooterühma A järgi siis ei arvuta andmelaud seda üksikute müügitehingute pealt päringu tegemisel vaid tal on olemas juba vastava lõike ettearvutatud väärtus
Andmelaadurite ülesandeks on:

Automatiseerida andmehõive protsess

Garanteerida andmelaadurite töö monitooring ning nende täpne järgnevus

Võimaldada juhtida andmelaadurite tööd lähtuvalt sisendparameetritest ning andmetest endist

Tagada andmeliidesed tööks enimlevinumate andmebaasidega.
Andmelaadurid on osa Microsoft SQL tarkvarast ning tarkvara ise on nimetatud, kui Data Transformation Services . Olgu siinkohal toodud ka väike näide andmelaadurist, mis loob alguses lähetabeli, defineerib sisendparameetrid ja hakkab lugema tekstifailist SQL andmeid niikaua, kui neid sisendparameetrites näidatud kataloogis on.
Maailmas on olemas mitmeid eraldi müüdavaid tarkvarasid, mis täidavad andmelao seisukohalt ühte ja sama rolli (nii nagu seda täidab ka Microsoft DTS) – andmetega ühenduse loomine, andmete töötlemine ja laadimine sihtbaasi. Seetõttu kutsutakse neid tooteid märksõnaga "ETL" - Extract, Transform, Load . Neist tuntum on vahest firma Data Junctioni vastav ETL toode.

Süsteemiarendus võrreldes valmissüsteemide hankimise või allhangetega. – Systems development versus systems procurement and outsourcing

Süsteemiarendus – protsess, mis harilikult hõlmab nõuete analüüsi (süstemaatiline uuring süsteemi määratluseni jõudmiseks), süsteemi projekteerimist (süsteemi riistvara ja tarkvara arhitektuuri, komponentide, moodulite , liideste ja andmete määratlemine, nii et süsteem vastaks spetsifitseeritud nõuetele – oluline tingimus, mida süsteem peab rahuldama), teostamist (süsteemiarenduse faas, mille lõpul süsteemi riistvara, tarkvara ja protseduurid viiakse töökorda., dokumenteerimist ja kvaliteedi tagamist (kavandatud süstemaatilised toimingud, mis on vajalikud, et tagada komponendi või süsteemi vastavust kehtestatud tehnilistele nõuetele).

Süsteemiarendust nõudva olukorra kirjeldus. – Explain the situations that require systems development

Traditsiooniline massitootmine sõltub masinatest, fikseeritud töötajatest, standardiseeritud protsessidest ja sisseseadepuhvrite kasutamisest kindlustamaks tööprotsessi ettearvatavuse. Massitootmise filosoofia on vajadus vähendada kulusid ja suurendada tehnilist efektiivsust . Selle tulemusena toodavad organisatsioonid , kes tegelevad masstoodanguga vaid kitsast valikuid standardseid tooteid.
Äri tänases Eestis ja väljapool meie riigipiire muutub üha dünaamilisemaks. Tihti on nõnda, et kui ettevõte ei suuda loetud tundide jooksul potentsiaalse kliendi soovile reageerida, jääb ta tõenäoliselt sellest tööst ilma. Sest konkurendid, kes suudavad oma suhtlust ja müügitööd infotehnoloogia abil kiiresti ja paindlikult juhtida, võtavad lihtsalt turu ära.
Muutuvad turutingimised nõuavad organisatsioonilt uute toodete kiiret tutvustamist ja olemasolevate kohendamist vastavalt tarbija vajadustele, hoides samal ajal kulud madalad, siis on vaja uut, paindlikumat tehnoloogia vormi
Arenenud tootmistehnoloogia koosneb innovatsioonidest materjalitehnoloogias, teadmistetehnoloogiast, mis muudavad traditsioonilise masstootmise tööprotsessi organisatsioonis. Materjalitehnoloogia uuendused sisaldavad endas arvuti toetatud disaini, arvuti toetatud materjale, viimase peal sisseseadeid, paindlikku tootmistehnoloogiat ja arvutitega integreeritud tootmist. Teadmistetehnoloogia hõlmab ka paindlikke töötajaid ja paindlikke meeskondi
Arvutitega integreeritud infosüsteemid võimaldavad organisatsioonidel edendada oma informatsiooni protsessimise käsitsemist ja integreerimist kõikides funktsioonides. Sellised süsteemid suurendavad organisatsiooni paindlikkus ja funktsioonide koordineerimist
Tehnoloogilised innovatsioonid on protsess, mille käigus organisatsioon kasutab oma ressursse loomaks uusi tooteid, protsesse või teenuseid rahuldamaks tarbijat. Radikaalsed uuendused on totaalselt uue toote või protsessi loomine

Süsteemiarenduse, tehniliste- rahanduslike- ja inimkomponentide kirjeldus. – Describe the human, technical and financial components of systems development

Väikeettevõtte võimalused infotehnoloogiasse investeerida on piiratud ning seetõttu on oskus oma tehnoloogilisi võimalusi kasutada kriitilise tähtsusega. Siin peab iga juht mõtlema ka iseenda koolitamisele, rääkimata oma personali kursishoidmisest tormiliselt areneva IT-valdkonnaga. Tihti on nii, et juht muretseb enda töölauale väga võimsa ning komplekssete programmidega arvuti, mille võimalustest suudab ta oma igapäevatöös ära kasutada aga vaid loetud funktsioonid. Tark on juht, kes suudab endale ka oma teadmatust tunnistada ning selle tulemusena asuda end koos kolleegidega aktiivselt arendama.
Väikeettevõtja peab endale palju küsimusi esitama, alates sellest, mis kasu tema saab kuni selleni , millist lisaväärtust see tehnoloogia loob.
Enamikku infotehnoloogia rakendamisega tegelevaid juhte hakkab varem või hiljem painama küsimus, kes juhib – kas nemad IT-d või IT neid? Tihti võib skeptikutele tunduda, et IT arendussuunad ja ettevõtte äritegevuse prioriteedid pole omavahel kooskõlas. Tehnoloogia näib küll olevat võimas, aga selle kasutamise äriline efekt küsitav. Ja nõnda edasi.
Loe täpsemalt A2.4.4

Hankeid või allhankeid nõudva olukorra kirjeldus. – Explain the situations that require procurement and outsourcing

Procurement – hankimine ; outsourcing – väljasttellimine, allhange;
Nii suured kui väikesed ettevõtted omavad reeglina kolme põhivaldkonda, mille outsource'mist kaaluda:
1. Infotehnoloogia (IT)
2. Põhiprotsessid
3. Logistika
Maailma outsourcing'u turust kuulub praegu umbes 30% IT-le, mis on ühtlasi ka kõige kiiremini kasvav segment . Firmajuhid outsource'vad paljusid IT-tegevusalasid – hooldus, remont, väljaõpe, rakenduste arendus, nõustamine, andmekeskused, klient / server rakendused, võrgudisain ja -hooldus, lõppkasutajatugi ning täielik IT-management.
Kui usute, et outsourcing võiks olla mõistlik strateegia Teie organisatsiooni jaoks, siis peate kaaluma mitmeid asjaolusid ja arenguetappe.
Olenemata sellest, kas organisatsioon vajab lühi- või pikaajalisi teenuseid, tuleks outsourcing'ut võtta kui pikaajalist strateegiat, mitte aga kui kiiret lahendust.
Tuleb teha olemasolevate võimaluste siseanalüüs ning hinnata, millist kasu loodab organisatsioon outsourcing'ust saada. Analüüs algab outsource'tavate kõrvaltegevusalade, protseduuride ja teenuste kindlaksmääramisest.
Analüüs peab olema tehtud organisatsiooni kõrgeimal tasemel. Juhatuse tugi on igati vajalik. Arusaamatuste ärahoidmiseks peab olema kõigile täpselt selge, mil viisil outsourcing organisatsioonis töötab.
Datel aitab Teid olukorra kaardistamisel. Enne, kui otsustate, selgitame ühiselt välja Teie firma vajadused ja võimalused.
Kui otsustatakse outsourcing'u kasuks, võtab allhanke firma enda kanda kõik ettevõtte IT-tööd. Tehakse kõik selleks, et sobituda organisatsiooni struktuuri. Töötatakse kirjaliku lepingu alusel, mis määratleb täpselt kohustused, hinnad, sidevahendid , muutuste protseduurid ja selgitab tööde teostamise korra.

Loetleda allhangete taustaks olevad põhjused ärilisest vaatepunktist. – List the reasons behind outsourcing from a business perspective

Vabastage ressursid tuumiktegevuse jaoks
Outsourcing'ut saab defineerida kui strateegiat, mille puhul kasutatakse välisteenuseid haldamaks ettevõtte sisemisi protsesse ning ressursse.
Võtmesõnaks on siinkohal just "strateegia". Spetsialistide palkamine erinevat laadi tööülesannete täitmiseks või töömahtude tasandamiseks ei ole iseenesest midagi uut. Uudne lähenemine on see, et outsourcing'ust on saanud pikaajaline äristrateegia. Vahe lühiajalise lepingulise projekti ja pikaajalise outsourcingu vahel on üha selgemalt määratletud. Outsourcing'ut pakkuvast osapoolest saab organisatsiooni pikaajaline strateegiline partner.
Miks kasutada outsourcing'ut?

Igal ettevõttel on limiteeritud ressursid, eriti tööjõu osas. Outsourcing võimaldab suunata kogu energia oma tuumiktegevusele ning tõsta sellega organisatsiooni lisaväärtusi. Inimestel võimaldatakse tegeleda sellega, milles nad on parimad, keskendudes kliendile parema teenuse osutamisele.
Datel on teinud ulatuslikke investeeringuid tehnoloogiasse, vahenditesse ja inimestesse. Erinevate klientidega töötades oleme saavutanud professionaalsuse, luues lahendusi Teiegi firmale sarnastes struktuurides.
Outsourcing võib kiirendada spetsiifiliste tehnoloogiate juurutamist, mis parandavad oluliselt Teie organistatsiooni toimimist. Kasutades meie professionaalseid IT-struktuure, on Teil võimalik hoida kokku aega.
Tänapäeva vilkal IT-tööturul on raske ja kallis värvata, koolitada
ning juhtida uusi töötajaid, püüdes samal ajal hoida tiimi kursis uute tehnoloogiatega. Me võtame Teilt selle probleemide puntra üle – koos maksude, kindlustuste, koolituste, puhkuste ja muude kohustustega. Nii saate märkimisväärselt vähendada juhtimiskulusid.

Outsourcing võimaldab vähendada organisatsiooni riske. Turud , konkurents, riiklikud regulatsioonid, finantskeskkond ja tehnoloogia muutuvad väga kiiresti. Enda pidev muutustega kursishoidmine on keeruline. Selliste funktsioonide outsource'mine vähendab ettevõtte riske.

Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabeli koostamine – Prepare a table of advantages and disadvantages behind systems development and outsourcing

Oma töötaja (arvutispetsialist)
Sisseostetud teenus
Kulud
Töötajale peab maksma töö- ja puhkusetasu (+riigimaksud) kokku 12 kuu eest aastas, kuigi tegelikult ta töötab mitte rohkem kui 10,5 kuud (1 kuu puhkab, 1 nädal koolitusel, 1 nädal on haige)
Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne summa kokkulepitud pikema aja peale. Ettenägematuid kulutusi ei ole.
Tuleb tasuda töötaja koolituskulud (ja seejuures püsib oht, et kui töötaja lahkumisavalduse esitab, oli see mahavisatud raha)
Töötajal peab olema oma töökoht või kabinet ja töövahendid (arvuti, mõõteriistad, mobiiltelefon) jms.
Kui firma paikneb hajusalt, lisanduvad veel transpordikulud (või ametiauto).
Igal töötajal kaasnevad alati ka kaudsed kulud ja töötaja vahetus põhjustab täiendavaid kulutusi.
Aeg
Oma töötaja on alati kohapeal olemas ja võib koheselt asuda probleemi lahendama (v.a kui on haige, puhkusel, koolitusel või lahendab muid probleeme)
Teenus osutatakse lepingus kokku- lepitus aja jooksul või perioodilisusega
Know-how
Üks töötaja on tavaliselt kompetentne ühes teatud valdkonnas.
IT spetsialiste erinevate valdkondadele
Töötaja kompetentsi säilitamiseks ja kasvatamiseks tuleb teda pidevalt koolitada; pidevalt vaid ühes firmas töötades on tal vaid ühe firma kogemus- puudub võrdlev info, kuidas mujal on analoogseid probleeme lahendatud . Kui ta on firmas ainuke IT spetsialist , pole kelleltki nõu küsida (kompetentsus langeb).
IT firma spetsialistide kompetentsuse eest hoolitseb IT firma; ka partnerid ja tarnijad , kes pidevalt korraldavad täiendõpet erinevate toodete/teenustele
konfidentsiaalsus
Töölepingus on konfidentsiaalsuse punkt. Kui töötaja seda lepet rikub, riskib ta vaid oma esikliku mainega ...
Kohustub klientide ärisaladusi hoidma. Rikkumisel rakenduvad trahvid ja hooldusfirma maine rikutud.
Juhtimine
Probleemideks on IT spetsialistide värbamine ja valik, motiveerimine, arendamine, juhtimine ...
Kõik need on IT firma probleemid

Loetleda olulised tegurid otsuse tegemiseks enne vastava teostuspoliitika valikut – Prepare a checklist of factors for consideration prior to implementation of such policies

Enne infotehnoloogia appi võtmist peaks ettevõtte juht väga selgelt ja ausalt oskama öelda, milles tema äri sisuline efekt seisneb, ehk milliseid väärtusi ja kuidas tema ettevõte oma klientidele loob. Alles siis, kui tunnetame selgelt oma äri tuuma, saame adekvaatselt hinnata selle edendamise võimalusi IT-vahenditega. Enne mingi infotehnoloogilise süsteemi juurutama asumist peab juhil olema selge eesmärk, milleks seda tehakse. Kas soovitakse kokku hoida toodete valmistamiseks kuluvat aega? Kas tahetakse teha teenust klientidele kättesaadavaks ööpäevaringselt? Või tahetakse saada selget ülevaadet oma tootmis- ja müügiprotsesside kulgemisest reaalajas?
Kui eesmärgid on püstitatud, saab juht hakata analüüsima, kui palju on ettevõte valmis seatud eesmärkide saavutamise nimel investeerima, kui pikaks kujuneb investeeringute tasuvusperiood jmt.
Nüüd on sobilik aeg pöörduda professionaalse IT-partneri poole, kellega koostöös tuleb esimese projektina kaardistada firma infotehnoloogilised vajadused ja neile vastavad võimalused. Ka sel puhul kehtib põhireegel, et IT-konsultandiga ettevõtte vajadusi arutades peavad selgelt esile tulema äri need faasid, kus sünnib tegelik lisaväärtus ettevõtte kliendile ja milles seisneb ettevõtte konkurentsieelis. Kui IT-partner teab täpselt ettevõtte ärimudelit, oskab ta ka välja pakkuda optimaalsed vahendid ettevõtte trumpide tugevdamiseks.
Enamikku infotehnoloogia rakendamisega tegelevaid juhte hakkab varem või hiljem painama küsimus, kes juhib – kas nemad IT-d või IT neid? Tihti võib skeptikutele tunduda, et IT arendussuunad ja ettevõtte äritegevuse prioriteedid pole omavahel kooskõlas. Tehnoloogia näib küll olevat võimas, aga selle kasutamise äriline efekt küsitav. Ja nõnda edasi.

Personali valikuga seotud kaalutlused. - Staffing considerations

Kogu maailmas on IT spetsialistide puudus ja Eesti pole siin erand . Pigem on Eestis olukord raskemgi, kuna meie kutsekoolid ja kõrgkoolid ei tooda veel sellisel hulgal ja tasemel spetsialiste, kes vastaks tööandjate vajadustele ja nõudmistele.
IT kasutamine toob kaasa uusi nõudeid töötajate täiendkoolitusele ja töökaitsele: IT spetsialistide värbamine, hindamine ja motiveerimine sisaldab hulganisti spetsiifikat, mida on vaja teada.

Kirjeldada infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud rollid. – Describe the different roles played in developing and maintaining Information Systems

Kavandades muudatusi IT valdkonnas, tuleb organisatsiooni juhil analüüsida, kumb variant konkreetsel juhul on otstarbekam ja efektiivsem – kas rakendada oma firma töötajaid või osta teenust IT firmalt (outsourcing).
Esmapilgul tundub, et oma töötajate rakendamise puhul on olukord paremini kontrolli all ja seeläbi paremad tulemused tagatud. Teenuse sisseostuga seonduvaid riske saab vähendada, kui ettevõttes on: formuleeritud IT strateegia; koostatud selge ja konkreetne ülesandepüstitus, millist teenust ettevõte soovib; määratud ettevõttepoolne projektijuht ; tagatud ettevõttepoolne järelvalve.

Kirjeldada lõppkasutaja mõiste. – Describe the concept of End User Computing

Raaltöötluse lõppkasutaja (End User Computing) on infosüsteemi või selle teavet oma tegevuses kasutav isik või arvutivõrku andmetöötluseks ja infovahetuseks kasutav isik, seade, programm või arvutisüsteem.
Automaatne andmetöötlus: andmetega süstemaatiline operatsioonide sooritamine . Näide: Aritmeetika- või loogikatehted andmetega, andmete mestimine või sortimine, programmide assembleerimine või kompileerimine, või operatsioonid tekstiga , näiteks redigeerimine , sortimine, mestimine, salvestamine, otsing, kuvamine või printimine .
MÄRKUS: Terminit andmetöötlus ei tohi kasutada infotöötluse sünonüümina. Infotöötlus – Informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine, mis sisaldab andmetöötlust ning võib sisaldada näiteks andmeside ja bürooautomaatika operatsioone.
Mestima: kahe või mitme andmekogumi ühesuguses etteantud järjestuses elemente selles järjestuses üheks kogumiks ühendama.
Kasutaja: suvaline isik või objekt, kes või mis annab andmetöötlussüsteemile käske või teateid või võtab infotöötlussüsteemilt teateid vastu.

Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste analüüs seoses personaliküsimustega. – Describe the advantages and disadvantages of systems development and outsourcing in relation to staff issues

Kaaludes mõlema variandi plusse ja miinuseid, tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele:
Vaata tabel A2.4.5

Kirjeldada inimressursipoliitika vajadus personali säilitamiseks (nt tööalane liikuvus, vilunud ressursid, koolituskulud jne). – Describe the need for HR policies to retain staff, e.g. job mobility, skilled resources, cost of training.

Juhtidele teeb muret: kust häid IT spetsialiste leid; kuidas neid ettevõttesse meelitada; kuidas IT spetsialistide kompetentsust hinnata; kuidas häid spetsialiste võimalikult kauem oma ettevõttes hoida.
IT personali juhtimine:
levinud stereotüübi kohaselt räägib IT spetsialist tavainimesele arusaamatus keeles, ilmub tööle siis, kui üles ärkab ja teeb tööd nii, kuidas talle meeldib.
kuidas püstitada IT personalile tööülesandeid nii, et mõlemad osapooled neist ühtemoodi aru saaksid.
kuidas motiveerida IT personali efektiivselt ja kvaliteetselt töötama.
kuidas IT spetsialisti arendada ja samas mitte üle kvalifitseerida.
kuidas IT personali tööd õiglaselt hinnata ja tasustada.
kuidas allutada IT personali firma sisekorraeeskirjadele.

Kvaliteedijuhtimine. – Quality Assurance

Töötajad on muutumas firmades kvaliteedijuhtimissüsteemi seisukohast olulisimaks ressursiks. Organisatsiooni konkurentsivõime on tulevikus määratud suures osas info ja inimressursside kättesaadavuse ja kvaliteediga.

Kirjeldada kvaliteedijuhtimise vajadus infosüsteemides. – Describe the need for quality assurance in Information Systems

Kvaliteet on: toote, teenuse või protsessi vastavus määratud või eeldatavatele vajadustele. Keerukamate toodete puhul – nende hulka kuulub ka IT – on toote/teenuse ja nõudmiste vastavust raske kontrollida, seepärast on siin oluline, et arendusprotsess oleks jälgitav ja vastaks ka teatud nõudmistele.
IT kui toode või teenus hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla ka kvaliteedihalduse objektid. Siia kuuluvad infotehnoloogiavahendid, arenduse käigus tehtud töö, muudatused tellija organisatsioonis ja töökorralduses, mitut liiki projektdokumentatsioon, metoodika, vahendid, teadmised ja õigused.
Nõudmised tulenevad paljudest allikatest, nagu ülesande püstitusest, pakkumiskutsetest, pakkumisest, lepingust, spetsifikatsioonist, standarditest, normidest, seadustest , heast tavast , eetikast jne. Nõudmised võivad olla püstitatud kõikidele IT komponentidele, töökorraldustele, arendusprotsessile ja muule. IT esitatavatele nõudmised on toodud standardites EVS-ISO/IEC 12207:1998 või EVS-EN ISO 9000-3:1999

Kvaliteedijuhtimise põhimeetodite kirjeldus (nt TQM, Total Quality Management, terviklik kvaliteedijuhtimine). – Describe the concept of Total Quality Management (TQM)

Kvaliteeti saab juhtida, kui vajadused on määratletud.
Kvaliteedihaldus on vahend täiustamaks protsesse ning vähendamaks kulutusi. Kvaliteet muutub määravaks tiheda turukonkurentsi tingimustes, kus kasumimarginaal on minimaalne ja hinda alla lasta enam ei saa. Kvaliteet on oluline ka rahvusvahelises konkurentsis – üldiselt tunnustatud kvaliteedisertifikaat võib olla eeltingimus rahvusvaheliste pakkumiskonkurssidele või ainus vahend, mis veenab potentsiaalset klienti usaldama tundmatut väikeriigi tootjat.
Edukas kvaliteedihaldus võimaldab: leida uusi kliente; pakkuda paremaid tooteid; täiustada protsesse; vähendada kulutusi.
Kvaliteedi tagamiseks on vaja organisatsioonilist struktuuri, vastutuse määranguid, protseduure ja vahendeid, mis kokku moodustavad kvaliteedisüsteemil. Lõpuks, kvaliteeti on vaja kontrollida. Kvaliteedi tagamine (quality assurance) on tegevuste kogum, mis on vajalik piisava usaldatavuse tagamiseks, et toode või protsess vastab esitatud kvaliteedinõuetele.

Põhiriskide määratlus seoses ebapiisava kvaliteediga infosüsteemides ning infotehnoloogia vallas. – Define the risks associated with lack of quality in IS/IT

Kui süsteem ei tööta või töötab halvasti, on nendest pigem kahju kui kasu. Üks võimalus probleemidega hakkama saada on vigade parandus tagantjärele, tihti kõige kibedamal tööaja ja suurte jooksvate kulutuste hinnaga. Teine võimalus on püstitada süsteemi kvaliteedinõudmised, luua süsteem vastavalt nõudmistele ja jälgida pidevalt nõudmiste täitmist (kvaliteedihaldus).
Kvaliteedi maksumuse hindamisel kasutatakse järgmist kaalutlust. Jagatakse toote elutsükkel kaheks: tootmine ja kasutamine. Tootmisel toob suurem kvaliteet kaasa suurema maksumuse, kasutamisel vastupidi. Kui liita elutsükli kulud kokku, leitakse kvaliteedinivoo, mille puhul kogukulud on minimaalsed. Selline arvestus aga ignoreerib ettevõtte usaldatavuse ja klientuuri kasvu.

Selgitada IT investeeringute jälgimise ja hindamise vajadust. – Describe Continuous Process Improvement

Kvaliteedisüsteemi ei looda ühekordse projekti tööna. See vajab pidevat edasiarendamist, ka ressursse. Õiges süsteemis info ei vanane , personali teadmiste tase ei alane ja huvi kvaliteedi vastu ei kahane.
Kvaliteeti saab juhtida mitmeti, alates lihtsate põhimõtete rakendamisest ja lõpetades keerukate kvaliteedisüsteemidega, mida toetab vastav tarkvara. Kvaliteedi põhimõtet võib sõnastada kolme teesiga: tee kohe õieti; ei ühtegi vigast toodet; kvaliteet on tasuta.
Nendele põhimõtetele rajaneva kvaliteedihalduse koostisosad on: juhtkonna toetus; kvaliteedigrupi loomine; kvaliteedi mõõtmine; kvaliteedi maksumuse hinnang; töötajate kvaliteediteadlikkus, nende koolitamine ; nulldefekti komitee; nulldefekti päev; selgelt formuleeritud sihid näiteks 30,60, 90 päeva peale; vea põhjuste kõrvaldamine;  parimate tunnustamine; kõige eelneva kordamine ikka ja uuesti:
Teadmised kvaliteedihaldusest on kasulik kõigile töötajatele: tellijatele, ostjatele – et olla kursis tarkvarale esitatavate nõuetega, osata soovida toodet, jälgida arendusprotsessi ja hinnata tulemust; kasutajale – et teada, mida võib tarkvaratootelt eeldada; süsteemiarendajatele, laiemalt süsteemse töö täitjaile – et luua paremat toodet, saavutada tellija rahulolu.
Ei ole kvaliteediprobleemi , eksisteerivad probleemid seoses personali kvalifikatsiooniga, millega on seotud kõik muu, ka toote kvaliteet. Juhtidel on vaja tegelda töötajate otstarbeka kasutamisega ja koolitamisega kliendi nõuete muutumisel.
Kvaliteedijuhtimise standardi on järgmised:
ISO9000 – Kvaliteedijuhtimine ja kindlustamine. Juhised valiku ja kasutuse jaoks
ISO8402 – Kvaliteedisõnastik. Defineeritakse sõnade, põhiliste terminite tähendused kvaliteedi valdkonnas, mis puudutavad tooteid ja teenuseid kvaliteedistandardi rakendamisel ja kasutamisel, samuti rahvusvahelise üksteisemõistmise parandamisel.
ISO9001 – Kvaliteedisüsteemid. Mudel kvaliteedi kindlustamiseks projekteerimisel või tootearendusel, valmistamisel, paigaldamisel ja tarnejärgsel teenindamisel.
ISO9002 – Kvaliteedisüsteemid. Mudel kvaliteedi kindlustamiseks tootmises ja paigaldusel.
ISO9003 – Kvaliteedisüsteemid. Mudel kvaliteedi kindlustamiseks lõppkontrollimisel ja –testimisel.
ISO9004 – Kvaliteedijuhtimise ja kvaliteedisüsteemide koostisosad. Juhendid.
ISO9000-9004 eesmärk ei ole organisatsioonide kvaliteedisüsteemide standardiseerimine.

Infotehnoloogiliste investeeringute järelvalve ja hindamise vajadus. – Monitoring and Evaluation

Infotehnoloogia on oma olemuselt strateegilise tähtsusega, aga tehniliselt komplitseeritud ala. Tihti on raske otsustada, kas ettevõtte infosüsteem vastab ettevõtte huvidele, on hinnaefektiivne (cost.effective), turvaline ja nii edasi. Ka infosüsteemide puhul (nagu raamatupidamises, keskkonnakaitses jt) võib kasutada infosüsteemide auditit, saamaks ussadusväärseid vastuseid sõltumatutelt ekspertidelt teda huvitavate IT-alaste küsimuste kohta. Audit võimaldab hinnata, kas püstitatud kvaliteedinõuded on rahuldatud.
Infosüsteemi audit: on mitmekülgne ülevaade ja hinnang auditeeritava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni infosüsteemi või selle osadele, kaasa arvatud selles seostele automatiseerimata protsessidega ja organisatsiooni struktuuridega.
Auditeeritakse kõike infosüsteemidega seotud objekte, tegevusi, protsesse ja valdkondi, sealhulgas planeerimist, organisatsiooni, dokumentatsiooni, hanget, projekti, projektijuhtimist, arendust, metoodikaid, kasutamist, hooldust, mõõtmist, aruandlust, jälgimist (sisemist kvaliteedihaldust). Infosüsteemi mõistetakse laialt, lülitades sellesse vajadust mööda kogu ettevõtte infotöö – sõltumata selle automatiseerituse tasemest.
Näiteks: firmal on probleeme infolekkega. Audit aitab selgitada põhjusi ja veel olulisem hoida ära selliseid juhtumeid tulevikus.
Juhtkonnal tundub, et infotehnoloogia ressursse ei kasutata hästi, mida teha?
Oluline projekt venib , mida ette võtta?
Firma kvaliteedisüsteemile tehakse audit firma enda töötajate poolt. Testitakse toimivust võrreldakse ühtesobivust ISO-9000 standarditega.

Määratleda kogu omamise kulu (TCO - total cost of ownership). – Define Total Cost of Ownership (TCO)

TCO – kogukulude mudel on keskendunud eelkõige kulupositsioonile, sellele, kuidas IT kulusid paremini mõõta, juhtida ja vähendada, tõstmaks IT investeeringute tulusust. Lisaks ostuhinnale tuleb kulude alla lugeda ka hooldus, koolitus, seisakutest tekkiv kahju, laiendamine jne. Eelarvestused tehakse sageli ainult üksikute kulude baasil ning ei sisalda sugugi kõike kulusid, millega tuleks arvestada. TCO mudeli kohaselt jagatakse IT kulud kahte gruppi: nähtavad kulud ja peidetud kulud.
Nähtavad kulud – eelarvestatud kulud, mis on suunatud ettevõtte IT infrastruktuuri haldamiseks (IT osakonna kulud, ettevõtte osakondade IT kulud, IT osakonna poolt pakutavad lahenduste kulud jt)
Peidetud kulud – ebamääraselt fikseeritud kulud, mis on seotud IT lahenduste kasutamisoskuse ja rakendamisega (ooteaeg IT toe saabumiseni, kolleegide aitamisele kuluv aeg, projektkohtumised, õppekülastused jms).

Loetleda TCO kuuluvad osised. – List the items included in TCO

Nähtavad kuludeks on riist - ja tarkvarakulud (nt. soetus - ja liisingukulud, amortisatsioonikulud ), IT tegevuskulud (nt. tehnilised teenused, helpdesk-kulud) ja IT administreerimiskulud (nt IT spetsialistide ja lõppkasutajate koolitus, finants - ja haldusteenused IT infrastuktuurile). Tarkvara kulude all arvestatakse vaid tootekulud , mitte näiteks tellitud tarkvara väljatöötamise kulusid. Nii riist- ja tarkvarakulujaotises tööjõu ega teenuse kulu ei arvestada.
IT tegevuskulude all arvestatakse kulusid tehnilistele arvutiteenustele, tellituna nii ettevõtte seest kui väljastpoolt (sh. outsourcing) – arvutivõrkude administreerimis- ja hooldusteenuseid, andmebaaside ja IT protsesside haldamisteenused, helpdesk-teenused.
IT administreerimiskulude all arvestatakse kõiki tööjõu ja teenuskulusid, mis on seotud administreerivate teenustega ettevõtte IT infrastruktuurile ja IT osakonnale. Administreerimisteenused sisaldavad finants- ja haldusteenuseid (sh kulud IT auditile ja IT kindlustusele), IT spetsialistide ja lõppkasutajate koolitamisteenuseid.
IT peidetud kulud ei ole tavaliselt raamatupidamislikult fikseeritud ja eelarvestatud. Peidetud kulude alla kuuluvad eelkõige lõppkasutajaga seotud tegevuskulud ja orienteeruvad kulud seoses arvutisüsteemide tõrgete ja aegajalise seiskumisega.
Lõppkasutaja tegevuskulude all tuleb arvestada orienteeruvaid/planeeritavaid kulutusi, mis lähevad näiteks: kolleegide abistamiseks IT kasutamisel; juhuslikeks IT alasteks õpeteks; andmefailide haldamiseks ( oskamatus neid operatiivselt käsitleda); ajakulu seoses ebaotstarbeka tegevusega (nt. arvutimängud, surfamine veebis jm); isealgatuslike programmiosade või kasutajaliideste loomisele. Antud kulutusi on võimalik mõõta kasutajate või üleettevõtteliste küsitluste abil.
“Seisva süsteemi” kulud on kaotatud produktiivsusega seotud kulud, mis on põhjustatud arvutivõrgu, töökohaarvuti, serveri, printeri jms riketest. Siia kuuluvad ka: olukorrad, kus lõppkasutaja ootab abi oma probleemide lahendamiseks (ei saa senikaua ülesandeid täita); IT süsteemile tehtava planeeritud hooldustegevused (mis vajalikud teostada aktiivsel tööajal);  mitteplaneeritud tõrked E-posti süsteemis või andmebaasidesse ligipääsu katkemine.

Vajadus projekti plaanimise järele. – Describe the need for project planning

IT arendustööde puhul on reeglina tegemist keerukate, organisatsiooni paljusid lülisid haaravate kulukate arendusprojektidega. Teinekord võib projektülesande väljatöötamine ja valikuprotsess kesta isegi kauem kui projekti koostamine ise. Tihti hüpatakse toorikideelt kohe lahenduse kavandamisele, selgitamata probleemide tagamaid ja analüüsimata sisulisi vajadusi. Sellega siirdub projekt infotehnoloogide kätte – tehnilise projekteerimise etappi veel enne, kui juhid on suutnud ärilisi valikuid teha. Tulemuseks võib olla tulevikuta, eesmärgita ja lõppkokkuvõttes mittevajaliku IT projektiga.

Vajadus projekti kulukalkulatsiooni järele. – Describe the need for project costing

Nagu juba mainitud on IT arendustööde puhul on reeglina tegemist keerukate, organisatsiooni paljusid lülisid haaravate kulukate arendusprojektidega. Lisaks lahenduse eeldatava efekti kirjeldamisele tuleb tingimata hinnata vajalikke ressursse, määrata eeldatav ajakava ja eelarve.
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 61 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

theuser Õppematerjali autor

Põhimõtteliselt midagi konspekti sarnast. Infotehnoloogia juhtimine.

Sarnased õppematerjalid

pdf

IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes

IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes IT System Support and Arrangement in Enterprises Guido Leibur Sampo Panga IT haldusosakonna juhataja [email protected] 1 Guido Leibur Kursuse eesmärk: Omandada infosüsteemide haldamise parim praktika. Tulem: Kursuse läbinu: - tunneb IT haldusorganisatsiooni põhiprotsesse; - orienteerub erinevates meetodites ja standardites; - oskab hinnata organisatsiooni haldusprotsesside iseärasusi; - oskab mõjutada haldusprotsesse soovitavas suunas. Kursuse aeg: Loeng: E kell 08.15 09.45 Alates 02.02.09 29.05.09 Harjutus: R kell 08.15 09.45 2 Guido Leibur Kursuse struktuur 1 Loengud (32 t): 1. S

Informaatika

docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks v?

Sissejuhatus infosüsteemidesse

ppt

Arendamine

1.1 Toote elutsükkel (1) Turul on pidevalt olemas tooteid igas elutsükli faasis. Toote elutsükli all ei mõisteta turunduses niivõrd toote füüsilist kulumist, kuivõrd just selle moraalset vananemist. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (2) Aeg toote kavandamisest tootmise lõpetamiseni; toote elutsükli etapid on: ·juurutusfaas, ·kasvufaas, ·küpsusfaas ·langusfaas. Võib eraldada veel ka viienda (õigem oleks küll öelda eel-esimese) faasi, mida nimetatakse R&D-faasiks (research and development = uurimistegevus ja väljatöötlus). IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (3) Toote elutsükkel (Life Cycle) Toote elutsükli all mõeldakse üldjuhul ajavahemikku, mis algab uue toote sisenemisega turule ja lõpeb vastava toote viimaste eksemplaride realiseerimisega turul. Toote elutsükkel koosneb erinevatest faasidest ja seda iseloomustab elutsükli kõver. Konkreetse toot

It korraldus

docx

Starteegiline juhtimine

Starteegiline juhtimine, eksamiks valmistumine Strateegilise üldjuhtimise tsükkel: kavandamine, korraldamine, kontroll Strateegiline plaanimine - on organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsiprotsess, määramaks põhilised eesmärgid, mis aitavad äriühingul täita oma missiooni ja liikuda oma visiooni suunas. Starteegilise juhtimise tsükkel: visioon/mission, väärtused; teadmised, oskused; tegevused, tulemused-tagasiside. Strateegia on eesmärgistatud kavand, mis sobitab omavahel organisatsiooni ressursid, struktuuri ja kultuuri (tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus  Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale  Majandus  Konkurent

Juhtimine

pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraato

Infosüsteemide ülalhoid

pdf

EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/v

Infosüsteemi projekti juhtimine

docx

Tarkvaratehnika

Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid jne Mis on süsteem? Üksteisega üh

Tarkvaratehnika

doc

Introduction of SCM

INTRODUCTION OF SUPPLY CHAIN MANAGEMENT (SCM) A supply chain is a network of facilities and distribution options that performs the functions of procurement of materials, transformation of these materials into intermediate and finished products, and the distribution of these finished products to customers. Supply chains exist in both service and manufacturing organizations, although the complexity of the chain may vary greatly from industry to industry and firm to firm. Supply chain management is typically viewed to lie between fully vertically integrated firms, where the entire material flow is owned by a single firm and those where each channel member operates independently. Therefore coordination between the various players in the chain is key in its effective management. Cooper and Ellram [1993] compare supply chain management to a well-balanced and well-practiced relay team. Such a team is more competitive when each player knows how to

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid