ruumi. Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu. Kuid Infotehnoloogia arengus on minu meelest siiski rohkem head kui halba. Infotehnoloogia on loonud inimestele võimalusi, millest nad pole unistadagi osanud. Loonud juurde töökohti, teinud elu huvitavamaks ning mugavamaks. Kui tänu automatiseeritud süsteemidele jääb inimestel aega üle, saavad nad ka inimkonnale üldisemalt kasulikumad olla. Kuid ma arvan , et kõige tähtsam on see, et info kättesaadavus lihtsustub. Näiteks mitmete töö operatsioonide
Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega, olla kursis kõige uuemate uudistega ja seda mõnusalt oma kodus. Tänu arenenud infotehnoloogiale on tehtud inimeste elu palju lihtsamaks. Arvutitel on olemas miljoneid erinevaid programme mis täidavad erinevaid funktsioone, enam ei pea joonestama tähtsaid jooniseid käsitsi, kirjanikud ei pea kirjutama enam raamatuid sulepeaga või trükimasinaga. Piisab vaid väikesest arvutist, telefonist. Inimesed ei pea õppima pähe keerukaid valemeid vaid arvutid täidavad kõik funktsioonid meie ees. Kuid kas see on ka ohutu?
Nimelt on Eestis ka infotehnoloogia väga kõrgel tasemel. Paljud noored mõtlevad välja programme või loovad interneti lehekülgi, millega saavad edukas ja teenivad raha lihtsalt pikutades teleka ees. Igaühel ei avane selline võimalus nii kaugele jõuda. Suurt rolli mängib ka õnn, kuna paljude välja mõeldud programmid jäävad märkamata ja ei saa nii populaarseks kui kellegil teisel. Enamik noori mõtleb, kuidas saada võimalikult lihtsalt ja kiirelt rikkaks tänu infotehnoloogiale, paljud mõtlevad välja telefonidele rakendusi, mida saab raha eest soetada ja sellega endale tulu teenida. Näiteks üks Eesti poiss leiutas ühe mängu telefonile ja ta ei pea enam raha pärast muretsema. Infotehnoloogias võib väike väljamõeldud asi täita suured unistused. Eestis on võimalik omandada väga hea haridus ja jõuda elus väga kaugele võibolla isegi unistusteni. Nimelt on Eestis mitu head gümnaasiumi ja ülikooli, kus saab õppida kelleks iganes tahad.
ühiskonna arengut. Ühiskond areneb tänu teadmistele. Teadmised levivad kas sõnaliselt (seega tõenäoliselt ka moonutatud kujul) või kirjapandult. Viimast saab käsitsi kirjutades, mis on aeganõudev, või trükkides. Trükitud info jõuab kiiremini ja odavamalt suurema hulga inimesteni. Trükikunst hakkas arenema 15. sajandil keskpaigas, järgneva aja jooksul levis see kiiresti, kuid areng jätkus alles 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval areneb trükikunst tänu infotehnoloogiale. Tänu trükikunsti levikule muutus suur hulk informatsiooni kättesaadavaks paljudele inimestele, kes said seeläbi haritumaks. Tänapäeval on meil keeruline mõista, mida tähendav hariduse kättesaadavuse puudumine, mis on nii tavaline arengumaades. Meditsiinis, tuumasünteesi uuringutes ja tavainimese igapäevaelus on kasutusel väga palju lasereid. Laseri idee oli juba Einsteinil, kuid esimese laseri leiutasid kaks ameeriklast 1955. aastal
Paljusid asju ei oskagi inimesed enam ilma infotehnoloogia abita teha, näiteks toimub kogu logistiline töö ladude vahel IT abil. Lisaks sellele rõõmustab mind ka infotehnoloogia kättesaadavus. Pean seda oluliseks, kuna siis on võimalus väga kiirelt infot vahetada.. On hea, et infotehnoloogiat püütakse kättesaadavaks teha ka vanematele inimestele. Näiteks 2010 aastal oli arvuti kasutamise osatähtsus 16-74 aastaste seas 74,6% ning interneti kasutamise 74,1% Lisaks infotehnoloogiale rõõmustavad mind head tulemused hariduses, näiteks oli Eesti 2009 aastal PISA testi tulemuste põhjal maailmas 13. kohal. Sellegipoolest leian, et tuleks üle vaadata haridussüsteem. Julgen omast kogemusest väita, et paljud õpilased on stressis ning selle tõttu hakkab kannatama nende tervis. Siin tekib minu meelest küsimus, kas pikemas perspektiivis kaaluvad head tulemused üles noorte inimeste tervise. Arvan, et ei ja just seepärast peakski
toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt. võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale 10. Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased 11. Toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla 12. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik maksab, et aidata abivajaja toimetulekupiirile 13
omandama ainult üksikud lapsevanemad. Ka koolidel ei ole rahalisi vahendeid, et muretseda e-õpiku kasutamiseks vajalikku riistvara ning muid tarvikuid. Tahvelarvuti või lugeri omamine tähendaks aga seda, et õpilased ei pea enam raskeid paberkandjal õpikuid kaasas kandma, kõik vajalikud e-õpikud oleksid ühes suhteliselt väikeses seadmes koos ning kui vaja, siis saaks kirjutada infomatsiooni oma tahvelarvutisse ning kasutada seda vihikuna. Vaatamata arenevale infotehnoloogiale ning sellele, et e-õpikutel on eelis paberõpikute ees, on nende kasutusele võtmine seotud mitmete erinevate probleemidega. Kokkuvõtlikult võib seega öelda, et e-õpikud kergendavad nii kooli- kui ka rahakotti.
kodumaised tooted kallimad. Kodumaised tootjad saavad pakkuda ainult väikest osa tänapäeva üha laienevast tootmisvahendite ja tarbeesemete sortimendist, teised vajalikud kaubad tuleb importida välisriikidest. Minu arvates on globaliseerumine Eesti majandusele olnud pigem hea mõjuga, kui halvaga, sest seeläbi paraneb suuresti Eesti eluolu ja majandus ning tuleb ka rohkem välisinvesteeringuid, mis omakorda suurendab Eesti ettevõtluse võimalusi. Globaliseerumisel on ka suur mõju infotehnoloogiale, mis on väga tähtis, et see oleks võimalikult lihtne ja kiire. Kuid siiski ei saa öelda, et see oleks ainult hea. Sellel on ka palju halbu omadusi, mis on väikeriikide jaoks, nagu Eesti, rohkem tuntavad kui teiste riikide jaoks.
..........................................8 Sissejuhatus Kuna arvuti mängib meie tänapäeva elus suurt rolli, siis tegingi referaadi, teemal arvuti meie tavaelus. Olen ka ise arvuti kasutaja ja tegin väikse kokkuvõtte sellest, kuidas arvuti meie elu mõjutab.Juttu tuleb ka ohtudest mis kaasnevad arvuti pikaajalise kasutamise järel. 3 Arvuti meie tavaelus Arvuti on saamas paljude inimeste ja paljude elukutsete lahutamatuks kaaslaseks.Tänu kaasaegsele infotehnoloogiale on arvutis tehtaavad tööd muutunud palju huvitavamaks ja lihtsamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend.Internetist saadava info saab kergesti kohendada oma vajaduse järgi ja seda saab saata kõikidele oma sõpradele, mis tahes maailma otsa. Arvutiga saab palju töid teha kergemini. Näiteks dokumendihaldus, ettekannete vormistamine,graafiliste kujundite loomine ja projekteerimine on vaid algus pikast loetelust, mille arvuti suudab suure vaevaga ära teha
Möödas on ajad kui infot edastati pärgamendirullidel ja toimetati kohale kirjatuvi või postihobusega. Oleks ju päris kentsakas ette kujutada tänapäevase firma kontorit, kus peamisteks töövahenditeks oleks lükati ja abakus. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli ka vändaga Felix arveametniku laual juba päris kõva sõna. Kas infotehnoloogiat saab kasutada igas valdkonnas? Võtame näiteks ehitusfirma. Keegi laob müüri, keegi viskab mörti seina... Kus on seal siis kohta infotehnoloogiale? Aga ehitamine ei koosne ainult sellest, mis toimub ehitusplatsil. Viimast peab toetama hästi funktsioneeriv insener-tehniline pool. Ja ilma kaasaegsete lahendusteta infotehnoloogia vallas jääks ehitusfirma varsti ajale jalgu. Toon mõned näited: Ehitamine algab projekteerimisest. Vanasti joonistati pliiatsiga, seejärel tehti kalkadele kümneid koopiaid. Hiljem võeti kasutusele koopiamasinad ja jäi ära jooniste käsitsi paljundamine
Uue avaliku halduse paradigma-heaoluriigi kriis, soov valitsemist turusarnastada ja efektiivsemaks muuta. Erastamine. 1970-1990a. Valitsetuse paradigma(governance model)-ühiskonnakesksem valitsemine. Aaliku võimu ülesanne pigem erinevate huvirühmade kaasamine ning koordineerimine. 1990dad ja edasi. NPMi 10tugisammast: Osborne ja Gabler 1992:orienteeritus: Tulevikule, kodanikule, konkurentsile, eesmärgile, tulemusele, kliendile, ökonoomsusele, ennetamisele, infotehnoloogiale, turule. HEA HALDUSE PÕHIMÕTTED EUROOPAS Usaldusväärsus, ennustatavus, avatus, läbipaistvus, vastutavus, tõhusus, mõjusus. Muutused valitsuse tegevuses: Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele. PPP:valitsuse mõju võib säilida v suureneda, vastutus hajub. Riigi toimimisviiside muutus: vähem eluaegseid ametikohti, kogukondadele suurema rolli andmine, samas suur valitsus säilib
ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis. EBLIDA- See on Euroopa Raamatukogu Büroo Informatsiooni ja Dokumendi Assotsiatsioon (European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Nad eelistavad vaba kättesaadavust tänapäeva informatsioonile ja arhiivide ning raamatukogude rolli selle saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida-Euroopale, infotehnoloogiale. Eesmärkideks on: · tugevdada koostööd liikmete vahel · anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust · teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info sektorites, esindatakse EBLIDA liikmeid Euroopa Liidu institutsioonides ja rahvusvahelistes riikides, aga ka tõstavad teadlikkust ja info levikut, mis on seotud EBLIDA eesmärkidega.
ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis. EBLIDA- See on Euroopa Raamatukogu Büroo Informatsiooni ja Dokumendi Assotsiatsioon (European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Nad eelistavad vaba kättesaadavust tänapäeva informatsioonile ja arhiivide ning raamatukogude rolli selle saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida-Euroopale, infotehnoloogiale. Eesmärkideks on: Arlee Kaugemaa · tugevdada koostööd liikmete vahel · anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust · teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info sektorites, esindatakse EBLIDA liikmeid Euroopa Liidu institutsioonides ja rahvusvahelistes
asutasid 4. aprillil 1975, mis on kogunud tuntust eelkõige oma operatsioonisüsteemiga Windows ja kontoritarkvaraga Microsoft Office. Hiljemalt lisaks tarkvara arendamisele, tootmisele ja müügile haldab Microsoft ka telekanalit MSNBC ja internetikeskkonda MSN. Microsoft on loonud veel üsna palju arvutimänge oma haru Ensemble Studios kaudu. Gates töötas seal täiskohaga kuni 2008. aastani. Sellest ajast on ta Microsofti juurdepääsu haridusele ja infotehnoloogiale Ameerika maailmajaos.mittetäidesaatev esimees. Gates on tuntud ka filantroobina. Koos oma naisega on ta rajanud ülemaailmselt tegutseva heategevusliku organisatsiooni Bill ja Melinda Gatesi Fondi. Selle eesmärgiks on parandada tervishoidu ja vähendada äärmist vaesust maailmas ning lisaks võimaldada paremat. Pilt 2. Microsoft’i Logo 2.1.1 Microsoft Eesti Alates 2003. aastast laiendas Microsoft oma tegevust Eestisse. 2004
2008 SISSEJUHATUS Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu. Teema infotehnoloogia ja ühiskond võib meile algselt tunduda võõras, kuid lähemal mõtlemisel ning vaatamisel saab selgeks, et tegelikult puutume me sellega kokku igapäev, olenemata kas tööalaselt või tööväliselt. Oluline on teada, mida see ala endast kujutab ning millised võimalused on enda töökeskonna paremaks muutmisel. Inimesed muutuvad, maailm muutub, ning infotehnoloogia koos sellega. Kuna kõik me
ka valuuta. Alates 20.sajandi 90ndatest aastatest taastas Eesti oma iseseisvuse ning muutus ka poliitiline korraldus. Eesti orienteerus kiire tempoga ümber lääne arengumudelile, mis säilis muutumatuna ning sai nii materiaalset kui ka informatiivset abi. Venemaa jaoks ei muutunud sellel perioodil suurt midagi. Väga suurt mõju avaldas Eesti kaubanduse arengule kiire infotehnoloogia areng. Tänu riigi väiksele territooriumile laienesid kõik uuendused ning kaasaegsed tendentsid. Tänu infotehnoloogiale, mille arengus on Eesti maailmas esirinnas, areneb edukalt ka logistika, mis omakorda soodustab optimaalset ning kiiret kaubavahetust nii sise- kui välisturul. Venemaal toimuvad need protsessid aga mitmel põhjusel palju aeglasemalt. Venemaa suur territoorium ei võimalda kaubavedu siseturul nii kiirelt, kui Eestis. Eestil ei ole maavarasid, seega on riik sunnitud neid importima Venemaalt ja mujalt maailmast (süsi, nafta, gaas jm.). Eesti saab seevastu välisturule eksportida
Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Internetis töötamiseks mõeldud võrguarvuteid nimetatakse ka internetiboksideks NetPC-deks või internetimasinateks (Internet appliance). Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 7. Mis on PDA? Personal digital assistant Pihuarvuti on väike kantav arvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierana
arvestusspetsialistide arvestusalaste teadmiste ning ka infotehnoloogia arengust. Arvestuse infosüsteemis kasvav andmete hulk tõstab omakorda edaspidi veelgi olulisemaks andmete analüüsi ja kasutajatele andmete kõrgema abstraktsioonitasemega esitamise rolli. Arvestus eelmise sajandi tähenduses kui põhiliselt andmete kogumine asendub aina rohkem andmete analüüsi ning esitamise rolliga, sest andmete kogumine toimub tänu kaasaegsele infotehnoloogiale suures osas automaatselt. Inimese rolliks jääb edaspidi aina rohkem kogutud andmete analüüs ja interpreteerimine. 15 VIIDATUD ALLIKAD: 1. Juhtimisarvestus [WWW] URL www.local.ee/siim/ained/2001sygis/juhtimisarvestus/juhtimisarvestus_konspekt.doc (05.01.2012) 2. Pärl, Ü. Juhtimisarvestus - [WWW] URL http://www.emselts.ee/konverentsid/EMS2006/3_Turundus_ja_juhtimine/Ylle_Parl.p df (05.01.2012) 3. Kuuse, M
5) maailmast, milles kiired muutused on konstantsed; 6) maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest; 7) maailmast, mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada vaid revolutsiooniks. Mõisted: 1) Riskiühiskond globaalses majanduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga 2) Tehnoloogilise innovatsiooni olemus baseerub infotehnoloogiale 3) Globaalne kaubandus suurendab konkurentsi ja tekitab vajaduse tööstuse ümberstruktureerimise järele. 4) Deregulatsioon - sisenemis- ja väljumistakistuste kaotamine 5) Ettevõtete restruktureerimine a) ümberprojekteerimine ja b) tootmise välismaale viimine 6) Teadmistepõhine majandus põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. 2. Tehnoloogilised revolutsioonid ja nende 4 faasi
4 kasutada infotehnoloogia võimalusi Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist jpm
sidemete ja suhtlemise tugevdamine. 7 Sotsiaalne tõrjutus - vastandina sotsiaalsele kaasatusele tähendab olukorda, kui inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. Sellised ressursid ja teenused võivad olla näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale. Sotsiaalne võrgustik - oluliseks sotsiaalse turvalisuse elemendiks on toimiv sotsiaalne võrgustik, mis võib toimida väga erinevatel tasanditel. Selline esmatasandi võrgustik on säilinud eriti külades ja teistes väikeasulates, kus toimivad veel traditsioonilised sotsiaalse kontrolli, küünarnukitunde, naabriabi/naabrivalve elemendid. Suuremates asulates on enam märgatavad elanikkonna passiivsus ja sotsiaalne tõrjutus. Seda on kompenseerima asunud erinevad järgmise tasandi
2 need firmad, mis suudavad välja valida ja rakendada just neid infosüsteeme, mis kõige efektiivsemalt toetavad nende konkurentsivõimet. Seega on loomulik, et igal tasemel ettevõtjal on olemas 2-3 aastane ärivisioon ning sellest tuletatud IT-arendusprojektid, mis on suunatud oma kriitiliste edutegurite toetamisele. Järjekindel ja paindlik lähenemine infotehnoloogiale on ettevõtja üks edu pante. A.2.2.2 Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel . Design appropriate matches between organisational need and IT Kui eesmärgid on püstitatud, saab juht hakata analüüsima, kui palju on ettevõte valmis seatud eesmärkide saavutamise nimel investeerima, kui pikaks kujuneb investeeringute tasuvusperiood jmt.
Kroodi sõlmes 2014-2015 aastal, summades 12 mln ja 3,4 mln vastavalt. 4.1.3 Administreerimine Administreerimiskulud sisaldavad Maanteeameti tegevuskulusid, sh liiklusregistritoimingud, hoonete ülalpidamine, sideteenused, juriidilised teenused, kulud audititele, liikmemaksud, infotehnoloogiakulud jne. Administreerimiskulud sisaldavad ka teehoiuga otseselt mitte seotud investeeringuid - sh investeeringud infotehnoloogiale, kiiruskaameratele, hoonetele, sõidukitele. 20 Maanteeamet, lisaks teehoiu korraldamisele, koordineerib ja korraldab muuhulgas ühistransporti, liiklusregistri, riikliku teeregistri ja maanteemuuseumi tegevust ning riikliku järelevalvet ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle. Maanteeameti koosseisus töötab seisuga 31.12.2012 513 töötajat, neist ametnikke on 196
kasutada infotehnoloogia võimalusi Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist.
3. Võrguarvuti on spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees
arhiivijärelevalve laiendamine; metoodika väljatöötamine asutuse digitaalainese hõlmamiseks dokumendisüsteemi; dokumendihaldurite koolitus- ja kutsesüsteemi loomine; metaandmestandardite väljatöötamine; arhiveerimise ja üleandmise nõuete väljatöötamine; nõuetele vastavate dokumendihalduse tarkvarade juurutamine asutustes. Digitaalne dokumendihaldus seab täiendavad nõuded organisatsiooni regulatsioonidele: infotehnoloogiale, töötajate oskustele, andmekaitsele, dokumentidele juurdepääsu kontrollile, säilitamisele. Digitaalsel säilitamisel tuleb dokumendist riskide vähendamiseks teha mitu koopiat. 3.4.4 Dokumentide liigitamine Dokumendid rühmitatakse sarnaste tunnuste alusel ning kindla liigitusskeemi järgi. Skeemi alusel sisse seatud sarjadele kehtestatakse säilitustähtajad. Skeemi kasutatakse asutuse dokumendiregistrite ülesehitamisel
nõustada, mis viib grupi tulemuslikumale koostööle. See aga on eelduseks ettevõttest huvitatud kliendibaasi suurenemisele. Globaliseerumise taustal on empaatia vahend kultuuridevaheliste arusaamatuste vältimiseks ja lahendamiseks. Empaatiale orienteeritud inimesed on avatud ja vastuvõtlikud keha keele märguannetele: nad oskavad tabada sõnumit sõnadest sügavamal. Neil on süvendatud arusaam kultuuriliste ja etniliste erinevuste olemusest ja tähtsusest. Kaasaegses infotehnoloogiale ja teadmistele orienteeritud majanduses on eriti oluliseks kujunenud andekate inimeste ettevõttega sidumine. Empaatia ilminguteks, probleemi antud kujul lahendamiseks, on juhendamine ja konsulteerimine, mis viivad töörahulolu suurenemisele nagu uuringutega on korduvalt tõestatud. Juhendamise ja konsulteerimise tõeline väärtus seisneb aga loodavas inimestevahelises suhtes. Protsessi käigus omandab juhendaja olulisi teadmisi juhendatava kohta: kuidas edastada mõjusat tagasisidet, millal
tagada. http://www.w3.org/TR/2002/WD-xag-20021003 MUUD ALLIKAD: Apple Computer, Inc. Mac OS 8 Human Interface Guidelines (Mac OS 8 kasutajaliidest käsitlevad suunised), 29. juuli 1996. http://developer.apple.com/documentation/mac/HIGuidelines/HIGuidelines-2.html Architectural and Transportation Barriers Compliance Board (Arhitektuuri- ja Edastustakistustega Toimetuleku Nõukogu). Electronic and Information Technology Accessibility Standards (Elektro- ja infotehnoloogiale juurdepääsetavuse standardid ) (Avaldatud föderaalregistris 21. detsembril 2000, 36 CFR Part 1194 - Docket No. 2000- 01 - RIN 3014-AA2). http://www.access-board.gov/sec508/508standards.htm Commonwealth of Massachusetts, Information Technology Division (Massachusettsi osariigi infotehnoloogia osakond). Enterprise Web Accessibility Standards (Riigiasutuste veebile juurdepääsu käsitlevad standardid). Versioon 2.0. 1 jaanuar 2005. http://www.state.ma
annaabi.ee 
