kliendile kirjeldavad vajalikke tegevusi ja rolle osutatavad kliendi · enam stabiilsed ja ajas vähem dünaamilised teenused vajadused · on aluseks organisatsiooni ja tehnoloogia kujundamisel Organisatsioon Tehnoloogia kirjeldab inimestevahelisi kirjeldab vajalikke tehnoloogilisi seoseid tegevuste toetamiseks vahendeid tegevuste toetamiseks Protsess ühendatud tegevuste kogum, mille väljundiks on teenus, toode või informatsioon ja mille sisendiks on materjalid, teised teenused või informatsioon. 8 Guido Leibur Põhimõisted
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks.
·Infosüsteeme on võimalik arendada oma jõududega, asjaomast teenust pakkuva organisatsiooni (nt infosüsteemide arendusega tegelev ettevõte) abiga või nimetatud võimalusi koos kasutades. ·Infosüsteemide arendus ja uus või uuendatud infosüsteem on otseselt seotud teiste äri- ja IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS infotehnoloogiaprotsessidega. 1.2 Süsteemiarendus (4) ·Arendus peaks lähtuma eelkõige strateegilistest eesmärkidest. ·Arendatav infosüsteem toetab strateegias, äriplaanis või äriprotsesside analüüsis sätestatud eesmärkide saavutamist. ·Arenduse kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvestada turvanõudeid (andmete konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklus). IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (5) ·ITprojektide eripära on suhteliselt suur määramatus. · Selle objektiivsed põhjused on tehnoloogia kiire areng, seos erinevate juhtimisvaldkondadega jms.
tulemused-tagasiside. Strateegia on eesmärgistatud kavand, mis sobitab omavahel organisatsiooni ressursid, struktuuri ja kultuuri (tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale Majandus Konkurents Turg • Fookus sisekeskkonnale Ressursid ja võimekused • Fookus tulevikku Otsused Plaanid Muutused strateegilise juhtimise arengu etapid finantsplaneerimine, prognoosimine, väliskeskkonnale orienteeritud starteegiline planeerimine, strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise baasteooriad *Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel)
SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab üksikasjalikke kirjeldusi mitmetele olulistele IT-tavadele, põhjalikke kontrollnimekirju, ülesandeid ja menetlusi, mida on võimalik kohandada mis tahes IT-organisatsioonis. PIR - Post-implementation review - Läbivaatus, mis koostatakse muudatuse või projekti juurutamise järel RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele
Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid. Voogedastus veaavastus ja veaparandus on võimalikud. UTP kaablitel kasutatakse RJ45 ühenduse tüüpi. Aplet on veebilehitseja laiendus E-posti rakendus kasutab mõnikord otse DNSi. Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise konfidentsiaalsus. Petmise ehk spoofingu kõige paremaks kirjelduseks on indetiteedivargus. Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine.
tema kompetentsi. 3. Intellektuaalne omand Tarkvarainsener peab olema teadlik kohalikest seadustest ja määrtustest, mis sätestavad intellektuaalse omandi kasutamise näiteks patentide ja kopeerimisõiguste näol. 4. Arvuti väärkasutus Tarkvarainsener ei tohi kasutada oma tehnilisi oskusi teiste inimeste arvutite väärkasutamiseks. 2. loeng - Tarkvarasüsteemi elutsükkel ja arendusprotsess ,,No silver bullet" Ükski tehnoloogia või praktika ei too kaasa võitu üle 10x arendusajas,-rahas või funktsionaalsuses Tarkvaraprobleemi lahendamine varajastes disainietappides on 100 korda odavam kui hilisemates. Tarkvaraprojekti ajagraafikut saab tihendada maksimaalselt 25% võrra. Hooldus on 2x kallim kui arendus. Inimestevahelised erinevused on kõige suurem produktiivsuse mõjutaja. Tarkvara maksab rohkem kui riistvara. 15% tarkvara arendamisest on programmeerimine, ülejäänu on toetav, abistav ja korraldav töö.
In physical distribution, the customer is the final destination of a marketing channel, and the availability of the product/service is a vital part of each channel participant. It is also through the physical distribution process that the time and space of customer service become an integral part of marketing, thus it links a marketing channel with its customers (e.g. links manufacturers, wholesalers, retailers). 6. Outsourcing/ Partnerships: Not just outsourcing the procurement of materials and components, but also outsourcing of services that traditionally have been provided in-house. The logic of this trend is that the company will increasingly focus on those activities in the value chain where it has a distinctive advantage and everything else it will outsource. This movement has been particularly evident in logistics where the provision of transport, warehousing and inventory control is increasingly subcontracted to specialists or logistics partners
IT Personalijuhtimine 6 IT teenuste sisseost · Kavandades muudatusi IT valdkonnas, tuleb juhil · analüüsida, kumb variant konkreetsel juhul on otstarbekam · ja efektiivsem kas rakendada oma firma töötajaid või · osta teenust IT firmalt (outsourcing). IT Personalijuhtimine 7 IT teenuste sisseost - Kaaludes mõlema variandi plusse ja miinuseid tähelepanu järgmistele aspektidele: Oma töötaja (arvutispetsialist) OSisseostetud teenus Kulud: töö- ja puhkusetasu, koolituskulud, Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne töökoht /töövahendid, transpordikulud, summa kokkulepitud pikema aja peale. kaudsed Ettenägematuid kulusid ei ole. kulud Aeg: alati kohapeal, (v. A. siis kui ta on haige Teenus osutatakse lepingus kokku-lepitud
1. Kes järgnevatest ei tohi kuuluda aktsiaseltsi nõukogusse? (aktsionär, riigiametnik, finantsjuht, juhataja) Aktsiaseltsi nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. 2. Kes tegeleb suures äriühingus strateegia elluviimisega? Strateegiline juhtimine ei ole ainult äriühingu tippjuhtide vastutus. Inimesed kõikidelt ettevõtte tasanditelt mängivad strateegi arendamises, elluviimises ja muutmises rolli. Tippjuht peab juhtima ja suunama ettevõtte strateegia arengut selle loomist ja muutmist vastavalt vajadusele. Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel. Ideaalsel juhul ,,kulutab" strateegili
Selliseks mõõtmiseks kasutatakse tarkvara meetrikaid - arvutatavaid või hinnatavaid suurusi, mis iseloomustavad olulisi omadusi ja võivad olla seotud ülesande, projekti, dokumendi või ettevõttega. Tarkvara meetrikate kasutamine on efektiivne vahend arendusprotsessi parandamiseks, kuid sellega peavad kaasnema teised kvaliteedihalduse tegevused ning võrdlevad hinnangud teiste arendajatega. Võimalikke meetrikaid on palju, ülevaate saamiseks võib neid klassifitseerida · tehnoloogia järgi (nt programmeerimiskeeltele orienteeritud meetrikad, andmebaaside meetrikad jne) · elutsükli protsessi järgi (näiteks arenduse või hoolduse meetrikad) · rakendusala järgi (näiteks juhtimissüsteemides või panganduses kasutatavad meetrikad) näiteks: koodi ridade arv, produktiivsus, vigade tihedus. Kvaliteedimeetrika näited: · Spetsifikatsiooni muutmise tase = (E+M+L)/A, kus E - eemaldatud funktsioonid, M-
Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga
Ressursid 2. STRATEEGIA FORMULEERIMINE (SÕNASTAMINE) a. Missioon b. Eesmärgid c. Strateegiad d. Poliitikad 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE a. Programs, tegevused, mis on vajalikud plaanide täitmiseks b. Eelarved c. Procedures tööde tegemiseks 4. HINDAMINE JA KONTROLL a. Performance tegelikud tulemused 5. TAGASISIDE JA ÕPPIMINE Strateegilist juhtimist iseloomustab: Interdistsiplinaarsus: Organisatsioon kui tervik Fookus väliskeskkonnale: Majandus, konkurents, turg Fookus sisekeskkonnale: ressursid ja võimalused Fookus tulevikku: otsused, plaanid, muutused Strateegilise juhtimise baasteooriad: Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-agent, Mänguteooria, tööstusökonoomika) Ressursid ja teadmised (nt resource vased view, knowledge-based view)
andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke omab formaalset ülesehitust struktuuriüksustest osakonnad, programmid, divisjonid, meeskonnad jne millel on tavaliselt funktsionaalsed eesmärgid ja ülesanded tervikorganisatsiooni toimimise huvides 4. Süsteemi iseloomustavad omadused Vt 3. 5
o erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus). Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis. · Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik. · Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil, arvutis jne. 7. Info, andmed ..
andmetabelite veergudena ning joonistada need üles andmemudelina. Andmete modelleerimise eesmärgid on: · määratleda infosüsteemis manipuleeritavate andmete koosseis andmeobjektitüüpidena ja nendevaheliste seoste tüüpidena · anda alus (relatsioonilise) andmebaasi tegemiseks (andmetabelite ja nendevaheliste seoste loomiseks) Infosüsteemi koostisosad Infosüsteemi koostisosad on järgmised: · infotehnoloogia (IT) pakkudes organisatsioonile elektroonilist infrastruktuuri (hajutatud raud- ja tarkvara, telekommunikatsiooni tehnoloogiad) · andmetöötlus- ja tugisüsteemid ehk rakendussüsteemid, mida infotöötajad info- ja süsteemitöö tegemisel kasutavad · infotöötajad (ka täidesaatev võim) kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis
registering; support in multiple languages. OLE:1.0 – object and container (server/client); object application runs in own window. 2.0 – visual editing,COM based, controls = *.ocx files. --- .NET:Process: source code->compiler->metadata->CLR->result. CLR: .Net execution environment-execution management; provide services. Managed Code provides: cross-laguage integration; auto memory services; self-described objects; compile once- run everywhere. Metadata: describe components, objects and execution conditions; provide garbage collection. MSIL=Microsoft Intermediate language(between compiler and JIT) JIT=Just in Time compiling. Part of data compile only in run-time when it is needed.Loader creates stub for every method.After,querys go to mashinecode.Convert verification-safe code. Assembly is a partially compiled code library for use in deployment, versioning and security. Two types, process assemblies (EXE) and library assemblies (DLL)
globaalne ja transnatsionaalne e liitstrateegia. x Äritegevuse strateegia o Äriidee o Ärivaldkond 2 o Ettevõtte väärtus o Ettevõtte visioon x Tehnoloogiastrateegia o Läbimurdetehnoloogiad o Tehnoloogia - mix o Võtmetehnoloogiad o Fookus o Koostöövõrgustik kõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted x Turustrateegia o Sihtrühmad ja segmentatsioon o Toote kontseptsioonid o Tarbijavajadused o Teenindus kontsepts. o Turuosad ja -potentsiaal o Lisaväärtus
infrastruktuuri mahtu suurendada või siis vähendada - spetsiaalsete 10 PaaS Renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest, näiteks nagu .Net framework, VS.Net, SQL Server jne - siin võib tuua taoliseks näiteks Google 'App Engine' ja Microsoft 'Windows Azure'. Platform-as- a-Service (PaaS) on tegelikult üks SaaS'i variatsioone ja see teenus pakub ostjatele võimalust ehitada üles omaenda rakendus, mis hakkab siis jooksma teenusepakkuja infrastruktuuris ning seda rakendust pakutakse teistele Interneti ja teenusepakkuja serverite kaudu. Platform as a Service (PaaS) pakub üle Interneti ka riistvara, operatsioonisüsteeme ja salvestuspinda. Maksmine toimub siin selle aja eest, mil tarkvara kasutati; andmete hulga ja nende töötlemiseks kulunud aja eest; võrguliikluse (traffic) eest. Siin võidakse teha ka tunduvaid
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
analüüsi. EDI kasulikuks sisseseadmiseks peavad organisatsioonil kindlasti olema piisavalt suured infomahud. Samuti peaks eelnevalt analüüsima, kas olemasolevad infosüsteemid võimaldavad vajalikku infot sisaldavat sõnumit genereerida ning kui erinevad on info ja sõnumi formaadid jms. EDI on igale ettevõttele kättesaadav vahend, meetod, mis võimaldab suurema efektiivsuse ja tootlikkuse nimel teha äritehinguid elektrooniliselt. EDI ei ole tehnoloogia, vaid vahend, mille abil tootja saab paremini, kindlamalt ja usaldusväärsemalt rahuldada tarbija nõudmisi. Kompaniidel on palju ärialaseid sidemeid. Paljude eri partnerite vahel on vaja jagada infot. Enamus EDI –st saadavatest kasudest on strateegilise iseloomuga.Strateegilised kasud hõlmavad selliseid asju nagu suurem kliendi rahulolu, ja paranenud varustussuhted, turuosa kasv ja konkurentsieelis. Definitsioon: EDI on struktureeritud andmete elektroonne ülekanne
Ergo Pikas Integration of Lean Construction and Building Information Modelling DISSERTATION Tallinn 2010 2 UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Author: Ergo Pikas- Civil Engineering student, Faculty of Construction, Tallinn University of Applied Sciences Supervisor: Rafael Sacks- Associate Professor, Faculty of Civil and Env. Engineering, Technion Israel Institute of Technology Consultant: Roode Liias- Professor and Dean, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology Title: Integration of Lean Construction and Building Information Modelling Archived: University of Applied Sciences, Faculty of Construction ABSTRACT This research can be divided into two. The first part investigates the current state of the construction industry, while the second part looks at new emerging busin
Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakub BYOD? b. Millised on BYOD puudused? c. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul BYOD-le? A. BYOD eelised on: vaba juurdepääs, kasutusmugavus, parandab koostööd ning suurendab tootlikuse suurema kiiruse ja efektiivsusega, annab rohkem töö valikuid, tugev turvalisus juhtmega,juhtmeta ja kaugvõrkudes. C. Ettevõttele ei peaks olema tähtis, kas infosüsteem on statsionaarne või mobiilne. Infosüsteem peab toetama nelja ekraani süsteemi: arvuti, tahvel, mobiil, televiisor. Inimene kasutab endale sobivaimat ekraani, kasutajaliides on kohandatud just selle ekraani jaoks ja see on atraktiivne. Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda. Tegelikult see ongi ainus mõistlik viis tänapäevaseid infosüsteeme luua!
1000101=1010001 2 Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17 liitis korrutas jagas lahutas 3 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud “Moore law”? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant 4 Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemal t üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti / tarkvara tehnoloogia arengut. Dec Oli soodsa hinnaga 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtus tus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtus te tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C ((A v B) C) & (B & C) V VT TV V VV T V TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kolme bitti: sisendiks kolm juhet (igaühes üks bitt), väljundiks kaks juhet (summa kaks bitti). 7 Mis on GPL litsentsi põhiidee(d)
Ülikoolis ajavahemikus september 2009 – september 2010. Ameerikas alustati mudelprojekteerimise (Building Information Modelling – BIM) laialdasema kasutuselevõtuga juba ligikaudu 10 aastat tagasi ja seetõttu on sealne keskkond ideaalne uurimaks BIM’i mõju projekteerimis- ja ehitussektoris. Antud uurimustöö annab ülevaate mudelprojekteerimise kasutamisest kahe ülikeeruka hoone valmimisel, tuues ilmekalt välja selle tehnoloogia eelised ning valupunktid. Teatud mööndustega on ka Eesti ettevõtetel võimalik selle uurimustöö tulemusi rakendada oma praeguste ning tulevaste ehitusprojektide elluviimisel. Selle magistritöö ülesehitus on kooskõlas Washingtoni Ülikooli lõputööde juhendiga. Sissejuhatusele järgneb kirjanduse ülevaade, mis käsitleb antud valdkonnas varem tehtud uurimustöid ning avab lugeja jaoks lõputöö teema olemuse. Kirjanduse ülevaatele järgneb
keskmisest ettevõttest. Et aga IKT sektoris genereeritakse 5,3 % müügitulust, siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte müügikäive 43,2% [(5,3/3,7 1) * 100] suurem keskmisest ettevõttest. Et tööjõukulud on 6,7% kõigi ettevõtete omadest, siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte tööjõukulud keskmise ettevõtte omadest 81,1% [(6,7/3,7-1)*100] võrra suuremad. Tööjõukulud ühe töötaja kohta on IKT sektoris 59,5% [(6,7/4,2-1)*100] kõrgemad kui keskmised tööjõukulud, see tähendab, et keskmine palk on IKT sektoris üle kahe korra kõrgem. Kuigi IKT sektori osakaal Eesti majanduses on suhteliselt väike, moodustavad IKT sektori teadus- ja arenduskulud kogu Eesti ettevõtlussektori teadus- ja arenduskuludest aastal 2007 44,4% (Jürgenson et al: 10). See tähendab, et IKT sektoris on teadus- ja arendustegevus palju tähtsamal kohal, kui mistahes teises sektoris
Maria Dolgyi PS Rohelise värviga on märgitud need vastused, mida ma kontrollisin RAHVUSVAHELINE ÄRITEGEVUS .Rahvusvahelistumise etappideks on OK a. ühisettevõtted b. otseinvesteeringud c. otsene ja kaudne eksport d. litsenseerimine ja frantsiis e. ettevõtete omandamine ja ost 2. Pane vastavusse a. kohandatakse oma tegevus, tooded/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks Kohanemise strateegia b. eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõnigase kohandumisega Eriomaste oskuste strateegia c. kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu, standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid Globaalne strateegia VASTUS(valida): Globaalne strateegia, Eriomaste oskuste strateegia, Kohanemise strateegia 3. Pane vastavusse a. välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja muud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupa
............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2.Kliendikeskse kvaliteedisuunitluse tähtsus/kasu....................................15 3. Protsessid........................................................................
and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused
STRATEEGIAS KÄSITLETAVAD 2 TEEMAT · Arendusstrateegia · Haldusstrateegia Mõlemas jaotuses käsitletakse: 1. organisatsiooni ülesehitust (otsuste kord, koostöö allüksustega, projektijuhtimine); 2. kvaliteedi juhtimist ja hindamisaluseid 3. riskihaldust Iga valdkonna olemasolevat ja soovitatavat olukorda kirjeldavad järgmised kriteeriumid: sobivus, toimivus, terviklikkus, saadavus, andmed, tarkvara, tehnoloogia, seadmed ja ruumid. Tihti keskendutakse valdkondadesse, kus IT eriti suuri muudatusi kaasa toob, näiteks: 1. ühisteeninduskeskustes, alltöövõtul ja etteõtete ühinemisel, eeskätt kulude vähendamisele. 2. lisaks efektiivsuse tõstmisele tuleks IT-strateegiat aga kasutada ka selliste ettevõtete arendamiseks. IT ARHITEKTUUR Umbes 80% IT-eelarvest kulub tänapäeval keeruliste IT-süsteemide poimimise tagamisele ja juhtimisele. See on IT-valdkonna ettevõtte jaoks suur väljakutse. 1
infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest;
mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes. Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest. Mudeleid on võimalik esitada väga erineval viisil ja selleks on välja töötatud erinevaid standarte, mille alusel meeskonnad võiksid ühiselt mõista süsteemi toimimist. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. · Infosüsteem on Info liikumist käsitlevate reeglite kogumik (Näiteks raamatupidamise infosüsteem) · Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. · Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats-pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui
- Ettevõtlus- keskkond - Arvestus- keskkond Juhtimisarvestuse Majandustulemuste praktika mõõtmise, - Kulude juhtimine hindamise ja - Planeerimine juhtimise tõhusus - Aruandlus jne Sisesed tegurid - Organisatsioonilised aspektid - Tehnoloogia - Strateegia Joonis 2. Sõltuvusteooria rakendamine juhtimisarvestuses (Haldma, Lääts, 2002). 2. ETTEVÕTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid Ettevõttesisene kuluarvestussüsteem aitab leida vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
