Arendamine (0)

1.1 Toote elutsükkel (1) Turul on pidevalt olemas tooteid igas elutsükli faasis. Toote elutsükli all ei mõisteta turunduses niivõrd toote füüsilist kulumist, kuivõrd just selle moraalset vananemist .
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (2) Aeg toote kavandamisest tootmise lõpetamiseni; toote elutsükli etapid on: ·juurutusfaas, · kasvufaas , ·küpsusfaas · langusfaas . Võib eraldada veel ka viienda (õigem oleks küll öelda eel-esimese) faasi, mida nimetatakse R&D-faasiks (research and development = uurimistegevus ja väljatöötlus). IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (3) Toote elutsükkel (Life Cycle ) Toote elutsükli all mõeldakse üldjuhul ajavahemikku, mis algab uue toote sisenemisega turule ja lõpeb vastava toote viimaste eksemplaride realiseerimisega turul. Toote elutsükkel koosneb erinevatest faasidest ja seda iseloomustab elutsükli kõver. Konkreetse toote elutsükkel algab selle valmimisega ja lõpeb toote kõrvaldamisega käibest ja materjalide utiliseerimisega IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (4) 1.1.1 Juurutusfaas ·Toote spetsifikatsioon ( detailiseerimine , määratlemine) ·Nõudluse uuring ·Tootekujundus ·Turu-uuring ja prognoos · Logistika planeerimine ·Hindade määramine · Reklaam , et suurendada kliendi teadlikust ·Müügitoetus ·Konkurentide positsiooni IT INFRASTRUKTUURI identifitseerimine ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (5) 1.1.2 Kasvufaas ·Toote arendamine ·Klienditeenindus ·Tootmismahu arendamine ja kasutamine ·Müügikanalite laiendamine ·Hinnapiiride määramine ·Teenused tarnijatelt ·Siht konkreetsetele konkurentidele ·Panuse analüüs IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (6) 1.1.3 Küllastusfaas ·Toote variatsioonid ·Kliendi segmentimine ·Toote hinna alandamine ·Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) ·Paindlik hinnakujundus ·Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine ·Halduskulude vähendamine
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (7) 1.1.4 Langusefaas ·Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine ·Müügiprognoos ·All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll ·Jaotuskanalite ratsionaliseerimine
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (1) Süsteemiarendus ­ protsess, mis harilikult hõlmab: ·nõuete analüüsi (süsteemi süstemaatiline uuring), ·süsteemi projekteerimist süsteemi riistvara ja tarkvara arhitektuuri, komponentide, moodulite , liideste ja andmete määratlemine, nii et süsteem vastaks spetsifitseeritud nõuetele ­ oluline tingimus, mida süsteem peab rahuldama · teostamist süsteemiarenduse faas, mille lõpul süsteemi riistvara, tarkvara ja protseduurid IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS viiakse töökorda. 1.2 Süsteemiarendus (2) Süsteemiarendus ­ protsess, mis harilikult hõlmab: ·dokumenteerimist ·kvaliteedi tagamist - kavandatud süstemaatilised toimingud, mis on vajalikud, et tagada komponendi või süsteemi vastavust kehtestatud tehnilistele nõuetele. Arendustööde lõppemisel tuleb tegelda infosüsteemi hoolduse ja kasutamise küsimustega (infosüsteemide haldamine ). IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (3) ·Infosüsteemide arendus algab vajaduse tunnetamisest ja sõnastamisest. ·Seejärel viiakse ellu lähteülesanne- kirjeldatud infosüsteemide arendamise etappide kohaselt. ·Infosüsteeme on võimalik arendada oma jõududega, asjaomast teenust pakkuva organisatsiooni (nt infosüsteemide arendusega tegelev ettevõte) abiga või nimetatud võimalusi koos kasutades. ·Infosüsteemide arendus ja uus või uuendatud infosüsteem on otseselt seotud teiste äri- ja IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS infotehnoloogiaprotsessidega. 1.2 Süsteemiarendus (4) ·Arendus peaks lähtuma eelkõige strateegilistest eesmärkidest. ·Arendatav infosüsteem toetab strateegias, äriplaanis või äriprotsesside analüüsis sätestatud eesmärkide saavutamist. ·Arenduse kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvestada turvanõudeid (andmete konfidentsiaalsus , käideldavus ja terviklus ).
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (5) ·ITprojektide eripära on suhteliselt suur määramatus. · Selle objektiivsed põhjused on tehnoloogia kiire areng, seos erinevate juhtimisvaldkondadega jms. ·Paljud põhjused on ka subjektiivsed. Sageli ei saa spetsialist ja juht aru, kuidas IT-võimalusi valdkonna tulemuste parandamiseks tõhusalt kasutada. ·Määramatus tähendab, et projekti teostamisel võib ilmneda asjaolusid, mida polnud võimalik etteIT näha. INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (6) Ümbertegemist, projekti alustamist uuesti saab vältida kui: ·Tegevusplaani alustatakse lõpust (projekti lõpptulemustest) ja liigutakse lõppeesmärgist sammhaaval ettepoole ·planeerimisel pööratakse peatähelepanu tegevuste seostele: lõpust alguse poole liikudes määratakse, mis peab olema enne tehtud, et järgmine töö ära teha ·planeerimise käigus lepitakse kokku, mis peab iga etapi lõpuks olema tehtud, et saaks alustada IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS järgmist etappi . 1.2 Süsteemiarendus (7) Projektijuhtimise tavapärased probleemid ·Et lõpetada projekt tähtajaks, tuleb varuajaga kaitsta tervet projekti, mitte üksikuid töid ·Projektide ajagraafikutes on kaitsemehhanism: iga üksiku töö jaoks on varuaeg ·Töö tegija teab, et tema usaldusväärsust hinnatakse tähtaegadest kinnipidamise järgi, seetõttu pakub ta täidemineku tõenäosuseks pigem 80­90 protsenti (mitte 50). ·Sama kehtib ka eelarve kohta, mis saadakse kululiikide eeldatavate maksumuste liitmisel. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (8) Etappide ja tööde juhtimine etappide tähtaegade järgi ei ole tervikprojekti kaitsmiseks määramatuse vastu siiski parim viis. Töötajate käitumist muudab teadmine, et projekti mõne töö tegemiseks planeeritud aja sisse on arvestatud varu. Järgmistele etappidele kantakse edasi peamiselt ülekulud ja hilinemised, kuid kokkuhoid või ajavõit edasi ei kandu.
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (9) Töö tegelikku kestust mõjutavad tegurid: · Tudengi tööstiil - Inimene teab, et tal on ajavaru ega hakka kohe tööle. · Parkinsoni seadus - "Iga töö kulutab sellele ette nähtud aja ja eelarve." Kui projekte juhitakse vahetähtaegade kaudu, ei ole töötajad motiveeritud tööd varem üle andma ega kulutamata vahendeid tagastama või kokku hoidma.
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (10) Kriitiline ahel - Projekti pikkuse määrab pikim üksteisest sõltuvate tööde jada - kriitiline ahel. Kriitilises ahelas esineb tööde vahel kaht liiki sõltuvusi. ·Loogiline sõltuvus - töö ei saa alata enne, kui eelmine on lõppenud, sest ühe töö tulemus on teise sisend . ·Ressursisõltuvus - Töö ei saa alata enne, kui teine on lõppenud, sest neid töid teevad samad inimesed või nende tegemiseks on vaja samu vahendeid. Ressursisõltuvuse arvestamiseks tuleb projekti kavandades IT INFRASTRUKTUURI nihutada ARENDAMISE töid üksteise LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (11) Kriitiline ahel
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (12) Projektide turvamine puhvrite abil ·Projekti kaitsmiseks määramatuse eest, tuleb varud üksikutest sammudest välja võtta ja koondada puhvrina projekti lõppu. Rusikareegel on lõigata kindla peale planeeritud tööde kestushinnangud pooleks ning paigutada äralõigatud ajast pool puhvrina projekti lõppu. ·Et lõpetada projekt tähtajaks, tuleb varuajaga kaitsta tervet projekti, mitte üksikuid töid.
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (13) Projektide turvamine puhvrite abil ·Kui vähendada igale tööle planeeritud aega, ei saa tudengi stiilis töötada, sest pole aega viivitada. ·Veelgi enam mõjutab inimeste käitumist nn teatejooksja tööstiil. Teatejooksja tööstiili korral ei määrata vahetähtpäevi. Tööd alustatakse kohe ja antakse edasi nii ruttu kui võimalik. ·Töökultuur - võõrutage töötajad vahetähtaegade nimel töötamisest. Selleks IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS rakendage teatejooksja tööstiil, kus valmis tööd 1.3 Hanked ja allhanked (1) 1.3 Hange ·Hange Ostu-müügitehing juriidiliste isikute vahel Kaks firmat - hankija ja ostja, saadavad teineteisele järelepärimisi, tellimusi, arveid, maksekorraldusi jne. ·e-hange Firmadevaheline ostu-müügitehing, mille juures kasutatakse selliseid teenuseid nagu Internet , EDI (Electronic Data Interchange) või EFT (Electronic Data Interchange) elektronandmevahetus - organisatsioonide (ettevõtete) vahel standardselt vormindatud elektrooniliste dokumentide ( arved , tollideklaratsioonid, IT INFRASTRUKTUURIpäritolusertifikaadid jne. ) ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (2) 1.3 Hange ·IT vahendite hankimisel on eesmärk saada parim lahendus parima hinnaga. ·Selle saavutamiseks on mõistlik valida mitmete võrreldavate pakkumiste vahel. ·Võrreldavad pakkumised saab, kui pakkumised on tehtud piisavalt täpse kirjelduse põhjal.
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (3) 1.3 Outsourcing ­ väljasttellimine, allhange Nii suured kui väikesed ettevõtted omavad reeglina kolme põhivaldkonda, mille outsource'mist kaaluda: 1. Infotehnoloogia (IT) 2. Põhiprotsessid 3. Logistika Firmajuhid outsource'vad paljusid IT- tegevusalasid ­ hooldus , remont , väljaõpe, rakenduste arendus, nõustamine, andmekeskused, klient /server rakendused , võrgudisain ja -hooldus, lõppkasutajatugi IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (4) 1.3 Miks kasutada outsourcing'ut? ·Igal ettevõttel on limiteeritud ressursid , eriti tööjõu osas. Outsourcing võimaldab suunata kogu energia oma põhitegevusele ning tõsta sellega organisatsiooni lisaväärtusi. Inimestel võimaldatakse tegeleda sellega, milles nad on parimad, keskendudes kliendile parema teenuse osutamisele. ·Outsourcing võib kiirendada spetsiifiliste tehnoloogiate juurutamist, mis parandavad oluliselt organisatsiooni toimimist. Kasutades professionaalseid IT-struktuure, on Teil võimalik hoida kokku IT INFRASTRUKTUURI aega ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (5) 1.3 Miks kasutada outsourcing'ut? Tänapäeva vilkal IT-tööturul on raske ja kallis värvata, koolitada ning juhtida uusi töötajaid, püüdes samal ajal hoida tiimi kursis uute tehnoloogiatega. Outsourcing võtab selle probleemide puntra üle ­ koos maksude, kindlustuste, koolituste, puhkuste ja muude kohustustega. Märkimisväärselt väheneb juhtimiskulud. Outsourcing võimaldab vähendada organisatsiooni riske. Turud, konkurents , riiklikud regulatsioonid , finantskeskkond ja tehnoloogia muutuvad väga kiiresti. Enda pidev muutustega kursishoidmine on keeruline. IT INFRASTRUKTUURI SellisteLÜHITUTVUSTUS ARENDAMISE funktsioonide 1.3 Hanked ja allhanked (6) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Aeg ·Oma töötaja on alati kohapeal olemas ja võib koheselt asuda probleemi lahendama (v.a kui on haige, puhkusel, koolitusel või lahendab muid probleeme) Sisseostetud teenus Teenus osutatakse lepingus kokku- lepitus aja jooksul või perioodilisusega IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (7) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Kulud 1 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töötajale peab maksma töö- ja puhkusetasu (+ riigimaksud ) kokku 12 kuu eest aastas, kuigi tegelikult ta töötab mitte rohkem kui 10,5 kuud (1 kuu puhkab, 1 nädal koolitusel, 1 nädal on haige) ·Tuleb tasuda töötaja koolituskulud (ja seejuures püsib oht, et kui töötaja lahkumisavalduse esitab, oli see mahavisatud raha) Sisseostetud teenus Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne summa kokkulepitud pikema aja peale. Ettenägematuid kulutusi ei ole. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (8) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Kulud 2 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töötajal peab olema oma töökoht või kabinet ja töövahendid (arvuti, mõõteriistad, mobiiltelefon) jms ·Kui firma paikneb hajusalt, lisanduvad veel transpordikulud (või ametiauto). ·Igal töötajal kaasnevad alati ka kaudsed kulud ja töötaja vahetus põhjustab täiendavaid kulutusi. ·Sisseostetud teenus Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne summa kokkulepitud pikema aja peale. Ettenägematuid kulutusi ei ole. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (9) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Know -how 1 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Üks töötaja on tavaliselt kompetentne ühes teatud valdkonnas. ·Sisseostetud teenus IT spetsialiste erinevate valdkondadele
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (10) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Know-how 2 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töötaja kompetentsi säilitamiseks ja kasvatamiseks tuleb teda pidevalt koolitada; pidevalt vaid ühes firmas töötades on tal vaid ühe firma kogemus- puudub võrdlev info, kuidas mujal on analoogseid probleeme lahendatud . Kui ta on firmas ainuke IT spetsialist , pole kelleltki nõu küsida (kompetentsus langeb). ·Sisseostetud teenus IT firma spetsialistide kompetentsuse eest hoolitseb IT firma; ka partnerid ja tarnijad, kes pidevalt korraldavad täiendõpet erinevate toodete/teenustele IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (11) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Konfidentsiaalsus - Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töölepingus on konfidentsiaalsuse punkt. Kui töötaja seda lepet rikub, riskib ta vaid oma isikliku mainega. Sisseostetud teenus Kohustub klientide ärisaladusi hoidma. Rikkumisel rakenduvad trahvid ja hooldusfirma maine rikutud. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (12) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Juhtimine - Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Probleemideks on IT spetsialistide värbamine ja valik, motiveerimine , arendamine, juhtimine ... ·Sisseostetud teenus Kõik need on IT firma probleemid
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS