Laeva ekspluatatsioon eksam

K, Riho

Laeva ekspluatatsioon eksam (1)

Eesti Mereakadeemia - Merendus - Laeva ekspluatatsioon

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida ei tohi ja mida tohib?
Mis oleks ääristatud käsipuu või mõeldud kursus?

Lõik failist

1 Pilet

Lateraalkujul märgistussüsteem
Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee äärte nimetused on parem ja vasak, loetuna merelt tuleva laeva suhtes või kokkuleppeliselt (väinades). Vasaku ääre märkidel on paaris, parema ääre märkidel paaritud järjekorranumbrid. Pöördekohad, kanali- ja faarvaatriharude ühinemiskohad tähistatakse värvilt ja tulekarakteristikult parem-ja vasakääre tähistest erinevate ujuvmärkidega.
Märkus: regioon „B“ vasakul on rohelised poid, paremal punased poid, kusjuures topimärgid on ühised mõlemale regioonile- silindriline topimärk tähistab alati vasakut kätt. Vasak ja parem pool määratakse suunal merelt sadamasse.

Trosside tugevus
Trosside tugevus sõltub eelkõige materjalist. Taimkiudtrossid on nõrgemad kui terastrossid ja sünteestrossid. Katkemiskoormuseks nim minimaalset koormust, mille puhul tross katkeb. Katke - ja töökoormus antakse tabelites kilogrammides. Koormused on märgitud kaasaantavates tunnistustes. Leitakse vastavalt trossi /otsa liigile tabeli järgi või valemi:
P=10kd2(N)
k-tugevustegur tabelist
d-trossi diameeter .
SWL– Safe Working Load - ohutu tõstevõime, töökoormus. SWL markeering peab olema kõigil üle 1 t tõstevõimega lastiseadmetel ning seda kontrollib klassifikatsiooniühing. Nt: SWL-5 tonni 15.12.2005 – ohutu tõstevõime 5 tonni ja järgmise kontrollimise kuupäev
Purunemiskoormus arvestatakse valemi R=fC2 (C-taimkiust
trossi ümbermõõt) ja R=fD2 (D-teratrossi diameeter). f –
koefitsient, mis saadakse vastavatest tabelitest. Tuleb aga
meeles pidada, et koefitsientide alusel tehtud arvestused
pole täpsed.
Töökoormuse saab purunemiskoormuse jagamisel
varukoefitsiendiga P=R/k (P-töökoormus, R-purunemiskoormus
ja k-tugevusvaru, mis inimesi tõstvatel
trossidel on minimaalselt 12-15).

Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled
Juhitavuse kaotanud laev peab kandma:
kahte punast ringtuld püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal
kahte kerakujulist või muud samalaadset märki püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal.
lisaks punktis 1 mainitud tuledele pardatulesid ja ahtrituld, kui laeval on käik vee suhtes.

Mis on Pilot Chart
Pilot chart on merekaart mille järgi navigeeriv tüürimees laeva juhib ja kust kohast ta saab informatsiooni eesseisvatest ohtudest. Tõusud mõõnad .
2 Pilet

Kardinaalkujul märgistus
Kardinaalsüsteem on navigatsiooniohtude ujuvmärkidega tähistamise süsteem, mis näitab ohtliku koha ja seda tähistava märgi omavahelist asetust ilmakaarte suhtes. Nt: Nordi poid, paakpoid ja toodrid paigutatakse ohtlikust kohast lõuna poole, st, et laev peab need jätma endast põhja poole; süüdi hoiatusmärgid, mis pannakse välja ohtlikust kohast põhja poole, peab laev jätma lõuna poole. Identne nii IALA „A“ kui „B“ regioonis. Lisaks on veel eraldi seisva ohu märgid, erimärgid(kollased ja erinevate kujudega, ei oma prkt navigatsioonilist tähendust) ja teljemärgid (ohutu vee märk) vt jooniselt.

Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“, „Mereleksikon“

Kes tagab laevapere töö ja eririietuse
Mereteenistusseadus §24. Laevapere liikme töö- ja eririietus:
Reeder tagab oma kulul laevapere liikmele töö tegemiseks vajaliku töö- ja eririietuse ning kaitsevahendid .
Allikas: VTA

Juhtimisvõime kaotanud laeva päevamärgistus
Kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal.
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“

Mis on Wheelhouse poster
3 Pilet

Mis on süsteemid IALA-A ja IALA-B, erinevus
(International Association of Lighthouse Authorities )
Ujuva navigatsioonimärgistuse kasutusalad jagunevad regiooniks „A“ ja regiooniks „B“. Regioon „B“ Põhja-, Kesk-,ja Lõuna-Ameerika, Jaapan, Korea ja Filipiinid. Ülejäänud jäävad regiooni „A“. Lisaks vt Pilet nr 1 küsimust 1j a Pilet nr 2 küsimust nr 1.
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“, „Mereleksikon“

Kes kannab laevapere tervisekontrolli kulud
§28. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded(1) Laevapere liikmele tagatakse meditsiiniabi andmine laeval. Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja Eestis registreeritud laeval nõutava meditsiinivarustuse nimekirja kehtestab sotsiaalminister . (2) Laevapere liige läbib eelneva ja perioodilise tervisekontrolli meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras. (3) Reederi või kapteni või tervisetõendi väljastanud arsti nõudmisel läbib laevapere liige ennetähtaegse tervisekontrolli, kui on põhjendatud kahtlusi laevapere liikme tervisliku seisundi mittevastavuse suhtes tööks laeval. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tervisekontrolli kulud kannab reeder, välja arvatud meretöölepingu sõlmimisele eelnev arstlik kontroll, mille kulud kannab isik, kes taotleb meretöölepingu sõlmimist.
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“.

Vee suhtes käiku omava laeva udusignaalid
Käigus mehaanilise jõuseadmega, vee suhtes liikuv laev peab andma vähemalt 2 minuti järel ühe pika vile . Laev pikkusega alla 12 m pole kohustatud andma ülalnimetatud signaale, kuid kui ta seda ei tee, siis peab vähemalt iga 2 min järel andma tõhusa helisignaali.
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“.

Kuidas kontrollida laeva triivi ankrus seismise ajal
Kui ankrukett on välja lastud vajalikul pikkusel , märgistatakse laeva positsioon GPS-il ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling mingi kalda nurga suhtes – selle meetodi abil saab jälgida laeva triivimist.
4 Pilet

Kuidas identifitseeritakse ujuvad navigatsioonivahendid ööl ja päeval
Päeval identifitseeritakse ujuvaid navigatsioonivahendeid nende värvuse ja topifiguuri järgi. Nt. Eraldiasetseva ohu märgi poid on võimalik ära tunda punase-musta triipude ja kahe musta kera järgi topis vt pilet nr 2 joonist; Ida poid poid on võimalik ära tunda tema must-kollane-must triipude järgi ja topifiguuri kahe vastassuunalise koonus abil.
Öösel on võimalik navigatsioonimärgistusi tunda ära poide tulekarakteristiku järgi. Igal poil on oma kindel tule iseloom ja värvus. Nt. Kardinaalsüsteemi lõunapoil on on tulekarateristikuks W, VQ(&)+LFI.10s või q(6)+LFL.15s.
Oc-varjutav; Iso- võrdfaasne; Fl- plinkiv; Q- sage plinkiv; LFl; pikk plinkiv; IQ katkev sage plinkiv; VQ ülisage plinkiv; IVQ- katkev ülisage plinkiv; UQ- ultrasage plinkiv; IUQ- katkev ultrasage plinkiv; Al- vahelduv; Mo-morsetuli.
Märkus: Talvel , kui piirkonnas tekib jää, asendatakse ujuvpoid ja toodrid talvepoidega. Need on voolujoonelise kujuga silindrilised värvitud poid, millel puudub valgus.Tunnuseks on ainult tema värv.
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“.

Kuidas hüvitatakse laevapereliikme isiklike asjade hävimine või kahjustus
(1) Käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud asjade hävimise või kahjustumise korral laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu, hüvitab reeder laevapere liikmele tekkinud kahju kaubandusliku meresõidu koodeksis (RT 1991, 46-48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 2000, 35, 221) sätestatud korras.
(2) Muude asjade hävimise või kahjustumise korral hüvitatakse kahju laevapere liikmele vastavalt poolte kokkuleppele.

Lootsilaeva tuled
Lootsimikohustusi täitev laev peab kandma:
Matitopis või selle lähedal püstjoonel kaht ringtuld, millest ülemine on valge ja alumine punane.
kui tal on käik ve suhtes, siis lisaks pardatulesid ja ahtrituld
kui ta on ankrus, siis lisataks lisaks alapunktis 1 ettnähtud. tuledele reegli 30 kohaselt aknrus seisval laevale ettenähtud tulesid või märke.
Kui lootsilaev ei täida lootsimiskohustusi, kannab ta vastava pikkusega laevale etteähtud tulesid või märke.
Päeval kannab lippu „H“.
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“.

Võõrast ankruketist/trossist vabanemine
Variante võib olla mitmeid. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast, laeva suurusest , haakumise keerukusest, ankruketi/kaabli raskusest, ilmastikuoludest jne. Üks klassikaline variant on järgmine: ankur tõstetakse nii kõrgele, kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi ) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Ohutuse mõttes on parem viibida sellest trossist võimalkult kaugel, kuna see võib katkeda. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Kui veab, vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel (kui ei, tuleb üritust korrata ). Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa – võõra ankruketi lahti laskmine . See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi raiuda on ohutum, kui vabastada terastrossi pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib roolikambrisse teatada , et ankur on klaar ja laevale võib käigu anda.
5 Pilet

Prügikäitlemine laevas
Reguleerib MARPOL ., mis loeb prügiks kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisl, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid.
Kõikidel laevadel kogumahutavusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema „Prügi käitlmise plaan“ ja „Prügiraamat“. Prügi kogumiseks peavad laeva olema konteinerid (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt suletavad ja prügi antakse ära sadamates. Prügi põletamise, merel üle paarda heitmise ja sadamas äraandmise kohta tehakse sissekanne „Prügiraamatusse“. Vastavalt prügi liigile ja kogusele antakse sadamas kviitung , mida tuleb säilitada (2 aastat). Üldjuhul tuleb järgida reeglit, et üle parda ei heideta plastmassist esemid, sünteetikat jne. Väljaspool eripiirkondi võib prügi üle parda heita olenevalt prügi liigist järgmiselt:
kaugemal kui 25 nm „lähimast kaldast lubatakse üle parda hita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus - ja pakkematerjale.
Kaugemal kui 12 nm toiduainete jäätmi, paberist esemeid, kaltsu , klaasi, metalli, toidunõude kilde ja teisi analoogilisi jäätmeid.
Kaugemal kui 3 nm lubatakse ainult sellist peenestatud prügi, mis on märgitud eelmises lauses , kus juures peenestaja avade suurus ei tohi olla suurem kui 25 mm.
Allikas: „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“.

Milline on vahiteenistuses mitte osalevate laevapereliikmete töö režiim
(1) Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.00-st kuni 20.00-ni laeva aja järgi, kui see on töö iseloomu arvestades võimalik.
(2) Ajavahemikus kella 20.00-st kuni 6.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal.
Allikas: VTA

Lootsilipp merepraktikas, lootsiväljakutse, loots pardal
Vastaval rahvusvahelise signaalkoodile on tähed H ja G.
H ( hotel )- Minul on loots pardal
G(golf)- Vajan lootsi .
H G

Köite, trosside laevavõtmine, hoiustamine
hooldamine
Need tuleb hoolega üle vaadata, kontrollida vastavustsertifikaadiga, mis peab igal trossil kaasas olema.Trosside laeva võtmise ja kasutamise kohta tuleb pidada arvestust : sertifikaadi nr., saamise kuupäev (igale trossile oma lehekülg). Edaspidi tuleb märkida, millist trossi kuhu kasutati (nt. paaditaaveti otsi vahetati trossiga sert. nr., saadud kuupäeval...). Laeva võtmisel tuleb erilise tähelepanuga kontrollida kaua laos seisnud trosse. Naturaalsest kiust trossidel tuleb kontrollida korrutise kvaliteeti, ei tohi olla karvaseid ega lõtvunud sõõrdeid, ei tohi olla hallituse-, kõdu- ega suitsulõhna. Kõie värv peab olema ühtlane, laikudeta
köie pealispind peab olema sile ja ei tohi kleepuda käte külge. Kui tõrvatud kõie „murdmisel“ on kuulda raginat, näitab see, et köis on vana ja tõrv on kiud rabedaks „põletanud“. Selline köis ei sobi vastutavateks töödeks. Taimkiust ja sünteetilistel köitel mõõdetakse ümbermõõt. Trosse tuleb hoida kuivas, hästi ventileeritavas ruumis. Terastrossi sõõrded peavad olema muljumisteta, ilma katkenud traatideta. Tsinkkate peab olema ühtlane, pragudeta ja
mahakoorumisteta Lisaks välisele ülevaatusele mõõdetakse trossi diameetrit,
kontrollitakse traatide arvu. Kõikide trosside kasutuselevõtmisel tuleb jälgida õigeid
tehnoloogilisi võtteid.
6 Pilet

Laevapäästevahendid, kasutamine ja hooldus
Vt. “Õpime madruseks” lk. 47-56

Laevapere liikme süüliselt tekitatud kahju hüvitise suurus- kerge hooletus tööülesannete täitmisel.
§19. Laevapere liikme vastutus reederile tekitatud kahju eest
(1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud kahju eest.
(2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel on kerge hooletusega tekitanud reederile kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest kuni oma keskmise kuupalga ulatuses.
(3) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel on raske hooletusega tekitanud reederile kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest kuni oma kaheteistkümne keskmise kuupalga ulatuses.
(4) Kui laevapere liige on tööülesannete täitmisel tekitanud reederile tahtlikult kahju, on ta kohustatud hüvitama reederile tekitatud kahju täies ulatuses.
(5) Laevapere liikme süü tõendamise kohustus lasub reederil. Kui kahju tekkimises on süüdi nii reeder kui ka laevapere liige, vastutavad nad proportsionaalselt oma süü astmele .
Allikas: VTA

Purjelaeva käigutuled, mootorit kasutava purjeka päevamärk
a. Käigusolev purjelaev peab näitama:
Pardatulesi
ahtrituld
b. alla 20 m purjelaeval võivad eelmises punktis toodud tuled olla ühildatud.
c. alla 7 m peab vähemalt kandma laternat või lampi.
d. käigusolev pujelaev võib lisaks punktis a ettenähtud tuledele kanda ka kahte püstjoonel ning ülestikku paiknevat ringuld, millest ülemine punane ja alumine rohline., kuid neid ei tohi koos kanda punkti b tuledega .
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“.

Tegevus inimene üle parda korral
Kui inimene kukkub üle parda teiste nähes ta päästetakse,kui ta jõuab ujuda temale visatud päästerõngani.Halvasti võib asi lõppeda siis kui inimene kukkub üle parda ahtrist ja öösel.Kui inimene kukub üle parda tuleb talle visata päästerõngas ,samaaegselt peab teisi laeval viibivaid inimesi sellest teavitama,võimalikult kiiresti peab teavitama vahitüürimeest kas siis telefoni teel või ise kiiresti roolikambrisse joostes. soovitav on veel ujuvaid esemeid parda taha visata,et tähistada kukkumiskoht.Vahitüürimees päärab laeva tagasikursile ja annab häire „Mees üle parda“Valvepaat valmistatakse vette laskmiseks.Laev hakkab uppujat otsima .Kõik vabad inimesed kutsutakse tekile veepinda jälgima.Kui inimest ei nähta siis peaks temale visatud päästerõngas silma jääma.Jõudes arvatavasse kukkumise piirkonda lastakse uppuja otsimiseks vette valvepaat.Otsitakse seni kuni on vähegi lootust inimese leidmiseks
7 Pilet

Laeva ankruseade otstarve, hooldus, kasutamine, tehnilised nõuded
Ankruseadme alla kuuluvad: ankur, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeliga, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult.
Ankrusedame ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Suurtel laevadel on kaks ankrupeli. Sel juhul on peli võllil üks trammel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalsee võlliga ühe ankru tõstmiseks. Laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Ankrupeli või kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult.
Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankru allalaskmiseks lahutatakse ketitrummel võllist ja tema pöörlemist aeglustatakse lintpiduriga. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kahte ankrut 50 meetri sügavuselt, kiirusega 8 meetrit minutis . Ankruketi pikkus on 200 kuni 300 meetrit ja koosneb umbes 25 meetri pikkustest osadest, mida nimetatakse seekliteks. Ketiseekel koosneb tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest. Tugevdatud lülil on tugu või kontraforss . Seeklid ühendadakse omavahel lahtivõetava ühenduslüliga. Ankru ja keti vahel on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett kinitatakse ankru kluge ankruseekliga. Ankruketi teine pool kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae kluge, mida on võimalik tekilt avarii korral avada. Ankru põhiosad on massiivne terasest säär ja ankurdanisel merepõhja haakuvad kappa. Üldiselt on tuntud toega ankrud ( admiraliteedi ankrud) ja pöörduvate käppadega ankrud (patentankrud).
Ankru vettelaskmisel väikestel sügavustel lahutatakse ketitrummel võllist ja tema pöörlemiskiirust reguleeritakse lintpiduriga. Suuremate sügavuste korral lastakse ankur vette ühendatud ketitrumliga – mootori abil. Klassikaline skeem: Laev peatub, ankru andmise momendil lgab aeglast tagasiliikumist, et ankrukett ei langeks hunnikusse ankru peale. Kui on näha et ankur haakus pinnasesse, jätkatakse tagasiliikumist kuni vajalik hulk ketti on väljas. Jätkatekse masina tööd kõige väiksemal tagasikäigul veendumaks, et ankur hoiab.
Ankruketi pesemiseks on klüüsis torustik , vee saab tuletõrjesüsteemist. Ankrut pestakse andes laeval tagasikäiku, kui ankur on ligikaudu 1,5 meetrit merepinnast allpool. Kui see pole võimalik, tõstetakse ankur klüüsi alla ja pestakse voolikuga.
Tuleb kontrollida ketipidurite töökorras olekut, tekiga ühendava keevituse seisukorda. KEtikaste tuleb perioodiliselt, vähemalt igas remondis üle vaadata, puhastada ja värvida. Ketiseekel peab olema töövalmis, kontrollida koos ketikasti ülevaatlusega.

Laevapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal
§52. Laevapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal
(1) Kui laevapere liiget kahtlustatakse merereisi ajal distsiplinaarsüüteo toimepanemises, arutatakse seda tegu ja langetatakse otsus 14 päeva jooksul komisjonis, mis koosneb kolmest laevapere liikmest.
(2) Komisjoni esimeheks on kapten. Kui teo toimepanemises kahtlustatakse laevapere liiget, kes kuulub laeva juhtkonda, nimetab kapten ülejäänud kaks komisjoni liiget laeva juhtkonda kuuluvate isikute hulgast. Kui teo toimepanemises kahtlustatakse laevapere liiget, kes ei kuulu laeva juhtkonda, nimetab kapten ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda kuuluvate isikute hulgast, teise valivad laevapere liikmed. Komisjoni esimees nimetab laevapere liikmete hulgast protokollija.
(3) Teo arutamisel on asjaomasel laevapere liikmel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed võivad esitada küsimusi nii asjaomasele laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused, seletused , vastused ja komisjoni põhjendatud otsus protokollitakse ning loetakse asjaosalisele ette. Protokolli õigsust kinnitavad komisjoni liikmed oma allkirjaga. Protokollile võetakse ka asjaomase laevapere liikme allkiri . Kui asjaomane laevapere liige keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokollija selle kohta protokolli märkuse.
Ankru hiivamisel osalevad 2 meest – ankrupeli juht ja vaatleja. Antakse vesi ankruketi süsteemi. Ära hoidmaks ankrupeli liigset koormust, töötatakse vajaduse korral peamasinaga edasikäigul.
Allikas: VTA

Kalatraaleri käigutuled, miinitraaleri käigutuled
Kalatraaleri peab näitama:
püstjoonel ülestikku kaht ringtuld, millest ülemine on rohlin ja alumine valg, või märki, mis koosneb kahest püstjoonel teineteise peal asuvast koonusest, tipud vastamisi .
topitul tagapool ja kõrgemal rohelisest ringulest, laev pikkusega alla 50 m ei ole kohustatud, kuid võib kanda sellist tuld .
peale punkti 2 nõutud tuledel pardatulesid ja ahtituld, kui laeval on käik vee suhtes.
Miinitraaler:
Peab lisaks mehaanilise jõuseadmega laevale ettenähtud tuledele või ankrus olevale laevale ettenähtud tuledele kandma kolme rohelist ringtuld või kolme kerakujulist märki. Üks nendest tuledest peab olema fokkmasti topi läheduses ja kaks teist fokkmasti raa otstel. Need märgid tähendavad, et miinioperatsioonidega tegelevale laevale on ohtlik tulle lähemale kui 1 km.
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“.

Tankid ja tsisternid hooldamine, ohutustehnika
Jargides ohutustehnika eeskirju, tuleb jalgida tankide varvkatte seisundit . Kutusetankide puhul on korrosioon eriti toenaoline tankide ulemises osas. Tuleb jalgida, et neid labivad torud ei oleks vigastatud . Eriti tahtis on see kutuse- ja oli tanke labivate veetorude puhul. Varasematel aegadel kaeti pallasti- ja joogiveetankide sisepind tsemendiga. Pidi jalgima, et tsemendi kiht, mis maha pudenes, oleks kiiresti asendatud peale rooste eemaldamist. Praegusel ajal kaetakse tankide sisepinnad biitum- voi etinool varvidega. Pallasttankidel tankidel kasutatakse korrosioonitorjeks ka aktiivset katood- voi anoodi kaitset. Sellisel juhul neid tanke ei varvita.
Joogiveetankid tuleb katta sanitaarvoimude poolt heakskiidetud varviga. Kord aastas tuleb kontrollida joogiveetankide seisukorda, puhastada, vajadusel parandada vigastatud varvi kohad. Peale eespool mainitu peab tanki desinfitseerima, seejarel desinfitseerimislahuse valja pumpama ja uuesti veega taidetud tankist esitama proovi sanitaarvoimudele. Tankide hooldus peab tagama peilimistorude korrasoleku ning ohutorude kaitsesusteemi korrasoleku (tekil).
Tuleb jalgida, et tankilael asuvad manluukide kaitseplaadid oleks vigastamata. Manluukide veetihedust saab katsetada surve testi abil Tankides avastatud vigastused tuleb kohe remontida, peale remonti tuleb katsetada tanki veetihedust. Praktiliselt toimub katsetus jargmiselt: Kutuse voi vee tankides mingeid toid tehes peaks grupp koosnema kolmest inimesest (tooline ja kaks abilist-kindlustajat), kes kordamooda voivad uksteist asendada. Loomuliult peavad isikud olema eelnevalt instrueeritud vanemtuurimehe poolt. Algselt tuleb tanki saata inimene hingamisaparaadiga, kes koristab tanki pohja kogunenud vedeliku ja setted. Peale seda kontrollitakse naftagaaside, mille lubatud piir on vahem kui 0,3 gr/ l, olemasolu tankis. Tankis voib tootada jarjest kuni 45 min., mille jarel tuleb olla varskes ohus vahemalt 15 min. Tankis olles tuleb seda pidevalt ventileerida. Kutuse tankides tohib kasutada valgustuseks ainult plahvatusohutuid 12 V akulampe ja remonttoodel varvilisest
metallist tooriistu, mis ei tekita sadet.  tank taidetakse veega nii, et vesi ulatub kuni peatekil asuva moodutoru ulaservani. Kui oopaeva jooksul veetase ei lange, on tank veetihe
8 Pilet

Milline on IALA-A faarvaatri vasakpoolse poi värv, topimärk
IALA A faarvaatri vasakpoolse poi värv on punane ja topifiguuriks kuup .

Milline dokument peab olema roolimadrusel
Roolimadrusel peab olema roolimadruse tunnistus (vahimadruse)

Topituled laeval pikkusega üle 50 meetri
Üle 50 m pikkusga laeval peab olema kaks topituld, esimene vööris (kõrgemal) ja teine ahtris.
Allikas: „Eesti lootsiraamat“, „Õpime madruseks“, „Seamanship techniques“.

Pindade kruntimine
Värvimiseks planeeritav pindala pestakse igasugusest mustusest puhtaks,kui on õliseid kohti pestakse need puhtaks mingisuguse lahustiga.Vana lahtine värv eemaldatakse,kasutades tõõriistadena elektrilisi või suruõhu harju,kuumaõhupuhureid,käsikraabitsaid,terasharju ja terashaamreid.On olemas vedelikke mis sulatavad vana värvi,mis seejärel maha kraabitakse.Kui kogu värvitav pindala on roostes eemaldatakse vana värv täielikult kuni metallini.Edasi tõõdeldakse pinda liivapaberiga kuni läikeni.Kui pind on kuiv ja tolmust ja mustusest puhas siis pind krunditakse.Abivahendina kasutatakse pootsmanitoolit!
9 Pilet

EV meresõitu reguleerivad normatiiv dokumendid
Meresõiduohutuse seadus (RT I 2002,1,1; 2005, 57, 451)
Sadamaseadus (RT I 2009, 37, 251)
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, 321; 2009, 29, 175)
Laeva asjaõigusseadus (RT I 1998, 30, 409; 2008, 59, 330)
Mereteenistuse seadus (RT I 2001, 21, 114; 2009, 5, 35)
Kaubandusliku meresõidu seadus (RT I 2002, 55, 345; 2008, 59, 330)
Kaubandusliku meresõidu koodeks (RT 1991, 46/48, 577; 2009, 29, 175)
Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6; 2009, 33, 213)
Riigipiiri seadus (RT 1994, 54, 902; 2008, 19, 132)

Kas roolis seisvat laevapereliiget võib lugeda vaatlejaks
Roolimisega tegelevat roolimeest ei saa pidada vaatlejaks. Erandina on lubatud väikestel laevadel, kus roolimise kohalt tagatakse takistusteta nähtavus kogu horisondi ulatuses ja ei ole muid takistusi nõuetekohase vaatluse teostamiseks, võib roolimehele ka vaatleja kohustusi panna.

Laeva käigutuled
Käigus olev jõuajamiga laev peab kandma järgmisi tulesid:
a) topituli eesosas ; b) teist topituld eesmisest tagapool ja kõrgemal; alla 50 meetri pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma , kuid võib seda teha; c) pardatulesid; d) ahtrituld

Nõuded metsalaadungi kinnitamisel dekil
Tavaliselt laaditakse kuni kolmandik metsalastist laeva tekile. Mõlema parda umbreelingu äärde pannakse tugipostid (titsid), millede vahele metsalast laaditakse. Last kinnitatakse soringute (tross, kett, lint , talrep) abil nii, et ta moodustab laevakerega ühtse terviku. See võimaldab väiksemat vabaparda kõrgust ja seega kuni 10% suuremat dedveiti (kandevõimet). Metsalaadung peab olema kinnitatud selliselt , et juhul kui osa laadungist on nihkunud, ja laevale tekkinud suur kreen , peab olema võimalik laeva ja ülejäänud laadungi päästmiseks nihkunud osa laadungist lasta parda taha.
Tekilaadungi asetamisel laeva tuleb järgida, et ei takistataks juurdepääsu tuletõrje- ja päästevahenditele, ventilatsiooniavadele, tankide mõõteavadele, avariiväljapääsudele, trümmi sissepääsudele, tagavara ankrule, avariiroolirattale jne. Kui last on tekil pardast pardani tuleb lasti peale teha käimiseks ohutu käigurada, mis oleks ääristatud käsipuu või trossiga.
10 Pilet

Laeva ankrukett, konstruktsioon , kaliiber, märgistamine
Terasest valatud või keevitatud kett, mis ühendab laeva ankruga ja võimaldab ankrupeli vms seadmega ankrut vette lasta ja välja tõmmata. Koosneb ketiseeklitest: ankrupoolsest ankruseeklist, paaritu arvu lülidega vaheseeklitest ja lõpuseeklist, mis lõpeb ketihalsiga. Ankru ja ankruseekli ühenduskohas peab olema pöörel, vältimaks keerdumist. Ketiseeklid koosnevad tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest, omavahel ühendatakse need ühendusseekli või –lüliga. Ühendusseekli kasutamisel peab ketiseekel lõppema suurema läbimõõduga ja ilma toeta lõpulüliga. Ankruketti iseloomustab tema kaliiber- ketilüli ristlõike läbimõõt mm- tes. See sõltub laeva suurusest ja otstarbest. Ketilülil, mille kaliiber on suurem kui 15 mm, peab keskel olema tugi ehk kontraforss. Kui ankrupelil pole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestus vette lastud ankruketi üle. Markeerimise viise on mitmeid. Nt esimese seekli viimane toega lüli ja teise seekli esimene toega lüli värvitakse valgeks ja kontraforsidele mähitakse pehmest traadist margid . Kui ankruketi üks seekel vette lastud, lüüakse laevakella, kui kaks seeklit vees siis kaks korda.

Lastiruumide hooldamine
Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud.
Pilsikaaned peavad olema terved . Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras.
Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga.
Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved.
Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud kaitsekaantega.
Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta, väikesi avausi võib remontida kasutades vastava diameetriga polte ja mennikuga immutatud takku .
Lastiruumides on kauba niiskumise ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise tagajärjel paigutatud higilauad- paiknevad paralleelselt üksteisele, mõõtmed 50 x 120 mm.
Enne laadimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida, vajadusel pesta ja kuivatada.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon. Aitab ka deratisatsiooni tunnistuse olemasolust, kui kontrollimisel ei leita tõendeid rottide olemasolust laevas. Näriliste hävitamine toimub kas mürgise sööda paigutamisel laeva või mürkgaaside kasutamise teel. Need gaasid on inimestele ohtlikud, meeskond saadetakse laevalt ära, laev paigutatakse selleks eraldi kai äärde. Peale deratisatsiooni toimub degaseerimine .
Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, mõne kauba puhul on küllaldane lastiruumide pindade pühkimine ja prügi eemaldamine.
Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru , millega paiooli hõõrutakse. Peale seda lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku kuivamiseni.
Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja vajdusel ka puhastada pilsikaevud. Juhtub, et laadimise/lossimise käigus vigastatakse lastiruumi puuvarustust. See tuleb koheselt parandada.

Pukseeriva laeva tuled
Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud topituld. Kui karavan , mõõdetuna pukseeriva laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld, pukseerimistuld vertikaalselt ahtritule kohal; rombikujulist märki kõige nähtavamal kohal, kui karavani pikkus üle 200 m.

Mis on TEU ja millised on standardsed konteinerite mõõdud
Konteinerite standardne pikkus on 20, 30, 40 ja 45 jalga, laius on kõigil ühtne- 8 jalga (2438 mm), kõrgus 8 jalga (on erandeid 8,8 ja 9 jalga- mittestandardsed). Kõige levinumad on 20 ja 40 jalased konteinerid. Küllalt palju on kasutusel ka 23 jalased tankkonteinerid.
Mittestandardse kõrgusega konteinerid tekitavad laadimisel suuri probleeme neid on raske teistega kokku kinnitada.
Konteinerite mõõdud, mahtuvus ja kandevõime märgitakse meetrites, jalgades, kilogrammides ja naeltes (1 nael = 453,6 g)
Laevanduse statistikas kasutatakse lühendit TEU ( Twenty - foot Equivalent Unit), mis tähendab ühte 20 jalast konteinerit.
20 jalase konteineri mahutavus on 33,7 m3 (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 28 t (61732 LB).
40 jalase konteineri mahutavus on 67,8 m3 (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 29 t (63937 LB)
Konteinerite tühikaal on vastavalt 2,5 ja 4 t. kõikide konteinerite kaalulised andmed on mingil määral erinevad (sõltuvalt tehnoloogiast , metalli margist ja paksusest). FEU on Forty - foot Equivalent Unit
11 Pilet

Hädasignaalid
Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks ei tohi kasutada. 1)Raadiotelegraafi teel antakse morse SOS;
2) Raadiotelefoni teel antakse hädasignaal sõnadega „Mayday“;
3) Tugevad paugud umbes 1 min. vaheaegade järel;
4) Rahvusvaheliste lippude signaal „NC“ mastis;
5) Ruudukujuline lipp ja selle all või peal kera (lipu ja kera värv ei ole tähtis);
6) oranži värvi suits või tuleleegid;
7) punane rakett;
8) punane langevarjuga rakett;
9) punane põlev säratuli;
10) pidev helisignaal ;
11) aeglane käte külgedel üles- alla tõstmine;
12) avariiraadiopoi poolt edastatav signaal;
13) värvilaik vees;
14) oranž kangas musta ringiga.

Käiguvahi üleandmine
Roolimadrus äratatakse 20-30 min enne vahti. Roolikambrisse peab jõudma 5-10 min enne vahi algust. Sisenedes roolikambrisse tuleb selleks luba küsida vahitüürimehelt. Roolikambrisse tulles tuleb asuda roolis oleva madruse kõrvale ja saada temalt informatsiooni kuidas laev rooli kuulab, mis objektid on ümbruses nähtavad jne. Kui saabub vahivahetuse aeg, tuleb küsida vahitüürimehelt luba roolivahi vastuvõtmiseks. Kui vahitüüimees nõustub, paneb lahkuv roolimadrus laeva täpselt kursile ja ütleb kõva häälega :“Gürokompassi kurss … kraadi üle antud“. Vahti astuv madrus ütleb „Gürokompassi kurss … kraadi vastu võetud“. Seda öeldakse kõva häälega et vahitüürimees seda kuuleks ja et õige kurss vastu võetaks. Vahti astuv madrus peab võrdlema gürokompassi näitu ja magnetkompassinäitu, et nende vahel poleks liiga suurt erinvust. Kui on, siis teavitab vahitüürimeest.

Laeva ankrutuled sõltuvalt laeva pikkusest
Ankrus olev laev peab välja panema kõige nähtavamal kohal:
vööris ühe valge ringtule või kerakujulise märgi.
ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja madalamale vööris paiknevast ringtulest.
Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas.
Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks.

Kaubatüürimehe tegevus konteinerlaevas
Konteinerites võib transportida kaupa, mis nõuavad külmutamist, jahutamist, ka soojendamist nõutud temperatuurini- selleks tuleb konteinerid ühendada laeva vooluvõrku. Konteinerlaeva kaubatüürimees vastutab, et selliste konteinerite seadmed oleks enne laadimist töökorras, kontrollib kõigi konteinerite numbrite vastavust kaubaplaanile, plommide olemasolu ja rikkumatust. Enne sadamast väljumist peavad konteinerid kaubaruumis ja tekil olema kinnitatud.
Ohtlikud kaubad paigutada vastavalt nõuetele ( nii vertikaalselt kui horisontaalselt )
Tagada kaupade separeerimine sadamate kaupa.
Täita tuleohutus eeskiri
Laadimis järjekord ehk lastiplaan
Laadimisel ilmnenud katkine taara /kaup tuleb fikseerida vastavalt.
Vahejuhtumitest teatada vanemtüürimeest
12 Pilet

Laevas ja päästevahendites kasutatav pürotehnika
Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid , säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid peavad oskama kasutada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema vahitüürimehe valduses ja teine roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad raketid peavad olema veekindlas pakendis. Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud rakette. Aegunud pürotehnilised vahendid tuleb akti alusel kaldale anda.
Kemoluminestsents valguspulk on keemiline signalisatsioonivahend, mille sisselülitamisel toimub keemiline reaktsioon , mis tekitab rohelise või punase valguse 8 kuni 12 tunni jooksul. Valgus paistab kuni 1 miili kaugusele.
Tuleohutu, mürgitu, veekindel, ujub vee peal ja valgustab isegi vee all. Valgustuspulka saab kasutada päästepaatide ja –parvede valgustamiseks ja signaliseerimiseks. Kui laevas ei tööta avariivalgustus, saab valgustuspulka kasutada evakuatsiooniteede valgustamiseks jne. Pulga pikkus on 150 mm. Säilivusaeg kuni 4 aastat.

Pindade pahteldamine
Hoolikalt krunditud pinda võib vajaduse korral pahteldada. Et aga pahtel kuivamisel ei praguneks, ei tohi üks kiht olla paksem kui 0,1 mm. Järgmine kiht pannakse peale pärast eelmise kuivamist ja kerget lihvimist . Pahtelkihi üldpaksus ei tohi ületada 1 mm. Pahteldatud metallpinna lihvimiseks niisutatakse pinda veega ja kasutatakse veekindlat liivapaberit. Peale lihvimise lõppu pestakse pind veega üle ja hõõrutakse lapiga kuivaks.
Puupinda pahteldatakse peale täielikku kuivamist. Siseruumides võib kasutada nii õli- kui ka lakipahtlit, väljas ainult lakipahtlit. Kõigepealt pahteldatakse kihtidena konarused puupinnas, seejärel ühtlase kihina vana tugevasti seisva värvi kohad. Lihvitakse kuiva liivapaberiga, seejärel eemaldatakse tolm.

Vee suhtes käiku mitte omava laeva udusignaal, ankrus seisva laeva udusignaal
Käigus olev jõuseadmega laev, mis on peatunud ega liigu vee suhtes edasi, peab vähemalt iga 2 minuti järel andma kaks järjestikust pikka vilet, mille vahe on umbes 2 sekundit.
Ankrus olev laev pean vähemalt iga minuti järel umbes 5 sekundi jooksul pidevalt helistama signaalkella. Laeval pikkusega 100 meetrit või enam tuleb helistada vööris signaalkella ja vahetult pärast signaalkella helistamist tuleb ahtris umbes 5 sekundi jooksul lüüa pidevalt gongi. Ankrus olev laev võib lisaks anda kolm järjestikust vilet, nimelt ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese, et hoiatada lähenevat laeva oma asukohast ja kokkupõrke võimalikkusest. Lk196-197

Kuidas kinnitatakse konteinerid, siia hulka ülemine rida
Igal konteinerlaeval on tehasest kaasa antud konteinerite kinnitamise plaan. Kinnitamiseks kasutatakse palju erinevaid vahendeid ingliskeelsete nimedega, milledel eestikeelsed nimetused puuduvad. Konteinerid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlock’idega. Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega (lashing chain ), kinnitusvarrastega (lashing rod) või trossiga (lashing wire ). Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fiting’uga. Mida paremini on konteinerid üksteise külge üheks tervikuks ühendatud, seda ohutum on. Konteinerid laadides peab jälgima, et ei ületataks tekile lubatud koormust. Lk 92-93
13 Pilet

Laeva laadruumide hooldus, ettevalmistamine lastimiseks
Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud.
Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras.
Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga.
Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved.
Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud kaitsekaantega.
Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta, väikesi avausi võib remontida kasutades vastava diameetriga polte ja mennikuga immutatud takku.
Lastiruumides on kauba niiskumise ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise tagajärjel paigutatud higilauad- paiknevad paralleelselt üksteisele, mõõtmed 50 x 120 mm.
Enne laadimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida, vajadusel pesta ja kuivatada.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon. Aitab ka deratisatsiooni tunnistuse olemasolust, kui kontrollimisel ei leita tõendeid rottide olemasolust laevas. Näriliste hävitamine toimub kas mürgise sööda paigutamisel laeva või mürkgaaside kasutamise teel. Need gaasid on inimestele ohtlikud, meeskond saadetakse laevalt ära, laev paigutatakse selleks eraldi kai äärde. Peale deratisatsiooni toimub degaseerimine.
Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, mõne kauba puhul on küllaldane lastiruumide pindade pühkimine ja prügi eemaldamine.
Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku kuivamiseni.
Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja vajdusel ka puhastada pilsikaevud. Juhtub, et laadimise/lossimise käigus vigastatakse lastiruumi puuvarustust. See tuleb koheselt parandada.

Rahvusvaheline signaalkood
Signaalkoodi eesmärk on ühendada kommunikatsiooniteed ja vahendid meresõiduohutuse tagamiseks eluliselt tähtsates situatsioonides . Seda eriti juhul, kui kerkivad üles keeleprobleemid. „Koodi“ koostamisel arvestati laialt kasutatavat raadiotelefoni ja –telegraafisidet.
Kasutatavad signaalid koosnevad:

ühetähelised signaalid- info jaoks, mis on väga kiire, tähtis või igapäevane;

Kahetähelised- signaalid on üldosas;

Kolmetähelised- „M“-iga algavad signaalid Meditsiinilise teabe jaoks
„Kood“ jälgib põhimõtet, et iga signaal omaks terviklikku tähendust;
Lisad väljendavad põhisignaali variatsioone;
Põhisignaali baasil moodustatud küsimusi;
Vastuseid põhisignaali baasil moodustatud küsimustele või nõuetele;
Täiendavat, spetsiifilist või detailset informatsiooni.

Suure süvise tõttu piiratud manööverdamisvõimega laeva käigutuled
Piiratud manööverdamisvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma:

kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;

kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb;

vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; LK 189

Töö külmutuslaevadel, iseärasused
Külmutusruumide hooldamine: need ruumid omavad soojusisolatsiooni – vahtplast , vahtpolistorool, alumiiniumkile. Isomat kaitstakse mehaaniliste vigastuste eest kahe kihi vooderlaudadega, nende vahele asetatakse kile et kaitsta soojusisolatsiooni niiskuse eest. Üldjoontes on külmutusruumide hooldus sama, mis harilike kaubaruumide puhul ( eemaldatakse eelmise kauba jäägid, trenaasisüsteemi korrasolek, tulekustutus ja andurite valmisoleku kontroll, kaubaluugi veetiheduse kontroll, kaubaruumide ventl kontr ), erinevuseks on : peale igat lossimist ruum kuivatatakse ja kõik pinnad hõõrutakse puhtaks lapiga. Pöörata tähelepanu: isolatsiooni seisundile, niiskunud osad asendatakse, jahutussüst korrasolekule, vee-eemaldamissüst korrasolekule, trümmisisese õhu parameetrite mõõteriistade korrasolekule, luugikoomingsite tsingitud katte korrasolekule, isolatsiooni kontrollimise luukide, pilsikaevude tihedale sulgumisele, jahutustorustiku puhtusele – ei tohi olla lumekasukat. Kaubaruumide ventl pannakse kaubale alla prussid. Prussid pannakse enne laadimise algust, et need jõuaksid jahtuda. Laadimise alguseks peab trümmi temp olema 2-3 kraadi madalam kui sõiduks vajalik. Külmutuslaevas peetakse spetsiaalset logi. Kaubaruumide valmisolekut laadimiseks kontrollib komisjon , kuhu kuulub ka saatja esindaja.
14 Pilet

Signalisatsioon lippudega, semafor
Esmane reegel: üks tõste korraga!
Kui ühel liinil tõstetakse mitu gruppi, peavad nad olema eraldatud vaheliiniga. Lipud tuleb tõsta kõige paremini nähtaval kohal kuni vastuvõttev jaam pole vastanud.
Kuidas kutsuda: peab olema tõstetud adressaadi identifitseerimise signaal. Kui seda pole tehtud, loetakse, et signaal on määratud kõigile nähtavuspiirkonnas olevatele jaamadele. Kui pole aga võimalik identifitseerida laeva, kellele tahetakse signaali saata, tuleb heisata VF= “Heisake oma identifitseeriv signaal“ või CS= „mis on teie laeva nimi“. Samal ajal tuleb heisata oma laeva identifitseerimise signaal. Võib kasutada signaali YQ= „Tahan ühendust laevaga peilingul…..kraadi minu laevast“.
Kuidas vastata: kõik laevad, kellele signaal on adresseeritud , peavad heiskama vastusvimpli, kui saatev laev heiskab signaali. Vastusvimpliga antakse märku, kui signaal on loetav . Kui saatev laev langetab signaali, langetatakse ka vastusvimpel ja niipea, kui järgmine signaal loetud, tõstetakse vastusvimpel masti tippu.
Kuidas lõpetada signaal: saatev laev tõstab vastusvimpli peale viimast signaali, näitamaks, et signaal on lõpetatud. Vastuvõttev laev toimib nagu harilikult.
Kuidas toimida, kui signaal pole arusaadud: kui signaali sisu on arusaamatu, heiskab vastuvõtja signaali ZQ= “teie signaal on ebakorrektselt kodeeritud, kontrolliga ja korrake täielikult“ või ZL= „teie signaal on vastu võetud, kuid arusaamatu“.
Asenduslippude kasutamine: asenduslipu kasutamine võimaldab ühe lipu mitmekordset kasutamist ka siis, kui laevas on ainult üks komplekt lippe. Näiteks kui on vaja edastada VV ühe komplektiga, tehakse seda järgnevalt: V ja esimene asenduslipp. Samuti saab ka numbreid asendada.
Semafor On tähestikul põhinev signaalsüsteem, mida antakse edasi kahe ruudukujulise lipuga, mis on tavaliselt diagonaalselt jaotatud punaseks ja kollaseks.

Taimkiudköite liigid, iseloomustus
Kanepitrossid- valmistatakse Kanepi kiududest . Valmistatakse ka tõrvatuna, mis kaitseb mädanemise eest, kuid muudab raskemaks ja nõrgemaks. Venib kuni 10%, kuid ei muutu sellest nõrgemaks. Sobiv kasutada talides, päästepaadi vangliinina jne.
Manillatross- valmistatakse metsiku banaani leherootsudest saadavast kiust. Võib venida kuni 15 %. Valmistatakse kuni 350 mm jämedusi trosse. Kerge ei ime niiskust sisse, ujub vee peal, märjana jääb elastseks, kuid kulub kiiresti. Kasutatakse jooksvas taglases ja sildumisotstena. 20 % tugevam kui kanep ja sisal.
Sisaltoss- valmistatakse agaavi Lehtedest saadavast kiust. Võib venida kuni 20%, imeb kiiresti niiskust, kuid tugev. Valmistatakse ümbermõõduga kuni 350 mm. Kasutatakse sildumisotstena. Kanepitrossiga ühetugevune.

Suure süvise tõttu piiratud manööverdamisvõimega laeva päevamärgid
kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb;

Mitte standardsed konteinerid
Mittestandardse kõrgusega (8,8 ja 9 jalga) konteinerid tekitavad laadimisel suuri probleeme. Nad ei sobi kokku teiste konteineritega ja on raske teistega kokku kinnitada. LK 90-91
15 Pilet

Rooliseade kasutamine, hooldus, tehnilised nõuded
Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin , rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism , mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu. Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva rooli ühest pardast teise 28 sek jooksul. Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole. Vt lisaks „Õpime madruseks lk 35-39“ ja materjal.

Signaliseerimise meetodid

signaliseerimine lippudega;

vilkuva tulega (flashing light ), kasutades morse tähestikku;

helisignaali abil, kasutades morse tähestikku;

häälega kasutades valjuhääldit;

raadiotelegraaf

raadiotelefon

morse signaalide edastamine käsilippude või ainult kätega;

NB! Lippe võib kasutada, et edastada punkte ja kriipse- üks käte asend punkti jaoks, teine kriipsu jaoks ja nii moodustub täht

Teine süsteem on nn. semafori süsteem, kus igale käteasendile vastab üks täht

Ankrus oleva laeva päevamärgid
Päeval peab vööris olema nähtavas kohas üks kera

Töö tankeritel , iseärasused
Laadimisel.
Puhas ballast pumbatakse parda taha, must ballast pumbatakse kaldale. Tangid tuleb pumbata võimalikult tühjaks, tavaliselt kontrollib seda kaldaesindaja. Mõned tankid võivad jääda tühjaks(laeva keskosas). Puhta ballasti väljapumpamisega samal ajal ühendatakse vastavad kaldavoolikud laeva manifoldi. Pärast inspektsiooni alustatakse lasti pumpamist ühte tanki, seejärel kui last hakkab laevale tulema , rohkem tanke avatakse ning lastimine kiireneb . Enne lastimise lõppu vähendatakse lastimiskiirust, et tankide täitumisel oleks võimalik lastimine kiiresti lõpetada.
Mahalaadimisel.
Laeva otsad pannaks valmis mahalaadimiseks. Samaaegselt ühendatakse laeva manifordi kaldavoolikud. Kui kaldaseadmed on valmis lasti vastu võtma, avatakse pumba ja manifold ventiilid . Alustatakse aeglaselt lasti pumpamist. Kui last hakkab kaldale jõudma ning rühunäidud on korras, avatakse ka teiste tankide ventiilid ja käivitatakse edasised pumbad.
Tankinde puhastamine.
Pärast lasti mahalaadimist vajavad tankid puhastamist. Tänapäeval kasutatakse selleks spetsiaalselt liigutatavat või sisseehitatud süsteemi. Kasutades kõrgsurvepaiskueied(jet), puhastatakse tankid lastijääkidest. Mahapestud naftasegune vesi pumbatakse spets tankidesse ning antakse ära sadamasse.
Kindlasti tuleb järgida ohutusnõudeid kui tuleb käsitsi puhastamiseks siseneda kinnisesse tanki. (mitte mingil juhul üksinda ilma julgestuseta jne.)
16 Pilet

Lastiseade
LK 39-41 ning pdf file „Lastiseade“

Prügiraamat
Reguleerib MARPOL., mis loeb prügiks kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid.
Kõikidel laevadel kogumahutavusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema „Prügi käitlemise plaan“ ja „Prügiraamat“.
Prügi kogumiseks peavad laeval olema konteinerid (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt suletavad ja prügi antakse ära sadamates. Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas äraandmise kohta tehakse sissekanne „Prügiraamatusse“. Vastavalt prügi liigile ja kogusele antakse sadamas kviitung, mida tuleb säilitada (2 aastat). Üldjuhul tuleb järgida reeglit, et üle parda ei heideta plastmassist esemed, sünteetilisi esemeid jne. Väljaspool eripiirkondi võib prügi üle parda heita olenevalt prügi liigist järgmiselt:
kaugemal kui 25 miili „lähimast kaldast lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus- ja pakkematerjale.
Kaugemal kui 12 miili toiduainete jäätmeid, paberist esemeid, kaltsu, klaasi, metalli, toidunõude kilde ja teisi analoogilisi jäätmeid.
Kaugemal kui 3 miili lubatakse ainult sellist peenestatud prügi, mis on märgitud eelmises lauses, kus juures peenestaja avade suurus ei tohi olla suurem kui 25 mm. Lk 124

Madalikul oleva laeva tuled ja udusignaal
Vööris üht valget ringtuld või üht kera
Ahtris või selle lähedal madalamal kui vööri tulest üht valget ringtuld
Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld
Kolme vertikaalset paiknevat kera
Madalikul olev laev peab lööma iga minuti tagant kiiresti kella 5 sek vältel ja kui nõutud siis ka gongi (kui üle 100m pikk) ning lisaks andma kolm omaette kellalööki vahetult ja pärast kiiret kellahelistamist. Võib täiendavalt anda ka vastavat vilesignaali.

Töö metsaveolaeval
Tavaliselt laaditakse kuni kolmandik metsalastist laeva tekile. Mõlema parda umbreelingu äärde pannakse tugipostid (titsid), millede vahele metsalast laaditakse. Last kinnitatakse soringute (tross, kett, lint, talrep) abil nii, et ta moodustab laevakerega ühtse terviku. See võimaldab väiksemat vabaparda kõrgust ja seega kuni 10% suuremat dedveiti (kandevõimet). Metsalaadung peab olema kinnitatud selliselt, et juhul kui osa laadungist on nihkunud, ja laevale tekkinud suur kreen, peab olema võimalik laeva ja ülejäänud laadungi päästmiseks nihkunud osa laadungist lasta parda taha.
Tekilaadungi asetamisel laeva tuleb järgida, et ei takistataks juurdepääsu tuletõrje- ja päästevahenditele, ventilatsiooniavadele, tankide mõõteavadele, avariiväljapääsudele, trümmi sissepääsudele, tagavara ankrule, avariiroolirattale jne. Kui last on tekil pardast pardani tuleb lasti peale teha käimiseks ohutu käigurada, mis oleks ääristatud käsipuu või trossiga.
17 Pilet

Luugiseade
Erinevaid tüüpe luugiseadmeid.
McGregor tüüpi luugiseade – luugid omavahel ühendatud keti abil ja jooksevad mööda luugikraed rataste peal. Kui nad sulgemisel jõuavad oma statsionaarsele kohale, keeratakse ekstsentrikrattad 180 kraadi ja luugid laskuvad tihedalt luugikrae peale ja sulgevad luugiava veekindlalt.
Väikese ja keskmise tonnaažiga laevadel on tavaliselt kaks kuni neli luugisektsiooni: kaks vööripool ja ülejäänud ahtri poole. Luukidega opereeritakse hüdraulilise süsteem abil, mille silindrid asuvad luukide juures. Kõigepealt tõstetakse vertikaalasendisse kaks esimest sektsiooni ja siis kaks järgnevat ning stopperdatakse, et nad oma raskuse all kinni ei vajuks. Luugid liiguvad rataste peal ja sulgemisel vajuvad rattad süvendisse. Luugiava on suletud. Luugid kinnitatakse koomingu külge sulguitega ja omavahel metallist kiiludega.

Signaliseerimine valgusega, morse
Jaguneb järgmisteks osadeks :
Üldväljakutse; või
Kindla jaama väljakutse, vastatakse vastussignaaliga.
Identifitseerimine- saatja annab DE ja selle järgi oma laev identifitseerimise signaal või nimi. Sellel vastab vastuvõttev jaam oma identifitseerimis numbri või nimega.
Tekst võib olla avatud või gruppidesse kodeeritud. Koodi gruppidele peab eelnema signaal YU. Iga sõna või grupi vastuvõtmine kinnitatakse tähega T.
Lõpetamine seisneb lõpusignaalist AR, millele vastatakse tähega R.
Üldine väljakutse (või tundmatu jaama väljakutse) AA AA jne.
Vastussignaal TTT, seda tehakse kuni väljakutsuja lõpetab. Tähte T kasutatakse näitamaks iga sõna või grupi vastuvõttu.
Kustutussignaal EEEE näitab, et viimane sõna või grupp oli vale.
Kordussignaal RPT kasutatakse, kui saatja tahab, et vastuvõtja kordaks (tagasi) vastuvõetud signaali. Kui vastuvõttev jaam seda signaali kasutab, on tähendus „Korrake, mida te saatsite“.
On olemas spetsiaalsed kordussignaalid AA , AB jne
Korrektselt saadud kordussignaalile vastatakse signaaliga OK
Lõpusignaal AR on kas signaali lõpu või transmissiooni lõpu tähistamine
Vastatakse signaaliga R „Vastu võetud“
CS saatja küsib vastuvõtja nime või identif. Signaali
AS ootamissignaal kasutatakse näitamaks, et teine jaam peab ootama side jätkamist. Võib kasutada ka signaalgruppide eristamiseks
C kinnitav, heaks kiitev
RQ näitab küsimust
N eitav : heli või visuaalsignaali puhul häälega NO
Signaal N, NO ja RQ kasutatakse , et muuta signaal eitavaks, neid tuleb edastada peale põhisignaale. Signaale C, N, NO või RQ ei tohi kasutada koos ühelipuliste signaalidega.

Madalikul oleva laeva päevamärgid
Kolme vertikaalset paiknevat kera

Töö Ro-Ro laeval, veoste kinnitamine
Veokite kinnitamiseks vajalike soringute arvu kiireks määramiseks võib kasut Soringute Kaarti Lühireisideks ( lashing charts on short voyages ). Illustratiivne soringute kaart on toodud 30t veokile, laeva kõikumisega 20 kraadi, pikiõõtse 5kraadi. Kasutatakse koormust 9,5t soringu kohta, saame ohufaktori 2 tüüpilise 13mm keti jaoks, mis kannatab deformatsioonita jõudu kuni 120kn. ( SWL 95 kn ) Kaartide kasutamine: koormale mõjuvad kiirendused arvestatakse antud reisi kõikumisperioodi järgi. Võetakse konkreetse veoki mass, võetakse laadimisteki kõrgus veeliini kohal, leitud kõikumisperiood ja kõrguse veeliini kohal lõikumispunkt annab ühepoordi soringute arvu. Ohutuse tagamiseks peab kaubakinnitamist jälgiv tüürimees kontrollima veokite soringu kinnituskohtade tugevust, vigastuste puudumist.
18 Pilet

Haalamisseade kasutamine, hooldus, ohutustehnika

Pindade ettevalmistamine värvimiseks

Ankrus oleva laeva helisignaalid

Veetiheduse tagamine
19 Pilet

Raadiotelefoniga sidetagamine
Vetel kasutatakse elektrooniliseks suhtlemiseks ehk ka abi kutsumiseks mereraadioside seadmeid, mis töötavad raadiosageduste vahemikus 156–174 MHz. Mereraadioside kasutamisega on väikelaevnikul laias laastus 2 varianti :
1. Mida ei tohi ja mida tohib?
A. Kui raadiojaama kasutajal ei ole ROC tunnistust (Restricted Operator 's Certificate ( GMDSS )), siis võib ta kogu sagedusvahemikku kuulata, aga ise eetrisse minna ei tohi. See tähendab, et võib soetada mereraadiojaama, kuulata 16. või muud kanalit ehk saada tähtsamaid teateid merel või üritada tabada hoopis ilmainfot - see kõik on lubatud. Aga põhimõtteliselt PTT ( Push To Talk) nuppu alla vajutada ei tohi. Olgu ennatlikult öeldud, et ka anonüümsed raadioeetri reeglite vastu eksijad on võimalik sidekeskusel tuvastada!
NB! Ilma ROC tunnistuseta mereraadiojaama kasutaja võib eetrisse minna vaid tõsise hädaohu korral. Tõsine hädaoht tähendab ohtu pardal olijate (tegelikult ka üle parda kukkunute) elule või tervisele.
B. Teine variant on läbi teha ROC kursus , sooritada eksam ja saada tunnistus (piirangutega raadioside operaatori tunnistus).
2. Kursus, eksam, tunnistus
Mida kujutab endast ROC tunnistuse saamiseks mõeldud kursus? Kursus toimub tavaliselt järjest 4 õhtul korraga 3 tundi ja 5. korral antakse eksam. Kuna meresõit on rahvusvaheline, siis nõuab see kursus ka mingil määral inglise keele oskust. Kursusel võidakse kasutada kahte simulaatorit ja tegevaparatuuri (näiteks reaalselt töötav NAVTEX). Tallinna kursuste korraldajad võivad kasutada täpsemalt selliseid aparaate: SAILOR A3/A4, SCANTI VHF DSC ja Navtex NAV5 console, 2 Transas simulator TGS-4100 ja TGS -4100 Tutor Emergency Portable Radios Jotron, Mcmurdo, Sailor).
Transase kodulehelt leiate simulaatoritest lisainfot
ROC tunnistusi väljastab Veeteede Ameti meremeeste diplomeerimise ja registri büroo asukohaga Lume 9, Tallinn (Hundipea sadam).
Olgu siis eelnev ka meresõiduohutuse seaduse (§ 39 Väikelaeva juhile esitatavad nõuded, lõige 7) sõnadega ära toodud: meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib väikelaeval kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib VHF raadiojaama kasutada sideks vaid hädaolukorras.
3. Mereraadioside enamlevinud sõnumid
Kõige levinumad rahvusvahelise mereraadioside sõnumid:
- väljakutsuja: " kutsutava aluse nimi", "kutsutava aluse nimi", siin "minu aluse nimi", kuuldel
- vastaja : "minu aluse nimi", siin "kutsutava aluse nimi", kuuldel
- väljakutsuja: "kutsutava aluse nimi", siin "minu aluse nimi", läheme üle kanalile X (nt 6, 8, 10 vms), kuuldel
- vastaja: "minu aluse nimi", siin "kutsutava alse nimi", kanal X, kuuldel
Pärast kanalil X vajaliku info vahetamist:
- väljakutsuja: side lõpp
- vastaja: side lõpp
NB! Hädaväljakutsed (distress-sõnumid) edastatakse ainult inglise keeles! Muu suhtlus võib toimuda teistes keeltes. Näiteks:
- MAYDAY, MAYDAY, MAYDAY, this is "minu aluse nimi", "minu aluse nimi", "minu aluse nimi". MAYDAY, "minu aluse nimi". Position 54 25 North 016 33 West . My boat is on fire and sinking. I require immediate assistance. 4 people on board , are taking a lifeboat. OVER."
4. Mereraadioside sagedusplaanid ja tähtsamad sagedused
Mereraadioside sagedusplaane on 2: rahvusvaheline ja USA plaan. Raadiojaama kasutades veendu, et seadistus on õigele plaanile viidud . Vastasel juhul sa teatud sagedustel ühendust ei saa.
VHF- CH16 sagedus on: 156,8 MHz
Meresidekanalid purjekatele: 156,025-156,350 MHz Du (+4,6 MHz) Rx Mereside kanalid 1.-5.; 7.; 60.-66.
5. Aparatuuri võimsusest ja loast
Käsiraadiojaama võimsus tohib olla maksimaalselt 5W. Sadamates peab võimsus olema 1W - tänapäevastel raadiojaamadel on see menüüst valitav. Eestis ei ole lubatud kasutada selliste raadiojaamade signaalivõimendeid (tsiviilkäibes).
Foorumis on käsitletud raadiojaamade teemat siin.
Mereraadioside eetrisse minemiseks valitud raadiojaama kasutamiseks tuleb luba hankida Tehnilise Järelevalve Ametist (varem Sideametist). Vastava taotluse leiab siit.
Veesõiduki raadioloa kehtivusaeg on kolm aastat (kui taotleja ei soovi lühemat tähtaega).
6. 16. kanali kasutamise eetrireeglid
Iga täis- ja pooltund peetakse kolm minutit vaikust eetris.
Iga veerand- ja kolmveerandtund peetakse 3 minutti vaikust eetris (võimaliku SECURITE ja PANPAN teadete jaoks).
Nendel aegadel ei minda eetrisse ehk ei kutsuta kedagi välja madala tähtusega info vahetamiseks.
Mõisted
DSC ( Digital Selective Call ) – digitaal-selektiivne väljakutse – tehnika, kus kasutatakse arvkoode, mis võimaldavad raadiojaamal saada sidet ja edastada informatsiooni teisele jaamale või jaamade grupile ning vastab Rahvusvahelise raadiokonsultatiivgrupi (CCIR) soovitustele.
GMDSS - Global Maritime Distress Safety System

Lootsi laeva vastuvõtmine ja ära saatmine, nõuded lootsitrepile
Vahitüüimees annab käsu madrustele lootsitrepp valmis seada vastavasse pardasse. Kui pardakõrgus on alla 9 m, võib kasutada lootsi vastuvõtuks tormiredelit, kui kõrgem siis tuleb lisaks kasutada paraadtreppi. Lootsitrepp peab olema kuni veeliinini, katsetatud, kontrollitud ja puhas. Seda treppi kasutatakse ainult lootsi vastuvõtuks, mitte igapäevaselt. Lootsitreppi astmete vahe on 31 cm, astmelaua pikkus 40 cm, altpoolt viies 180 cm. Ülalpool peavad pikad astmed korduma, vähemalt iga kaheksas pikk aste. Lootsi trepil külgedel peavad olema trossid (28 mm), mis kinnitatud tugivarraste või nende puudumisel laeva külge. Umbreelingu siseküljele kinnitatakse väike trepp. Trepi kõrval peab olema päästerõngas tulepoi ja pika liiniga viskeliin. Viskeliin on lootsi portfelli vastuvõtmiseks ja tormiga lootsi julgestamiseks. Valgustus peab olema selline, et valgustaks lootsitreppi kui kaatrit. Lootsile tuleb vastu vahtüürimees raadiosaatjaga. Raadiosaatja vajalik info edastamiseks silda. Lahkumine toimub samade nõute kohaselt.

Madalikul oleva laeva helisignaalid
Madalikul olev laev peab lisaks signaalidele,mida annab ankrus olev laev, kui nõutakse peab andma kolm omaette selget kellalööki koheselt enne ja pärast pidevat kella helistamist.
Ankrus olev laev peab vähemalt iga minuti tagant kiiresti lööma kella umbes viie sekundi jooksul .Lisaks võib anda helisignaali- üks lühike,üks pikk,üks lühike.

Lasti kinnitamine, vajalikud arvutamised
Lasti kinnitamine
Raskekaalulise lasti kinnitamine:
Tekil või lastiruumis kinnitatakse raskekaaluline last kettidega (lashing
chain) või terastrossidega (lashing wire). Kettide või trosside hulk
arvestatakse valemi järgi:
kettide arv = lasti kaal / keti SWL-iga (Safe Working Load=ohutu töökoormus).
Nt: SWL = 10 t, last = 100 t, siis ühel küljel peab olema 100 : 10 = 10 ketti.
Igasugusele raskele laadungile pannakse libisemise vältimiseks alla
puuprussid või lauad (dunnage). Kui vaja, siis keevitatakse tekile
laadungi libisemise vältimiseks ajutised terasest piirajad (tavaliselt
kolmnurksed). Kui on võimalik, võib raske laadungi ka teki külge
keevitada.
Lk 92-93
20 Pilet

Päästeparve varustus
Päästparves peab olema järgmine
ujuv viskerõngas 30m-se ujuva liiniga
ujuv nuga liiniga, kinnitatud tendi külge vangliini lähedusse
kaks hauskarit
kaks svammi
kaks triivnkrut tugevate liinidega
kaks ujuvat aeru
kolm konsetvikarbi avajat
arstimid
kaks suitsupoid
neli punast langevarjuga raketti
kuus punast säratuld
vile
veekindel elektrilamp morse signaalide edastamiseks
radarisignaalide peegeldaja v SART poi
heliograaf
päästesignaalide tabel
kalapüügivahenid
toiduained, arvestusega 10000kJ inimese kohta
joogivesi 1,5 l inimese kohta
roostevaba gradueeritud joogiveenõu
tabletid merehaiguse vastu, hügieenipaketid.
juhend ekstreemsetes tingimustes ellujäämiseks
juhend käitumiseks päästeparvel
soojust hoidvad termokotid
vangliin
pump
parve remondi vahendid.
Varustus
Individuaalsed päästevahendid, tehnilised andmed
Individuaalsed päästevahnid on: päästrõngas, päästevest, vee- ja kaitesülikond. Veeülikond peab kindlustama, et inimese keha temp, kui inimene on 0 kuni +2 kraadises vaikses vees 6 h, ei langks rohkem kui 2 kraadi. Kaitseülikond peab kindlustama, et keha temperatuur ei langeks kiiremini kui 1,5 kraadi peale esimest pooletunnist vaikses +5 kraadises vees olemist.

Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid
Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga 2 min tagant andma järjest nli helisignaali- ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb see helisignaal anda otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud signaal.

Ankrusse jäämise tehnoloogia sõltuvalt ankrupaiga sügavusest
Ankrusse jäämise klassikaline skeem oleks: ankur lastakse veel
käigus olles vee liinini, laev peatub (võimalusel kursiga vastu
tuult ), ankru andmise momendil alustab aeglast tagasi liikumist,
et ankrukett ei langeks ühte hunnikusse ankru peale. Kui on
näha, et ankur haakus pinnasesse, jätkatakse tagasiliikumist,
kuni vajalik hulk ketti on väljas. Välja lastud keti pikkuse ja
ankrukoha sügavuse suhte kohta on levinuim arvamus
mõõdukate sügavuste korral 1:5. Ankrukett peab jääma
osaliselt merepõhja, mis annab parema pidavuse. Ankru
veeskamisel piisab ühest meeskonna liikmest, hiivamisel osaleb
2 meeskonna liiget – ankrupeli juht ja vaatleja. Hiivamisel on
vajalik ankruketi pesu, selleks on ehitatud ankruklüüsi torustik,
mis töötab tuletõrje süsteemist.
Kui hiivatakse ankrut tugeva tuulega , tuleb anda laevale väike
käik edasi, et vältida ankrupeli ülekoormust. Kui kett on
suunaga laevakorpuse alla, on edaspidise liikumise kiirus liiga
suur.
Vahel harva, olenevalt olukorrast, nagu näiteks sildudes kai
äärde, tuleb ankur alla lasta ka edasikäigul.
Kui ankur langeb põhja, tuleb vööris üles tõmmata ankrukera –
milleks on must kerakujuline 60 cm läbimõõduga signaalkujund,
öösel peavad olema sisse lülitatud vastavad tuled. Lintpiduri või
ketitrumli abil lastakse ankruketti tasapisi vette kuni kästud
seeklite arvuni. Ankrus seistes hoitakse ankruketti kinni peli
lintpiduritega, tugeva tuulega kinnitatakse lisaks vintpidur.
Ankrut hiivates, niipea kui ankur on põhjast lahti, langetatakse
ankrukera, öösel lülitatakse sisse käigutued.
21 Pilet

Varurooliseade ülemine varuroolile
Tagavararooliseade peab olema peatekist kõrgemal või lastis olles veeliinist kõrgemal. Tagavararooliseadme ruumi nim rumpliruumiks. Tagavararoolile üleminek peab toimuma 2min, tagavara roolil 20kraadist 20kraadini peab toimuma 60 sekundiga kui pearooliseade 35>35 ainult 28sekundit.
(Ei ole kindel) Lk lk35- vb seal midagi.

Värvide hoiuruum, ohutusnõuded
Kõik värvid on tuleohtlikud ja mürgised. Nende hoidmisel ja kasutamisel tuleb järgida ohutustehnika nõudeid tuletõrje-eeskirju. Värve tohib hoida ainult selleks ette nähtud ruumides, mis on varustatud plahvatusohutu väljatõmbe ventilatsiooniga, valgustus oleks plahvatusohutu, lüliti väljaspool värviruumi. Seal ei tohi olla värvi või lahustitega läbi imbunud kaltse. Värve ja lahusteid tuleb hoida tehase taaras või selleks ette nähtud spetsiaalsetes mahutites. Taarat peab avama vahendiga, mis ei anna sädet. Ka tühi taara peab olema suletud. Kõik värvinõud, täis või tühjad, peavad olema korralikult kinnitatud.

Kollektiivsed päästevahendid, päästevahendi veeskamine
kollektiivsed päästevahendid on: päästepaat, päästparv ja metallist või plastikust jäik päästeparv. Abivahenitena kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõstparv, valvepaat ja kiirvalvepaat.päästepaat on kinnitatud taavetite külge ja nende abil toimub ka paadi vettelaskmine laevahuku või õppehäire korral. Enamikel laevadel gravitatsioonilised paaditaavetid st, et peale täiendavate kinnitusotste lahti tegemist ja pidurite vabastamis libisevad paaditaavetid raskusjõudude mõjul koos päästepaadiga kaldu laeva poordi taha.Päästepaat lastakse vette talide abil. Kui paat jõuab veepinnale, peavad madrused talid paadi konksude küljest vabastama, et paat ei hakkaks rapsima.

Ohutustehnika lastitöödes
Lk 116-117
22 Pilet

Päästepaadi varustus
1.Päästepaadi varustus

aaerud tullidega

kkaks pootshaaki

hhauskar ja kaks pange

jjuhend ellujäämiseks ekstreemseetes tingimustes

ppaadikompass

ttriivankur tugeva liiniga

kkaks pikka vööri vanliini ( 14mm )

kkaks kirvest

jjoogivee tagavar

rroostevaba topsik nööriga

rroostevaba mõõtudega topsik vee jagamiseks

ttoiduinete tagavara vaakumpakeni, arvestusega10000 kJ inimese kohta. Säilitatakse hermeetilises konteineris.

Nneli punast langevarjuga raketti

Kkuus punast säratuld

Kkaks ujuvat poid oranži suitsuga

Vveekindel elektrilamp signaalide andmiseks , tagavara patarei ja pirn

Hheliograaf

Ttabel päästesignaalidega

Vkile

Eesmaabi apteek

Ttabletid merehaiguse vastu

Kkokkupandav nuga, kinnitatud liiniga päästepaadi külge

Kkolm konserviavajat

Kkaks ujuvat päästevõru 30 m ujuva liiniga

Kkäsikuivenduspump

Kkalapüügivahendid

Ttööriistad ja mootori tagavaraosad, instruktsioonid selle käivitamiseks ja kasutamiseks

Ttulekustuti, millega saab kustutada põlevaid naftaooteid

Pprožektor

SSART poi (radarikiirte peegeldaja)

Ssoojust hoidvad vahendid 10%- le inimeste arvust
Mootori kütuse ja õli tagavara 30 tunniliseks täiskäigul töötamiseks.

Konventsioon MARPOL
Rahvusvahline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks. Konventsiooniga keelatakse nafta , kemikaalid jt kahjulike ainete merre heitmine , kehtestatakse ranged normid naftaseguse vee, fekaalide ja olmejäätmete merre heitmise kohta, kohustatakse suurtel tankeritel eraldama ballastitankid naftatankidest, varustama laevad separaatoritega ( nafta eraldamiseks veest) jt tehniliste seadmetega, sadamaid võtma vastu laevadelt naftasegust vett, prügi jm; kõik laevad teostatavad operatsioonid nafta ja naftasaadustega peab registreerima vastavates žurnaalides, avastatud naftareostusest merel tuleb teatada jne. MARPOL kehtestab eriti range reostust välistava režiimiga eripiirkonnad: Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Pärsia ning Omaani laht. Eesti ühines MARPOLiga 1992. aastal.

Rahvusvahelise signaalkoodi lippude tundmine
Lk 215

Mis on Muster List
Laevahäirete kava, häireplaan
(3) Häireplaan pannakse üles navigatsioonisillal, masinaruumis ja laevapereliikmete majutusruumides nähtaval kohal.
(4) Häireplaanis peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldhäire signaali kirjeldus ja laevapere liikmete kohustused seoses üldhäirega. Häireplaanis peab olema näidatud, millisel viisil antakse korraldus laev maha jätta.
(5) Häireplaanis peab olema näidatud erinevate laevapereliikmete kohustused:
1) vee- ja tulekindlate uste, klappide , illuminaatorite, keilutite ja muude avade sulgemine;
2) varustuse kandmine päästepaatidesse ja -parvedesse;
3) päästepaatide ja -parvede ettevalmistamine veeskamiseks ja veeskamine;
4) muude päästevahendite ettevalmistamine;
5) sidevahendite kasutamine;
6) osavõtt tulekustutusest tuletõrjerühma koosseisus .
(6) Juhul kui ohutu mehitatuse tunnistuse järgi on laevapere liikmete arv 5 või vähem, ei ole häireplaani koostamine kohustuslik.
(7) Häireplaanis peab olema näidatud laeva juhtkonda kuuluvad isikud, kes on vastutavad, et tuletõrje- ja päästevahendeid hoitakse heas seisukorras ja valmisolekus koheseks kasutamiseks.
(8) Häireplaanis peab olema näidatud vastutavate isikute asendajad nende tegutsemisvõimetuse korral, võttes arvesse, et erinevates hädaolukordades tuleb tegutseda erinevalt.
(9) Häireplaan koostatakse enne laeva väljumist merele. Juhul kui pärast häireplaani koostamist on laevaperes toimunud muudatused, mis nõuavad häireplaani muutmist , peab kapten või kipper häireplaanis tegema muudatused või koostama uue häireplaani.
23 Pilet

Päästepaadi veeskamise meetodid floatfree ja parvetaavet
Lk65
Täispuhutavad päästeparved on laevades väga laialt
levinud kollektiivsed päästevahendid. Täispuhutava
päästeparve eelis päästepaadi ees on nende kompaktsus,
väike kaal, lihtne käsitlusviis ja vettelaskmise võimalikkus
igas olukorras. Parvega on võimalik pääseda isegi siis, kui
laeva huku korral ei jõutud parve vette lasta.
Parved ja nende kinnitused on konstrueeritud selliselt, et
laeva huku korral parve vajumisel kuni 4 meetri sügavuseni
avaneb parve kinnitus hüdrostaadi küljest automaatselt ja
parv tõuseb veepinnale.
Taavetiga vettelasteva päästeparve veeskamine toimub sarnaselt päästepaadi veeskamisele. Floatfree parved- konteiner tõuseb pinnale ja selles olev parv puhutakse täis parve balloonis oleva gaasi abil. Ballooni klapi küljes on avamisliin, mille teine ots on kinnitatud laeva külge. Liini tugevalt tõmmates avaneb klapp ja parv täitub gaasiga 1 kuni 3 min jooksul, samaaegselt avades konteineri kaks poolt, mis vastastikku kokku tõmmatud kahe mitte tugeva lindiga . Lintidest kinni hoides ei tohi konteinerit tõsta. Lindid katkevad.Avamisliinil on nn nõrk lüli. See on selleks, et sügavas kohas hukkudes ei tõmbaks laev parve kaasa. Nõk lüli katkeb ja parv tõuseb veepinnale.

Ohutustehnika töötamine kõrgustes ja parda taga
Lk 118

Morsetähestik
Lk 213

Ankru hiivamine
Lk 120
Ankru allalaskmine ja selle hiivamine võib toimuda ainult
vahitüürimehe loal. Sisselülitataud ankrupeli ja kepslit on
keelatud jätta valveta isegi lühikeseks ajaks. Enne ankru
allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis
ei viibiks inimesi („jänesed“ võivad sinna peitu pugeda).
Enne ankru vette laskmist tuleb kontrollida ankrupeli
korrasolekut ja veenduda, et vööri all vees ei oleks
ujuvvahendeid.
On keelatud seista allalastava või hiivatava ankruketi liinil või
vahetus läheduses.
Ankrupeli tühikäigu kontrollimiseks tuleb eelnevalt vaadata kas
ketitrummel on võllist lahti ühendatud. Laeva seismisel ankrul,
tuleb kett kinnitada lint- ja vintpiduriga ning lahutada ketitrummel.
Enne vintpiduri ja ketitrumli lahutamist tuleb veenduda, et
lintpidur on kinnitatud.
Ankrukett peab laotuma ketikasti ilma inimese abita .
Ankrupeli kotrollerit juhtival isikul on keelatud eemalduda
kontrollerist ja tegeleda kõrvaliste asjadega.
Laeva kai ääres seistes peavad klüüsis olevad ankrud olema
kinnitatud kahe piduriga. Laeva väljumisel sadamast või
kitsustest tuleb ankur teha mereklaariks, s.t. kinnitada kõik
pidurid ja sulgeda klüüsid.
24 Pilet

Hüdrostaadi tööpõhimõte
Parved ja nende kinnitused on konstrueeritud selliselt, et
laeva huku korral parve vajumisel kuni 4 meetri sügavuseni
avaneb parve kinnitus hüdrostaadi küljest automaatselt ja
parv tõuseb veepinnale.

Talide tõstevõime arvutamine
S-stress in hauling part ; N-number of sheaves; W- weight being lifted; P- power gained by tackel
(võtsin selle dongi konspektist, ei ole kindel, ise ei leidnud)

Juhitavuse kaotanud laeva helisignaalid
Iga kahe minuti järel kolm järjestikust vilet, nimelt ühe pika ja seejärel kaks lühikest.

Värvimiseelsed korpuse puhastamise meetodid
Lk 93
Vana värv eemaldatakse kasutades tööriistadena elektrilisi või suruõhu harju. Kuumaõhupuhureid, käsikraabitsaid, terasharuju ja haamreid.
25 Pilet

Signaliseerimisvahendid laevas
Lipud, helisignaalid, pürotehnika, raadiotehnika , tuled, signaalkujundid jne.

Trosside tugevuse arvutamine sõltuvalt materjalist või mõõtmises
Kapronist ots on 2x tugevam, kui manilla ots ning 2,5 – 3x
tugevam kui valge kanepi ots;
 4-trendine ots on 20% norgem, kui 3-trendine;
 Paripaeva kokku keeratud trossid on 25% tugevamad kui
vastupaeva keeruga, ehkki viimased on elastsemad;
 Torvatross on 25% norgem kui valge tross;
 Marg tross on norgem kui kuiv tross. Kulmunud trossid on
norgemad kui kuivad trossid ( erandiks on sunteetilised
otsad);
 Kookostross on 4x norgem kui torvatud kanepiots;
 Sisaalist ots on 20-25% norgem manilla otsast;
 Iga pleis norgendab otsa tugevust 10%.
Gordenid ja talid:
 Gordeniks nimetatakse otsa, mis on lastud labi uheskiivilise
ploki. F – tomme looprile (kg):
 F=P(l+f)=βP
 P – raskuse kaal (kg);
 f – koefitsent , mis soltub ploki tuubist, maardest ja
trossi materjalist;
 β – ploki takistuse koefitsent, mis on:1,1 – kui on
taimkiu ots ja plokk on liuglaagritel, 1,05 –
terastrosside jaoks, 1,02 – pehme terastross ja skiiv
on kuullaagritel.
 Laevas voib ligikaudselt arvestada, et hoordumiste tottu igas
skiivis, peame uldisest tostetava raskuse kaalust 10% votma
kui tegu on taimkiutrossidega ja 5% kui tali on soritud pehme
terastrossiga, saades jou kulu igale skiivile.
PDF fail trossid, ketid...

2 tähelise signaalkoodi koostamine

Erinevad dokkide tüübid
Ujuv, toru ( pipe ), pikaajalised, spetsiaal
Kuiv, ujuv, slip ja … dokk
4

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

178 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Riho K Õppematerjali autor

Laeva ekspluatatsiooni eksamiküsimused/vastused. Spikriformaadis!

laeva ekspluatatsioon madruseeksam madrus eksam laev meri navigatsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon

Laeva ekspluatatsioon

docx

Madruse eksami piletid 2016

üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad. • Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja

Madruse koolitus

doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid. *Kambüüs; toidu valmistamisel rasvad lenduvad. 2. Trosside tugevus (katkemistugevus, SWL) *Töökoormus - suurim koormus, mida tross võib kannatada pikaajalise kasutamise perioodil kindlaks määratud konkreetsetes tingimustes. *Katkekoormus - väikseim koormus, mille juures tross katkeb. Töökoormus on tavaliselt 5-6 korda väiksem kui katkekoormus. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled Laev mis omab käiku vee suhtes; *vaade vöörile (vasakul roheline tuli, keskel üleval kaks punast tuld, üksteise peal ja paremal punane tuli ) *vaade ahtrile (üksteise peal kolm tuld, alustades alt ülesse; valge, punane, punane. *Kui ei oma käiku vee suhtes, siis on mastis kaks punast tuld, üksteise peal Pilet 2 1. Mis on tuletõrjevahendid, nende märgistus Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m

Merepraktika

docx

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused

Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul. Rõnga kaal ei tohi olla vähem,kui 2,5 kg. Rõngas ei tohi põleda ega sulada,kui on täielikult ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul. Päästerõngastel peab olema 4 valgustpeegeldavat kleebist ning kirjad laeva nime ja kodusadamaga. Peab olema varustatud haaramisliiniga, mille diameeter on suurem kui 9,5 mm, pikkus mitte väiksem kui 4 kordne rõnga välis diameeter, kinnitatud neljast kohast rõnga külge. 4)Päästevestidele esitatavad tehnilised nõuded: Päästevest ei tohi põleda ega sulada,kui ta on ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul. Vähemalt 75% inimestest, kel ei ole olnud varasemalt kokkupuudet päästevestiga, peavad selle selga

Eriala seminar

pdf

Ankruseade

ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel.

Laevade ehitus

doc

Praktika aruanne

Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1

Merendus

doc

Sildumine

Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm.

Laevade ehitus

doc

18.Harjutustest

Madrus. Harjutustest 1. Millist lasti veab pildil kujutatud laev ....................................................................... ...................................................................... 2. Millised näitajad iseloomustavad laeva asendit veepinna suhtes a..............................................................b.......................................................... 3. Mida tähendavad kirjed laeva pardal .................................................................. ................................................................... ................................................................... .................................................................. ................................................................... ................................................................................................................................................ 4

Madruse koolitus

Rohkem sarnaseid