Lõdvaks laskma- to pay out Maamärk- landmark Mõõnahoovus- ebb Maamärk- landmark Otsa ära andma- to let go Merepõhi- ground Merepõhi- ground Peiling- bearing Mõõnahoovus- ebb Peilingut võtma- to take bearing Mõõnahoovus- ebb Otsa ära andma- to let go Otsa ära andma- to let go Peiling- bearing Peiling- bearing Peilingut võtma- to take bearing Peilingut võtma- to take bearing
jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi
jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi
Anchoring gear- ankru seade Anti-clockwise vastu päev Anti-cyclone- anti tsüklon Anti-fouling paint- mürk värv Apply to taotlema Approve- heaks kiitma Assess- hindama Auxiliary engine- abi masin Avoid- vältima Award- autosutama Axis- teelg Balance rudder- balanseerool Beam- põikitala Bearing- peiling Beathing- sildumine Bevel- kaldserv Bevel wheel- konushammas ratas Bhp- hobu jõud Blade angle- boss- juhtima brace-prassima Bracket- tugi bulkhead- vahesein buoyancy- ujuvus Cargo handing- lasti käsitlus cause põhjus cavitation- sõukruvi murundamine
Vähimagi kahtluse korral tuleb lugeda, et selline oht on olemas. • Paigaldatud ja töötavat radarit tuleb kasutada otstarbekohaselt, sealhulgas kasutada kaugvaatlusskaalasid, et saada aegsasti teavet kokkupõrkeohu kohta, ning radarplanšetti või avastatud objektide samaväärset süstemaatilist jälgimist. • Kokkupõrkeohu hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta järgmist: i) kokkupõrkeoht tuleb lugeda olemasolevaks, kui peiling lähenevale laevale märgatavalt ei muutu; ii) mõnikord võib niisugune oht esineda isegi siis, kui peiling märgatavalt muutub, eriti juhul, kui lähenetakse väga suurele laevale või puksiirkaravanile või kui lähenev laev on vahetus läheduses. Reegel 8. Tegevus kokkupõrke vältimiseks Tegevus on vaja teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat 1. Enesekindel tegevus. Kõik kurssi või kiiruse muutused peavad olema
DS DT 1 1 2cos V d gV 2 2 2 2 , kus d on vahemaa orientiiride S ja T vahel, mis mõõdetakse DS DT DS DT DS DT kaardilt. Rõhtnurga gradient on suunatud ringjoone keskpunkti, nurga V suurenemise suunas. 12. Tuletada kauguse ja peilingu gradiendi valemid. Peilingu gradient Oletame, et laevalt mõõdeti orientiiri T peiling veaga mP. Samajoone nihke määrame jooniselt kolmnurgast TT'L. DS D mP , kus D on kaugus orientiirini mP on peilingu viga radiaanides Et dU mP , siis peilingu gradiendi moodul on: mP 1 g
08,5 KK-90´,0(+2´) 10,05 Koha määramine kahe peilungi ja rõhtnurga järgi. Võte leiab kasutust juhul, kui üks orjenntiiridest on varjatud ning puudub võimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mõõdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rõhtnurk ning peilitakse neist ühte. Järgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine peilungi ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peilung ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse nr.29 a. oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilungi joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht.
läheneda väga ettevaatlikult ja pidevalt vee sügavust kontrollides. Parima haarduvusega põhjad on liiv, savi. Raskem on jääda ankrusse kivise põhjaga paikades. Seal ei ole head haarduvust, kuna ankur võib hakata libisema üle kivide. Samuti hiivamisel võib ankur jääda kivi taha kinni. 16 Kui ankrukett on välja lastud vajalikul pikkusel, märgistatakse laeva positsioon GPS-il ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling mingi kalda nurga suhtes selle meetodi abil saab jälgida laeva triivimist. 17 Ankrustamine kahe ankruga: 1 lastakse üks ankur alla, tavaliselt parem; 2 - kui ankur hakkab pidama, keeratakse rool poordi ja antakse väike käik edasi; 3 kui laev oma vööriga on jõudnud
lugeda, et selline oht on olemas. b) Paigaldatud ja töötavat radarit tuleb kasutada otstarbekohaselt, sealhulgas kasutada kaugvaatlusskaalasid, et saada aegsasti teavet kokkupõrkeohu kohta, ning radarplanšetti või avastatud objektide samaväärset süstemaatilist jälgimist. c) Nappide andmete, eelkõige nappide radariandmete põhjal ei tohi teha järeldusi. d) Kokkupõrkeohu hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta järgmist: i) kokkupõrkeoht tuleb lugeda olemasolevaks, kui peiling lähenevale laevale märgatavalt ei muutu; ii) mõnikord võib niisugune oht esineda isegi siis, kui peiling märgatavalt muutub, eriti juhul, kui lähenetakse väga suurele laevale või puksiirkaravanile või kui lähenev laev on vahetus läheduses. Reegel 8. Tegevus kokkupõrke vältimiseks a) Tegevus kokkupõrke vältimiseks peab olema vastavuses käesoleva osa reeglitega ning kui asjaolud lubavad, tuleb seda teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat.
pika signaali. Laev pikkusega alla 12 m pole kohustatud andma ülalnimetatud signaale, kuid kui ta seda ei tee, siis peab vähemalt iga 2 min järel andma tõhusa helisignaali. 4. Kuidas kontrollida laeva triivi ankrus seismise ajal? Kui ankrukett on välja lastud vajalikul pikkusel, märgistatakse laeva positsioon GPS-il (MOB funktsiooni kasutatakse) ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling mingi kalda nurga suhtes – selle meetodi abil saab jälgida laeva triivimist. Kaardi peale märkida punkt, kus asud ja seda kontrollida kord vahi jooksul. Pilet No. 04 1. Kuidas idenfitseeritakse ujuvad navigatsioonivahendid öösel ja päeval? Öösel tulede järgi, päeval topimärgi ja värvi järgi. 2. Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine?
trossidel on minimaalselt 12-15). pikkusel, märgistatakse laeva positsioon GPS-il mitte osalevate laevapereliikmete töö reziim Ankruseadme alla kuuluvad: ankur, ankrukett 3) Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling (1) Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere koos ketihalsiga, ankrupeliga, stopparid Juhitavuse kaotanud laev peab kandma: mingi kalda nurga suhtes selle meetodi abil liikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja kahte punast ringtuld püstjoonel ülestikku saab jälgida laeva triivimist. 6.00-st kuni 20
Selleks saab kasutada tema enda ankruid MIDAGI ON VIST PUUDU KA 15. Avariipukseerimise puhul tehtavad arvutused: puksiirliini pikkus ja koosseis, pukseerimiskiirus. Vt kaustast 16. Tegevus laeval teise laeva hädasignaali saamisel. Otsinguoperatsioonide juhtimine ja korraldamine. Teave avariilaevalt peaks sisaldama: a) identifitseerimiseks vajalikke andmeis (nimi, kutsung, IMO number, lipp, jm) b) asukohta (geograafilised koordinaadid või peiling ja kaugus teadaoleva punkti või meremärgini); c) avarii iseloom ja vajatav abi; d) muud andmed laeval olevate laevapere liikmete ja reisijate kohta (kui palju on lahkunud päästevahenditega ja kui palju on pardal; e) täiendav teave, mida võib vajada päästmises osalev laev: - ilmastiku olukord avariirajoonis; - haavatute ja vigastatute hulk ning seisund;
asjaolud. 9. Kohustused ohutu laevaliikluse tagamisel (1) Ohutu laevaliikluse tagamiseks on vahitüürimees kohustatud asjatundlikult instrueerima ja informeerima vahikoosseisu. (2) Vahitüürimees on kohustatud nähtavale ilmuvaid laevu korduvalt ja täpselt peilima, et varakult kindlaks teha kokkupõrkeoht, ning pidama meeles, et selline oht võib mõnikord juhul, kui on tegemist eriti suure laevaga, puksiirkoosseisuga või kui on lähenetud eriti väikesele kaugusele, esineda ka siis, kui peiling märgatavalt muutub. Vahitüürimees on kohustatud varakult võtma tarvitusele vajalikud meetmed kooskõlas «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirjaga» ning kontrollima, kas rakendatud meetmed on andnud soovitud tulemuse. 99 (3) Ootamatul või prognoositud nähtavuse halvenemisel on vahitüürimehe esmaseks kohustuseks kooskõlas «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja»
teisele inimesele või puhuda suruõhuga tolmu riietelt. • Stopper sõlm, mark • RSK-65 PILET 19 • Laeva asukoha määramise viisid ja kasutatavad seadmed. Laevajuhtimises arvestatakse kahesuguseid suundi- laeva liikumise suunda ja suundi laeva ümbritsevatele esemetele- laevadele, tuletornidele, poidele, mägedele jne. Kaardile kantud laeva pikitasandi suunda nimetatakse kursiks. Kaardile kantud suunda esemele nimetatakse peilingujooneks. Peiling kujutab endast nurka meridiaani ja suuna vahel antud esemele. Kui osutub vajalikuks määrata suunda esemele laeva pikitasandi suhtes, siis määratakse kursinurk. Viimase kahekümne aastaga on merel navigeerimine tunduvalt lihtsustunud ja muutunud ohutumaks. Kui laeval on GPS aparatuur, ei ole laeva asukoha määramine enam probleemiks. See seade annab pidevalt laeva koordinaadid, kiiruse, teavitab pöördepunkti jõudmisest jne
sagedusele ja antenn ühendatakse VV sisendiga sobitatud toiteliini kaudu. Toiteliini lainetakistus RL peab võrduma nii antenni sisetakistusega RA, kui ka VV sisetakistusega RV. Seega RL = RA = RV 3) raamantennid Tööpõhimõte: võtab vastu ainult EMV magnetvälja komponenti ja omavad teravat suunamõju. Kasutus: raadionavig. ja eriotstarbelistes seadmetes (nt. peiling) Eriliigi moodustavad magnetantennid, kus õhksüdamik on asendatud ferromagnetilisest keraamikust, st. ferriidist pulgaga ning seetõttu on ta tuntud FIIDERANTENNina. Nad võimaldavad suundvastuvõttu ja reageerides EMV magnetilisele komponendile võimaldavad vähendada tööstuslike raadiohäirete mõju vv-tul. Elektrivälja mõju max-ks välistamiseks tuleb ferriidantenn nagu
annaabi.ee 
