Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laeva ekspluatatsioon eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
signaal, tross, trossi, tank, laevapere, parda, tanki, konteiner, loots, parv, lootsi, valg, tankid, lastiruum, madrus, tuld, parve, signaalid, peli, tankide, idega, madruse, astuv, vahi, ankrupeli, ankur, konteinerid, topi, ahtri, reeder, tekil, tunnistus, madruseks, laadimise, häireplaan, ankrukett, laevas, ketti, lipp, paat, tulesid, nafta, katkeLisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal. 4. Mis on „Pilot Card“ Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas, sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve. Pilet No. 02 1. Kardinaalne ujuvmärgistus
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne
Keemiline vedelik-kustutussüsteem Varustus: *Isiklik varustus: Kaitseriietus ( kaitseb soojuskiirguse ,tule, auru eest ) Kummist saapad (ei juhi elektrit ) Jäigast kiivrist (kaitseb pead ) Taskulamp ( peab põlema vähemalt 3 tundi ) *hingamisaparaat peab olema autonoomne, töötama suruõhul, balloonides peab olema vähemalt 1200 l. õhku, 30min Iga hingamisaparaadi juurde käib vähemalt 30m pikkune tulekindel tross. Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest ) Vältimine. *Suitsetada ettenähtud kohas. *ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori. *Tuleb jälgida elektriseadmete korrashoidu; kaablid ja kaitsmed, ajutised juhtmed, lahtised elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid.
kinnitamiseks,ketikast,ankru-ja ketiklüüs,juhtpult. 16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross.Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole
20 · Ankru vabastamine veealusest takistusest. Vahel ankrut välja võttes, eriti peale ankrul triivimist, avastame, et meie laeva ankur on üles tõstnud teise laeva ankruketi, mingi veealuse kaabli või merre visatud vana trossi. Halvim variant on siis, kui tõstsime üles voolu all oleva kaabli, sellega on kaptenile ebameeldivused kindlustatud. 21 Kuidas vabaneda võõrast ankruketist või kaablist? Variante võib olla mitmeid. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast,
Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga). Ballerit toetavad laagrid võivad olIa tugilaagrid (hingedega ja alt
Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus on 2,5 m vaba sõiduruumi laius on 6,0 m, kõrgus 5,0 m. Tõstejõud on 250 t. Tõstetava autoteki nr 6 rambid: Mõlemad on 19,9 m pikad ja 10,05 m laiad. Vaba sõidukõrgus on 2,1 m, sõiduruumi laius on 9,6 m. Sildumine Tekimeeskonna jaotus ja kohustused sildumisel. Haalamise ettevalmistus: · Kapten: 1. Määrab kindlaks laevapere liikmete paigutuse haalamisel. · Vanemtüürimees on kohustatud: 1. Informeerima õigeaegselt mehaanikut eelseisvast haalamisest. 2. Informeerima haalamisel osalevaid meeskonnaliikmeid eelseisvast haalamisest. 3. Kindlustama, et soritakse ära kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised. 4. Kontrollima side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel, laeva sireeni ning valgussignalisatsiooni. · Vastutavad meeskonna liikmed vööris ja ahtris: 1
.................................................................... ...................................................................... ..................................................................... .................................................................. ................................................................. .................................................................... 19. Kas selliselt paigaldatud trossistopper peab pinge all olevat trossi kinni .............................................................................................................................................. 20 Milline on õioge trossilukkude paigutus 21. Mis on pildil valesti 5 .......................................................................................................................
teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse, laeva õige trimmi, nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse; vaadatakse üle luugiseade, tagatakse kindel luukide sulgemine ja hermeetilisus; tekilasti korral soritakse see soringutega kindlalt arvestades õõtsumist ja tekile sattuva vee survet; võetakse muid meetmeid, mis tulenevad laeva konstruktiivsest omapärast või spetsialiseerumisest.
arvestama, et see tegevus vastab käesoleva osa reeglitele. 5 iii) Kui kaks laeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, on laev, mille liikumist ei tohi takistada, kohustatud täielikult kinni pidama käesoleva osa reeglitest. Reegel 9. Kitsused a) Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik. b) Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. c) Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva. d) Laev ei tohi ületada kitsust või faarvaatrit, kui see takistab niisuguse laeva liikumist, mis
· Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG) · Laevade mehitamine väljaõppinud laevaperega (STCW) Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega. Eesmärgid: · korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel,
vasakus pardas Sea pubi. 10 teki vööris asub roolimaja(sild), ohvitseride kajutid, meeskonna mess ja puhkeruum ning meeskonna kajutid, ahtris sun deck, Ibiza disco, tekimeeskonna ladu ja värviladu, ning CO2 ruum. Laeval on 7 tuletõrjejaama: esimene asub 4 teki 1 trepi paremas pardas , teine asub 9 teki 3 trepi juures, kolmas asub 3 teki 4 trepi juures, neljas asub 12 teki ahtri osas, viies asub 10 tekil parema parda ahtris värvilao kõrval, kuues asub 2 tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk ja seal asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud olla 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu ajal on kõigil keelatud viibida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8 ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks sõukruvi, mõlemale kantakse jõud läbi kahe peamasina. Ahtris on 2 visiiri ja vööris üks.
Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m 3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud
Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m 3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud
Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL-0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus
Ankruketi lülid on toetatud tugedega - kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25-meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ankruketi parda taha juhtimiseks on teki ja parda sisse tehtud läbiminekuavad. Et anda avade servadele ümardatud kuju ja tagada nende tugevus, varustatakse nad klüüsidega. Klüüs on terasest valatud tugev äärik, mis ääristab ankruketi läbiminekuava. Sõltuvalt asukohast eristatakse pardaklüüse ja tekiklüüse. Parda- ja tekiklüüsid ühendatakse omavahel paksuseinalise klüüsitoruga. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on:
laeva kursile ja kiirusele - kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit, mida kasutatakse või mida võib- olla tuleb kasutada. - magnet- ja vurrkompassi õiendeid - nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente - vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ). Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k
8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand),loodusreostus Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus, .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud: Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid · SOLAS-konventsiooni nõuetele vastavust tõendavad laevale väljastatavad tunnistused (sertifikaadid) · Veeteede Amet (väljastab diplomeid ja kontrollib, juurdleb avariisi) · Klassifikatsiooniühingud · Euroopa merengusorganisatsioon- rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega
• Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i. Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini (või service draft) ja vabaparda vahel. Half Siding of Keel - horisontaalses suunas tasane laevapõhja osa mõõdetuna vasaku või parema parda poole laeva pikisuunas. Oluline info dokkimisel Tween Deck Height - vertikaalne kaugus kügnevate tekkide vahel mõõdetuna teki piimi pealt laeva parda ääres Air draft - laeva gabariitkõrgus Parallel Middle Body - laeva pikkus, millel laeva keskosa mõõt püsib muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju? Saleda kerekujuga laev on kiirem kui täidlase kerekujuga laev Sellepoolest on täidlase kerekujuga laev lainetes palju sujuvam ja stabiilsem kui
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Joon. 10.2.1. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st.
hiljem kui 22:00 selle langetama. Vahimadruse kohustused ankrus. Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.
m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2
korrigeeritud vastavalt muutustele mis tekivad laeva reisi käigus. Ballastimise tulemusena tekkinud laeva süvise muutused peavad olema vastavalt välja arvestatud ning fikseeritud vastavalt nõuetele. Informatsioon peamasina tööreziimi kohta peab olema roolikambris selgelt kindlaks määratav. Vahitüürimees on vastutav kõikide sillas asuvate süsteemide ning nende kontrollsüsteemide jälgimise eest. Logiraamatud Vahitüürimees on kohustatud fikseerima logiraamatus laeva liikumist ning laevapere tegevust puudutava informatsiooni. Samuti on ta kohustatud fikseerima raadiopäevaraamatus kogu laeva raadiosidet puudutava vajaliku informatsiooni. Püstuvuse arvutamine Väljavõte Stability bookleti note'dest 1. EELPÜSTUVUS. Saades kaubamanifesti, arvutame kokku meetrid ja tonnid. Saadud tonnidega teeme NAPA's eelpüstuvuse, mis aga on kindlasti ebatäpne, kuna autode kaalud muutuvad kindlasti laadimise käigus
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon 9.4. 1)- kuivlastilaeval, 2)- reisilaeval; I- piigid (vöör- ja ahterpiigid), II- lastiruumid, III- topeltpõhja ruumid, IV- süvatankid, V- pea- ja abimasinate ruumid; a- teenindusruumid, b- laevapere ruumid, c- reisijate ruumid, d- lastiruumid, e- kütuse, vee ja ballastvee tsisternid; 1- IV korrus, ülemine sild, 2- tekihoone (kambri) tekk, III korrus (komandosild), 3- tekihoone tekk II korus (paaditekk), 4- teine platvorm, 5- tekiehitise I korrus, paki ja jüti tekk, 6- ülatekk, 7- esimene platvorm, 8- sisemine põhi, tankilagi, 9- tekiehitise II korruse tekk, jalutustekk, 10- teine tekk (vaheseinte tekk), 11- teine tekk.
5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine; 6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus; 7) hüdrograafiline mõõdistamine; 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine; 9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus; 10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine; 11) tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine laevapere liikmetele; 12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine; 13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus; 14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 01.07.2011] 15) laevade agenteerimine. 3. Konossement, selle sisu ja tähendus. Eesti kaubandusliku meresõidu seaduse § 38 järgi on konossement kaubaväärtpaber,
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed
kaks lühikest heli, kui muudab oma kurssi vasakule kolm lühikest heli, kui tema käiturid töötavad täiskäigul tagasi Manööverdussignaalid möödasõidul Kui laevad on üksteisele nähtavad sõidul kitsustes või faarvaatris, peab teisest laevast vasakult poolt mööda sõita kavatsev laev andma signaali, mis koosneb kahest pikast ja kahest lühikesest helist. Kui möödasõit on kavatsetud paremalt poolt, siis peab signaal koosnema kahest pikast ja ühest lühikesest helist. Laev, millest kavatsetakse mööda sõita, peab oma nõusoleku väljendama signaaliga, mis koosneb ühest pikast, ühest lühikesest, ühest pikast ja ühest lühikesest helist. Kui üksteisele nähtavad laevad lähenevad teineteisele ja üks laev ei saa aru teise laeva kavatsusest, tuleb kahtleval laeval anda signaal, mis koosneb viiest lühikesest helist. Signaalid piiratud nähtavuse korral
Samuti võib see põhjustada õnnetusi inimestega. Sellepärast peavad last ja lahtine varustus enne raskelasti operatsioonide algust kinnitatud olema. 7. Vabapinnad ballast- ja/või lastitankides vähendavad püstuvuse piiri. Laadimis- lossimisoperatsioonide jooksul võib see põhjustada negatiivse algpüstuvuse tekke ja laeva ootamatu käitumise rippekreeni (loll angle) vajumisega. Eriti võib see juhtuda õli laadivatel-lossivatel OBO laevadel ja "ainus põiktank- single tank across" kujundusega tankeritel. Neil laevatüüpidel peab täpselt järgima heakskiidetud lastioperatsiooniplaane. Kontrolli meetmed 1. Püstuvuse kontrolli suhtes lastioperatsioonide jooksul peab kompanii andma üldised juhised, mis sobivad antud laeva- ja lastitüübile ning käsitlevad: · Lastimise ja lossimise õige järjekorra planeerimist koos ballasti- ja punkerdusoperatsioonidega · Operatsioonide piisavat kontrolli, sealhulgas kaubamassi pealevõtu perioodilist jälgimist
mehitamata masinaruumi (UMS) vahikorraldusele üleminek peab olema küllaldaselt ette valmistatud ning selleks peavad olema rakendatud ettenähtud ettevaatusabinõud. 5. peatükk LAEVA SEISUVAHT (1) Nõudeid seisuvahile rakendatakse ekspluatatsioonis olevatel laevadel, kui laev on sadamas sildunud või ankrus. (2) Kapten ja vanemmehaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase ja tegusa seisuvahi kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. 6. VAHITEENISTUSE KORRALDAMISE PÕHIALUSED 1. peatükk LAEVAPERE LIIKMETE VALMISOLEK VAHITEENISTUSEKS Vahti pidavate laevapere liikmete puhkus (1) Vahti pidavatele laevapere liikmetele tuleb ette näha vähemalt 10 tundi puhkust iga 24-tunnise perioodi jooksul. (2) Puhketunnid jaotatakse mitte enam kui kahte perioodi, kusjuures ühe puhkeperioodi pikkus peab olema vähemalt kuus tundi. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkeperioodide nõudeid ei rakendata hädaolukorra, õppehäirete ja muude erakorraliste sündmuste puhul.
Lintskimmer - Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Nöörskimmer - Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossist välja naftat ning suunavad selle reservuaari. Künniste süsteem - Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseina. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari.
täitumine veega ei vii laeva hukkumisele, kui vesi ei tungi edasi teistesse veetihedatesse sektsioonidesse. Rahvusvaheliste ohutusnõuete kohaselt, mida kirjutab ette Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/1978), määratakse igale laevale olenevalt kasutuseesmärgist sektsioonide arv, mille täitumisel veega ujuvusvaru peab tagama laeva uppumatuse. Sellised veetihedad vaheseinad olid juba Titanic’ul, kuid jäämägi, mis lõhestas parda, lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu pidada täitunud sektsioonide vee survele, hakkasid murduma ja vesi tungis kogu laevakeresse. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on
Esimene viis laeva värvimiseks- värvimiseks planeeritud pindala pestakse igasugusest mustusest puhtaks. Vana lahtine värv eemaldatakse. Kui kogu värvitav pindala on roostes, eemaldatakse vana värv täielikult kuni metallini. Abivahendina mastis töötamisel kasutatakse pootsmanitooli. Pootsmanitool tehakse lühikesest lauast, mille nurkades on augud ja auke läbipaistvast, põhja all ristuvast trossitopist. Ülemised trossi otsad on kokku kleeditud ja moodustavad ou. Talas on põhitugedega pangust ja kahest trossitopist koosnev ripp-pink. Suurtel reisilaevadel on mõlemas pardas rippuv pardatõstuk, mis liigub piki parrast ülemise teki äärel olevat relsi mööda. Tavaliselt ei roosteta kogu pindala, vaid ilmuvad üksikud roostelaigud. Sageli roostetavad keevitusõmblused ja keevituse kohad igasuguste kronštenide ümber. Sellised kohad tuleb eriti hoolikalt puhastada ja mite korda kruntida.
tolliasutusele, Veeteede Ameti koordinatsioonikeskusele, Terviseameti piirkondlikule talitusele, Põllumajandusametile (kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja Toiduametile (kui on olemas vastav last); 3)Munsterroll ja reisijate nimekiri : sadamakapteni talitusele, piirivalvele ,tolliasutusele, Terviseameti piirkondlikule talitusele; 4.) Tervisedeklaratsioon: Terviseameti piirkondlikule talitusele; 5.) Lastideklaratsioon, laeva varude deklaratsioon, laevapere vara deklaratsioon: tolliasutusele (ainult laeva sadamasse sisenemisel); 6.) Lasti manifest(id) ja konossement(id) : tolliasutusele, piirivalvele, sadamakapteni talitusele, Põllumajandusametile (manifest, kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja Toiduametile (manifest, kui on olemas vastav last); 7.) Teatis sadamas araantavate toidujäätmete kohta : Veterinaar- ja Toiduametile; 8.) Teatis sadamas araantavate laevaheitmete liigi ja koguse kohta: sadamakapteni talitusele; 9
annaabi.ee 
