tohi olla virnades vaid peab asetsema rippasendis või ühekordselt laotuna restidel. · liha morfoloogilised omadused- olenevad liigist · kuidas pH muutub lihas- eluslooma lihastes pH 7,0-7,4. tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8tunni jooksul pärast tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Liha valkude denaturatsioon = madal pH + kõrge temperatuur. Valkude denaturatsioon põhjustab nende lahustuvuse kao, vee kaotuse, veesidumisvõime vähenemise, värvus muutub heledamaks. Nimetatud muutused on ebasoovitavad nii värske liha kui ka lihasaaduste tooraine puhul. · liha lõike viisid- Et liha säilitaks oma vett, tuleb liha lõigata nii, et sidekoelised kestad jääksid maksimaalselt terveks · liha veesisaldus- Annab lihale massi ja mahlasuse. Vesi on lahustiks lihas sisalduvate vees lahustuvate toitainete jaoks. 60-80% · liha külmutamine ei tohi olla üksteise vastus
näitajaid: • Värvust • Veesidumisvõimet • Maitset • Õrnust • Säilivusaega • Joonis. PSE, normaalne ja DFD liha LIHA VEESIDUVUS • Liha põhiline koostisosa on vesi (70–75%). • Liha kvaliteeti mõjutab nii liha veesisaldus, vee seostatuse viis kui ka vee jagunemine lihase eri osades. • Võib olla kaks sarnase veesisaldusega lihatükki, millest üks on pehme ja vesine, teine aga kõva ja kuiv. • Liha veesidumisvõime määrab: • liha ja lihatoodete füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja tehnoloogilised omadused: • toore liha värvuse, koetise, tuimuse, toote saagise, mahlasuse, õrnuse, struktuuri jne. • Veesidumisvõimel on otsene seos liha massikadudega säilitamise ajal. • Kui lihal on madal veesidumisvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur veekadu ja ka suur massikadu. • Vee kadu lihast säilitamise ajal toimub vee aurumise tõttu liha pinnalt.
EROSIOON Erosioon mullastiku looduslik ärakanne Pinnase erosiooni põhjustavad: · Sademed · Vooluvesi · Tuul · Temperatuuri kõikumine Erosiooni soodustavad/kiirendavad: · Liigkarjatamine · Metsade hävitamine · Väärad maaharimisviisid [1.] Erosiooni tagajärjed Maakera viljakamaimatel põllualadel läheb kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. · Mulla produktiivsuse ja veesidumisvõime vähenemine [1.] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.] Veeerosioon [5.] Tuuleerosioon [5.] Erosiooni ennetamine · Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus
Fifth level http://pilt.delfi.ee/picture/4809513 / Sordiomase kleepvalgu taseme saavutamine Valida sordile vastav mullaerim ja lõimis Pidada kinni sordile esitatud agrotehnilistest nõuetest Mitte segada kleepvalgu erineva sisaldusega viljapartiisid Kohene kuivatamine Kleepvalgu kvaliteedi iseloomustus Kleepvalk peab olema elastne, vetruv ja keskmise venitatavusega Jahu veesidumisvõime ja taigna stabiilsus on otseses sõltuvuses märja kleepvalgu kogusest ja gluteenindeksist Nisu Langemisarv: optimaalne jahul 220- 250 sek. Saiaküpsetamiseks ei sobi jahu, millel on alla 160 sek. Kleepvalgu sisadus: minimaalne kvaliteetsel toidunisul 23%, optimaalne 25% või rohkem Proteiinisisaldus vähemalt üle 11% http://siitnurgastjasealtnurgast.blogspot.com/2010/05/ciabatta-seekord-durumjahuga
Alused asetatakse 40 minutiks kuivatuskappi 105 ºC juurde. 40 minuti möödudes pannakse proovid eksikaatorisse jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõimest, veesisaldusest, vigastatud tärkliseterade hulgast, taigna valmistamise meetodist ja seadmetest, leiva kvaliteedinäitajatest. Töökäik: tsentrifuugitopsi kaalutakse 0,4 g jahu ning lisatakse 4 ml destilleeritud vett. Topsi sisu segatakse klaaspulgaga, mis segamise lõppedes pestakse 1 ml destilleeritud veega. Tops jäetakse seisma 15 minutiks, misjärel proov tsentrifuugitakse 15 minutit. 15 min möödudes
..7,0 5,3- ni (2…3 päeva jooksul). See põhjustab valkude denatureerumise, vabanevad ja aktiveeruvad ensüümid, mis lõpetavad surmakangestuse. 7. Kuna organismi kaitsesüsteemid ei toimi enam, on võimalik mikroorganismide pidurdamatu/kontrollimatu areng. 8. Lihas kogunevad erinevad ainevahetusproduktid, mis toob kaasa valkude lagunemise ning lõhna ja maitse muutumise. 19. Autolüüsi käigus toimuvad muutused (pH, glükogeenisisaldus, piimhappesisaldus, veesidumisvõime, lõiketugevus) pH – Eluslooma lihaste pH on 7,0-7,4. Tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8 tunni jooksul pärast looma tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Tavapäraselt jääb liha pH 5…7 vahele. Nendest väärtustest kõrgema või madalama puhul on tegemist käärimise või roiskumisega. Tapajärgse liha pH langemine on eelkõige seotud glükogeeni lagunemisel tekkiva piimhappe lihastesse kogunemisega
Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel valikul ja agrotehnikal ning väetamisel. Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades. Koristusega viivitamisel või vihmasel koristusoerjoodil võib tärklis fermentide toimel hakata hüdrolüüsuma ja langemisarvu väärtus vähenema. Langemisarv sõltub ka sordi geneetilisest eripärast. Terade peas idanemisel lõhustub tärklis suhkruteks. Jahu kaotab veesidumisvõime, sai jääb nätske või moodustub pätsi alumises osas kleepjas viirg. Optimaalseks loetakse jahu langemisarvu 220...250sek. Saia küpsetamiseks ei sobi jahu, mille langemisarv on alla 160sek. Heades agrotehnilistes tingimustes kasvatatud viljal võib langemisarv olla üle 300 sek, ulatuses isegi 400 seki-n, kuid see ei vähenda vilja kvaliteeti, kui ülekuumutamisega ei ole eluvõimet hävitatud. Langemisarv sõltub ilmastikust, koristusajast ja vilja kuivatamisest.Langemisarvuga
või rohkemgi. Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal
Idanemist alustanud rukkiterad ei kuiva põllul ka väga sooja ja kuiva ilma saabudes. Ärakasvanud vilja kuivatamine enam langemisarvu ei tõsta ning kord idanema hakanud tera pärast kuivatamist enam ei idane. Täisküpse rukki koristamine on suhteliselt raske, sest väga kuivad terad poolituvad peksukorvis. langemisarv Madal langemisarv (alla 120 s) viitab varjatud idanemisele ning niisugusest jahust küpsetatud leib on tänkjas ega kerki, sest jahu veesidumisvõime on madal. Mõõduka niiskuse ja soojuse tingimustes kasvanud ja õigeaegselt koristatud rukki langemisarv võib olla 250300 sekundit. Leiva küpsetamiseks peab langemisarv olema suurem kui 120 sekundit. Eesti tarbijale suupärane leib küpsetatakse jahust, mille langemisarv on 150170 sekundit. Suurema langemisarvuga (üle 170 s) jahust saab küpsetada koorikleiba. Erinevate sortide langemisarvud on erinevad. Tähtis aga ei ole langemisarvu kõrgeim väärtus, vaid selle püsivus.
Sellepärast pektiini molekulide hävitamine soodustab osakeste sadestumist. Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine): Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel. Kuumutamist tuleb kiiresti asendada jahutamisega. Sellisel vaheldumisel nõrgestab valkude veesidumisvõime, nad lähevad põhja ja kiskuvad kaasa teisi heljumeid. Kuid pektiin, tärklis ja teised kolloid jäävad mahla. Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90℃- ni, jahutatakse aga 35-40 ℃- ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide
Koosnevad vähesest arvust omavahel glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi molekuli jääkidest. · Jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks sõltuvalt vaba hemiatsetaalrühma (hemiketaalrühma) olemasolust Vaba hemiatsetaalrühm (hemiketaalrühm) on olemas = redutseeriv Vaba hemiatsetaalrühm (hemiketaalrühm) puudub = mitteredutseeriv · karamellistuvad (karamellaan, karamelleen, karamelliin) Hea lahustuvus ja veesidumisvõime. Üldiselt magusa maitsega ( määrab struktuur, temperatuur, pH, teiste ainete (nt hapete) juuresolek. . Maitse intensiivsus väheneb koos ahela pikkuse kasvuga Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos 14. Polüsahhariidid (tärklis, dekstriinid, pektiinained): esinemine, ehitus, omadused. Tärklise muutused toidu valmistamisel: vee siumine, pundumine, klisterdumine, hüdrolüüs, destruktsioon. Mõjufaktorid: tärklise ehitus (teraviljast või kartulist), temperatuur,
2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt on suurem kui mulla pooridel füüsikaline neelamisvõime- seob mulla osakesi pindpinevuse ja vaba pinnaenergia abil
Parandab taigna veesidumisvõimet 11) Tamarindi jahu Moodustab stabiilseid geele laias pH vahemikus Sobilik asendaja pektiinile 12) Arabinogalaktaan lehisest Hea lahustuvusega Madala viskoossusega Kasutatakse emulgeerijana ja stabiliseerijana 13) Pektiin 14) Tärklis 15) Tselluloos Inimorganismis ei seedu Vees on lahustumatu Pundumisvõime ja veesidumisvõime on kaduvväike või halb 16) Tselluloosi derivaadid Head pundumisomadused ja paranenud lahustuvus a. Alküültselluloos, hüdroksüalküültselluloos Metüül- või hüdroksümetüülrühmad Erinevad pundumis- ja lahustumisomadused b. Karboksümetüültselluloos Leeliselise tselluloosi töötlemisel kloroäädikhappega Omadused sõltuvad asenduse astmest ja polümeriseerumisest
Oksüdeerub kiiresti Suurem bakteriaalse saastatuse tõenäosus Veri toiduainena Valguallikas, 22 % valku Fe, vit. A, fosfolipiidid Puudused: kiire roiskumine Autolüüs piimhape pH langus proteaaside aktiveerumine valkude lagunemine. Mikroorganismide ensüümide toimel valgud lagunevad ja aminohapped dekarboksüüluvad indool, skatool, merkaptaanid hemolüüs tekib methemoglobiin, HbOH · Liha valkude omastatavus, liha valmimine, veesidumisvõime · C ja F o ümberarvutus KILE · Kiire pruunistamine Paljude liharoogade valmistusõpetus algab soovitusega lihatükk või -tükid kõigepealt pannil kiiresti pruunistada ja alles siis asuda järgmiste etappide juurde. Pruunistamise mõte. Väga paljud autorid kinnitavad senini, et pruunistamisel liha poorid sulguvad ning lihamahl püsib kuulekalt liha sees. Tänapäevasema suunitlusega autorid aga
vastasioonide kihiga aga osakesteks. Kolloidid võivad esineda mullas kas sooli või geeli. Sooli puhul on kolloidid veeümbrisest ja elektrilisest laengust tingituna lahuses harjumatult., sest samanimelise laenguga kolloidid tõukavad üksteist eemale. Hüdrofiilsete kolloididena on mullas montmorillmoniidi rühma mineraalid j aka orgaanilised phendid, mis adsorbeeruvad rohesti vet ja hoiavad seda tugevasti kinni. Hüdrofoobsetel kolloididel on väikseim veesidumisvõime. Nad annavad seotud vet ka kergesti ära ja seejärel sadenevad, 3)Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitemsuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga. Eristada saab viite neelamisvõimet: Mehaaniline- nim mulla omadust pidada kinni tahke aine oosakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu
mikroorganismide tegevuse kaudu taimetoitainete lahustuvust ning omastatavust. Huumusained on ka head biostimulaatorid ehk kasvuedendajad ning neil on supressiivsed (taimehaigusi tõrjuvad) omadused. Huumuse mõju kasvupinnastele Mõju kasvupinnase veerežiimile: huumus suurendab veemahutavust, parandab vee liikuvust ning ühtlustab taimede veevarustust; huumuse veesidumisvõime ületab savide veesidumisvõime 4 … 5 kordselt. Mõju kasvupinnase taimetoitainete sisaldusele: huumus parandab toitainete neelamismahutavust, vähendab toiteelementide väljauhtumist, vähendab erosiooniohtu, alandab elektrijuhtivust, stabiliseerib kasvupinnase reaktsiooni ning on tooraineks süsihappegaasi moodustumisel. Mõju kasvupinnase struktuursusele: huumus parandab struktuursust ja õhustatavust,
tagavad selle viljakuse. Mulla erosiooni põhjustavad: · sademed · vooluvesi · tuul · temperatuuri kõikumised Nii uhutakse minema maa viljakas pinnakiht-huumuserikas muld. Kui ärakanne ületab uuenemiskiiruse, tuleb vaesuvat mulda käsitleda kui taastumatut loodusvara. Maapinna kulumine - looduslik nähtus, mis muutub probleemiks, kui inimene oma tegevusega loob erosiooni soodustavaid tingimusi. Erosiooni esmane tagajärg on nii mulla produktiivsuse kui ka veesidumisvõime vähenemine. Juhul kui erosioon jätkub praeguse kiirusega, kaotab inimkond lähema saja aasta jooksul 2/3 oma põldude viljakast mullast. Erosiooni kiirendavad: · liigkarjatamine, · metsade hävitamine · väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põldudel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. Oluliselt pidurdavad erosiooni erilised segaviljelusmeetmed. Näiteks ribapõllunduses
Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on 97C vee juures 5-6 tundi. Külma veega on leotusaeg 24 tundi. Kaerajahu Kaerajahu hinnatakse just kõrge veeslahustuvate kiudainete sisalduse tõttu. Need alandavad kolesterooli taset veres ja tõstavad glükoosi taluvust. Kaerajahu sisaldab küll võrreldes teiste jahudega veidi rohkem valku, kuid mitte kleepvalku. Seetõttu ei sobi pärmiga leivatoodete valmistamiseks kasutada ainult kaerajahu, küll aga nisujahuga koos. Kaerajahu veesidumisvõime on madal, kuid see suureneb küpsetamisel. Seetõttu on kaerajahu lisamisel taigen vedelam. Kaerajahu sobib aga suurepäraselt küpsiste ja kookide valmistamiseks. 3 Odrajahu Odrajahu sisaldab küll kleepvalku, kuid seda on vähe ja valgu leivaküpsetamisnäitajad on halvad. Võrreldes nisujahuga on odravalgu aminohappeline koostis parem. Lääneriikides kasutatakse odrajahu leivaküpsetamisel tagasihoidlikumalt
Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on 97C vee juures 5-6 tundi. Külma veega on leotusaeg 24 tundi. Kaerajahu Kaerajahu hinnatakse just kõrge veeslahustuvate kiudainete sisalduse tõttu. Need alandavad kolesterooli taset veres ja tõstavad glükoosi taluvust. Kaerajahu sisaldab küll võrreldes teiste jahudega veidi rohkem valku, kuid mitte kleepvalku. Seetõttu ei sobi pärmiga leivatoodete valmistamiseks kasutada ainult kaerajahu, küll aga nisujahuga koos. Kaerajahu veesidumisvõime on madal, kuid see suureneb küpsetamisel. Seetõttu on kaerajahu lisamisel taigen vedelam. Kaerajahu sobib aga suurepäraselt küpsiste ja kookide valmistamiseks. 3 Odrajahu Odrajahu sisaldab küll kleepvalku, kuid seda on vähe ja valgu leivaküpsetamisnäitajad on halvad. Võrreldes nisujahuga on odravalgu aminohappeline koostis parem. Lääneriikides kasutatakse odrajahu leivaküpsetamisel tagasihoidlikumalt
on DE arvu väärtus, seda suurem on olemasoleva dekstroosi suhteline hulk. Saadakse valmistoode, milles on sama hulk glükoosisiirupit, kuid suureneb pehmus ja saadakse pehme mass. Maisisiirupit toodetakse tärklises happelise ja/või ensümaatilise hüdrolüüsiga lihtsamate sahhariidide (dekstroos, maltoos, maltotrioos, maltotetraoos ja dekstriinid) seguks. Nimetatud sahhariidid on madalama molaarmassiga ning kõrgema magususega, samas on kõrgema molaarmassiga suhkrutel parem veesidumisvõime. Jäätise valmistamisel on dekstroosi kasutamise peamine põhjus madalama külmumistäpi saavutamine. See võimaldab toodet serveerida vahetult sügavkülmast võetuna. Tavaliselt kasutatakse dekstroosi ja sahharoosi proportsioonides 4/10 või 4/11, olenevalt soovitud magususest. Kasutatavatest suhkrutest on kõige magusam fruktoos, sellele järgnevad sahharoos, dekstroos, maltoos ja laktoos. Vesilahuses on ühe osa sahharoosiga võrdväärse
siseelundid, harjased, siserasv, neerud, neerurasv, suguelundid, keel, pea- ja selja-aju, diafragma, pea ( kaelaluu ja esimese kaelalüli vahelt), esijalad randmeliigesest, saba (viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt) ning sõrad. Liha kvaliteedinäitajatest peetakse olulisemateks liha toiteväärtust (keemiline koostis), organoleptilisi (värvus, välimus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus), tehnoloogilisi (veesidumisvõime, pH, elektrijuhtivus, keedu- ja tilkumiskadu) ja sanitaarhügieenilisi näitajaid. Kvaliteedi seisukohast on kõige tähtsam liha happesus (pH). Sõltuvalt happesuse muutuse kiirusest ja ulatusest eristatakse normaalset, PSE- ja DFD-liha Toitumisfüsioloogilised näitajad Toiteväärtus Sealiha toiteväärtus oleneb liha keemilisest koostisest, toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldusest lihas. Kalorite allikaks on valgud,
ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) o Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Füüsikalis- keemilised meetodid põhinevad kolloidide termilisel töötlusel ning selgitavate reagentide lisamisel Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel. Kuumutamist tuleb kiiresti asendada jahutamisega. Sellisel vaheldumisel nõrgestab valkude veesidumisvõime, nad lähevad põhja ja kiskuvad kaasa teisi heljumeid. Kuid pektiin, tärklis ja teised kolloid jäävad mahla. Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90- ni, jahutatakse aga 35-40 - ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Reagentidena kasutatakse zelatiini, bentoniidi, taniini ja polüvinüülpolüpürrolidooni. Selitamine zelatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga
Ristandsead on suurema viljakusega (12-13 põrsast pesakonnas ja ka võõrutamisel oli 3 põrsast keskmiselt rohkem, seega on emiselt võimalik aastaga saada 5-8 põrsast enam) kui euroopa seatõud.Ristandsead saavutavad varem suguküpsuse - 90-95-päevaselt (esimesed innad).Ristandemised käsutavad 100-150 kg sööta aastas vähem kui puhtatõulised euroopa tõugude emised.Ristandsigade tapasaagis on aga madalam kui euroopa sigadel. Liha kvaliteet (värvus, veesidumisvõime, pH) on üldjuhul ristand-sigadel parem. 55. Eesti seakasvatuse arengulugu. SEAKASVATUSE ARENG EESTIS Seakasvatus hoogustus 19 saj. II poolel, kui linnade elanikkond hakkas kasvama, talupojad said oma talud päriseks osta. Esimesed seakasvatusealased kirjutised avaldati ajakirjas Eesti Põllumees (Inglismaa siga 1873; Mis seakasvatuse juures tähele panna, 1874; Berksiire siga, 1875). Nendes soovitatakse pidada paremaid (Inglismaa) sigu ning jagatakse õpetusi
annaabi.ee 
