toitumusaste jne; –tapamajast/külmhoonest väljasaadetav rümp peab vastama lihalõikuse kvaliteedinõuetele: temperatuur, pinna hügieeniline tase, töötlemise kvaliteet jne; –lõigatud liha kvaliteet peab olema kooskõlas kaupluse või lihatööstuse nõuetega; –müügis olev liha või toode peab vastama ostja soovidele ja oodatavale kvaliteeditasemele ELUSLOOMA KVALITEET – RÜMBA KVALITEET – LIHA KVALITEET – LIHASAADUSTE KVALITEET Jälgitavus - võimalus jälgida sellist toitu, sööta, toidulooma või -ainet, mis on mõeldud kasutamiseks toidus või söödas või mille puhul eeldatakse sellist kasutamist, kõikidel tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel. Jälgitavuse põhieesmärk : Tagada toidu ohutus, võimaldades uurijatel määrata kindlaks toiduohutusega seotud probleemi täpne allikas.
· kuidas pH muutub lihas- eluslooma lihastes pH 7,0-7,4. tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8tunni jooksul pärast tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Liha valkude denaturatsioon = madal pH + kõrge temperatuur. Valkude denaturatsioon põhjustab nende lahustuvuse kao, vee kaotuse, veesidumisvõime vähenemise, värvus muutub heledamaks. Nimetatud muutused on ebasoovitavad nii värske liha kui ka lihasaaduste tooraine puhul. · liha lõike viisid- Et liha säilitaks oma vett, tuleb liha lõigata nii, et sidekoelised kestad jääksid maksimaalselt terveks · liha veesisaldus- Annab lihale massi ja mahlasuse. Vesi on lahustiks lihas sisalduvate vees lahustuvate toitainete jaoks. 60-80% · liha külmutamine ei tohi olla üksteise vastus · rümp- looma kere pärast tapmist ja korrastamist. · tapajärgsed muutused lihas 1. Temperatuuri muutus 2. pH muutus 3
1) toote jahutamine krüoskoopilise punktini, 2) vahetu külmutamine (vee külmutamine), 3) toote sisetemperatuuri viimine ettenähtud tasemeni. Külmutamiskiirus mõjutab kudedes jääkristallide moodustumist, tekkivate kristallide mõõtmeid ja arvu ning kristallide jaotumise ühtlust. Jääkristallide mõõtmetest oleneb kudede loomuliku struktuuri säilimine. Kudede taastumine sulatamisel oleneb jääkristallide jaotumise ühtlusest. Suurte kristallide teke on liha ja lihasaaduste külmutamisel ebasoovitav nähtus. Vee külmumisel suureneb ta maht umbes 10%. Suured kristallid laiendavad rakkudevahelist ruumi, purustavad oma teravate äärtega sidekoelisi kilesid, lihaskiud deformeeruvad ja osaliselt purunevad. Liha mahlakadude suurus kudedest sõltub kristallide suurusest ja asetusest ning nendega seotud morfoloogilise struktuuri lagunemisest. Mida aeglasemalt ja kõrgemal temperatuuril on liha külmutatud, seda suurem on tema mahlakadu.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kiiresti riknevate lastide omadused............................................................................................ 4 Liha ja lihasaaduste transport.....................................................................................................5 Puuviljade vedu...........................................................................................................................7 Banaanide vedu................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus...........................................................................................
Säilitamine 2-3 nädalat sellisel viisil. Sügavkülmutus u -20ºC, peale ülessulatamist tuleb liha kohe edasi töödelda ehk ei tohiks liha uuesti külmutada,ning kui jätta liha kauemaks seisma,siis jookseb lihamahl lihast välja. Soolamine on üks vanimaid säilitamise võtteid, soolvees e märgsoolamine 10-25% soolvees. 6-8ºC juures säilub u 1 kuu. Soolamisele järgneb suitsutamine Ka kuivsoolamine on kasutatav,aga see on kulukam,ent liha säili kauem. Lihatooted Lihasaaduste alla jagatakse eelnevalt töödeldud liha : Vorstitooted valmistatud ühe v mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie-või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid peenestatud maksast v lihast valmistatud lihatoode Hakkliha valmistatud mitmest erinevast liha segust Konservid konserveeritud liha koos teiste toiduainetega Pooltooted frikadellid,pelmeenid,pihvid
hingamispäev. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed. Söömine Judaism keelab süüa korraga liha- ja piimatoite. "Sina ei pea mitte vasikat keetma tema ema piimas sees," on öeldud kirjasõnas. Iisraelis, kus muidu loetakse kõike alati täht-tähelt, on see keeld laienenud igasuguste piima- ja lihasaaduste koos söömise keeluks. Isegi nende toitude söömise vahe peab olema piisavalt pikk. Piima-lihakeeld laieneb ka söömisvälisele tegevusele: ühe ortodoksse juudi kodus on alati kaks komplekti nõusid söögi tegemiseks - serveerimiseks ning kaks kraanikaussi ja nõudepesumasinat. Ikka piima- ja lihanõude jaoks eraldi.
Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3. Kokkuvõte .................................................................................................... 8 4. Kasutatud kirjandus ................................................................................
maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Uus majanduspoliitika- II Uus majanduspoliitika 1920 II poolel 1) riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist); 2) lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet; 3) peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima- ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu) Põllumajanduse pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi võid ja peekonit. 5) 1.jaanuaril 1928 teostati välislaenuga rahareform. Rahaühikuks sai kroon, mis
LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS
teelusikaga varustatuna. Indias elab palju rahvaid, suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused. Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega. Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki. Kuigi looduslikud eeldused toiduainete tootmiseks on enamikul maal väga head, on paljude Indias elavate inimeste toit kehv. Mitmed usundid keelavad liha ja igasuguse lihasaaduste, isegi kalade, munade ja piima tarbimise. Seepärast on hulk rahvast puhtakujulised vegetaarlased ja söövad peamiselt riisi, putrusid, aedvilju. Kellel piima kasutamine on lubatud, need söövad ka piima ning piimasaadusi, eriti jogurtit ja võid. Teised saavad valguallikana ainult kaunvilju ja pähkleid, lehmapiima aset täidab kookospähklipiim. Praetakse taimeõlide ja rasvadega.
sissevedu välismaalt. Ajutine Valitsus otsustas avaldada üleskutse vilja vabatahtlikuks kokkuvõtmiseks talumeestelt. Et vabatahtlikult toodi vilja kokku väga vähe siis kujunes toitlustuse olukord riigis väga kriitiliseks. Toitlustusküsimuse korraldamiseks asutati keskorganina iseseisev toitlustusministeerium. Otsustati korraldada vilja sundvõtmine maapiirkondades, keelati viljaga kauplemine vabaturul. Siseturul lasti vabaks kauplemine kartuli, heinte, liha, lihasaaduste, munade, piima ja piimasaadustega. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Raskused valitsesid ka karjamajanduses. Eestis enne Maailmasõda oli Vabadussõja eel olukord kujunenud niisuguseks, et maa ei suutnud enam rahuldada oma elanike vajadusi lihasaaduste järele. Seoses lihasaaduste nappusega lubati vorsti valmistada hobuselihast. Toitlustusküsimuses oli 1919.a veebruaris raskused jõudnud haripunkti.
tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu; * väga rasvased kalad (üle 15%) angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola. Liha ja lihatoitude soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit. 1 portsjon on 80 kcal ehk päevas kokku 160320 kcal. Lihasaaduste alla kuuluvad ka verest valmistatud tooted. Selle toiduaineterühma tooteid võib asendada kala ja kalasaadustega või teiste valgurikaste, nt munatoitudega, seetõttu ei pea neid iga päev sööma. Lihatooted on kasulikud, sest nii lihas, siseelundites kui ka veretoodetes on organismile soodne aminohapete vahekord ja piisavalt on asendamatuid aminohappeid. Lihasaadustes on rikkalikult rauda, A- vitamiini ja B-rühma vitamiine. Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed.
Põhjustavad naha- ja soole- ja kopsuvormid. Antraksil rohkem kopsuvorme. Veritsustõbi ja temperatuuri tõus on iseloomulikud.Koeaugud. Akne poorid ummistuvad, bakterid poorides, tekib nahamädanik. Piimhapebakterid lihased ,,käärivad". Soolekepike põhjustab kõhulahtisust. Rauabakterid, metanogeenid. Salmonelloos nakkushaigus, põhjustaks salmonella sugukohda kuuluv bakter. Väliskeskkonnas ääretult vastupidav. Inimene nakatub salmonelloosi saastunud liha, lihasaaduste või muna tarvitamisel. Eriti ohtlikud linnulihakotletid, frikadellid. Sümptomid tekivad 2-3 12 tunni vältel. Algab külmavärinate ja kehatemperatuuri tõusuga (40 kraadi), iiveldus, kõhulahtisus. Kaitsesüstid puuduvad. Kestab haigus heal juhul 5 päeva, kui ei lõppe surmaga. Düsenteeria nakkus on jämesooles, enamlevinud nakkushaigus maailmas. Düsenteeriabakter eluvõimeline väliskeskkonnas 3 kuud, vees 45 päeva.Satub väliskekkonda väljaheidetega. Levitajateks kärbsed
Challah palmitsetakse 6st taignaribast ja laual peab neid alati olema kaks. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed. Söömisest judaismis: Liha ja piim. Judaism keelab süüa korraga liha ja piimatoite. "Sina ei pea mitte vasikat keetma tema ema piimas sees," on öeldud kirjasõnas. Iisraelis, kus muidu loetakse kõike alati tähttähelt, on see keeld laienenud igasuguste piima ja lihasaaduste koos söömise keeluks. Isegi nende toitude söömise vahe peab olema piisavalt pikk. Piimalihakeeld laieneb ka söömisvälisele tegevusele: ühe ortodoksse juudi kodus on alati kaks komplekti nõusid söögi tegemiseks serveerimiseks ning kaks kraanikaussi ja nõudepesumasinat. Ikka piima ja lihanõude jaoks eraldi. Matsa. Matsa on leiva aseaine paasapühade kaheksal päeval. Toora järgi oli Iisraeli lastel Egiptusest
struktuuriga ja hästi lõigatav ja kleepuv ioota karrageen moodustab tugeva elastse geeli lambda karrageen geeli ei moodusta, kuid tihestab siiski massi. Karrageeni kasutamine sinkide valmistamisel. Sinkidele lisatakse karrageeni 0,10,6 %, tooraine hulgast, olenevalt liha omadustest ja vajalikult kaalu juurdekasvust. KARRAGEENI KASUTAMISE PLUSSID seostuse parandamine kadude vähendamine saagise suurendamine rasvasisalduse vähendamine mahlasuse garanteerimine Lihasaaduste tootmisel kasutatavad lisandid. A.valklisandid 1. piimavalgud lõssipulber keeduvorstidele, roavalmistusvorstidele, rupskitootes demineraliseeritud lõssipulber magus, kasut, rupskitoodete valmistamisel kaseinaadid väga kõrge valgusisaldusega kast, keeduvorstid jne vadakutooted nagu lõssipulber, erineva koostisega 2. Sidekoevalgud valkstabilisaatorid sooned kõõlused, kamar drinde kamarapulber 3. verevalgud täisveri veretooted, vereseerumid, plasmapulbrid jne 4
Liha ja liharoad Kristi Tüvi Miks peaks liha sööma? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit,
Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g. Süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid. Rasvaste, suhkrurohkete ja soolaste toitude tarbimisel tuleb olla mõõdukas - tavatoit peaks olema vähese rasva- ja suhkrusisaldusega. Soovitatav on liha töötlemisel ja söömisel eemaldada nähtav rasv ja nahk. Tähelepanu tasub pöörata varjatud rasva võimalikele allikatele toidus, näiteks lihasaaduste poolvalmistooted (viinerid, sardellid, pihvid, kotletid, pasteedid), majoneesid ja saiakesed-küpsetised, ning piirata nende tarbimist. Päevas võib maiustusi tarbida 2–4 portsjonit. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. 1 Toitumine peab olema regulaarne, kogused mõõdukad - päevas peaks sööma 3
Algselt oli nili-ravi kaks erinevat tõugu, kuid nüüd loetakse ühe tõu alla. Põhiliseimaks piimapühvliks Euroopas on kohalik vahemere-tüüp, kelle erinevaid tüüpe on erinevates riikides ristandatud India murrahiga. Lihajõudlus Pühvleid peetud veoloomadena aastasadu. Tänu sellele on neil eriliselt arenenud lihastik- nimelt võivad mõned loomad kaaluda koguni üle 1000kg ehk üle tonni. Kuigi pühvlid on suuresti kasutatud lihasaaduste pärast, ei ole neid siiski kasutatud ainul sel eesmärgil, enne nüüdset. Kuna varem tehti lihaks peamiselt vanu loomi, ei ole imestada, et pühvli liha peeti nõrga kvaliteediga lihaks. See aga ei pea paika noorloomade liha kohta. Loomad, kelle pidamis- ja söötmistingimused on head, omavad pehmet ning hästi vastuvõetavat liha. Pühvlite lihakeha on rohkem musklilisem ning nende luu- ning rasvasuhe on madalam võrreldes laialdaselt levinud koduveisega. Kuna pühvli liha sisaldab vähem
Nitriteid lisatakse lihale ja kalale teadlikult selleks, et vältida sinna sisse nitrititest veelgi mürgisema surmavalt mürgise aine teket. Nimelt peale lihale roosaka värvuse andmist, takistavad nitritid veel mikroorganismide tegevust, mille tulemusena võiks lihatoodete riknemisel moodustuda sinna surmav mürkaine. Nitraadid ja nitritid satuvad inimorganismi seega peamiselt nii taimede kui ka vorsti ja teiste lihasaaduste ning kala söömise kaudu. On täheldatud, et nitritid võivad ka organismi tekkida linnaõhus leiduvate lämmastikoksiidide sissehingamisel. Taimede kaudu saadavate nitraatide ja nitritite sattumist organismi aitavad vähendada teadlikud töövõtted, sest on teada taimeosad, milles on lämmastikusisaldus suurem. Juurviljades kogunevad nitraadid rohkem otstesse, lehtköögiviljades leherootsudesse. Kartulis ja kurgis kogunevad nitraadid peamiselt koore alla, kapsas ja porgandis südamikku
surm. Tänu kaitsesüstimisele on haigusnähtude esinemine väga harv. Salmonelloosid Salmonelloos on äge nakkushaigus, mis kahjustab maosooletrakti ja mille tekitajateks on Salmonella sugukonda kuuluvad mikroobid. Salmonellad on väliskeskkonnas suhteliselt vastupidavad. Temperatuuril 70 °C hävivad 5-10 minuti jooksul. Lihatükis 10-11 cm sügavuses kannatavad aga isegi keetmist. Inimene nakatub salmonelloosi saastunud liha, lihasaaduste või munade tarvitamisest. Soojas hoitavates lihaproduktides paljunevad salmonellad intensiivselt. Eriti ohtlikud on kotletid, frikadellid, kapsarullid jms. Väga ohtlikud on toored pardimunad, sest need on tavaliselt 100%-liselt salmonelladest saastunud. Tavaliselt on haiguse algus äge: külmavärinad, kehatemperatuur 38-40 °C, valud kõhus, iiveldus, kõhulahtisus. Kestab umbes 5 päeva ja kaitsesüstimist ei tehta.
näitajad, sanitaarhügieenilised näitajad). Sealiha toiteväärtus oleneb liha keemilisest koostisest, toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldusest lihas. Kalorite allikaks on valgud, rasvad ja süsivesikud, kuid bioloogiliselt on olulised või hädavajalikud ka B-grupi vitamiinid, asendamatud aminohapped. Sensoorsed näitajad on määratavad meeleelundite abil. Tähtsamad liha ja lihasaaduste sensoorsed näitajad on välimus, värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus. Need näitajad määravad sageli liha vastuvõetavuse.Esimene mulje või arvamus lihast tekib tarbijal liha värvuse ja välisilme järgi. Tehnoloogilised näitajad määravad sealiha kõlblikkuse ümbertöötlemiseks kodustes või tööstuslikes tingimustes. Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks otstarbeks liha kasutatakse. Näiteks liha veesiduvusvõime: keeduvorstide puhul on vajalik võimalikult
organoleptika, tehnoloogilised näitajad, sanitaarhügieenilised näitajad). Sealiha toiteväärtus oleneb liha keemilisest koostisest, toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldusest lihas. Kalorite allikaks on valgud, rasvad ja süsivesikud, kuid bioloogiliselt on olulised või hädavajalikud ka B-grupi vitamiinid, asendamatud aminohapped. Sensoorsed näitajad on määratavad meeleelundite abil. Tähtsamad liha ja lihasaaduste sensoorsed näitajad on välimus, värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus. Need näitajad määravad sageli liha vastuvõetavuse.Esimene mulje või arvamus lihast tekib tarbijal liha värvuse ja välisilme järgi. Tehnoloogilised näitajad määravad sealiha kõlblikkuse ümbertöötlemiseks kodustes või tööstuslikes tingimustes. Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks otstarbeks liha kasutatakse. Näiteks liha veesiduvusvõime: keeduvorstide puhul on
toidukaupluse iseteenindav (selve) osakond. Aasta lõpuks töötas juba 4 selveosakonnaga kauplust. 17 1953. aastal reorganiseeriti kogu riigi ulatuses ka hulgikaubandus, mis allutati NSV Liidu Kaubandusministeeriumile. Viimase juurde loodud hulgikaubanduse peavalitsuse alluvuses hakkasid tööle : "Glavsahartorgi"(suhkru kaubandus) Eesti kontor "Glavtorgvino"(veini kaubandus) Eesti Kontor "Glavmjasotorgi"(lihasaaduste kaubandus) Eesti Kontor "Glavmaslotorgi"(või ja rasvainete kaubandus) Eesti Kontor "Glavrõbtorgi"(kalasaaduste kaubandus) Eesti Kontor "Glavtorgplodoovostsi"(puu- ja köögivilja kaubandus) Tallinna Baas "Glavtekstiltorgi"(tekstiilikaupade kaubandus) Eesti Vabariiklik Baas "Glavtorgodezda"(valmisriiete kaubandus) Eesti Vabariiklik Baas "Glavobuvtorgi"(jalatsite kaubandus) Eesti Vabariiklik Baas "Glavlesostroitorgi"(ehitusmaterjalide kaubandus) Eesti Kontor
Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Hapete ja nende soolade kasutamine. · Lämmastikushappe puhast vormi ei tunta, kuid teda kasutatakse laialt vesilahusena. · Lämmastikushappe sooli (nitriteid) saadakse nitraatide redutseerimisel kuuma metalliga: · Nitritid on enamasti vees lahustuvad ja kergelt mürgised. · Kasutatakse lihasaaduste konserveerimisel ja värvi säilitamiseks. · Lämmastikhape HNO3 on värvusetu vedelik, mis keeb 83 °C juures. Kontsentreeritud HNO3 on sageli kollakas, kuna sisaldab happe lagunemisel tekkinud NO2. · HNO3 on tugev hape ja tugev oksüdeerija. · Saadakse Ostwaldi protsessil ammoniaagi oksüdeerimise ja NO2 disproportsioneerumise tulemusena. · Nitraadid on vees hästilahustuvad. 38. Fosfori ühend PH3: selle kasutamine ja kirjutage tasakaalustatud tekkereaktsioon.
Hapete ja nende soolade kasutamine. Lämmastikushape HNO2 on nõrk hape, mis on tuntud vaid vesilahustes, laguneb aeglaselt ka toatemperatuuril. 2NO2+H2OHNO3+HNO2. Lämmastikushappe puhast vormi ei tunta, kuid teda kasutatakse laialt vesilahusena. · Lämmastikushappe sooli (nitriteid) saadakse nitraatide redutseerimisel kuuma metalliga: KNO3+PbKNO2+PbO · Nitritid on enamasti vees lahustuvad ja kergelt mürgised. Kasutatakse lihasaaduste konserveerimisel ja värvi säilitamiseks. Lämmastikhape HNO3 on üks kolmest peamisest tänapäeva keemiatööstuses kasutatavast happest. Veevaba HNO3 on ebapüsiv (radikaal NO3- on ebastabiilne), teravalõhnaline värvusetu vedelik, keeb 83C juures. Valguse ja soojuse mõjul laguneb, värvudes kollakaks või pruunikaks. HNO3 on tugev hape ja tugev oksüdeerija. Saadakse Ostwaldi protsessil ammoniaagi oksüdeerimise ja NO2
Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele,mis algselt tegeles peamiselt põlevkivist kütteõli valmistamisega. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus ettevõtted kui ka tselluloosi ja paberikombinaadid. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu vajaduste rahuldamisele Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima -ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu). Põllumajandustoodete ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid,tapamajuja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Senisest rohkem tähelepanu hakati pöörama söödakultuuridele, mille külvipind oluliselt suurenes. Peamiselt kasvasid söödakultuurid kartulikasvatuse piiramise arvelt. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja toodang
annaabi.ee 
