Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Liha KT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Liha KT #1 Liha KT #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kedds Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
ppt

Liha

LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile vajalikud asendamatud amiohapped sobivas

Toit ja toitumine
thumbnail
4
docx

Lihad

Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel · Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas · Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40%

Toiduaine õpetus
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­ Suitsutussaaduste tootmise osakond ­ Kulinaartoodete osakond ­ Subprodukt- ja veretoodete osakond ­ Valmisroogade tootmise osakond · Tehnotoodete tootmise tsehh · Lihakonservide tootmise tsehh

Tehnoloogia
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

madalamale Sukeldumine Rõhu tõus 1 atm/m Gaaside lahustuvus paraneb, maht kahaneb, lämmastik või esile kutsuda kiidihik liinarkoosisarnase seisundi, hapniku liig kahjustab närvisüsteemi Ülespoole tõusmisel kessoontõbi (gaasid aurustuvad, mullid ummistavad sooni, kahjustuvad õõnesorganid) 46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Karnivoorid ­ toiduks liha, veri, rasvkude ja siseelundid. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Seedetrakt on lühike ja lihtsa stuktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivahejad tihti pikad. Herbivoorid ­ Toidus vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsiesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda- tselluloos, hemitselluloos. Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool)

Füsioloogia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi

Füsioloogia
thumbnail
24
docx

Spordibiokeemia konspekt

valgu hulga taastumise ja ülesehitamise protsessid. Kui uuria määr on kõrge, toimuvad alles lagundamisprotsessid. Lämmastikubilansi mõõtmiseks mõõdetakse uuria tase hommikuti peale ärkamist. Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20 +2) nimetatakse proteinogeenseteks aka „valke valmistavateks“. Neist 9 on asendamatut (organism ei suuda ise sünteesida) ja 11 asendatavat. Valguallika kvaliteet: 1) kõrge kvaliteet – sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid: piim, munad, liha 2) keskmine – puudu kuni kaks AH’d: pähklid, riis, soja, kartul, kaer 3) madal kvaliteet – puudu rohkem kui 2 AH’d: nisujahu, oad Keskmiselt 0,8g/kg kohta/ päevas tarbida valku on ok. 1,5g/kg/päevas, kui tahta lihasmassi kasvatada. Üle 2g pole kasu. Valgu ületarbimine: suureneb koormus maksale (toodab uuriat – valgu lagundamisel aminohappe vabastatud lämmastik) ja neerudele (uriin). Suureneb veekadu. Funktsioonid: 1) Ensümaatiline

Spordisotsioloogia
thumbnail
15
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket ­ siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happe-leelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp- produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ­ioon ka hingamise regulatsiooni ­ vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS- arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni- süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub

Füsioloogia
thumbnail
24
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

Alkohol pärsib ADH teket ­ siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happeleelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ­ioon ka hingamise regulatsiooni ­ vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniinangiotensiinaldosterooni süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub

Füsioloogia



Lisainfo

Liha- ja lihasaaduste kvaliteetKT kordamisküsimusedSoidla tunniks

Kommentaarid (1)

jannnu profiilipilt
jannnu: ok
10:03 24-10-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun