Viinerid ja sardellid esitlus (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

Lihatoodete tehnoloogia

Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted.

Loodusteadused

30

doc

Lihasaaduste eksam

Kasutatav tooraine võib olenevalt kutrist olla jahutatud, külmutatud või ka kõrgemal temperatuuril (maksavorst). Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine. Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid. Kutrikauss pöörleb ja seal asuvad noad peenestavad ja segavad toorainet. Kuterdamise lõpuks saadakse homogeenne vorstisegu - viinerid, sardellid, keeduvorstid. Olenevalt kutrist võib see töötada vaakumis või atmosfäärirõhul. Kuterdamine toimub kahefaasilise protsessina: 1) peenpeenestamine (1/3 kogu protsessist); 2) vorstisegu moodustumine (2/3 kogu protsessist). Tooraine lisamise järjekord: 1) esmalt kõige taisem tooraine, 2) seejärel soolamislisandid (keedusool, fosfaadid), jäävesi, 3) rasvane tooraine ja 4) maitseained Kuterdamise põhireeglid: 1

Toiduainete loomne toore

20

doc

Liha ja lihatooted - referaat

Hangunud süldi pinnal ei tohi rasvakihi paksus olla üle 2 mm. Konsistents peab olema tihe. Muljumisel ei tohi sült lõheneda ega jätta jälgi. Lõhn ja maitse peavad olema süldile omased. 7. Pasteedid valmistatakse nii lihast kui ka subproduktidest, mis keedetakse, peenestatakse, pannakse vormi ja küpsetatakse. Pasteedid peavad olema puhta pinnaga. Konsistents tihe, pastataolise massi sarnane, halli värvusega, meeldiva maitse ja vürtsise lõhnaga. 8. Viinerid ja sardellid ­ tootmisprotsessilt sarnanevad viinerid ja sardellid keeduvorstidega, kuid kujutavad endast siiski omaette vorstiliiki, kuna seapeki 14  asemel sisaldab nende vorstimass rasvast või poolrasvast sealiha. Viineritel ja sardellidel on täidis pasteedilise lõikepinnaga. Viinerid on enamasti kunstkestas, sardell sea soolest naturaalkestas. Sardell valmistatakse kas sea- või loomalihast, viineris on mõlemad lihaliigid

Toidukaubandus

96

doc

Toidukaubaõpetus

Suitsusingike (latis /kg). Tootevaliku väljapanek: Kui võrrelda Turu Kaubamajaga, siis on kaupluse riiulitel ruumist puudust ei tule. Alumistel riiulitel on toodete vahel kasutatud eraldajaid, mis aitavad välja laotavaid tooteid stabiilsetena (nt vorstilatid liikumatuna) ning read sirgetena (pehmed MAP pakendid püstises asendis). Tooted olid paigutatud näoga, seega tarbijana näen tootepakendit. Oli aru saada, kus on viinerid, sardellid, keeduvorstid, verivorstid, singid jne. Kõik on ilusti kategoriseeritud. Hinnad avalduvad selgelt ja arusaadavalt. Kasutatud on riiulirääkijaid „REVOLUTSIOON“, „Kõige soodsam“ ja noolekesega silt „KAMPAANIA“. Tavahinna kõrval on ära toodud hind kliendikaardi “Aitäh“ omanikele, ning kollasega soodne hind. 21 Maxima Rakvere kaubamärgi toodete välja panekud. Fotod: Autor 3 LIHA

Kaubandus

62

doc

Toiduained

Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud). Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse vormides tootesisese temperatuurini 71°. Suitsuvorstid on kuuma suitsuga suitsutatud. Jagunevad omakorda kuumsuitsuvorstideks (suitsutatud tootesisese temperatuurini 70...74°), poolsuitsuvorstideks (suitsutatud,

Toitumisõpetus

26

docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid ­ rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j

Toit ja toitumine

33

docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi

Kokandus

20

docx

Protsessid toiduainete tööstuses

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014  SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 2.3. Vormimine.....................

Piimatehnoloogia

Kommentaarid (0)