Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria toiduainete loomne toore - 9 õppematerjali

Toit >> Toiduainete loomne toore
1
doc

Toiduainete loomne toore

P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piima...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
33 allalaadimist
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
28 allalaadimist
3
docx

Suhkur looduses ja suhkruliigid

Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat ­ st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrud võib jagada looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. · Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
19 allalaadimist
4
doc

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur ­ kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja ­taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse tehnoloogia ja on palju tehtud angerjakasvatuse arendamiseks. Ameerika panus kalakasvatusse sai alguse vikerforelli kodustaisest...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
45 allalaadimist
22
doc

Seakasvatuse eksamiküsimused

Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
29 allalaadimist
30
doc

Lihasaaduste eksam

Ohutu toidu mõiste Toit, mis ettenähtud viisil tarvitades ei põhjusta inimese haigestumist ega tervise halvenemist. 6. Toidu mõiste Toit on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 7. Toiduringi põhimõtted Toiduring annab piltliku ülevaate päevamenüü koostamisest. Toiduained on jagatud kaheksasse gruppi. Soovitatav päevane portsjonite arv on antud toiduainegruppide kaupa. Igapäeva menüü peaks sisaldama kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Selline tasakaalustatud toitumine kindlustab oluliste toitainete saamise ning toidu rasvhappelise koostise tasakaalustatuse. Muidugi tuleb toitu tarbida mõistlikus koguses, millegagi ei tohi liialdada, siis ta ei ole enam kasulik. Pole olemas kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused. Loomsete toiduainete osakaal on 13 ning taimsete toiduainete osakaal 23 kogu toidust. 8. Liha kui toit - miks peaks liha sööma? Missuguste oluliste toitainetega varustab liha meie organismi? Liha kui toit varustab inimest energiaga (valgud, rasvad, süsivesikud), täisväärtuslike valkudega. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud, nagu näiteks liha valgud. Lihas leidub asendamatuid aminohappeid, neid ei ole organism võimeline ise sünteesima. Veel on liha oluline vitamiinide allikas (B-grupp, A,D,E,K), küllastumata (oleiinhape, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped) ja küllastunud rasvhapped (pekis või õlis). Veel leiame lihast erinevaid mineraalaineid. Inimese organism vajab toiduks liha, kuna taimne valk ei asenda loomset valku. Loomne valk aga soodustab taimse valgu omastavust. 9. Loomse valgu allikad Loomse valgu allikad on LIHA; PIIM; MUNA; KALA. Inimese valgu vajadus on 80…100 g ööpäevas. Sellest umbes poole peaks moodustama loom...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
40 allalaadimist
10
doc

Piimakonservide kordamisküsimused, seminaride küsimused

a. 1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservid on sellised piimatooted, mille säilivusaeg on pikk, temperatuuril üle 0°C. Nende kiire riknemine ei toimu ka toatemperatuuril, kui säilitatakse toote pakendi hermeetilisust. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust?  Pikk säilivusaeg,  võimalus ära kasutada sekundaartoorainet,  suur energiamahukas,  palju eriliike ja kasutusvaldkondi. 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega.  Lõpptootena inimtoiduks, otse tarbijale - kondenspiim suhkruga väikepakendis  Pooltootena toiduainetetööstuses/inimtoiduks- kondenspiima suhkruga kondiitritööstu...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
9 allalaadimist
12
docx

Tärklise kordamisküsimused, sissejuhatus

Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega. Keemilise koostise järgi Toiduainei...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
16 allalaadimist
48
docx

Toiduainetööstuse üldseadmete eksamiküsimused, joonistega

32. Piimaautode tsisternid on valmistatud roostevaba terases 33. 34. 36. 35. 37. 3 38. 39. 40. Toiduainetööstuse sisetransport 41. 42. Linttransportöör e. konveier on mõeldud tahkete toiduainete transportimiseks punktist A punkti B. Seade koosneb karedast lindist, mis pannakse liikuma elektrimootori jõul ringselt. 43. 44. Kraapkonveier e. kett- võimaldades kuhjata konveier leiab kasutust...

Toiduainete loomne toore - Eesti Maaülikool
43 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun