Konspekt (6)

Kunsti Konspekt
2007
Kaur Peri
TPT
PA-07A
Sisukord
Arhitektuur 6
Ürgaja kunst 7
Mesopotaamia kunst 8
Egiptus 8
Kordamisküsimused 10
Kreeka kunst 10
Rooma kunst 11
Vara-kristlik kultuur 12
Romaanika 13
Gootika 13
Renessanss 15
Impressionism 16
Mis on kunst?
Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses.
Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab
kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteetilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost.
Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks?
See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib.
Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutavas kunstis on selleks värvid, paber, kivi jne.
Muusikas muusikaline heli, kirjanduses sõna jne. Kunstniku oskus anda oma loomingulisele kavatsusele nõnda
nimetatud liha ja veri , mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes, on samavana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab.
Kunstiliigid
1. KUJUTAV KUNST
a) maalikunst
b) Graafika
c) skulptuur
2. ARHITEKTUUR
a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised.
b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised.
c) militaararhitektuur
(nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur)
3. TARBEKUNST
a) keraamika
b) tekstiilikunst
c) klaasikunst
d) metallehistöö
e) nahkehitustöö
f) puittehistööd
4. TÖÖSTUSKUNST
5. MUUSIKA
a) vokaalmuusika
b) instrumentaalmuusika
6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika
a) lüürika
b) eepika
c) dramaatika
7. TEATRIKUNST
a) näidend
b) ooper
c) operett
d) ballett
8. KOREOGRAAFIA
a) rahvatants
b) peotants
c) estraaditants
d) klassikaline tants
9. ESTRAADIKUNST
a) muusika
b) tants
c) sõnakunst
d) tsirkus
10. TSIRKUS
akrobaadid, klounid , illusionistid, dresseerijad,
ekvilibrist, žonglöörid, kunstratsutajad.
11. FOTOKUNST
12. FILMIKUNST
a) mängufilm
b) multifilm
c) dokumentaalfilm
13. TELEVISIOONIKUNST
14. ARVUTIKUNST
Kordamisküsimused
1. Milline seos kultuuriga on kunstil?
2. Mida kõike võib sisaldada mõiste kultuur?
3. Kas ilus on kunstiteoses oluline? Põhjenda.
4. Milliseid ideid võib väljendada kunstiteos ?
5. Mida teeb kunstnik, kui ta stiliseerib või idealiseerib kujutatavat?
6. Mis on kunstielu keskseks sündmuseks?
7. Leia erinevaid tähendusi sõnale kunst.
8. Miks on mingi kunstiliik kunst?
Kujutav kunst
Maalikunsti väljendusvahendiks on värvus. On olemas tahvelmaal ,
monomentaalmaal ja miniatuurmaal .
1. Tahvelmaali tehnika - tahvelmaal on ümberpaigutatav ja maalitakse
tahvli kujulisele materjalile.
2. Tempera - vanim maalitehnika, maalitakse vees lahustuvate värvidega,
väga erinevatele materjalidele.
3. Akvarell - värvitakse vees lahustuvate ja läbipaistvate värvidega
spetsiaalsele paberile.
4. Guašš - vees lahustuvate värvidega erinevatele materjalidele.
5. Pastell - maalitakse pastell kriitidega.
6. Enkaustika - väga vana tehnika. Vahamaal. Kuumade vahavärvidega
kuumale puidule .
7. Akrüül - sarnane õlivärvile, aga värv lahustub vees.
Seinamaali tehnika ehk monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ja segeli ka ette antud teemal.
Fresko – maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid.
Sekko – maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt .
Sgrafiito – sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb.
Mosaiik – spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos.
Vitraaž – kunstiliselt kujundatud klaasaken.
Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad:
1. Joonistus – esineb ainult ainu eksemplarina. ( pliiatsi -, söe- ja duššijoonistus)
2. Paljundusgraafika
Kõrgtrükk:
1. Puulõige
2. Puugravüür
3. Linoollõige
4. Plastikaatlõige
Mehaanilised tehnikad:
1. Vasegravüür
2. Kuivnõel
3. Metsotinto
4. Kartongtüll
Söövitus tehnikad:
1. Ofort
2. Akvatinta
3. Pehmelakk
Lametrükk:
1. Lito
2. Siiditrükk
3. Monotüüpia e. klaasitrükk
Skulptuur on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhi žanriteks on portree, figuur , loomaskulptuur ja abstraktskulptuur.
Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse . Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile.
Eesti tuntuimad vanad skulptorid on: A.Weizenberg, J.Koort, L.Annamees, A.Adamson.

Arhitektuur

Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris.Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust.

vastupidavus e kontruktiivsus

Kasulikkus e funktrisionaalsus

Ilu e esteetilisus
Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest.
Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja , ühiskondlik hoone või tööstushoone.
Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus.
Esteetiline väärtus seisneb tema sisu ja välimuse ühtsuses, kompositsiooni täiuslikkuses ja üksik osa suhtes kogu kompositsiooni näol.
Arhitektruur väljendab oma aja stiili.
Ajalugu näitab arhitektruuri pidevat arengut, pidevat uue ja vana võistlust, üldise stiili ja rahvusliku omapära suhet.
Arhitektruuris on kõige iseloomulikum isepära selles, et ta kätkeb endas tehnika ja kunsti koostööd. Ta on kunstide süntees. Erinevad kunstiliigid tekkisid kõige rohkem renessansist.
Kunstimõisted:

Süžee – sisu, mida kujutatakse

Teema – mida kujutatakse

Motiiv – põhjus mis seda tehakse

žanr – kunsti liigitamise katekooria

Kompositsioon – esemete paigutus

Kunsti perspektiiv -

Koloriit – stiilne ja moderne interjör

Proportsioon – terviku ja temaüksikute osade suursuhted

Exterjoor - väliskujundus

Interjöör - sisekujundus

Ürgaja kunst

Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Kui vanad need on? Umbes 32 000 aastat vanad

Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel?

Millega need valmistati?

Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad?

Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi?

Kuidas nimetatakse Euroopa vanimat teadaolevat inimest kujutavat skulptuuri?

Prantsusmaal, Cueva de las Monedas

Piisoneid, hobused , kitsi ja ka inimkäsi

Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal

Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast)
Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr)
Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitisi

Maltal , Ggantija megaliit , umbes 3600 Ekr

Mesopotaamia kunst

Mida tähendab mesopotaamia ja millistel tänapäevaste riikide territooriumil see asus?

Sumeritelt pärineb inimkonna suurim tehniline leiutis , milline?

Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks?

Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks?

Mida tead Paabeli tornist?

Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi?

Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu?

Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis

Ratas

Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma)

Rippaed

See on peajumala Marduki tempe

Kuna Babüloonias ei olnud kive siis ehitati see põletatud savi peale, aga see ei säili hästi

Egiptus

Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks:

Vana riik 2900 - 2200 Ekr

Keskmine riik 2100-1600 Ekr

Uusriik 1600-1000 Ekr
Egiptuses valitses läbi aegade 30 dünastiat ja 332. aastal Ekr vallutas Aleksander Suur Egiptuse Pärslastelt ja Egiptus helleniseerus(muutus Kreeka päraseks).
Egiptlased uskusid hingede rändamisse, et hing elab edasi kehas ja hinges ja et hing saaks edasi elada samas miljöös ehitati suuri hauakambreid, kuhu pandi kaasa kõik eluks vajalik.
Vanimad säilinud hauakamber on Mastaba . Mälestuspaik
Hauakamber
Nendele järgnes astmikpüramiid. Püramiidid on vana Egiptuse täiuslikumad ehitised.
Kuulsamad püramiidid on:

• Chephreni
  
• Checpsi ( 146 m kõrge)
  
• Mykerinos
  

Vanaaja lõpul ilmub uus ehitustüüp; päikesetempel. Templiehitises tekkisid samba tüübid. Mis järgisid loodusvorme(sarnaseid papüürusele, palmile). Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Egiptuse kunsti täiuslikumad tööd ongi seinamaalid ja reljeefid . Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega. Välditi mitme plaanilisust ja perspektiive. Kõige iseloomulikumat Egiptusele on kujutatud inimest (pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates). Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile .
Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu. Valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. Väga palju valmistati pisiplastikat, kus kujutati igapäevast tegevust, jumalaid, kus põhikujutiseks püha Skarabeus(sitikas). Templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks , kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate püloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee.
Teiseks tähtsamaks ehitustüübiks on amfiteater . Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse. Etendus toimus all ümmargusel orkestral. Orkestra taga olid näitlejate ruumid, mida nimetati skeeneks. Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbritsev loodus. Õitseajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalse ansamblite ehitus.
Kreeka skulptuuris olid esimesteks kuurosad ja koored . Edasi muutus skulptuuri esmatähtsaks hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks olema mitte nagu ta on. Kaunis oli atleetlik alasti mehe figuur oletatavasti jumalale sarnane. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osatud kujutada nõnda nimetatud märja riide efekti.
Hellenistlikul ajal muutus tähtsaks emotsiooni edasi andmine ja ka sarnasus portree kunstidel. Figuraalsed konstruktsioonid muutusid keeruliseks ( laokooni grupp). Skulptuuridega kaunistati templeid ja linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor , pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga.
Väga kaunid olid reljeefid. Teemaks mütoloogia ja igapäevane elu. Reljeefid peenelt töödeldud, eriti võimas, erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust.
Nii templeid, skulptuure ja reljeefe värviti.
Kreeklased ise pidasid parimaks maale. Kreeklased kasutasid valguse ja varju efekte ning tundsid perspektiivi. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustfiguurilised hiljem punasefiguurilised. Kreeka kunsti kohta on säilinud palju kirjutisi ja näha saab Roomlaste tehtud koopiatelt.

Kordamisküsimused

Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega)

Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta?

Nimeta kolm kuulsamat püramiidi.

Nimeta egiptuse haudehitisi

Kuidas kaunistati hauakambreid.

Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis )?

Mida ütled egiptuse sammaste kohta?

Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure?

*Vana riik 2900-2200 Ekr
*Keskmine riik 2100-1600 Ekr
*Uusriik 1600-1000 Ekr
2. animism , fetišism, totemism ja loomadekultus
3. *Chephreni ( 142 m kõrge)
*Checpsi ( 146 m kõrge)
*Mykerinos
4. mastabat, püramiid, päikesetempel
5. Hauakamber kaunistati värviliste maalingutega
6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates
7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega
8. Need olid suured ja uhked

Kreeka kunst

Kolm ajastut kreeka kultuuris:

Parhhailine e. vana aeg (600-480 Ekr)

Klassikaline e. õitseaeg (480- 323 Ekr)

Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr)
7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda :
1) Dooria – arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu.
2) Joonia koolkond – arenes välja Väike- Aasia rannikul, Kreeka kolooniates. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid .
3) Korintose stiil – arenes välja Kesk-Kreekas, Atika ümbruses. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kasutatakse kõige rohkem akantuslehega kaunistusi.
Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene). Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbruse loodus.
Hellenistlikul ajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalsete ansamblite ehitus.
Kreeka esimesed skulptuurid olid kuurosed ja koored. Edasi muutus esmatähtsaks skulptuuris hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks ta olema, mitte niisugune nagu ta on. Kaunis oli atleetlik, alasti mehe figuur. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osati kujutada nn. märja riide efekti. Skulptuuridega kaunistati linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga. Reljeefid olid peenelt töödeldud, eriti rõivas. Erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust. Kreeklased pidid ise parimaks maali. Kreeklased tundsid perspektiivi ja oskasid kujutada varju efekte. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustafiguurilised hiljem punaskulptuurilised.

Millised kolm stiili valitsesid vana-kreeka kunstis, iseloomusta.

Kirjelda kreeka templi üksikosi

Templi tähtsus

Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti?

Milliseid materjale kasutati skulptuuride valmistamisel?

Mis oli tähtis kreeka skulptuuris

Kus näeme kreeka maale?

Dooria ; Joonia ; Korintose

–

Tempel oli tähtis pühapaik

Parhhailine e. vana aeg (600-480 Ekr)
Klassikaline e. õitseaeg (480- 323 Ekr)
Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr)

marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga

Kõrgused, varju efekt

Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel

Rooma kunst

Kust sai alguse rooma riik?

Millised ehitustehnikad ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele?

Mida tähendab foorum ?

Milleks ehitati trumfikaari?

Millised lõbustusasutusi ehitasid roomlased

Kuidas veedeti aega termides

Kirjelda basiilikat.

Mille poolest oli eeskujulik panteon

Iseloomusta Roomlaste skulptuuri, kuidas see erineb kreeka skulptuurist?

Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega?(Pompeis)

Kirjelda aatriumiga majaplaani.

Rooma riik sai alguse väiksest külast keset Itaaliat ja kasvas kiirest suureks linnaks.

Nad võtsid kasutusele võlvid, kuivatatud tellised , tsemendi ja betooni

See oli monumentaal, mis tavaliselt tähistas sõja võitu.

Nad ehitasid amfiteatreid

Käidi saunas , ujuti basseinis ja käidi ka massaažis

Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea – valgmiku

Vara-kristlik kultuur

Millal tekkis ristiusk ja kus?

Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest?

Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks?

Milliste sümbolitega tähistati Jeesus -Kristust?

Mida tead raamatukunsti algusest?

Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina?

Mis on lööv, transept , apsiid , valgmik , kampawiil, aatrium

Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist.

Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal?

Frangi riigi kuulsam esindaja.

Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias

Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed.

Keiser Constantinus aastal 313

Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane.

Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta.

Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud.

Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa.
Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa.
Apsiid on poolringkujuline nišš altari paigutamiseks.
Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad.
Kampaniil on kellatorn
Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum , mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse.

Frangi riik

5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst .

Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid.
Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks – Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk. Algul kristlaste tagakiusamine , kuni 313 kuulutab Constantinus Suur ristiusu lubatus. Esimesel perioodil kristlikust kunstist rääkida ei saa, sest kristlased pidid end peitma . Peale lubatusk kuulutamist hakkasid kristlased ehitama kogudusehooneid ja võtsid eeskujuks Rooma basiilika. Frangi riigis Merovingide ja Karolingide dünastia. Karolingide ajal hakkas arenema kirjandus kunst, kultuur ja haridus .

Romaanika

Millal hakkas Lääne- Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil?

Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal , ladina ja kreeka ristil ?

Kuidas muutus basiilika romaani stiil?

Kuidas oli omavaheline seotud arhitektuur ja skulptuur?

Mida pidasid kujurid oma töödes oluliseks?

Mida tead teistest kunstiliikidest romaanikas?

Romaani stiil hakkas kujunema 10.sajandil.

Basiilika kesklööv on külglöövidest oluliselt kõrgem ja selle ülaosa on aknad.
Kreeka risti kõik harud on ühepikkused, ladina risti üks haru on teistest tunduvalt pikem.

Romaani basiilika oli põhiplaanilt keerulisem, kui varasemad basiilikad. Ehitati eraldi kooriruume. Basiilika muutus põhiplaanilt ladina risti kujuliseks .

Skulptuur kuulus lahutamatult arhitektuuri juurde.

Kujurid pidasid oluliseks usuliste elamuste väljendamist, ei püütud täpselt loodust matkida.

Maalikunsti rakendati kirikute kaunistamisel, maalidele nagu ka reljeefide püüti anda õpetlik sisu. Jätkus ka miniatuuride loomine.

Gootika

Ajajärku 12. sajandi teisest poolest kuni 15.-16. sajandi nimetatakse Gootikaks. Kunstialase tegevuse aluseks on ikkagi Religioon . Kaubanduse ja teaduse elustumise saab hoogu ka ilmalik kultuur. Kunsti tuleb jälle looduslähedus.
Uus ellusuhtumine leiab väljenduse Gooti katetraalides. Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud „Taevalikku kõrgusesse”. Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega. Teravkaarel ei ole nii tugevat survet seintele ja saab ehitada suuri vitraaž aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi. Gooti katetraalid mõjuvad nii seest kui väljas nõiduslikena. Ka nimetatakse katetraali arhitektuuriliseks sümfooniaks.
Katetraalil on alati sisse käik läänes. Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand. Portaale raamivad kõrged teravkaared, millede tümpanone täidavad roosaknad. Portaali palesitkel asuvad pikaks venitatud lahke naeratusega skulptuurid.
Fassaadi teises vööndis kordub portaalide vorm akendena. Keskel tohutu suur roosaken. Lisanduvad veel väikesed tornikesed, skulptuurid niššides.
Kolmas vöönd on kuningate galerii ja selle tagant tõusevad kaks võimsat kõrgete teravatipuliste tornikiivritega kellatorni. Nad on kõrged, eriti torni kiivrid .
Kui romaani kirikus olid aknad ainult valgusallikateks siis kootikas on seinad teravkaarelisi säravadi vitraaž aknaid täis. Sein on nagu läbipaistev pitskude.
Interjööris on toetuvaid osi raske eraldada tugedest. Loobutud on üleni kivist seinapinnast.
Skulptuurides ja reljeefides kujutatakse uue ja vana testamendi lugusid ja legende. Skulptuurid tavaliselt pikaks venitatud ja seotud arhitektuuriga. Toosid tagasihoidlikud. Rüütlikujudes nähakse kõigepealt kangelast. Kõikjal kohtab jumalaema kujusid . Nõnda nimetatud trooniv Madonna.
Kiriku interjööri tuuakse ka žanri tööd. Näiteks kujutatakse erinevaid talupoegade töid. On kadunud romaani kunsti õudus, rõhutatakse paradiislikust.
Et kooti miniatuur maal saavutab kõrgpunkti 13. sajandiks on väga värviküllane, ornamendi rohke. Ikka veel ei kasutata valguse varju mängu ja perspektiivi.
Gootikas toimub tahvelmaali sünd, esimesed nendest valmistatakse tiib altaritele.
Varakristlik

• Lööv
  
• Apsiid
  
• Galerii
  
• Valgmik
  
• Arkaad
  
• Kampaniil
  
• Sakraalehitis
  
• Konsool
  

Romaanika

• Ladina rist
  
• Kreeka Rist
  
• Katetraal
  
• Toomkirik
  
• Kirik
  
• Kabelite pärg
  
• Kooriruum
  
• Petik
  
• Nisi
  
• Minuskel
  
• Majuskel
  

Gootika

• Portaal
  
• Fiaal
  
• Roie
  
• Roosaken
  
• Baldahhiin
  
• Etik
  
• Diele
  

Renessanss

Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order . Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg – ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi :

eelrenessanss

vararenessanss

kõrgrenessanss
Algul kunstikeskuseks Firenze , siis Rooma ja hiljem Veneetsia . 16. sajandiks
jõuab renessanss ka mujale Euroopasse.
Arhitektuuris suureneb ilmalike ehituste osatähtsus ja tugineb Vana-Rooma saavutustele . Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed .
Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist . Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt.
Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast.
Giotto Di Bondone (1266/76- 1337 )- esimene renessansi maalija
Donatello (1386-1472) – skulptor
Alberti , Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid
Mantegna, Andrea (1431- 1506 ) – maalikunstnik, ühiskondlikke või seltskonnapiltide maalija
Andrea Del Verrocchio (1435-1488) – skulptor
Donato Bramante (1444- 1514) – arhitekt
Sandro Botticelli (1447- 1510 )
Leonardo Da Vinci (1452-1614)
Michelangelo Buowarotti( 1475-1564)
Raffaello Santi (1483- 1520 )
Tiziano Vecellio (1477- 1576 )
Giorgione ( 1478 -1510)
Madalmaade kunstnikud
Jan Van Eyck (1480-1441)
Rogier Van Der Weyden (1399-1467)
Hieronymus Bosch (1450- 1516 )
Seenjor Piter Bruegmel ( 1525 -1569)
Matthias Grünewald (1470-1528)
Albrecht Gürer ( 1471 -1528)
Hans Holbein(1472-1543)

Impressionism

1680 a. alguses kujutasid noored Prantsuse kunstnikud akadeemilise kunsti aegunuks ning koondusid Pariisis Claude Moneti juurde. Nad hakkasid maalima vabas õhus ja püüdsid tabada atmosfääri muutusi. Impersionistlik esteetika sai mõjutusi realismist, Barbizoni koolkonnast .1839 a. leiutati fotograafia. 1874 esimene näitus sai suure kriitika osaliseks . Sealt tuli moneermaali impressioon e. tõusev päike stiilinimetus. Aga 1880-90 jõudis stiil juba kõikjale. Uuendused töölahendites võimaldasid välitöid(kergem olmet ja värvid olid tuubides). Sageli maaliti ühte objekti erinevatel aegade. Maalide piirjooned(tihedus ja ruumilisus ) hajuvad liikumises ning valguses. Kasutati intensiivseid värvitoone. Välditi raskeid varje ja piirjooni. Nähtavad kiired pintslitõmbed ja kohati paks värv. Põhjalikult uuriti värvusteooriad.
Kuulsamad kunstnikud sellest perioodist
Paul Cezanne 1839-1906
Edgar Degas 1834- 1917
Ckayde Monet 1840-1926
Camille Pisarro 1830-1903
Pierre - Auguste Renoir 1941-1919