· On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi · Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna
TALLINNA KOPLI AMETIKOOL TEKSTIIL Mari Akkermann TK-18 TALLINN 2009 SISUKORD 1. TEKSTIIL, TEKSTIILILIIGID, KANGAD 2. VAIBA LIIGID 3. TIKANDID 4. PITSID 5. KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 8. NAHK 9. KOKKUVÕTTEKS 1. TEKSTIIL lad.k textilis "kootud"; vanimad materjalid: vill ja lina olid tuntud nooremal kiviajal. Vanimad säilinud kangad u. 4500.a. eKr. Faijumi. Siidikudumise oskus pärineb Vanast Hiinast u. 2000.a. eKr ja 6.saj. jõudis siiditootmine Bütsantsi ning 12.saj. Euroopasse. Siidikasutamise kõrgaeg Euroopas oli 17.-18.saj. Puuvillased kangad muutusid Euroopas populaarseks 18.saj. Kunstkiudmaterjalid võeti kasutusele 20.saj. Kujutavale kunstile lähim ala on VAIBAKUNST. Vill Lina põllul Lina kangas Siid Siid kangana Vaibakunst
poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend - kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon
kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest
Egiptuses on üldse püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist hävinesid aja jooksul täielikult, teised sattusid kõrbeliiva hävingusse. Püramiidide täpne arv ei ole teada. Alles mõni aeg tagasi, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras varem tundmatuks jäänud püramiidi. Püramiidid asuvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Selles ketis on ka suurim ja kõrgeim püramiid üldse 27. sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval on ka teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävinesid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, peaaegu kolmesaja aasta jooksul
kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada 6 laiade joonte ja paksu värvikorraga
ehteid ja luksusesemeid. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul
motiive, mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms. Hellenistliku ajastu kunstnikud maalisid kaugeid objekte väikestena ja lähedasi suurtena. Kõige hilisemate ja vabameelsemate kunstiteoste juures on säilinud egiptuse maalikunst. Hellenistlikul ajajärgul oli levinud ka portreekunst, milles pole jäänud alles ühtki originaalteost, kuid mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad oma teostuselt on väga erinevad ja neid võib märgata nii Egiptuse kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad
Sisukord 9. Tiitelleht 10. Sisukord 11. Sissejuhatus 12. Püramiidi tehnilised andmed 13. Ehitus 14. Huvitavad faktid püramiididest 15. Sfinks 16. Kokkuvõte 17. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis. Hufu püramiid on kõige suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops).
-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal · Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis · Sealt leiti 19. saj lõpus · Arvukalt väikeseid tahvelmaale · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi
poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul
kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lihvitud Tura lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. (2;24). Püramiidide asetus PILT Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul
suudmeni on jõevool aeglane. Vahemerre suubudes moodustab suure delta (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosette ja Damietta. Etioopia (Abessiinia) mägismaa mussoonvihmad põhjustasid varem Niiluse kesk- ja alamjooksul üleujutusi (juunist oktoobrini, veetaseme tõus 6- 7 meetrit), nüüdisajal reguleerib Niiluse veetaset Assuaani lähedale rajatud hüdrosõlm. Deltast lähtub mitu mageveekanalit (Suessi kanali piirkonda, Faijumi oaasi ja Aleksandriasse). Peamised püügikalad on niiluse ahven, niiluse hulkuim, vesihunt ja hammaskarp. Kõrgpaisude ja suurte veehoidlate rajamine on Niiluse reziimis põhjustatud olulisi, kuid soovimatuid : viljakas muda settib eeskätt veekogu põhja, seepärast väheneb toitaine- ja hapnikusisaldus. Niiluse alamjooksu org (laius15-20 km) on vanimaid inimasutus ja kultuuripiirkondi (niisutusmaaviljelus) ning ka nüüdisajal tihedasti asustatud (97% Egiptuse rahavastikust).
Egiptuses on püramiide umbes seitsekümmend, võib-olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952. aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gisas kolm püramiidi Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurima ja kuulsama Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 233 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats
Teeba kuningas Menhuhotep IV ühendas perioodi lõpuks riigi. Keskmine riik 1991 1650 (12.-14. dünastia) Teeba valitseja Amenemhet I (1991-1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde. Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. Järgneva kuninga Senusert I võimuletulekust räägib "Sinuhe jutustus". Faijumi oaas ühendati Niilusega ning rajati ulatuslikke irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht. Loodi ka alaline sõjavägi Nuubia vastu võitlemiseks. Keskmine Riik tõi kaasa ka esimesed välisvallutused, vallutati Niilus kuni teise kärestikuni. 12. dünastia (1991 1802), mille silmapaistvam valitseja oli Senusert III (1878 1839), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim
üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest pruuniks põlenud nahk,
poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva
Püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend. Algul oli neid veel rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim- 27.sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu ( kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats
püramiid Sakkaras. Selle põhjal võib oletada, et neid on veelgi ja kes teab, mitmesaja aasta pärast avastatakse alles viimane püramiid. Üldiselt kõrguvad püramiidid pika ketina mööda Niiluse kõrbeäärt Kairost Faijumi oaasini. Keti pikkus on umbes 100 kilomeetrit. Cheopsi püramiid on neist suurim. Tema kõrval seisab Chepreni püramiid, mis on
Kahjuks on see väga halvasti säilinud, isegi halvemini kui egeuse maailkunst. Kreeklaste uhkuse põhjuseks oli nende leiutis - TAHVELMAAL ning varju ja valgusega modeleeritud inim ja loom kujutised. Nad hakkasid märkima varju kohti maalidel, mis lõid sügavustunde. Varasemal ajal tunti ainult seinamaale, kuid 6. saj. eKr ilmusid esimesed puitalusel tahvelmaalid. Pole säilinud ühtegi tahvelmaali. 19. Sajandi lõpus leiti Egiptuse Faijumi koobastest muumiad ja muumiaportreed, mis pärinevad 1-3 sajandist pKr. Need muumiaportreed on imepisikesed. Siis on loobutud kiviportreedest. Kreeklased kasutasid temperavärve looduslikud muldvärvid. Neid seotakse vee ja munakollasega. Kreeklased lisasid ka kuuma mesilasvaha. Sellest on tulnud ka neile nimetus enkaustika e. Vahamaal. See muutis värvi eredamaks ja niiskuskindlamaks. Kreeklased suhtusid maalikunsti ja kunstnikesse lugupidavalt
-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal · Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis · Sealt leiti 19. saj lõpus · Arvukalt väikeseid tahvelmaale · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi
Mitmel korral on inimluude seest leitud väikeseid kiviriistu (vägivaldne surm). Samasuguseid leide ka mujalt Niiluse ümbrusest. Viljelusmajanduse levik Niiluse orus oli aeglane, toimus järk-järgult. U 10 000 eKr mitmed suured asulakohad Esna lähedalt. U 5000 eKr oli Niiluse orus tuhandeid külasid. Nende elanikud tegelesid nii viljeleva majandusega kui ka küttimisega. Üheks selliseks asulakohtadega paigaks oli omaaegse Faijumi järve kaldad Niilusest läänes. Siin Faijumi kultuur (u 52004000 eKr). Asulakohad enamasti muistsete järvede kallastel. Tulekivist teradega luuriistad. Püüti kala, kütiti krokodille, jõehobuseid; kasvatati ka nisu ja otra, kitsi ja lambaid. Niiluse delta lääneosas oli 49004400 eKr Merimde asula Merimde kultuur. Ümmargused ja ovaalsed majad ning varjualused olid ehitatud osaliselt maa sisse. Ehitusmaterjaliks kõrkjad. Maeti asulatesse; kõverdatult, maasse kaevatud ovaalsesse lohku ilma hauapanusteta
taas üksikuteks noomideks. Järgnes kahe - kolme sajandi pikkune vaheperiood, mil üksikute noomide valitsejad tegid jõupingutusi riigi taasühenda -miseks. See õnnestus alles 21. sajandil eKr, mil alguse sai Egiptuse Keskmine riik ( 21. - 18. saj. eKr.). Uus pealinn asutati riigi parema haldamise huvides endiste Ülem - ja Alam - Egiptuse piirimaile, Teebasse, kuhu see jäigi kogu edasise Egiptuse riigi eksisteerimise ajaks ( 19. saj. eKr. korraks ka faijumi oaasis, Echnatoni valitsemisajal Ahetatonis ). Ometi ei suudetud rahutut ja lõhestatud riiki päris õigetele rööbastele juhtida, vaaraode võim ei saavutanud Vana riigi aegset rikkkust ja stabiilsust. Riigikassa hakkas tasapisi küll täienema, ent sellest vajati hiigelsuuri summasid vaaraode julgeoleku kindlustamiseks. Paljudeks muudeks vajadusteks raha aga nappis, mida on selgesti näha ka keskmise riigi ehituskunstis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
